Segane energiapoliitika

Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid ja teemaks on segane energiapoliitika. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea peaminister! Te saite peaministriks eelmise aasta juulis ja peab tunnistama, et saite poliitiliseks päranduseks korralageduse: hangunud majanduse ja väga puudulikud poliitikad. Vaatame meie energiaportfelli, mida kujundatakse lähima 10–15 aasta jooksul: me räägime tuulest, päikesest, maagaasist, biometaanist, EstLink 1-st, 2-st ja 3-st, mis on ka planeerimisel, räägime põlevkivist, räägime tuumajaamast, kuhu läheb üle miljardi. Maksumaksja raha läheb üle paarisaja miljoni. Ja vaatame seda hinnakujundust. Me räägime, et me soovime saada soodsamat elektri hinda. Praegu on kohati Soomes isegi 60 korda soodsam hind, tavaliselt neli-viis korda soodsam. Ja vaatame energiaeksperdi Arvi Hamburgi arvutusi ja Kliimaministeeriumi arvutusi – need on erinevad. Tunnistage vähemalt, et energiapoliitika kujundamine ei ole hästi välja tulnud. Siin oleks vaja mitte üle võtta Kaja Kallase valitsuse selline, noh, segane poliitika kujundamine, vaid midagi paremaks teha. Tunnistage, et midagi on viltu läinud energiaportfelli planeerimisel 10–15 aasta jooksul. Meil võib tekkida ka ületootmine, ja hind ikkagi ei ole tarbijasõbralik. Sellest tunnistamisest tegelikult juba piisab. Ja mida võiks siin paremaks teha, selgemaks teha, arusaadavamaks teha?

Aitäh! Siin on palju erinevaid nüansse koos. Tuumajaama rajamisele küll maksumaksja raha ei ole miljardit planeeritud. Võib-olla see lihtsalt oli kuidagi selles küsimuses millegi muuga koos mõeldud, seetõttu ma lihtsalt parandasin selle ära. Nüüd, mis puudutab energeetikat, siis ega küsija selles mõttes ju ei eksi, et meil oli erinevate taastuvenergia võimsuste rajamisel sisuliselt 10 aastat pluss paus. See tulenes eeskätt julgeolekuhuvidest. See ei ole saladus, et kui sul on radarid, millel on kuskile poole vaja vaadata ja eelhoiatus saada ja nii edasi, siis taastuvenergia[rajatised], nagu ka mis tahes teised inimtekkelised rajatised, võivad nende vaatevälja ahendada ja olla julgeoleku vaatest kahjulikud. Ja seetõttu [tegid] erinevad valitsused [teatud otsuseid]. Siin [taga] ei ole kuidagi ainult Reformierakond. Ka Keskerakond, kuhu te varem ju kuulusite, oli nende otsuste juures. Otsustati rajada kompensatsiooniradarid, mis tähendas seda, et oli võimalik edasi minna. Ja nüüd on tegelikult ikkagi suurem osa Eestist vaba uute, nii-öelda soodsama taastuvenergia [objektide] rajamiseks. Te tõite Soome näite. Ma arvan, et [kui pidada silmas] Põhjamaid tervikuna, siis me asume energeetika vaatest ikkagi kõige soodsama piirkonna kõrval. Põhjamaad oma olemuselt ongi kõige soodsama hinnaga piirkond. See on aastatepikkuse tegevuse tulemus. Põhjamaades on – mul on selle kohta väga head joonised, võin kunagi jagada ka – ikkagi väga palju rohkem seda, mida meil ei ole: hüdrot on ja seal on ka tuumaenergia. Kumbagi neist meil ei ole. See tähendab seda, et kui me tahame tulevikus, ütleme, tänasest edasi minnes, et meil energia hinda ei teeks fossiilid ja hind ei oleks kallis, [siis tuleb midagi teha]. Praegune olukord on selline, et osa ühendusi on katki, osa on puudu ja hinda teevad Eestis fossiilid, mistõttu energia hind on kallis. Kui me tahame, et energia hind oleks soodsam, siis meil on vaja, nagu teie seda nimetate, juhitamatut või juhuelektrit – õige, EKREIKE leksikas oli see juhuelekter – ehk taastuvat energiat ja meil on vaja ka juhitavat. Ja juhitav tuleb tõenäoliselt reservidena: täna on see põlevkivi, tulevikus ehk gaas ja ehk 10 või 15 või 20 aasta pärast ka tuumaenergeetika, mis tagab selle baasi tegelikult. Majanduslikult mõttekuselt see üles-alla koormamine juhtimise mõttes juhitava energiana ehk arvesse ei lähegi, aga ta tagab selle baasi. Ja kui ta on vähegi soodsam, siis ta toob keskmisena hinda alla ka. Nii et kui küsida, siis jah, selline sunnitud peatumine või sihuke paus on olnud julgeolekuhuvides 10 aastat. Nüüd, kus see kompensatsiooniradarite valik on tehtud, on paljud võimalused meie jaoks avatud, et saada hinda soodsamaks muuta.

