Arupärimine käibemaksu tõusu mõjude kohta Kaitseministeeriumi eelarvele (nr 709)

Head kolleegid, saame minna teise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Riigikogu liikmete Priit Sibula ja Jaanus Karilaiu 23. jaanuaril 2025. aastal esitatud arupärimine käibemaksu tõusu mõjude kohta Kaitseministeeriumi eelarvele. Arupärimine numbriga 709. Palun vaikust, head kolleegid! Ma saan aru, et saalis on palju emotsioone, aga nende üle saab ka siin saali uste taga arutada. Ja nüüd palun ettekandeks kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Priit Sibula. Minister on täiesti olemas, on nähtav.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Selle aasta 23. jaanuaril esitasime arupärimise, mis puudutab peaministri poolt mitmeid kordi viidatud arusaamist, et maksufestival on läbi. Päriselus teame, et ollakse alles poolel teel sinna: käibemaks tõusis ja tõuseb selle aasta suvel veel 24%-le. Sellega seoses oli meil kaitseministrile neli küsimust selle kohta, kuidas käibemaksu tõus puudutab eelarvekulusid aastatel 2025, 2026, 2027 ja 2028. Mida tuleb ära jätta seoses sellega, et käibemaksumäär tõuseb, kuivõrd riik päris mitmes osas on käibemaksu mõttes lõpptarbija, kui me räägime teatavatest investeeringutest ja vahenditest? Siis palusime esitada iga aasta puhul eraldi andmed Kaitseministeeriumi eelarve kuluridade kohta, mis suurenevad, ja kuidas see mõjub valitsuse poliitikale. Millised varem planeeritud tegevused jäävad käibemaksu tõusu tõttu tegemata või milliste puhul vähenevad vahendid nende teostamiseks? Kas ja kui palju kasvatavad käibemaksutõusud hangitava laskemoona hinda ja milline on nende hinnatõusude mõju valitsuse poliitikale? Aitäh!

Suur tänu! Ettekanne oli põhjalik, nüüd on aeg tulla peaministril vastama teie küsimustele. (Hääl saalist: "Peaministril?") Vabandust, kaitseminister Hanno Pevkuril. Vabandust! (Naer.)

Tänane päev toob üllatusi. Austatud Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Hea meelega vastan teie küsimustele. Võib-olla annan natuke üldisema vastuse, mis hõlmab kõiki nelja küsimust, kuna kõikidele küsimustele ridade kaupa ei oleks väga mõistlik vastata. Muidugi üldiselt peaks ütlema, et käibemaksu teemad peaksid olema rahandusministri vastata, see on pigem rahanduspoliitiline küsimus, ja ka arvestuse mõttes on see nende hoida. Meie vaatest, Kaitseministeeriumi vaatest käibemaksurida on nii-öelda avatud rida. Kui meie teeme hankeid, siis jah, meil on ta arvestuslikult sees, aga kuna ta on arvestusliku kuluna kaitsehangete jaoks, siis tegelikult, kui on kaitsehange tehtud, siis käibemaksu arvestus hoitakse hangitavast kaubast eraldi. Ta on konto ridades, see on raamatupidamislik küsimus jälle, käibemaksuvahendeid hoitakse eraldi konto peal. Aga Rahandusministeerium oskaks seda paremini selgitada. Ma ei ole võib-olla nii hea finantsekspert kui rahandusminister. Aga loomulikult [see teema] mõjutab meid. Üldiselt loomulikult kõik maksud mõjutavad: kui on sotsiaalmaks, siis see mõjutab meie eelarvet, kui on töötuskindlustusmakse, siis see mõjutab meie eelarvet. Kõik riiklikud maksud on ka kaitse-eelarves sees. Nüüd, kui vaadata eraldi aastate kaupa, siis tegelikult ei ole seda isegi niimoodi võimalik välja tuua, sest me hetkel teeme Kaitseministeeriumi arengukava järgmise nelja aasta kohta ja seal me jaotame ära ka kõik investeeringud, soetused, majanduskulud, personalikulud ja kõik muud [kulud]. Teine põhjus, miks me seda aastate kaupa väga täpselt praegu välja ei saa tuua, mis annaks adekvaatse vastuse, on see, et me oleme minemas Vabariigi Valitsusse loodetavasti järgmisel või ülejärgmisel nädalal NATO väevõime eesmärkide rahastamise vajadusega, mis eeldatavalt tõstab meie kaitse-eelarvet oluliselt ülespoole. Ja sellest tulenevalt muutuvad ka meie eelarveread. Aga üldine lihtne arvutus ütleb väga lihtsalt, et kui me soetame midagi, mis maksab 100 miljonit, siis selle mõju on 2-protsendipunktilise kasvu juures 2 miljonit. Nii me seda oleme ka arvestanud ehk kõik meie soetused, mis on pärast maksumuudatusi, ükskõik, milline see maks on, me arvutame loomulikult kaitsekuludesse sisse. See ei lähe kuidagi sealt välja. Ja enam-vähem seda me võime öelda, et meil on kaitse-eelarvest umbes 55% see summa, mis läheb soetusteks. Aga ka seal on jälle erisus, et kuna meil on ka välisvahendeid, siis seal nagu väga täpseid käibemaksusummasid ma ei suuda praegu, Priit, sulle öelda. Aga jämedalt: iga 100 miljoni kohta 2% on 2 miljonit. Seda me oskame kõik arvutada. Kui palju jääb vähemaks või kuidas on see muutnud meie hankekava? Ei, ta ei ole muutnud meie hankekava. Me jätkuvalt hangime kõike seda, mis me planeerisime. Ja noh, eks hankimisel, moona hankimisel on ikka niimoodi, et mingi asi läheb hanke läbiviimisel planeeritust odavamaks, mingi asi läheb planeeritust kallimaks. Ehk meil on ees kululaed ja kululagesid [arvestades] me läheme hankima ja siis, kui on hange läbi viidud, me oskame öelda täpselt, kas see läks miljoni võrra või kahe võrra odavamaks või kallimaks või mis iganes. Nii et see käibemaksuosa meie jaoks on tegelikult puhas arvestuslik kulu, me ei pea eraldi seda oma hangetes muus mõttes kui kulu koguarvestuses arvesse võtma. Võib-olla kui on soovi, siis ma võin tulla teile fraktsiooni rääkima näiteks umbes kuu või natuke rohkema aja pärast uuesti, kui meil on ka Kaitseministeeriumi järgmise nelja aasta arengukava lukus. Siis me oskame täpsemalt rääkida seda, millised on meie soetused järgneval kolmel-neljal aastal, ja siis saab ka täpsemalt öelda seda, millised need kuluread on. Aitäh!

