Arupärimine laskemoona hankimise kohta (nr 714)

Ja oleme jõudnud tänase viimase, kolmanda päevakorrapunktini. Riigikogu liikmete Priit Sibula, Riina Solmani, Helir-Valdor Seedri, Mart Maastiku ja Aivar Koka 27. jaanuaril 2025. aastal esitatud arupärimine laskemoona hankimise kohta. Arupärimine numbriga 714. Palun arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli ettekandeks hea kolleegi Priit Sibula. Kõik tiitlid said õiged, ma usun.

Aitäh! See küsimus on parlamendis olnud arutusel varemgi, mitte küll sellisel kujul ja kaitseministrile, aga me arutasime siin ühte Isamaa eelnõu, mis puudutas moona kiiremat soetamist. See oli taas huvitav ajalooline päev, toimus arutelu, koalitsioonisaadikud ütlesid, et seda raha ei ole sellisel kujul, seda ei ole võimalik kiiremini teha. Ja vaevalt jõudis meie arutelu siin parlamendisaalis lõppeda, kui peaminister andis teada, et riigikaitsekulud peavad kasvama 5%‑ni. Ei kujuta ette, et oleks tahtnud tol hetkel koalitsioonisaadiku nahas olla. Aga nüüd arupärimine, mis puudutab sedasama 1,6 miljardit eurot. 18. septembril ütles kaitseminister: "Fakt on see, et spetsiifilist moona, mida meil on vaja, me turult ei saa kiiremini, sellepärast et nõudlus on läinud nii suureks. Eriti, mis puudutab kallimaid pikamaarelvasid, pikamaamoona. Aga meie jaoks on oluline see, et me saame kohe minna lepingutesse. See on see, mida me oleme ka kogu aeg rääkinud, et kui me ei lähe kohe lepingutesse, läheb meie jaoks esiteks tarneaeg veel pikemaks ja teiseks kaup kallimaks." 26. jaanuaril 2025 ütles minister AK-le: "Teame, et mereväel on vaja laevad välja vahetada. Moona me suudaksime kohe hankida juurde ja ma arvan, et see võiks olla ka üks kriitilisemaid kohti, kuhu see kohe suunata. Elik me oleme teinud ära otsuse 1,6 miljardi kohta, aga me oleksime suutelised selle 1,6 miljardi mitte soetama 2031. aastaks, vaid tegelikult juba 2027. aastaks." Selline oli ka Isamaa fraktsiooni sisuline ettepanek valitsusele, mida koalitsioonisaadikud mingil põhjusel ei toetanud. Ma loodan, et tänaseks on kaitseminister ka koalitsioonisaadikute toetuse saanud ja me õige pea saame seda eelnõu muuta. Aga sellest tulenevalt on küsimus: mis oli see motiiv avalikkuse eksitamiseks, kui olete varasemalt järjepidevalt rääkinud, et moona ei saa soetada tehnilistel põhjustel varem kui valitsuse pakutud seitsme aasta jooksul? Ja teiseks, kas muutunud olukorras plaanite teha valitsusele uue ettepaneku moona täiendavaks soetamiseks senise seitsme aasta asemel 2027. aastaks? Kui jah, siis millal see plaan meieni või valitsuseni jõuab? Aitäh!

Suur tänu teile, lugupeetud ettekandja! Nüüd palun teie küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Hanno Pevkuri. Palun!

