Riigi juhtimine

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on riigi juhtimine. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Esmaspäeval te teatasite, et soovite iseenda ja Eesti rahva vabastada sotsiaaldemokraatlikest ahelatest ja hakata ellu viima loosungit "Võita terve maailm, kaotada ainult ahelad". Nüüd te otsustasite, et te ei soovi enam olla peaminister Läänemetsa valitsuses, aga siiski on suur kahju tekitatud ja vasakpööre ellu viidud. Sellist maksusõda oma rahva vastu, nagu valitsus pärast 2023. aasta valimisi on ellu viinud, ei ole mitte kunagi Eesti ajaloos Eesti rahva vastu ellu viidud. Nüüd te siis hakkate pilgutama paremat silma ja ütlete, et tahate olla peaminister Keit Kasemetsa valitsuses, kellega teil on kuulsusrikas ühine ajalugu Nordica pankrotti viimisel, Kliimaministeeriumi ühistes tegevustes, energiamajanduse segadustes ja nii edasi. Aga minu küsimus ei ole seotud niivõrd teie ajalooga, mis ei sisenda usku, et praegune jätkuvalitsus hakkab viima ellu kvalitatiivselt uut poliitikat, vaid mul on konkreetne küsimus. Selle eest me oleme loomulikult tänulikud, et sotsiaaldemokraate enam valitsuskoalitsioonis ei ole. Aga kas te neid algatusi, mida vähemalt osa sotsidest ministreid püüdis ellu viia ja mis ei ole veel õnneks realiseerunud, olete valmis tagasi pöörama või ära jätma? Ma pean siin silmas näiteks Eesti jagamist neljaks oblastiks ja eriesindajate nimetamist nendesse piirkondadesse, maakondlike ühistranspordikeskuste ümberkujundamist mingisugusteks arusaamatuteks regionaalseteks transpordikeskusteks, siis mingisuguseid tööriistakastide veebipõhiseid variante põllumajandusministeeriumis, koolitusi, mida hakatakse ellu viima kohalike omavalitsuste tasandil, ja nii edasi ja nii edasi. Kohutav bürokraatia ja muu taoline riigi raha raiskamine. Kas te olete valmis need asjad ära jätma ja ümber pöörama, on konkreetne küsimus.

Aitäh! Kas-küsimusele saab vastata jah. Kõigepealt see, ma väga vabandan, ei tea mis ajast pärit luuletus, mille te siin ette lugesite, kuidas me vabaneme ahelatest ja et ma ei soovi olla peaminister Läänemetsa valitsuses – see on teie isiklik luuletus. See kirjutage sahtlisse, mitte minu nimele, oleks minu soovitus. Needsamad erinevad otsused, mis puudutavad regionaalseid esindajaid ja kõike muud, on juba uudistes. Kliimaminister, keda te ju väga toetate, tühistas need otsused, nii et toetage edasi.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Auväärt peaminister! See on muidugi positiivne, kui praegune valitsus on valmis vähemalt mingites valdkondades bürokraatiat vähendama. Ma võin kinnitada, et Isamaa [toetab] kõiki neid valitsuse algatusi, mis on suunatud bürokraatia vähendamisele ja riigi efektiivsemale toimimisele, ka neid jõhkraid kärpeid, mis on seni küll valitsemiskulusid tõstnud ja mida teie kõrval istuv kolleeg Margus Tsahkna on lubanud. Kui need realiseeruvad sellisena, et tegelikult valitsemiskulud vähenevad, siis võite kindlad olla, et Isamaa neid algatusi kindlasti toetab, ilma igasuguse vorst vorsti vastu poliitikata. Aga konkreetne küsimus on selle kohta, et eile oli siin arutelu, mis puudutas teadus‑ ja arendustegevust. Reformierakonna fraktsiooni esindaja ütles, et see kokkulepe, mis on saavutatud laiapõhjaliselt, et 1% SKT‑st läheks teadus‑ ja arendustegevuseks, kehtib, aga seda ei täideta. Kas te oskate selgitada kolleeg Sutropi siit puldist antud sõnumit, et see kokkulepe kehtib, aga seda ei täideta? Mida see siis tegelikult tähendab? Lisaks olete te öelnud, et praeguse jätkuvalitsusega või uue valitsusega, mis iganes ta saab olema, on teil plaan vähendada ametnike [arvu] lausa 20%. Mu küsimus on, mida see siis arvuliselt tähendab, see 20%. Kui palju ametnike hulk meil siis arvuliselt väheneb ja mis ajaks on see realistlik ellu viia?

