RMK

Tänane kolmas küsimus on kliimaminister Yoko Alenderile, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on RMK. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud kliimaminister! Jah, mul on tõesti küsimus RMK salastatud kestvuslepingute kohta. RMK tellis 24 000 euro eest riigiabianalüüsi advokaadibüroolt COBALT. Analüüsis jõuti järeldusele, et mingit keelatud riigiabi ei olnud, vaid üleüldse võiks selliste salajaste lepingutega edaspidi hoopiski jätkata. Korruptsioonivastases erikomisjonis me vaatasime selle analüüsi sisse. Kahjuks on näha, et analüüs on kallutatud, selleks et õigustada selliseid lepinguid, ja selline analüüs võib tegelikult olla juriidiliselt kehtetu, kuna seal ei analüüsitud kõiki riigiabi tunnuseid. RMK‑l oli võimalus panna paika oma lähteülesanded ja valida neid niiviisi, et analüüsitaks ainult selliseid lepinguid, mis kahtlusi ei tekitaks. Näiteks 57 lepingust analüüsiti ainult kolme lepingut, mis käsitlesid madala kvaliteediga puidu müüki. Lisaks analüüsiti RMK‑d nagu tavalist ettevõtet, andmata endale aru, et tegemist on riigile kuuluva asutusega, mis haldab Eesti olulisimat loodusvara ja peab seda tegema heaperemehelikult. Lisaks analüüsiti lepingut vaid selle sõlmimise hetkel, aga mitte lepingut terve selle kestusaja jooksul, ehk seda, kuidas see võis mõjutada turgu. Istungil tõid analüüsi koostajad näiteks ootamatult välja, et kui nad oleks piirdunud ainult õigusliku poolega, poleks eraldi kaasanud väljast finantsilist poolt, siis oleksidki nad jõudnud täiesti vastupidisele järeldusele, et see oligi keelatud riigiabi. Probleem ongi selles, et analüüs koostati nii, justkui tegemist oleks eraettevõttega. Kõige tähtsam on, et jäeti analüüsimata kõige olulisem, mis puudutab riigiabi: kas on võimalik, et teised ettevõtted said nende salajaste kestvuslepingute tõttu kahju? Tunnistati ju seda, et seda küsimust polnud isegi lähteülesandes. Kui suur on tõenäosus, et seda analüüsi kasutatakse nüüd ära selleks, et näiteks täiendada valitsuse määrust selliselt, et RMK saaks ka edaspidi sõlmida salajasi kestvuslepinguid? Peaminister just ütles, et nüüd soovitakse kasutada rohkem loodusressursse. Kas te nõustute, et see analüüs võib olla juriidiliselt kehtetu, kuna olulisi riigiabi tunnuseid ei analüüsitud, ning oleks vaja tellida uus ja palju laiem analüüs?

Aitäh küsimuse eest! Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kliimaministeeriumi seisukoht on jätkuvalt, et igasugune riigivara müük, sealhulgas riigimetsast varutud puidu müük, peab olema läbipaistev ja reeglid peavad olema kõigile ühtmoodi arusaadavad. Siinkohal suur tänu Riigikontrollile, kes tõepoolest analüüsis aastatel 2001–2014 ehk üle kümne aasta tagasi [sõlmitud] lepinguid erilise tähelepanuga ja tõi seal välja teatud ebaseadusliku riigiabi riski. Selleks, et olla kindel, et sellist keelatud riigiabi ei esinenud, RMK tõepoolest tellis Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi riigiabispetsialistide koostatud lähteülesande alusel analüüsi. Need väited, nagu advokaadibüroo, kes hankel osales, selle võitis ja analüüsi koostas, ei oleks kuidagimoodi pädev või sõltumatu, ma arvan, on alusetud. [Hankel] oli ka tingimus, et pakkuja peab tagama, et tööde teostamisel rakendataks isikuid, kellel puudub igasugune huvide konflikt. COBALT on seda ka kinnitanud. Meil ei ole tõepoolest mitte mingisugust alust arvata, et COBALT‑i analüüs oleks kallutatud. Mis puudutab vahepeal toimunud protsesse, mille kohta küsimuses kõlas ka väga palju valeväiteid, justkui kestvuslepingud oleksid kuidagimoodi salastatud, siis ütlen, et tegelikult juba eelnevalt, aga ka Riigikontrolli raporti tulemusel on RMK oma praktikas teinud väga palju muutusi. Me saame tõdeda, et kestvuslepingud on tõepoolest täiesti avalikustatud, ja on olemas ka tingimus, et puit tuleb väärindada Eestis, mis, ma arvan, on väga oluline. Kõikide nende tegevustega minnakse edasi ja siin ei ole mingisugust muutust. Millistele järeldustele see analüüs jõudis? Tõepoolest jõuti seal järeldusele, et mingit keelatud riigiabi analüüsitud lepingute puhul pole antud. Tehingud toimusid vastavalt turutingimustele ning kahju riigile ega turuosalistele ei ole põhjustatud. Kui mõni teine turuosaline oleks kas aastate eest või on ka tagantjärele leidnud, et ta on saanud kahju, siis ta oleks saanud pöörduda ja saab ka edaspidi pöörduda prokuratuuri. Ka eelnevalt ju prokuratuur vaatas, kas siin on mingisuguseid kuriteo tunnuseid, ja tõepoolest leidis, et ei ole.