Aitäh, hea asespiiker! Head arupärijad! Võin teile kinnitada, et ma ei ole kedagi eksitanud, olen täie mõistuse juures kõike seda öelnud. Tasub lugeda, mis ma ütlesin. (Saalist öeldakse midagi.) Jah. Ja vaata, tsiteerid ja võime koos seda tsiteerida, aga nüüd tuleb mõistetest ja sõnadest täpselt aru saada. Üks asi on soetamine ja hankimine, teine asi on tarnimine. Ehk lühidalt öeldes, spetsiifilise moonaga on jätkuvalt seis selline, et seda 2027. aastaks kõike ei saa. Kui te loete neid minu tsitaate, siis need on ikkagi täiesti teadlikult kasutatud sõnad. Ehk jah, me oleme jätkuvalt valmis minema lepingutesse, meil on kõik need nii-öelda hanketegevused ja hankimised praegu selle 1,6 miljardiga tegelikult töös. Paljudel juhtudel me ootame pakkujatelt tagasi täpseid hindasid ja tarneaegasid. Aga siin ongi see [täpsustus], et kui sa lähed hankima, siis see ei ole veel tarne. Ja kui ma räägin, et 2027. aastaks ei saa, siis [see tähendab, et] sa ei saa neid kohale Eestisse. Need on erinevad asjad. Ma olen jätkuvalt seda meelt ja see mandaat meil oli, et me saame hankima hakata kohe 1,6 miljardi ulatuses, aga need tarned võivad minna ka üle 2027. aasta. See seisukoht on jätkuvalt pädev. Nii et selles mõttes siin ei ole midagi muutunud. Kui valitsuskabinet ja parlament kiidavad heaks kiiremad hanked ja ka suuremas mahus, siis [see on hea]. Ma võin kinnitada, et tegelikult meil oleks vaja moona rohkem, veel lisaks sellele 1,6 miljardile, aga neid täpseid plaane, nagu ma ütlesin ka eelmisele arupärimisele vastates, ma tutvustan Vabariigi Valitsusele kas järgmisel või ülejärgmisel nädalal. Kui siis on selleks vajalik ka parlamendi nõusolek, siis loomulikult me tuleme ka parlamenti. Aga selge on see, et nende väevõimete sees, mida me hangime, on ka moon, ja suuremas mahus isegi kui see 1,6 miljardit. Nii et selles mõttes ootan ka teie toetust, kui me peaksime siia parlamenti selle küsimusega jõudma ja see vajab näiteks eelarve muudatust või vajab järgmise aasta eelarve tegemisel suuremaid summasid riigikaitsesse. Need ettepanekud minu poolt Vabariigi Valitsusele igal juhul lähevad. Nii et kinnitan veel kord üle, [vastuseks] mõlemale küsimusele, mis [esitati]: ei ole kuidagi eksitanud ja räägin kogu aeg sama juttu. Ehk me hangime kohe, aga tarned teatud tüüpide puhul lähevad üle 2027. aasta. Aitäh!

Hea kolleeg Priit Sibul tahab siiski üle küsida. Teie küsimus, palun!

Aitäh! Mul on küsimus, kas selle 1,6 miljardi euro osas on siis hanked välja kuulutatud. Ja te ütlesite, et juba suuremas mahus ja summas kui 1,6 miljardit. Kui nii, siis mille arvelt? Ja teine küsimus, millest räägitakse ja millele ma viitasin ka korra, see 5%, millest me räägime. Ootame seda suvist NATO tippkohtumist ja sealt justkui mingit messia sõnumit, aga me tegelikkuses teame, et ega meie geograafiline situatsioon ja ka naaber teisel pool piiri suvel ei muutu. Kas või millisel kujul, ilma selle suvise NATO tippkohtumiseta, meil see ettevalmistus käib, et neid vajalikke vahendeid, moona ja relvastust soetada, sõltumata sellest, kuhu see komakoht suvisel tippkohtumisel täpselt pannakse?

