Uue valitsuse maksupoliitika

Tänane neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Tanel Kiik ja teema on uue valitsuse maksupoliitika. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Ma vaatasin murega seda uue valitsuse maksupaketti. Jääb selline mulje, et selle asemel, et minna näiteks toiduainete käibemaksu langetama, mida sotsiaaldemokraadid on korduvalt pakkunud, et aidata just nimelt Eestimaa inimesi, just lihtsamaid inimesi, raskel ajal, kui toiduhinnad on tõusnud ja toime tulla on keeruline, olete leidnud lisaraha selleks, et toetada ettevõtete kasumimaksust loobumist, ja kavatsete jätkuvalt tõsta käibemaksu 24% peale. Minu küsimus teile on kaheosaline. Esiteks, millest tuleneb selline Reformierakonna, võiks öelda, järjepidev loogika ja arusaam, et Euroopas, kas või Põhjamaades ja ka mujal riikides, läbiproovitud maksuloogikad, näiteks astmeline tulumaks, klassikaline ettevõtte tulumaks, toiduainete madalam käibemaks võrreldes teiste kaupadega, on kuidagimoodi valed ja vildakad? Reformierakonnal on arusaam, et võimalikult kõrge peab olema just nimelt käibemaks, mis on kõige regressiivsem maks ehk kõige enam lööb just nimelt vaesema inimese pihta. See peab olema võimalikult kõrge. Olete tõstnud selle 18% pealt järk-järgult kolmandiku võrra kõrgemale tasemele, see jõuab kohe 24% peale. Kust see loogika tuleb? Millised need analüüsid ja arvutused on, mille järgi Reformierakonna maksupoliitika on õige ja mõistlik ja põhjendatud keset kriisi, aga kogu Euroopa on valel teel? See oli esimene küsimus. Teine küsimus. Ma vaatan, et alguses oli väga pikalt juttu sellest, et julgeolekumaks on ajutine. Korduvalt ütlesite seda teie, seda ütlesid teised reformierakondlased, aga nüüd ma ei kuule enam neid sõnumeid. Öelge palun siin saalis Eesti rahvale üheselt, kas nüüd on valitsuse plaan see käibemaksu tõus ja muud maksutõusud kehtestada tähtajatult, loobuda algsest tähtajalisuse mõttest, mis tähendab, et käibemaks saabki olema 24%, ehk Reformierakonna juhtimisel on see siis 18%‑lt viidud 24%‑ni ehk kolmandiku võrra kõrgemaks, tähtajatuna.

Aitäh! Jah, debatt teiega on alati nauditav. Ega teie oma ilmavaadet ju muutnud pole. See on väga mõistlik. Ma ütleks nii, et me ikka koos kehtestasime need kõrgemad maksud. Selle erakonnaga koos, kuhu te nüüd kuulute, me need kehtestasime ja pärast selle erakonna ehk sotsiaaldemokraatide lahkumist [valitsusest] me selle osa, mis meie hinnangul majandust pärsib – ma olen liberaal, austan teie õigust olla täiesti teisel arvamusel –, pöörame tagasi ehk muudame maksusüsteemi lihtsaks ja ühetaoliseks. Jaa, tõepoolest, me oleme ju teiega erinevates foorumites, debattides ja lugematutes saadetes seda debatti pidanud, ilmselt peame veel, kui elu [võimaluse] annab, järgmised 50 või tont teab kui mitu aastat. Need debatid on kindlasti sisulised. Mis puudutab ettevõtete kasumi maksustamist, siis mina isiklikult ei ole kunagi seda teab mis edukaks ja heaks ideeks pidanud. See [maks] on olnud pigem [tingitud] möödapääsmatust vajadusest katta sõjakulusid ehk tõsta kaitsevõimet. Kaitsevõime tõstmise ja sõjakulude katmise [idee] ei tule mitte sotsiaaldemokraatide seast ega Reformierakonnast, isegi EKREIKE‑st mitte, vaid [see on tekkinud] sellepärast, et Putin on otsustanud sõda pidada ja ta ei ole muutnud oma eesmärke. Sellepärast me lõime julgeolekumaksu, mis on tähtajaline, nagu te teate, seaduses on ju tähtaeg sees. Lähiaegadel me ettevõtte kasumi maksustamise tühistame. See annab ettevõtlusele, eriti majanduskasvu alguses, kus me oleme, kindlasti hoogu juurde, loob võimaluse investeeringuid teha. Teine asi, mille me tühistame, on tulumaksu maksmine esimesest eurost. See kindlasti mõjutab positiivselt just eeskätt väiksema sissetulekuga inimestele kättejäävat raha. Kui su sissetulek on väiksem või sa saad näiteks pensioni, siis selline [maksustamine] oleks olnud koormavam. Ma arvan, et see on ka sotsiaaldemokraatide valijatele, nagu meie kõigi valijatele, hea uudis, eriti neile, kelle sissetulek on napim. Sellesse astmelisse tulumaksu või sellesse kana-põder-tüüpi maksuküüru, mis siin on kehtestatud, minul usk puudub, usaldus selle vastu puudub. Selle me kaotame ka ära, nagu öeldud. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni. Nii et see on eesmärk. Sõjakulude katmisest rääkides: me oleme kogu aeg ka seda öelnud, et julgeolekumaks on küll tähtajaline, aga isegi kui käibemaks ja tulumaks jäävad 24% peale, siis seni, kuni on vaja [suuremaid] kaitsekulutusi katta, ei maksa meil luua illusiooni, et selleks ei ole vaja raha koguda. Kindlasti on ka tulevikus vaja selleks raha koguda. See on aus välja öelda. Seni, kuni me tahame Eestit hoida, aga naaber on agressiivne, tuleb sinna panustada. Nii see on.

