Haldusjärelevalve Narva linna ja tema hallatavate munitsipaalkoolide üle

Tänane kuues küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teemaks on haldusjärelevalve Narva linna ja tema hallatavate munitsipaalkoolide üle. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! 25. veebruaril oli teie poolt algatatud haldusjärelevalve Narva linna ja tema hallatavate üldhariduskoolide üle. Järelevalve teostajad on Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja personalipoliitika osakonna ning Keeleameti järelevalveosakonna teenistujad. Järelevalve kestab kaks kuud ja teenistujad külastavad tunde ette teatamata. On märkimisväärne, et kontrolli alla sattunud koolide hulgast puudub riigile kuuluv Narva Vanalinna Põhikool. Lugupeetud minister, kas antud järelevalve on korraldatud ainult Narva munitsipaalkoolide [kontrollimiseks? Kui jah, siis] mis põhjustel ja mis on tegevuse lõppeesmärk?

Aitäh selle küsimuse eest, lugupeetud rahvasaadik! Selgitan. Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga, mis teadupärast algas 1. septembril 2024 – üle läksid kõik lasteaiarühmad, esimesed ja neljandad klassid –, on Haridus- ja Teadusministeeriumil kohustus tagada seaduses sätestatud eesti keeles toimuv õpe. Tallinna linnaga on meil tegelikult koostöökokkulepe, kus Tallinna linn monitoorib ja teeb järelevalvet ise. Tallinna linn on üles ehitanud oma metoodikakeskuse. Selle metoodikakeskuse inimesed on tänaseks läbi käinud kõik lasteaiarühmad, kõik Tallinna esimesed ja neljandad klassid ja andnud ka haridusministeeriumile ülevaate sellest, mis toimub eestikeelsele õppele üleminekul esimestes ja neljandates klassides ja lasteaiarühmades. Nüüd, kaks teist väga suurt linna, kus üleminek toimub, on Narva ja Kohtla-Järve. Narva ja Kohtla-Järve osas puudub meil haridusministeeriumis igasugune informatsioon selle kohta, mis tegelikult üleminekuga klassides ja ka lasteaiarühmades toimumas on. Me teame, mis on toimumas meie riigikoolides. Me ei tea, mis on toimumas munitsipaalkoolides. Ja kuna meil ei ole jõudlust kõiki lasteaiarühmasid üle kontrollida, siis järelevalve on praegu algatatud Narvas ja tulevikus algatatakse ka Kohtla-Järve linna munitsipaalkoolide esimestes ja neljandates klassides toimuva õppe osas. Koolidele ei anta teada kindlat kuupäeva ja kellaaega, küll antakse teada, millal järelevalve algab. Järelevalve algab märtsi alguses ja kestab kaks kuud. Järelevalve eesmärk on üle vaadata esimestes ja neljandates klassides toimuv õpe, võimalusel toetada õpetajaid, kui on vajadus, et õpetajad vajavad näiteks metoodilist tuge, koolitusi või ka eesti keele oskuse parandamist. Teine osa järelevalvest puudutab kooli pidajat ja kooli juhtkonda: millised on olnud sammud, kuidas on mindud üle eestikeelsele õppele ja mida on kool teinud, selleks et tagada efektiivne eestikeelsele õppele üleminek. Me oleme Narva linnaga [maha pidanud] ka koosoleku, kus me oleme seda järelevalvet arutanud. Järelevalve lõppeesmärk on tegelikult see, et Narva linn kooli pidajana ise looks monitoorimise ja järelevalve võimekuse, et ta suudaks ise tagada selle, et ta teab, mis neil esimestes ja neljandates klassides ja tulevikus palju suuremas hulgas klassides toimub. Selleks on vaja Narva kolledžiga teha väga tihedat koostööd. Nii et ma väga loodan, et selle järelevalveprojekti lõpuks on Narva linnas välja töötatud ka selle monitoorimise ja järelevalve metoodika, mida linn saab teha iseseisvalt kooli pidajana.

