Eesti julgeoleku tagamine

Tänane viies küsimus on välisminister Margus Tsahknale, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on Eesti julgeoleku tagamine. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Minu küsimuse taustaks on süvenev mure selle pärast, kuidas tegutsetakse lähtuvalt väidetavast eesmärgist tagada Eesti julgeolekut. 20 aastat ja rohkemgi on ju käsitletud Ameerika Ühendriike Eesti peamise julgeolekutagatisena: Eesti julgeolek on tagatud läbi selle, et me kuulume NATO‑sse, NATO [jõud] teatavasti seisneb peamiselt Ameerika Ühendriikide militaarses võimekuses ja seda on käsitletud sellena, mis hoiab meid turvatsoonis. Ehmatav on vaadata, kuidas väga lühikese aja jooksul on hakanud see arusaam kuidagi hägustuma või taanduma või üldse on seda hakatud kõrvale lükkama. Ma osutan siin näiteks endise presidendi Ilvese väljaütlemistele, kes on öelnud, et Ameerika Ühendriike ei saa enam usaldada. See on ikkagi väga tõsine avaldus, eks, et nende peale me enam loota ei saa. Osutan siin näiteks ka Marko Mihkelsoni X‑is tehtud avaldusele, et, Euroopa, koondugem ja näidakem ameeriklastele, et nad eksivad. Selline otsene vastandumine ameeriklaste geopoliitilistele plaanidele, mis puudutavad ka Euroopat, jätab minule küll sellise mulje, et USA meie peamise julgeolekutagatisena oleks justkui maha kantud. Kui panna selle kõrvale, et Ameerika suunal pruugitakse sellisel viisil suud, see, et pikka aega on pruugitud ju täiesti ebavajalikult ja mõttetult Eesti huvisid kahjustavalt suud Venemaa suunal, siis tekibki küsimus, et vabandust, aga kelle peale meie julgeoleku tagamisel üleüldse loodetakse. Nüüd üritatakse von der Leyeni juhtimisel [kokku saada] 800 miljardit eurot. Kas siis on toimunud mingisugune oluline doktriini muutus, mis tähendab seda, et Ameerika asemel vaadataksegi nüüd Euroopa Liidu kui meie julgeoleku peamise tagaja poole? Sellega seoses küsin, kas siis on mingisugused plaanid ka Euroopa Liidu militaarse võimekuse väljakujundamiseks, millest me siiani teadlikud ei ole olnud.

Aitäh, hea küsija! Väga oluline teema. Suur tänu, et te seda infotunnis küsite! Ma kinnitan üle Eesti rahvale ja ka Riigikogule, et Eesti on kaitstum kui kunagi varem. Teiseks, NATO on tugevam kui kunagi varem, sest meil on olemas töötavad kaitseplaanid, me teame täpselt, mida me järgmiste aastate jooksul peame rohkem tegema, ka meie ise. Ka valitsuses oleme me kokku leppinud, et lähiaastate suund on 5% kaitsekuludele. Seda ei tee ainult Eesti üksinda, seesama plaan on Lätil, Leedul ja ka Poolal. Meie regioonis on väga oluline, et me tõstame oma kaitsekulutusi ka vastavalt sellele, milles Vilniuse NATO tippkohtumisel meie regionaalsete kaitseplaanide jaoks kokku lepiti. See tähendab hoopis võimsamat heidutust ja tõelist võimet vastata Venemaale esimesest sekundist peale, kui ta meid ründama peaks. Inimesed on ärevil. Me peamegi vastama nendele küsimustele, nagu ka teie küsimusele, võimalikult rahulikult ja faktidele põhinedes. NATO on Eestis, Ameerika väed koos brittide ja prantslastega ning ka Hollandi hävitajatega on täna Eestis. NATO väed on Balti merel ehk Läänemerel ja meil ei ole mingit põhjust kahelda, et NATO ei tööta. On väga palju spekulatsioone, et mida president Trump teeb ja mida ta ei tee. Tõepoolest, ega see kommunikatsioon väga kiita ei ole olnud ja spekulatsioonideks on kindlasti alust. Aga valitsuse ülesanne on tegeleda sellega, et Eesti julgeolek oleks tagatud. Meie suhted Ameerika Ühendriikidega on väga head, väga praktilised ja tugevad. Toon lihtsalt ühe näite. President Trumpi kogu aeg tsiteeritakse, iga päev, et mida ta ütleb. Tasub meelde tuletada, et selle ovaalkabinetis toimunud kohtumise ajal, kui president Trump kohtus president Zelenskõiga, küsis ajakirjanik Trumpi käest, milline on tema suhtumine Balti riikidesse. Ta ütles väga selgelt välja selle põhimõtte – see tõlge võib olla natukene teistsugune, te võite ise järele vaadata –, et Balti riikidel on väga keeruline naaber ning et ta on pühendunud Balti riikidele ja ka NATO‑le. Nii et ma võin kinnitada, et meil ei ole ühtegi faktilist väidet, et Trump NATO‑le ei pühendu. Aga mida me peame tegema, ja mitte ainult Trumpi pärast, kuigi Trump on kindlasti seda robustsemalt väljendanud? Euroopa on juba aastaid oluliselt vähem maksnud sellesse ühiskaitsesüsteemi, mis NATO‑l on. See kaitse on väga selgelt Ameerika Ühendriikide poole kaldu ja sealt tuleb ka väga selge sõltuvussuhe. Nii et Euroopa ja Euroopa Liit peavad hakkama oluliselt rohkem julgeolekusse ja riigikaitsesse panustama. Seda ka tehakse.