Suur tänu! Tanel Kiik, teil on täpsustav küsimus, palun!

Jaa, loomulikult on mul täpsustav küsimus. Palun vastake hästi üheselt ja selgelt, kas siis sellest tähtajalisuse põhimõttest loobutakse ehk teie juhitav valitsus mitte ei langeta makse, vaid tõstab neid pikemas plaanis tulenevalt sellest, et algselt tähtajalisena plaanitud maksud muutuvad tähtajatuks. [Vastake nii,] et see oleks Eesti inimestele ka selge. Loomulikult, see jutt, et te midagi tühistate, ei vasta ka tõele, sest te asendate selle, julgeolekumaks asendub tulumaksu tõusuga. Nii olen ma teie retoorikast aru saanud, nägemata veel seda lõplikku maksueelnõu. Selle üle võime vaielda, selle üle oleks ka sotsiaaldemokraadid olnud valmis läbi rääkima, nii nagu me ka kirjalikult eelnõu esitasime, nagu te ka teate. Aga jätkuvalt on mure selle koha pealt, et need jõukaid soosivad maksupoliitilised otsused, nagu näiteks maksuküüru kaotamine, mis jätavad lisaraha kätte Riigikogu liikmetele, aga praktiliselt ei aita sellist alampalgateenijat, eriti arvestades seda, et tulumaks paralleelselt tõuseb, suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust. See tähendab, et jõukamatele jääb rohkem raha kätte, vaesematele, madalapalgalistele, jääb vähem raha kätte ja paralleelselt võetakse veel käibemaksu tõusuga seda raha vähemaks. See on üks probleem. Kuidas te adresseerite seda, et teie maksutõusud suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust, nii nagu kahjuks on Reformierakonna juhitud valitsuste puhul tavaks olnud? Teine pool [küsimusest]. Ma kuulan teie koalitsioonikaaslaste selliseid jõulisi avaldusi, võiks öelda, Elon Muski stiilis avaldusi, kuidas nüüd hakkavad pead lendama. Üks teine erakond, ma mäletan, lubas kohtunikega sama teha, nüüd lubate teie teha seda erinevates ametites. Küll on vaja Keskkonnaametit tuulutada, küll on vaja 20% politseinikke, päästjaid ja teisi ametnikke lahti lasta. Äkki püüaks nüüd aru saada, kas te olete juba reaalselt koalitsioonis kokku leppinud jõulised kärped tervishoius, siseturvalisuses, keskkonnavaldkonnas ja mujal või on see selline klassikaline julgete mõtete vooru jõhkrate kärbete plaan, mis lõpuks piirdub sellega, et kärbitakse näiteks hoopis vähenenud töövõimega inimestele suunatud toetusi ja üldse kärbitakse nõrgemate inimeste arvelt. Millised need kärped tegelikult on, mida te reaalselt kavandate?