Suur tänu! Ja Aleksei Jevgrafov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu jaoks on üllatus, et teil puudub info, mis toimub Narvas. Minu info kohaselt meie kultuuriosakond pidevalt suhtleb teie ministeeriumiga. Aga ma tuletan meelde, et aastal 2022 taastati ministeeriumi plaaniline kontroll Narva Kreenholmi Kooli, Narva 6. Kooli ja Narva Paju Kooli üle. Aastal 2023 kontrolliti Narva Keeltelütseumi ja Narva Kesklinna Kooli ning eelmisel aastal Narva Pähklimäe Kooli. Ja nüüd olete korraldanud nende koolide uue kontrolli, mis sarnaneb inkvisitsiooniga, mille eesmärk on kindlasti leida probleeme ja karistada süüdlasi. Ilmselt langes valik taas Narvale. Ma ei tea, kas peaksime seda seostama ka asjaoluga, et see kontroll sai võimalikuks pärast Katri Raigi ametisse astumist Narva linnapea kohale. Eelmised kontrollid toimusid just tema valitsemisajal. Kurb tõde on see, et meie õpetajad pingutavad ja õpivad, aga ministeeriumi sellise suhtumise korral võivad pidevad järelevalved ja erinevad kontrollid anda vastupidise reaktsiooni. Isegi need õpetajad, kes vastavad nõudmistele, võivad lihtsalt käega lüüa ja lahkuda, sest ministeeriumi tegutsemise tõttu nad elavad pidevas stressis. Ministeeriumi poolt kõlab pidev retoorika, et õpetajad ja direktorid ei tee piisavalt tööd eestikeelsele õppele üleminekul ja töötajate leidmisel. Kuidas on ministeerium aidanud õpetajatel säilitada töörahu ja tunda end vajalikena?

Aitäh! Ma siiski täpsustan: Narva linn ei ole meile kordagi andnud informatsiooni selle kohta, kuidas on neil läinud eestikeelsele õppele üleminek, kuidas toimub õpe, millist tuge vajaksid tegelikult õpetajad, millistel õpetajatel ja kui suurel arvul on vaja metoodilist tuge, millistel õpetajatel ja kui suurel arvul on vaja eraldi eesti keele õpet, täiendavat tuge selleks. Narva linn on meile teada andnud, millised õpetajad tal nõuetele ei vasta. Ehk siis küsimus ei ole mitte selles, kui palju on puudu õpetajaid teatud rühmades, vaid küsimus on selles, kuidas toimub tegelikult esimestes ja neljandates klassides eestikeelsele õppele üleminek, millist toetust õpetajad vajavad, milline on tänane seis klassides metoodiliselt ja keeleliselt. Tallinna linn on oma metoodikakeskuse välja arendanud ja teeb ise seda metoodilist järelevalvet ja pakub tuge õpetajatele. Sealt meie oleme saanud vajaliku informatsiooni, [kui suur] on õpetajate hulk, kes vajaksid täiendkoolitust. Selleks me saame ka Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga kokku leppida need koolitusgrupid. Narva linnast meie sellist informatsiooni ei saa. Ja see on põhjus, miks me tegelikult selle järelevalve algatasime. See ei ole inkvisitsioon! See on selleks, et me ei avastaks kolme või nelja aasta pärast, et tegelikult ei ole me suutnud nendele lastele tagada kvaliteetset eestikeelset õpet. Neljandas klassis hakatakse tegema tasemetöid nendele lastele, kes täna on esimeses klassis. Meil ei ole õigust oodata neli aastat ja arvata, et me neli aastat silmad kinni teeme seda eestikeelset õpet, aga tegelikult me ei tea, mis neis klassides toimub, kas mõni õpetaja vajab metoodilist tuge. Selleks me teeme täna seda järelevalvet, et me saaksime informatsiooni selle kohta, kui paljud õpetajad, kes täna juba eesti keeles õpetavad, vajaksid metoodilist tuge ja keele osas tuge. Kui me selle teada saame, mis olukord meil tegelikult on, siis saame õpetajate toe ka üles ehitada. Praegu me oleme arutanud just nimelt seda, et seda teha Narva kolledži baasil. Katri Raiki saamisega linnapeaks ei ole sellel mitte midagi pistmist. Me tagasime õpetajatele töörahu. 1. septembrist alates me mitu korda palusime ka ajakirjandusel mitte selle teemaga tegeleda, vaid lasta õpetajatel hakata pihta õpetamisega eesti keeles. Tänaseks on sellest möödunud varsti kuus kuud ja praegu, ma arvan, on õige aeg minna ja teha kindlaks, millist tuge õpetajad tegelikult vajavad. Ärge palun võtke seda mingisuguse inkvisitsioonina! Meil on vaja neid õpetajaid kogu aeg toetada. Me ei tohi neid õpetajaid jätta üksi selle koormaga, mis eestikeelsele õppele üleminek tegelikult on.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Anti Poolamets. Palun!