Aitäh! Kõigepealt 1,6 miljardi kohta: ma ei öelnud, et me oleme hankimas üle selle, ma ütlesin, et meil on vaja rohkem kui 1,6 miljardi eest. Teiseks, meil valdavas enamuses ei ole küsimus mitte hanke väljakuulutamises, vaid hanke raamlepingute raames mahtude suurendamises. Ehk need päringud on tootjatele välja läinud. Nii õhutõrje, lühimaa-õhutõrje, pikamaa[-õhutõrje], süvalöögi ulatuse saavutamiseks kui ka muuks meil on olemas raamlepingud. Raamlepingute raames me oleme teinud tootjatele päringud, mis ajaks nad saavad sellises mahus [tarnida]. Need on välja saadetud ja me tõesti loodame lähiajal saada vastused, et siis juba konkreetsed lepingud alla kirjutada. Teiseks, mis puudutab 5%: ei, minu jaoks ei ole NATO tippkohtumine mingi tähtaeg. Selles mõttes, et meie jaoks oli oluline, et me saaksime adekvaatselt vastata nii Vabariigi Valitsuse kui vajadusel ka parlamendiliikmete küsimustele, mida Eesti vajab. Oli oluline, et me lõpetaksime läbirääkimised NATO-ga väevõime eesmärkide teemal. Eesti ja NATO peakorteri vahel need läbirääkimised on sisuliselt läbi käidud. Jah, see kinnitus tuleb eeldatavalt NATO kaitseministrite kohtumisel juuni alguses NATO väevõime eesmärkideks, aga Eesti osa on meil teada. Nüüd, selle Eesti osa me oleme pannud rahanumbritesse, vähemalt hetke parima teadmise järgi. Ja seda ma lähengi juba järgmisel või ülejärgmisel nädalal, sõltuvalt sellest, millal me kabinetiistungi selleks saame kokku kutsuda, valitsusse [tutvustama]. Ja kui valitsus on selle pildi ette saanud, siis [oleneb sellest], kui kiiresti valitsus on valmis otsustama. Mina olen valmis ka selleks, et teha sellelsamal koosolekul vajalikud otsused ära ja siis leida juba need finantsinstrumendid. Sellepärast, et üks asi on selge, seda ma võin kinnitada, et kui me jätkame, vahet pole, kas 3,5%, 4% või 5%-ga, siis kiireloomuliselt neid väevõimeid ei ole võimalik sellise rahastusega saada. Ehk peab tegema piigi üles, peab tegema hüppe üles laenurahaga, tegema soetused ja siis seda laenu tagasimakset hakkama jaotama selle 5% või isegi rohkema sisse. Need arvutused me oleme kõik ära teinud. Nagu ma ütlesin, tutvustan neid valitsusele ja siis on nendel, kellel on olemas NATO saladuse luba, õigus Riigikogus ka nendega tutvuda, sest NATO väevõime eesmärgid on NATO salajased dokumendid.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Tänan ministrit vastuste eest ja soovin jõudu. Aga muret teeb võib-olla kõige enam see, et meil [ei ole] Kaitseväe ja nende teemade üle samavõrd tõsist arutelu, kui oli energiamajanduse üle, kus 2,6 miljardi euro kohta Eesti avalikkus vedas näpuga järge ja sellest räägiti. Lõpuks õnneks seda sellisel kujul ei tehtud, eks ju. Aga selle 1,6 miljardi puhul, mis puudutab otsuseid, [suhtumine] meil nii ühtne ei ole. Ja ma ei tea täpselt, kuidas ühiskonda ja arusaamist sellisele tasandile viia. Sest nii, nagu ma ütlesin, ja nii, nagu ka minister ütles, ega see suvine tippkohtumine meid selles osas ei aita, eks me oma osa peame ära tegema. Aga see, mis puudutab meie inimeste kaitsetahet ja arusaamist – miks ma selle energeetikateema ka välja tõin –, on ikkagi see, et meile, ja mitte ainult meile siin, vaid Eesti inimestele peab olema arusaadav, miks, mida ja kuidas me teeme. Samast kandist, piiri äärest, kust mina olen valitud, mitmed valijad ja ka lihtsalt inimesed on pöördunud ja küsinud näiteks selle kohta, et nad on saanud hiljuti Kaitseväelt väikese teavituse, et kui olukord läheb keerulisemaks, siis nad peavad oma sõiduki loovutama Kaitseväe [kasutusse]. Ma ei tea ühtegi tuttavat, kelle elektriautot Kaitsevägi tahaks, ja ma ei tea ka ühtegi elektrisõidukit, mida me oleks saatnud Ukrainasse. Aga need suurema