Kõigepealt, mul ei ole kombeks kommenteerida tsitaate, mida ma ei ole kontrollinud, eriti [mõeldes] teie esimesele küsimusele, kus te mulle omistasite lauseid, mida ma ei ole öelnud. Nii et ma kontrollin selle [tsitaadi] hea meelega järele ja siis kommenteerin. Seda esiteks. Teiseks, väga hea, et te bürokraatia vähendamist toetate, ma südamest loodan seda. Te ütlesite, et vorst vorsti vastu, aga vot neid vorste pole meil anda, meil on ainult tööd pakkuda. Ma loodan, et parlament ja Isamaa võtavad sellest osa. Ma isegi ütleks, et Isamaa elektoraat, mis on ju Eesti Vabariigis hetkel suurim – müts maha! –, on kindlasti huvitatud sellistest lahendustest, mis on parempoolsed, mis vähendavad bürokraatiat, mis muudavad maksukoormust kergemaks, mis annavad ettevõtjatele ja inimestele võimaluse asju lihtsamalt teha. Nii et see on kindlasti mõistlik. Üldiselt nii ongi. Ma loodan sellele poliitikale kindlasti tuge, ka teie poolt. Te küsite selle 20% kohta. See on esialgne eesmärk, me hakkame selle üle kõnelema. Eesmärgid tuleb seada kõrgele, muidu [eesmärke] ei saavutata. Mina näen seda pigem sedapidi – lähiaegadel tuleb peaministri juures kokku ka üks suurem ettevõtjate algatus või nõukoda –, et me võtame süstemaatiliselt ette riigi erinevad kontrolltegevused, erinevad bürokraatlikud vormid, ning ettevõtjad siis ühiselt otsivad, millised võiksid olla need, mida me saame ära jätta või mida muuta oluliselt kasinamaks. Kui seda teha päris suure hoolega, siis eesmärk võiks lõpuks olla selline, et meil läheks sisuliselt 20% inimesi vähem vaja nende kontrollide jaoks ja normatiivide täitmiseks. Sedapidi see eesmärk peaks olema. Kõigepealt kaotame probleemi ehk needsamad nõuded, vormid ja kontrollid, ning seejärel läheb meil vaja ka vähem tööjõudu selle töö tegemiseks. See on ju asjade loogiline lahendus. Miks ma seda sedapidi näen? Mul on kogemus ka nullbürokraatia [projekti] vedamisest, mis, ma ütleks, läks edukalt. Selle tulemusena tekkis Eesti inimestele, ettevõtjatele palju lihtsam aruandlus. Seal lõi kaasa hulk inimesi ja [osalesid] ka suured ettevõtlusorganisatsioonid. Kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit, praktiliselt pea pool valitsust, erinevad inimesed, teie rõõmuks Keit Kasemets, Taavi Kotka ja paljud teised aitasid seda asja teha, ka pangad. Tulemuseks oli see, et asjad saidki oluliselt lihtsamaks ja paremaks. Enne siin küsiti selle süü kohta. Mis ma ikka oskan öelda. 2018. aastal jäi see projekt kuskile sohu kadunuks ja seetõttu me peame seda rehitsemist jälle tegema hakkama. Mul on hea meel, et te olete nõus meid töös toetama. Ma selle toetuse peale loodan ja arvan, et me teeme selliseid algatusi, millele me saame toe laiemalt kui koalitsiooni sees.