Aitäh, juhataja! Jaa, õpetajad vajavad tuge, see on õige. Olukord on päris keeruline koolides. Aga tuge vajaksid ka lapsed. Paljudes koolides ja ka lasteaedades on juhtunud nii, et eesti emakeelega lapsed on hoopistükkis vähemusse jäänud mitmetes klassides ja lasteaiarühmades. Ja siis sünnibki selliseid kurioosumeid, et mõni lasteaialaps läheb koju ja ütleb mõne kuu pärast, et Eesti pealinn on Moskva. Selline olukord tähendab, et eesti lapsed on mitmel pool emakeelse kasvukeskkonna kaotanud. Nüüd mul ongi suur palve, et te järelevalve käigus uuriksite seda ka, milline on päriselt keeleoskus klassides. Ja kas ei tuleks hakata tulevikus ikkagi klasside ja lasteaiarühmade komplekteerimisel arvestama keeleoskust? Vastasel juhul te muudate lihtsalt lapsed oma poolikute eksperimentide instrumentideks, kes peavad töö ära tegema. Lõpuks kannatavad kõik venekeelsed lapsed, ei saa korralikult eesti keelt selgeks, ja on ka väga ebaühtlase tasemega eesti lapsed, kes peavad lihtsalt igavlema, sest neil on ju keel selge. Kuidas ära hoida neid olukordi, kus on äärmiselt ebaühtlane laste keeleoskus nii lasteaedades kui koolis? Ehk võiks seda taset ühtlustada kas või testide-katsete abil, mille alusel rühmad moodustada?

Aitäh küsimuse eest! See, et eesti laps, kelle kodune keel on eesti keel ja kes käib koolis, kus õpitakse eesti keeles, hakkab rääkima vene keeles või ütleb, et Eesti pealinn on Moskva, on linnalegend. See ei baseeru mitte mingisugustel faktidel. Selleks et öelda, et me peame minema mingit probleemi lahendama, tuleb kõigepealt tõestada, et see probleem päriselt eksisteerib. Selline probleem, et Eesti koolis eesti keeles õppides eesti emakeelega laps ei räägi eesti keelt, vaid hakkab rääkima vene keeles ja ei suuda öelda, mis on Eesti Vabariigi pealinn, ei ole fakt. See on linnalegend, mis tegelikult ei vasta tõele. Järelikult ei ole vaja minna kohe seda probleemi lahendama. Küll aga on meil Eestis omajagu selliseid koole, kus õpivad koos nii need lapsed, kes eesti keelt oskavad, kui ka need lapsed, kes kooli tulles eesti keelt piisavalt ei oska. Seal ei ole küsimus rahvuses, seal ei ole küsimus selles, millises keeles räägib laps kodus. Ka kodus vene keeles või ukraina keeles rääkiv laps võib eestikeelsest lasteaiast tulles koolis väga hästi eesti keelt osata. Lapsi ei saa kindlasti rahvuse järgi rühmadesse jagada. Aga haridusministeeriumi soovitus on ja ka mina olen seda korduvalt öelnud, et pedagoogilises mõttes on keeleoskus erivajadus. See on selles mõttes erivajadus, et keel on õppevahend ja kui selle õppevahendi [mitte]omamine takistab õppetööd, siis on vaja seda [oskust] tagant aidata. Selle tõttu on tõesti oluline, et lapse õppeprotsess on üles ehitatud lähtuvalt sellest, kas tal keelelist tuge on vaja või ei ole vaja. Ja õpperühmadesse laste jagamine lähtuvalt sellest, milline on nende eesti keele oskus, on see meetod, kuidas seda teha. Kiviõli Riigikoolis, kus me ühendasime esimesed klassid vanast vene koolist ja eesti koolist, on lapsed õpperühmadesse jaotatud keeleoskuse järgi. Mitte rahvuse järgi, vaid keeleoskuse järgi. See on soovitus ka kõikidele teistele koolipidajatele: laste vastuvõtul esimesse klassi võtta arvesse nende keeleoskust, sest ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb, et lapse õppeprotsess peab lähtuma lapse arenguvajadustest. Keeleoskuse arendamine on üks arenguvajadus ja seda tuleb arvesse võtta, kui komplekteeritakse esimesi klasse ja valitakse metoodikat, mille alusel laps õpib. See on kindlasti väga tugev soovitus nendes piirkondades, kus on erineva keeletasemega lapsed esimesse klassi tulemas: õpperühmi tuleks komplekteerida keeletaseme järgi. Kuna meil on riiklik toetus muu emakeelega lastele, kes ei oska piisavalt eesti keelt, siis see võimaldab ka neid ressursse kasutades tegelikult neid õpperühmi komplekteerida.

Suur tänu, lugupeetud minister! Lõpetame meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.