mootorimahuga autod, mida on vaja väel, ja nii edasi, need me oleme otsustanud automaksuga ka suuremalt maksustada. Ma loodan, et see hetk, kui saabub õiguskantsleri eestvedamisel automaksu arutelu uuesti … Ma mäletan, ma ministri käest selle eelnõu arutamise käigus korra küsisin selle teema kohta ja siis ta rääkis mulle mustade numbrimärkidega autodest, mis jäid maksu alt välja, mis on õige. Aga küsimus on minu hinnangul selles, nii nagu ma tean, mis puudutab Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi nii-öelda vastasseisu, et minu meelest järjest rohkem me peaks tegelema sellega, et inimesed maapiirkondades, ja mitte ainult seal, saaksid ise võimalikult hästi hakkama. Ja meie huvi on, et sellised autod, mis maastikul hästi hakkama saavad, võiksid olla inimeste kasutuses selleks, et nad oma igapäevaeluga ja kindlasti ka keerulisematel hetkedel hakkama saaksid, nii nagu tegelikkuses peaks olema. Kui ma kuulen, kuidas nii Siseministeeriumi allasutused kui ka keskkonnakaitse tegelevad jahimeestega ja piltlikult öeldes kiusavad relvaomanikke, siis minu hinnangul me täna ühiskonnana peaksime mõtlema rohkem sellele, et Eesti inimestel oleks võimalikult palju relvi ja et nad oskaksid neid käsitseda. Pigem peaksime tegema juurde avalikke lasketiire, mitte ainult politsei planeeritavat uut lasketiiru Võrru, mis on veidi arusaamatul kujul sinna eelarvesse [tekkinud] siin eelarve tegemise käigus. Aga siiamaani nende arutelude põhjal, mis on ka riigikaitsekomisjonis olnud, ma lõpuni ei suuda aru saada Siseministeeriumi seisukohast, mis puudutab relvade käsitsemist. Ja minu meelest meil see tunnetuslik arusaam, mis puudutab kaitsetööstuspargi eriplaneeringut, on õhkõrn. See minu hinnangul – ja mitte ainult minu hinnangul, vaid väga paljude nende kaitsetööstusettevõtete hinnangul, kellega ma olen kokku puutunud – tundub nagu venivat. Ma ei tea, kas objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Aga mulle tundub, et me endiselt tegeleme liiga palju looduskaitsega selles kontekstis. Meil on vaja täna enam mõelda riigi ja inimeste peale ja küsimus on, et ühed prioriteedid tuleb teistega asendada. Täna oli arutelu, millest siin väga pikalt rääkida ei saa, eks ju, aga ka see [teema], et meil ei ole endiselt laskemoonatööstust, meil on päris mitmel puhul keerulisem tegeleda relvade käsitsemise ja ettevõtetega, kes seal valdkonnas tegutsevad, meil on märksa keerulisem õigus kui Soomes. Vaat need on need asjad, mis me tegelikult peaksime võimalikult kiiresti ja üheskoos siin saalis lahendama, ja ma väga loodan, et see valdkond saab selgemaks. Ja tõesti, et me ka retoorikas ei pea kasutama ja ootama NATO suviselt tippkohtumiselt nagu messia sõnumit, vaid et meil tegelikult endil on kõik see teadmine olemas. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! 1939. aastal tootis tehas Arsenal 1,8 miljonit püssipadrunit kuus ja nad olid võimelised tootma 22 000 suurtükimürsku kuus. Täna ei ole meil absoluutselt mitte mingisugust kodumaist sarnast relvatööstust ega mürskude ja padrunite tööstust. Sellest on küll räägitud, aga sellele vaatamata on see veninud ja veninud ja veninud. Samal ajal me teame, et mitmed lääne suured relvatootjad on teinud ettepaneku luua Eestisse laskemoonatehased. Nammol näiteks oli üheks sooviks, et ka riik oleks seal osanik. Siis oleks toodangul kindel koht, kuhu see läheb, ja neil oleks garantii. Eesti keeldus, aga Läti ja Leedu ei keeldunud. Leedus on, ma ei oska öelda, kas juba valmis või kohe valmimas Rheinmetalli mürsutootmine. Nii et meie jääme oma igasuguste planeeringute ja nõudmistega sellele vaatamata, et sõda on juba mitu aastat Ukrainas käinud, ikka kaugele sellest, mis tegelikult peaks