Suur tänu! Varro Vooglaid, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu! No see 5% jutt minu jaoks väga veenev ei ole, sest teatavasti me räägime absoluutarvudes ikkagi niivõrd väikestest summadest, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa poolt vaadatuna on see piisk meres. Me räägime ju Euroopa kaitsevõimest. Mis puudutab teie väidet, et Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem, siis ma pean küll tunnistama, et mulle paistab see pilt sootuks teistsugusena. Mitukümmend aastat on tegutsetud usus, et me tagame endale Ameerika Ühendriikide toetuse meie julgeoleku peamise tagatisena. Aga vaadates seda mõttetut klähvimist, mida siin endale on lubatud ka USA uue administratsiooni suunal, siis mina küll ei ole nii kindel, et näiteks Ameerika Ühendriikide administratsioon näeks, et me oleme samas väärtusruumis, ja nad selle tõttu tahaksid üldse eriliselt pingutada selle nimel, et Balti riike, sealhulgas Eestit kaitsta. Asepresident J. D. Vance ju Müncheni julgeolekukonverentsil hiljuti tõstatas väga teravas toonis selle küsimuse, et enne kui me räägime, kuidas ühiselt julgeolekut tagada, peame rääkima sellest, kas meil üleüldse on ühised väärtused, mida ühiselt kaitsta. Vaadates, kuidas ka teie osalusel toimiv valitsus on siin Eestis pikka aega tegutsenud, näen mina küll väga suurt lahknevust Ameerika Ühendriikide uue administratsiooniga võrreldes. On tõsiselt küsitav, kas siin on see väärtuste ühtsus olemas või mitte. Seonduvalt sellega, et te väitsite, et Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem, tahaksin küsida ka selle kohta, millest te hiljuti rääkisite rahvusringhäälingule antud raadiointervjuus: selleks, et Eesti oleks kaitstud, et tagada meile Ameerika Ühendriikide toetus, peaksime tõsiselt kaaluma võimalust loovutada Eestis [leiduvate] haruldaste muldmetallide kaevandamine Ameerika Ühendriikide korporatsioonidele. Ma mõtlen, et kui Eesti on paremini kaitstud ja meile on USA toetus tagatud seetõttu, et me oleme osalenud näiteks Iraagi sõjas ja erinevatel missioonidel, siis me ei peaks hakkama nüüd väga närvitsema, kas nad pakuvad meile kaitset või mitte. Aga see avaldus, mis teie tegite, öeldes, et me peaksime tõsiselt kaaluma muldmetallide loovutamist neile, paneb mind mõtlema selle peale, et me peame endiselt ikkagi väga tõsiselt pingutama, pükstest välja hüppama, et see toetus endale tagada. Kas on nii?

