Muud küsimused

Aga, head kolleegid, meie infotund jätkub veel, sellepärast et vastavalt registreerimise järjekorrale on meil võimalik käsitleda veel ühte küsimust. Ja palun küsimust esitades öelda ka, millisele ministrile konkreetne küsimus läheb. Ma näen siin vähemalt ühte registreeritud küsimust, see on kolleeg Mart Helmelt. Mart Helme, palun! Teil on võimalik küsida täiendavalt. Palun!

Aitäh! Loomulikult esitan ma selle küsimuse diskussiooni jätkuks peaminister Michalile. Ega me ei vaidle keegi vastu, et Ukraina peab võitlust Venemaa agressiooni vastu. Me keegi seda absoluutselt ei vaidlusta. Küsimus on selles, nagu ma ütlesin, et minu hinnangul käib nii Euroopale kui ka Eestile üle jõu täita kaht ülesannet korraga. Need on Ukraina abistamine selles mahus, nagu see on olnud koos Ameerika Ühendriikidega, ja iseseisva kaitsevõime – mis on vahepeal Euroopas ja ka Eestis üsna käest ära lastud – ülesehitamine. Missugune on meie prioriteet? See oli mu küsimus. Kas me ikkagi loodame selle peale, et Ukraina sõdib veel kolm aastat ja me saame kolm aastat planeerida oma kaitsekulutusi? Või me ikkagi peame arvestama sellega, et seal on võib-olla paari kuu pärast juba rahu majas? Selle vastu ma ei vaidle, sest iga päev inimesed surevad. Aga see on väga lühike periood, mille jooksul me peame olema valmis ka ise olema nii relvastatud, et ükskõik, nagu venelased ütlevad, tšem tšort ne šutit, millega kurat nalja ei tee, me oleksime ikkagi võimelised vastupanu osutama, kui see moment peaks tekkima. Kumb on meile prioriteetsem, kas Ukraina abistamise jätkamine meie oma iseseisva kaitsevõime arendamise arvel – ja see kehtib ka Euroopa puhul laiemalt – või me ikkagi ütleme, et nüüd on seis sealmaal, et enam me ei suuda tegelikult selle sõja tulemust oma abiga olulisel määral mõjutada ja keskendume oma iseseisvale kaitsevõimele? See on mu küsimuse tuum.

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Mina jään selles mõttes võib-olla veidi teistsugusele arvamusele. Minu hinnang põhineb ka vestlustele Euroopa riigijuhtidega, sealhulgas Ukraina presidendiga ja nende peaministriga. Ukraina on võimeline võitlema ja ta vajab meie abi. See on selge. On erinevaid asju, mida me saame nende abistamiseks teha. Üks on täiendava moona saatmine, mille me täiendavalt otsustasime. Eesti suurendas oma abi veerandi võrra juba sellel aastal, aasta alguses. Seda just arvestades kriitilist aega, sest ega me ju ei tea, mida venelased selle justkui rahuteekonna või nende rahusiltide ajal plaanivad. Aga üks mis kindel: Venemaalt võib oodata praktiliselt kõike ja tõenäoliselt üritatakse sellelgi teekonnal erinevaid õudusi korda saata. See tähendab seda, et Ukraina peab olema võimalikult tugevas positsioonis, et suruda Venemaad järeleandmistele, mitte vastupidi. Seda esiteks. Teiseks, ei tasu nii allaheitlik olla [ja mõelda], et Eesti ja Euroopa ei suuda enda kaitsevõimet tõsta, aidates samal ajal Ukrainat. Ma olen nõus, et need on lausa lahutamatud, sest Ukraina võitlus on samamoodi võitlus meie julgeoleku eest ja Venemaa vastu. Venemaa on see vaenlane. Aga kui Euroopat tervikuna vaadata, siis Euroopa on 10–11 korda majanduslikult suurem. See tähendab seda, et Euroopa peab võtma jalad kõhu alt välja ja looma erinevad kaitsetööstused ja tootmised, et me oleksime selleks valmis. Ma arvan, me suudame seda. Kui täna vaadata, kuidas erinevad riigid algatavad erinevaid programme, astuvad samme – ma arvan, et kolme või viie või seitsme aasta pärast meil on väga korralik kaitsetööstuse sektor. Eestiski on väga korralik kaitsetööstuse sektor. Eelmise aasta lõpus oli kaitsetööstuse valdkonnas, kaitsetööstuse liidus, juba 153 ettevõtet. Ja ma arvan, et see number ajas pigem kasvab. Korralikud Eesti ettevõtted, mis tulevikus võivad olla ükssarvikud, sealt tulevad. Ja mis puudutab vastupanu osutamist, siis Eesti Kaitseväel on vajalik olemas. See, mida ei ole veel, seda tellitakse juurde nii kiiresti, kui on võimalik. Me oleme võimelised vastupanu osutama ja vastupanu osutame igal juhul sada protsenti.

Suur tänu, härra peaminister! Ma tänan siinkohal kõiki kolleege ja valitsuse liikmeid tänases infotunnis osalemise eest ja väga sisuka debati eest. Tänane infotund on lõppenud ning me jätkame täpselt kell 2 algava Riigikogu täiskogu istungiga.