Jaanus Karilaid, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea peaminister! Loomulikult võiks meie eesmärk olla see, et me oleks ikkagi võrreldavad Põhjamaadega. Me tahame, et majandus elavneks, siia tuleksid investeeringud, tuleksid töökohad. Aga ma täpsustan, et tuumajaama investeering kokku on üle miljardi. Ja ma küsin ühe konkreetse küsimuse. Kui me panustame sinna maksumaksja raha – me veel ei tea, kui palju –, siis minu isiklik seisukoht on see, et riik peaks seal ikkagi olema enamusosanik, tuumajaama omanik. Kas te jagate minu seisukohta? Täna on tegelikult see otsus veel tegemata.

Nojah, üldiselt energeetika kohta lihtsalt ühe detaili veel lisan, enne kui vastan küsimusele. Üldjoontes see on niimoodi, et ehkki me elektri hinnast räägime palju, majanduse võtmes ka, siis keskmiselt tööstuste või majanduse vaatest on selle sisendi osakaal 2%, eks ju. 1,6% oli isegi mingil aastal. 2% – nii suur või nii väike ta täpselt on. Kõige olulisem majanduse vaatest on see, kuidas lõpeb Ukraina sõda, et seal tuleks õiglane ja püsiv rahu, samuti see, millised on meie eksporditurgude käekäigud Saksamaast alates, mis [omakorda] mõjub Skandinaaviale – Skandinaavia on meie jaoks oluline –, ja milline on raha hind. Euribori langemine on majanduse vaatest väga oluline. Kõik see kokku mõjutab meie majandustsüklit ja meie majanduse käekäiku palju rohkem kui mis tahes otsused, mis me siin ühte- või teistpidi valikuna teeme. Tuumajaamas osalust ei ole Vabariigi Valitsuses arutatud. Ei saa välistada, et seda tulevikus arutatakse. Ma kuidagi ei asu enne arutelu eitavale seisukohale. Aga ilmselt see arutelu saab olla tasemel, kas mõni riigile kuuluv energeetikaettevõte on mingi valiku puhul tuumajaamas osanik. Tasub meenutada, et Balti riikidel on olnud ka varem omavahel plaane ühise tuumaenergeetikavõimsuse rajamiseks, aga tollal see jäi toppama. Nagu tagantjärgi selgus, oli selles vastutegevuses [oma roll] juba siis ka Venemaa mõjutustegevusel. Samas ma ei looks illusiooni, et ka sel juhul, kui me tuumajaamaga edasi läheme – ja minu soov oleks minna edasi –, ei teki emotsionaalset debatti asukoha valiku, seadusandluse, riigi osaluse ja nii edasi teemal. Eks seda debatti tekib. Aga ma ei asuks eitavale seisukohale. Ma küll enne arutaks läbi, kas [riigi] osalus kuidagi garanteerib projekti paremini ellukutsumise või garanteerib, et see saab turult soodsama hinnaga laenu ja seetõttu tootmiskulud on väiksemad. Kogu selle energeetika numbrimaagia, nagu see juba elama on hakanud, mõte on ikkagi see, et tootjad saaksid teatava garantii, teatava kindluse, et pakkuda turule soodsama hinnaga energiat, mis on meile ja majandusele kasulik. See on selle asja üdi.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea peaminister! No te ei saanud aru, mille vastu me võitleme, kui ma selgitasin teile, et välisühendusi tegelikult on vaja, aga neid on võimalik viis korda odavamalt rajada. Te väitsite, et läbi Saaremaa viidav neljas ühendus Lätiga, mis maksab viis korda rohkem kui see, mis viidaks mööda maad, on vajalik selle jaoks, et sinna külge saaks ühendada meretuulepargi. Samas on meile teada ka see, et 1 megavati meretuuleenergia tootmine, kui [arvestada] kõiki mõjutegureid, ka seda, et merel on rohkem tuult ja maismaal vähem, versus maismaa tuuleenergia, on viis korda kallim. Meil on olemas eriplaneeringud ja oleks võimalik rajada riiklikult riigimaadele tuuleparke, ilma et me peaksime tegutsema nii, nagu Hiinas kunagi tehti. Selle jaoks, et võidelda [põllu]kahjurite vastu ja et [linnud] põldudel riisi ära ei sööks, aeti kõik hiinlased välja ja pandi laudu plaksutama, et varblasi eemale ajada. Ja kuhu see viis? See viis selleni, et, okei, varblased kukkusid surnult maha, nad ei jaksanud [kauem] lennata, aga järgmistel aastatel sõid sitikad ja satikad kogu saagi ära. Ja meil on umbes samasugune lugu. Nüüd me tahame igasse valda teha maismaa tuulepargi inimeste elukohtadele lähedale. Samas meil on Sopi-Tootsi tuulepargi kõrval olemas Lavassaare, seal saaks teha täpselt sama suure pargi, mis kuulub riigile. Seal on olemas ka eriplaneering. Seda me millegipärast ei kasuta. Ja nüüd ma küsin veel kord üle. 1 megavatt meretuuleenergiat versus 1 megavatt maismaa tuuleenergiat – hinnavahe on viis korda. Palun põhjendage väga lihtsa matemaatikaga, kuidas meretuul on odavam kui maismaatuul.