olema. Ja mitte midagi ei muutu, räägitakse ainult! Kurioosne on see, et aastani 2018 ei tohtinud ükski firma Eestis isegi lõhkeainet [käidelda] ja kogu meie kodumaisel relvastuse tootmisel oli sellega ju sisuliselt kriips seal. Nüüd on natukene hakanud asi liikuma, aga tegelikult, kui me vaatame seda, kuidas otsitakse kohta laskemoonatehasele küll Ida-Virumaale, küll Pärnumaale ja see kestab pikemat aega ja mitte mingisugust otsust tehtud ei ole, siis see tundub mitte lihtsalt naeruväärne, vaid see tundub tegelikult äärmiselt ohtlik. Enamik erinevate läänemaailma mõttekodade ja ka sõjavägede militaarspetsialiste on ennustanud, et kui Ukraina sõda lõpeb Venemaale meelepärasel viisil, siis ei ole välistatud, et kolme kuni viie või kuni kaheksa aasta jooksul Venemaa ründab NATO-t. Loodame, et seda ei juhtu, aga see risk on olemas, sest kui täna on Ukraina rinnetel 600 000 sõdurit ja sealt tuuakse ära kas või pooled, siis enamik nendest paigutatakse just Venemaa läänepiirile ehk meie, Baltimaade, Poola, Soome piiride taha. Venemaa on ju suurendanud sealseid üksusi, loonud juurde armeesid. Nii et see vahekord, mis täna on – täna on ta küll õnneks paberil, enamik on viidud Ukraina rindele –, kui nad tulevad siia, siis olukord on enam kui ohtlik. Ja me oleme vaieldamatult rinderiik. Selles ei ole üldse kahtlustki. Huvitav ja lausa kummastav on vaadata, kuidas Soome kaitseministeerium, Soome valitsus Euroopa Liidu erinevate tasandite nõupidamistel rõhutab kogu aeg sedasama aspekti, et me oleme rinderiik, me oleme kõige rohkem ohustatud. Ei ole normaalne see, et me kanname veel suuremat koormat kui teised Euroopa riigid, sest kui konflikt tekib, oleme meie ju need, kes kaitsevad Saksamaad ja Prantsusmaad ja Hispaaniat. Tuleb rohkem panustada just nimelt nende piiririikide … Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Tuleb panustada just nimelt rohkem ja toetada piiririike nende kaitsevõime ülesehitamisel. Sama juttu räägitakse ju ka Lätis, räägitakse Leedus. Meil niimoodi juhuslikult siin-seal kuskil ajakirjanduses keegi mainib, siin Riigikogus on ka mitmed saadikud seda välja toonud. Aga väliskomisjoni liikmena näen ma ju neid erinevate kohtumiste ülevaateid ja memosid. Ja tõtt-öelda, minule ei tule meelde mitte ühtegi korda, et meie kaitseminister või meie välisminister või meie peaminister oleks rõhutanud just nimelt seda küsimust. Eriti oluline on see ju täna, kui Euroopa Liidus arutataksegi seda, kuidas tõsta meie kõikide ühist kaitsevõimet, kas lahendada see laenu teel või mingisuguste eelarvetingimuste lõdvendamise teel. Aga meie esindajad vaikivad sellest, et kõikide nende lahenduste juures tuleks arvestada ikkagi seda reaalset ohusituatsiooni, reaalset julgeolekusituatsiooni. Paraku seda ei [tehta]. Kaitseminister läks ka ära, teda ilmselt ei huvita, mida siin Riigikogus arutatakse selle laskemoona ja kaitsevõime teema juures. See on äärmiselt kahetsusväärne! Ja ma panen kõikidele koalitsiooni poliitikutele, valitsusliikmetele, aga ka opositsiooni poliitikutele südamele, et seda teemat hoida üleval, nõuda ka meie partneritelt, et nad arvestaksid sellega ja aitaksid tõsta meie kaitsevõimet, sest see ei ole ju mitte ainult meie heaks, vaid see on ka nende heaks, see on meie ühise kaitse ja julgeoleku heaks. See on niivõrd oluline teema, et seda peaks [tõstatama] igal momendil ja mitte ainult kaitseministrite või kaitseväelaste kohtumistel, vaid kõikides formaatides, Euroopa Liidu formaatides ja ka kohtumistel teiste, suurte Euroopa Liidu riikide ja NATO liikmetega. Seda teemat tuleb lihtsalt laual hoida. See on tegelikult, olgem ausad, meie elu ja surma küsimus. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.