Suur tänu! Lisaküsimus, kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Mul on siin ees Lauri Läänemetsa hiljutine intervjuu, kus ta väidab, et sotside valitsusest väljaviskamise idee taga seisite teie koos Kasemetsaga kahekesi. Ta väidab, et see otsus sündis tegelikult juba kolm nädalat tagasi. Ta on intervjuus päris kriitiline Kasemetsa töö suhtes, ütleb, et see on probleem, et Kasemets on riigisekretär, kuna eelnõud venivad ja ta ajab Reformierakonna asja, mitte riigi asja. Lõppu lisas ta veel sellise lause: "Aga võib-olla see ei ole Eestile hea, et kaks sõpra sellisena on võtnud... põhimõtteliselt on sinu käes ju kõik." Mind muidugi natuke hämmastab, et sotsidel on äkitselt tekkinud probleem härra Kasemetsaga, sest nad ju hääletasid Riigikogus selle poolt, et muuta selle inimese pärast tervet seadust, et ta saaks riigisekretäriks. Mäletan, kui ma tõstatasin selle teema erikomisjonis, siis sotsid olid need, kes karjusid pea kõige valjemini, et seda teemat ei peaks arutama, ja hääletasid selle päevakorrast maha. On päris silmakirjalik, et nüüd äkitselt sotsiaaldemokraadid avastavad, et Kasemets neile ikkagi ei sobi. Aga teiselt poolt ma muidugi vaatan, et mingil määral antakse Riigikantseleile ja riigisekretärile aina rohkem võimu juurde. Riigikogus on menetluses seadus, mille alusel hakatakse teadus‑ ja arendustegevuse rahastuse otsuseid tegema just Riigikantseleis riigisekretäri poolt. Riigisekretär hakkab suunama innovatsiooni. Nüüd levivad meedias ka väited, et Kasemetsa idee on ka Keskkonnaametist lahti saada, kuna uuel valitsusel on soov kasutada loodusressursse majanduse hüvanguks ja lihtsustada looduskaitsepiiranguid. Aga me mäletame, et Kasemets on olnud poliitikas ka aktiivsem, eelmine aasta ta ju osales koalitsioonikõnelustel. Läänemetsa väitel ta nüüd otsustas või aitas valitsust lammutada. Mul ongi selline küsimus, kuidas teie suhtute oma endise valitsuspartneri Lauri Läänemetsa nendesse väidetesse, mida ta on intervjuus öelnud. Kas need vastavad tõele?

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Kas-küsimusele on jälle hea vastata: ei, ei vasta tõele. Aga mul on võimalus [vastust] laiendada. Olgu konkreetselt öeldud, et ei, see väide tõele ei vasta. Aga kas see takistab Lauri Läänemetsa seda väidet esitamast? No pole takistanud. Veelgi kummalisem oleks küsimus, et kui riigisekretär ja peaminister peaksid – nagu Lauri Läänemetsa faabula ette näeb – mõnes kabinetis omavahel vestlema, siis kuidas siseminister teab, et selline vestlus toimus. See oleks väga murettekitav, kui Eesti Vabariigis selline olukord oleks. Siis me peaksime hakkama hoopis teisi toiminguid tegema. Nii et jah, ma saan aru, et lahkuminekuid on erinevaid. Teie olete noorem, mina juba veidi elukogenum. Lahkuminekuid tuleb elus ikka ette. Kui minnakse lahku, siis on võimalik seda teha mitmel viisil, tuhandel viisil kindlasti. Kui suudad jääda inimeseks ja jääda viisakaks, siis on kenasti. Sellised väljaütlemised liigitan mina sellesse kategooriasse, et ju emotsioonid keesid üle. Mina tänan, vastupidi, sotsiaaldemokraate tehtu eest ja ütlen, et poliitika viis meid lahku, inimlikult me tülli ei läinud. Koalitsioonis kolleeg Margus Tsahknagagi surusime Lauril kätt ja tänasime tehtu eest. Nii see on. Otsus lahku minna – seda ma olen kirjeldanud ja eks ma võin ikka veel veidi kirjeldada – sündis lõplikult, jah, ikkagi siinsamas, meie fraktsiooni juhatuse koosolekul esmaspäeva hommikul. Aga see, et sotsiaaldemokraadid ennast pikalt valitsusest väljapoole asetasid – no see oli samamoodi Kaja Kallase valitsuste ajal, see ei olnud kuidagi erinev. Vahel juhtub nii, et kui sa asetad ennast järjekindlalt mingisse rolli, siis sa lõpuks ennast sealt rollist leiadki. Kahjuks see seekord nii oli. Kui vaadata ajastut, siis otsuseid on pigem vaja konkreetseid ja kiireid. Sellestsamast bürokraatia vähendamisest rääkides ma ütleksin nii, et kui kliimaminister tõi valitsusse eelnõu looduskaitsereeglite lihtsustamiseks, siis see jäi seisma, või kui majandusminister tõi valitsusse eelnõu, kuidas saada lihtsamalt näiteks toiduainetehnolooge või mõne spetsiifilise pingi operaatoreid ettevõttesse, kus neid vaja oleks, vastavalt Kutsekoja OSKA raportile, kusjuures seal on hõlmatud ametiühingud, tööandjad, Siseministeerium ja kõik muud, siis seegi jäi seisma. Ma arvan, hea küsija kindlasti mõistab, et sellisel viisil need teed lahku viivadki. Ütleme nii, et ma nüüd lõppu teen poliitilise nalja, eks ma hiljem kahetsen, aga ütlen siiski, et ka Keskerakonnal on erinevaid sotsiaaldemokraatidest lahkumineku kogemusi mitte just ammusest ajast.

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.