Aitäh! Kõigepealt alustan sellega, et kui ma ei eksi, teie olete vist Hiina toetusgrupi liige. Selles mõttes on väga tore kuulda, kuidas te Hiina võitlust kahjuritega meeldivalt iroonilises võtmes kirjeldate. Väga tore! Ehk siis avate teisteski positsioonides veidi oma silmi ja kirjeldate avalikkusele, mismoodi tuleks suhtuda sõnavabadusse ja kõikidesse muudesse printsiipidesse. Jään huviga ootama. Seda esiteks. Teiseks, enne te küsisite mitu korda ühenduste kohta. Ma, jah, lõpuni ei saa aru, mille vastu te olete, aga veel kord, võib-olla ma ei saa aru. Ehk te lihtsalt selgitate pärast ja me kuidagi saame selle pildi ette. Isegi kui mereparke ei tule, meil on ikkagi Lätiga vaja neljas ühendus rajada. Ma üritan teile seda öelda. See ei tähenda seda, et me ühenduse rajamata jätaksime. Ja ühenduse viisi või selle rajamise nii-öelda suuna, kuhu see rajatakse, kuidas see rajatakse, selle valib ju süsteemioperaator võimalikult ratsionaalse. Ja see rajatakse ülekoormustasu ja eurovahendite abil. Ja nagu ma teile kirjeldasin, seesama "Puhta tööstuse teatis" annab selleks meile paremad võimalused. See ongi oluline informatsioon. Nüüd, mis puudutab maismaa- ja mereparkide vahekorda – ma ei tea, millist lahtist ust te siin nüüd jälle lahti [pressite]. Mina olen ka igal pool ju öelnud, et maismaapargi puhul on energiaühik soodsam kui merepargi puhul. Need tootmised ja karakteristikud on erinevad. Aga, ütleme nii, maismaaparkide puhul on ju üks suur probleem ikkagi seesama EKREIKE nii-öelda mõttekaaslaste võitlus maismaaparkide vastu. Seetõttu ongi üks võimalus, kui me ei saa neid parke maismaale rajada, aga meil siiski on taastuvat energiat vaja, rajada need merre. See on ju praegu arvutamisel ja arutamisel. Nii et seda te peate isekeskis arutama EKREIKE-ga, et kas siis võidelda maismaaparkidega või millega te parajasti võitlete.

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.