Aitäh! Siin oli jälle palju küsimusi. Kõigepealt, jah, ma olen nõus, see maksu nii-öelda täpse kaotamise eelnõu ju tuleb, siis te saate seda detailides hinnata. Kindlasti me seda debatti jätkame, ega see debatt meil ei lõpe. Jah, plaanis on kaotada ettevõtete kasumi maksustamine, seda me oleme öelnud. Selle puhul on üsna hoomatav, millega tegemist on. Varem oli ettevõtete puhul süsteem selline, et ettevõte sai selle raha investeerida ja raha maksustati väljavõtmise korral. Julgeolekuvajaduste katmiseks kehtestas parlament, ilmselt sealhulgas ka teie, kasumi maksustamise. Sotsiaaldemokraadid pole ju kunagi varjanud, et see on neile südamelähedane printsiip. Sotsiaaldemokraatide üks ideolooge on öelnud, et see [maks] võiks olla isegi 5%, mitte 2%, nii et see peaks pigem kasvama. Meie selle tühistame, meile ei ole see nii südamelähedane, meie arvates võiks raha jääda ettevõtlusesse, et tehtaks investeeringuid kõrgemasse lisandväärtusesse, et inimesed saaksid luua uut väärtust, tekiks juurde uusi tootmisi, töökohti ja nii edasi. Kas või eilse debati ainetel võib öelda, et Eestis on ettevõtetel, hoolimata majanduse keerulisest olukorrast, väga intensiivselt kasvanud investeeringud teadus‑ ja arendustegevusse. Ka sellesse tasub investeerida ja see raha võiks kindlasti selles suunas minna. Te räägite sellest, et tulumaksukoormuse vähendamine on kuidagi jõukamate inimeste huvides. No vaadake, ma muidugi arvan, et te olete siin eksiteel. Kui me tühistame selle esimesest eurost maksustamise ja tulumaks jääb 24% peale või saab 24% peale nagu käibemaks, siis see, vastupidi, on sotsiaalselt õiglasem, sest see tõenäoliselt rohkem puudutab väiksema sissetulekuga inimesi. Nii et ka seda argumenti te ei saa selles võtmes liigselt kasutada. (Hääl saalist: "Aga maksuküür?") Maksuküüru kaotamine ehk tulumaksuvaba miinimumi tõstmine puudutab väga paljusid inimesi. Te räägite kogu aeg Riigikogu liikmetest, aga, hea kolleeg, hea Tanel, ega siis maailm ei piirdu ju ainult selle saaliga ja selle majaga. See puudutab õpetajaid, päästjaid ja paljusid teisi inimesi, kes tegelikult saavad selle tõttu raha juurde. Ma arvan, et see kulub neile marjaks ära, et oma tulevikku kindlustada ja oma valikuid teha. Nii et ärge piirduge oma maailmavaates ainult Riigikogu liikme ja imaginaarsuse võrdlemisega.

Suur tänu! Lisaküsimus, Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud peaminister, hea Kristen! Kui keegi oleks mulle kümme päeva tagasi öelnud, et ma pean nüüd infotunnis opositsioonisaadikuna küsimust esitama, siis ma ei oleks seda kuidagi uskunud, aga siin me oleme. Aga oleme sõbrad ikka edasi! Mul on selline küsimus. Teie eelkäijal Kaja Kallasel oli väga selge seisukoht. See selge seisukoht oli selline, et sõjaajal on valitsemine võimatu ministritega, kellel pole NATO saladuse luba. Ta teatavasti viis lausa mitme ministri lahkumisavaldused presidendile, tuues oma avalduses välja just selle põhjuse, et "sõjaajal [on sellise ministrite koosseisuga] valitsemine võimatu". See on jutumärkides, see on tsitaat. Minu väga konkreetne faktiline küsimus teile, härra peaminister, on see. Ma palun, et te informeeriksite Riigikogu. Mulle teadaolevalt on valitsuses seda korduvalt ette tulnud, et rahandusminister Ligi on [valitsuse istungilt] ära saadetud, sest on arutatud tundlikke küsimusi, millele tal ligipääsuõigus puudub. Mulle on öeldud, et te olete isiklikult korduvalt härra Ligile öelnud, et ta peab oma NATO‑loa korda ajama. Kas te saaksite palun parlamendile ja Eesti rahvale öelda, kas see on nii? Kas te olete talle sellise juhise peaministrina korduvalt andnud või te ei ole talle sellist juhist korduvalt andnud?

Suur tänu! Ma pean istungi juhatajana enne ütlema, et kui nüüd väga-väga hoolikalt vaadata, siis see [küsimus] ei haaku kuidagi teemaga, mis on tõstatatud: uue valitsuse maksupoliitika. (Naer ja hääled saalis.) Kui härra peaminister soovib sellele küsimusele vastata, siis palun, härra peaminister, see võimalus on teil olemas, aga see küsimus väljub teema raamest. Härra peaminister, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Tõepoolest, see ei ole see küsimus, aga teeme siis seekord erandi, (Raimond Kaljulaid saalist: "Aitäh!") kuna Raimond Kaljulaid, nagu ta ütles, alles elab ju opositsiooni rolli sisse. Seetõttu see nii läks. Jah, mina olen selle valitsuse loomisest alates öelnud, või täpsemalt, Riigikantselei koordinatsioonidirektor on öelnud – nimekirja peab tema –, et kõigil peavad vajalikud load tehtud olema. See sõnum on antud. Enne vabariigi aastapäeva, kui see jutuks tuli, tuletasin Jürgen Ligile seda uuesti meelde. Ta kinnitas, et ta teeb selle ära, ja põhjendas [viivitamist] ajapuudusega. Nii ta on seda ka avalikkusele öelnud. Oma dokumendid peab ta loomulikult ära täitma. Jürgen Ligi on töötanud paljudel erinevatel vastutavatel kohtadel Eestis ja ma arvan, et tema taustaga meil probleeme ei ole. Aga vorminõuded peavad täidetud olema, nii et ta peab need kahjuks veidi bürokraatlikud tegevused siiski läbi tegema. Seda ma olen talle öelnud, jah.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.