Aitäh! Ma olen juba mitu aastat siin teiega infotundides debateerinud ja ma tean, et teie eesmärk on just nimelt tekitada ebakindlust Eesti ühiskonnas, ja te teete seda võib-olla mingitel teistel eesmärkidel, kui näiteks Eesti Vabariigi valitsusel on. Eks see on teie õigus, aga vaadake ka, kus need piirid on. Esiteks, räägime nüüd sellest, mida Eesti on teinud viimaste aastate jooksul, kusjuures ma ei omista kõike seda mitte ainult sellele valitsusele. Me oleme kohutavalt palju investeerinud omaenda kaitsevõime suurendamisse. Võib küll naeruvääristada 5% SKT‑st, et see on kaduvväike summa. Jah, nominaalselt ei ole Eesti SKT eraldivõetuna kogu selles suures meres kindlasti väga suur. Aga SKT on väga õiglane number, mis näitab koormust inimestele ja majandusele. See näitab ka seda valmisolekut, kui palju Eesti rahvas on valmis panustama oma kaitsevõime tõstmisse. Selle eest minu poolt väga suur tänu Eesti rahvale. Ärge alavääristage ka neid inimesi, kes tegelikult iga päev panustavad Eesti riigikaitsesse, ja seda mitte kaitseväelastena, vaid näiteks kaitseliitlastena, pereisade ja pereemadena, ettevõtjatena ja töötajatena. Ärge palun tõmmake maha kõike seda, mida Eesti rahvas on teinud viimaste aastate jooksul, eriti peale 2014. aastat, kui Venemaa tegelikult seda sõda alustas. Nii et minu tänu veel kord kõigile Eesti inimestele ja Eesti ettevõtjatele! Ma olen väga kõrgelt hinnanud seda konsensusmeelsust, mis meil on olnud erakondadeülene, mistõttu meil riigi julgeoleku teemadel valeväidete esitamist väga [tihti ei ole]. Nüüd tulen haruldaste muldmetallide juurde. Siin oli see väide, see minule omistatud sõnum ju samamoodi täiesti vale. Ma pole kunagi öelnud, et me peame loovutama haruldased muldmetallid Ameerika Ühendriikidele, selleks et saada nendelt julgeolekugarantiisid. Ma ei ole seda kunagi öelnud! Ärge pange mulle suhu sõnu, mida ma pole mitte kunagi öelnud! Küll aga olen juba 2011. aastast peale koos Isamaaga, sest siis ma olin selle erakonna liige, seisnud selle eest, et me uuriksime selgelt välja, mis haruldased muldmetallid meil on ja mida me saame nendega teha niimoodi, et looduskeskkond säiliks, et see varandus, mis Eesti rahval on seal maa all, saaks maksimaalselt väärindatud Eesti pinnal, et [vähendada] näiteks ka läänemaailma julgeolekupoliitiliselt [keerulist] Hiina-sõltuvust, pean silmas kiipe, patareisid ja kõrgtehnoloogiaid. Aga eelkõige [saaks nii] luua rikkust meile endale, võttes eeskujuks näiteks Norra rahva kogemuse. Norra rahvas on väga targalt oma maavarasid kasutanud, toonud [oma riiki] investeeringuid. Õlifondis on metsikud summad, mida nad targalt kasutavad. See võimalus on Eesti rahval olemas, kui me kõik ühiselt ja avalikult seda otsustame, lähtudes konkreetsetest analüüsidest ja võimalustest, [tehes seda kõike nii,] et ka meie looduskeskkond jääks alles. Kõige lõpuks ma ütleksin, et ärge palun proovige pidevalt lõhestada Eesti ühiskonda, inimesed on niikuinii ärevil. Keegi ei anna mitte midagi Eesti rahva selja taga kellelegi ära!