Teie aeg!

Ahah, läbi, jah? Vabandust! Kas võib …

Aga meil on võimalik seda diskussiooni jätkata, sest Anastassia Kovalenko-Kõlvartil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma täpsustan, et ma mitte kordagi ei öelnud, et COBALT polnud pädev või sõltumatu või et tal oli mingi huvide konflikt. Probleem oli siiski [analüüsi] lähteülesandes, mille tõttu riigiabi kui sellist ei analüüsitud. Aga siiamaani on analüüsimata kõige olulisem aspekt. Me ei ole saanud vastust, kuidas üldse RMK-s need salajased lepingud konkreetsete ettevõtjatega kunagi tekkisid. Ma tuletan meelde, et Riigikontrolli auditis oli välja toodud asjaolu, et investeerimisest huvitatud ettevõtted pöördusid esmalt poliitikute poole ja edasi tuldi sealt RMK‑sse juba konkreetsete soovidega. Riigikontroll tuvastas, et suunised konkreetsete ettevõtjatega koostöökokkulepe sõlmida tulid kunagise Keskkonnaministeeriumi juhtkonnalt ja see kõik [toimus] suuliselt. Selle kohta dokumente ei ole. Tänaseks on RMK juba mitu korda oma seisukohti muutnud. Kliimaministeerium väidab, et nemad pole siiani asjast teadlikud. Me oleme erikomisjonis mitu korda seda teemat uurinud ja püüdnud aru saada, kui palju Kliimaministeerium ja RMK on sellega tegelenud, et asjas selgust saada, aga seda küsimust välditakse. Teiseks, Kliimaministeeriumi esindaja arvates ei peaks seda üldse uurima. RMK‑lt tuli selline vastus, mis tuli ka teilt, et kui keegi tunneb end puudutatuna, siis võib ta pöörduda kohtusse või prokuratuuri ehk õiguskaitseorganite poole. Ma arvan, et see ei ole võib-olla ikkagi päris selline suhtumine, mis peaks olema. Tuleb ka aru saada, et paljud ettevõtjad ei julge seda teha, sest ühel või teisel moel on nad kas RMK‑ga seotud või on neil soov tulevikus RMK‑ga koostööd teha. Minu hinnangul on see just see koht, kus Kliimaministeerium peaks tellima erikontrolli, et jõuda selgusele, mis inimesed olid nende otsuste taga, kus nad praegu on, kas nad jätkuvalt töötavad RMK‑s või on keegi neist liikunud Kliimaministeeriumisse, kuidas see suhtlus üldse käis, kuidas selline olukord sai tekkida. Seda [kontrolli on vaja selleks], et tulevikus taolisi olukordi vältida. Kliimaministeerium on nõukogus esindatud ja ministeeriumil on tegelikult kohustus teostada järelevalvet. Kas te nõustute minuga …

Teie aeg!

… et selles asjas tuleb saada täielik selgus, ja kas olete valmis tellima erikontrolli?

Aitäh! Proua minister, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Jäin pooleli sellel kohal, et tõepoolest tahan tunnustada ka RMK juhtkonna tööd Riigikontrolli soovituste elluviimisel. Enamus tegevusi on ellu viidud ja need, mis veel on üles jäänud, saavad tehtud selle aasta esimesel poolaastal. See, ma arvan, on väga oluline. Kestvuslepingud on alates 2024. aastast täiesti avalikud ja selliseks ka jäävad. Kõik saavad näha, millise hinnaga millises mahus puitu müüakse, ja RMK elluviidavad jätkutegevused päädivad ka puidu müüki reguleeriva Vabariigi Valitsuse määruse uuendatud versiooniga. Mis puudutab siin kõlanud erinevaid oletusi, millised poliitikud 20 aastat tagasi milliste ametnikega mida rääkisid, siis Kliimaministeeriumil tõesti puuduvad nii pädevus kui ka volitused korraldada mingisugust uurimistegevust, millele siin viidati.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.