Suur tänu, härra kaitseminister! Teile rohkem küsimusi ei ole. (Kaitseminister Hanno Pevkur: "Siiski.") Ja nüüd avan läbirääkimised. (Kaitseminister Hanno Pevkur: "Avad läbirääkimised või? Sa tahtsid küsida või? Sibul tahtis küsida. Või sa juba panid lukku?") Jaa, ma panin küll lukku, aga kuna mina eksisin korra, siis ma nüüd [annan sõna]. Priit Sibul, palun!

Mu esimene küsimus olekski, et kas Toomas tegelikult teab rohkem kui meie – täna on nii põnev päev –, et kui ta sind siia pulti kutsus, viitas ta, et peaministriga on tegu. Ma siis soovin ka õnne ja edu, kui see peaks juhtuma, ei ole selle vastu miskit. (Naer.) Aga küsimus. Ma püüan aru saada ikkagi sellest, et tegelikkuses see ju mõjutab üldkulu. Kuigi te ütlete, et ta on raamatupidamislikult erinev, aga me ju kõigi hangete ja kõigi numbrite puhul räägime lõppsummadest, milles sisaldub käibemaks. Mis see üldmaht siis on, ütleme, kui me vaatame seda aastat ja selle aasta hankeid, mis teie teada tulevad? Noh, ma ei ole ka kindel, et te peast peaksite seda teadma. Aga kui teate, siis mis see käibemaksu muutus, ütleme, 2025. aasta kontekstis teie valitsemisalas on, summana?

No nagu ma ütlesin, et meil on selline hästi jäme arvutus, ma mõtlen, et seal komakohad võivad kõikuda. Aga viimastel aastatel on olnud väevõimesse suunatava raha maht kogu kaitse-eelarvest umbes 55%. 54–55% – sinna kanti on väevõimesse või väeloomesse suunatava raha maht. Ehk kui kaitse-eelarve oli 2024. aastal 1,34 miljardit, siis sealt on lihtne võtta 55%, siis saab enam-vähem nii-öelda erinevate väeloome arenduste summad. Aga ma ütlen, siis peaks minema täpsemaks, kuna käivet mõjutavad ka näiteks teenused. Ei ole ainult soetused, vaid ka teenused. Majandamiskuludes arvatavasti on sees, noh, ma arvan, et me päris täpset summat tegelikult kätte ei saagi niimoodi. Peaks minema Rahandusministeeriumis eraldi kontode peale, need ükshaaval lahti lööma, siis võib-olla õnnestub.

Suur tänu, härra kaitseminister! Lõpetan teist korda teile küsimuste esitamise. Ja nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.