Teie aeg! Aitäh! Aga saame arutelu veel jätkata, sest lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! No minu meelest see jutt, mis siin just kõlas, on tänase valitsuse välis‑ ja julgeolekupoliitika täieliku läbikukkumise ja pankroti kõige parem illustratsioon. Kas meie siin hirmutame ja tekitame ebakindlust? NATO peasekretär Mark Rutte ütles 13. veebruaril Brüsseli kohtumise järel, et kas me saame ikka aru, et Venemaa toodab kolme kuu jooksul üksinda rohkem laskemoona kui terve NATO aasta jooksul kokku. No hirmutas Eestit, eks. Ursula von der Leyen ütles, et terve Euroopa on Vene sõjalise sissetungi ohu all. Hirmutas meid, hirmutas kogu Euroopat. See retoorika on meil ju kolm aastat olnud, et kohe-kohe algab meil sõda, võib-olla tuumasõda. Sellega te olete siin hiilanud kogu aeg ja sellel on olnud väga lihtne eesmärk: siis saab inimesed ilusti leppima kõikide maksutõusude, kõikide tuulikujuttude ja muude asjadega. Enne siin ka Michal hakkas sedasama mula ajama, justkui meie oleksime vastu Ukraina abistamisele. Vastupidi! Vastupidi! Kui meie tahame, et siin olevad Ukraina mehed läheksid Ukrainasse rindele, siis meie oleme need, kes Ukrainat toetavad, aga teie nende siiajätmisega õõnestate ja nõrgestate Ukrainat. Mis puutub maavaradesse, siis jälle näitab teie jutt läbikukkumist. Me käisime Iraagis, me käisime Afganistanis, me oleme Malis, me oleme, ma ei tea, Mosambiigis, kuhu me oleme eksportinud julgeolekut selle jutuga, et siis tullakse ka meile appi. Aga nüüd tullakse jutuga, et ei, tegelikult võib-olla ei tulda meile appi, me peame siin mingit kaitsekulutuste protsenti taga ajama ja me peame maavarade suhtes kokkuleppeid tegema, et tegelikult on küll niimoodi, et me oleme täitsa üksi, kui me veel rohkem ei pinguta. See ju näitab, kuidas te olete meile valetanud ja loosungeid loopinud aastaid-aastaid-aastaid. Teil ei ole plaani! Teil lihtsalt ei ole plaani! Mul on küsimus. Plaan on siis see, et anname Brüsselile ära raha ja võimu meie riigikaitsega tegelemiseks. Kas tänane Eesti valitsus ja välisminister Tsahkna toetavad seda, et me anname oma otsustusõiguse, oma raha ja oma riigikaitselise vastutuse Brüsselile? Siis on jälle rahulik olla, siis saab ise siin tegeleda nihver-nahverdamisega, tuulikutele raha andmisega.

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Ikka see traditsiooniline soga ka praegu teilt tuli. Ausalt öeldes oli ka raske süveneda, et mis siis öeldi ja mida ei öeldud ja mis on õige ja mis vale. Enamus on vale, vabandust! Ma tahan aga küll öelda, et üks plaan minul vähemalt on: mitte lasta teid võimu juurde, sest siis tüürib Eesti julgeolek kindlasti hoopis teises suunas ja siis lehvivad võib-olla mingit teist värvi lipud siin Pika Hermanni tornis, nagu te olete ka soovinud. Teil ükspuha, mis värvi lipud siin lehvivad. Mina tahan, et see lipp oleks sinimustvalge, väga selgelt. Rääkides juurpõhjusest, nagu ütleb Putin, nii-öelda teie tihti tsiteeritav iidol, pean ütlema, et juurpõhjus, miks ma olen valitsuses, miks me teeme seda tööd ja miks Eesti rahvas on valmis panustama julgeolekusse, on see, et me tahame olla vaba iseseisev riik. Selle eest me seisame ja me oleme valmis maksma ka väga kõrget hinda. Vahepeal on tulnud avalikkuse ette uudis – me lootsime, et see tuleb varem, aga see sai tehtud nüüd –, Ameerika Ühendriikide välisminister Marco Rubio just teatas, et nad taastasid julgeolekuabi Balti riikidele. Nagu te teate, Trumpi administratsioon pani kõik pausile, et vaadata üle, mis on vajalik ja mis ei ole. See on väga konkreetne samm, mis kinnitab, et meie suhted Ameerika Ühendriikidega on väga usaldusväärsed. Balti riikide julgeolekuabi taastamine – see on sõjaline julgeolekuabi suurusjärgus üle 200 miljoni euro – ühe esimese otsusena, mis puudutab kogu globaalse abi andmist Ameerika Ühendriikide poolt, on väga oluline selge faktiline tõestus, et teie väidetel ei ole mitte mingit alust. Nii et, head Eesti inimesed, me tegeleme iga päev sellega, et meie julgeolek oleks tagatud. Meie suhted Ameerika Ühendriikidega on usaldusväärsed ja ma loodan, et see niimoodi ka tulevikus jääb, vaatamata sellele, et mõned poliitikud soovivad tekitada ebakindlust, tekitada inimestele muresid juurde. Ma kutsun kõiki uuesti üles, et palun ärme mängime julgeolekupoliitikaga. Ärme mängime julgeolekupoliitikaga!

Suur tänu! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.