Energeetika

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Priit Sibul ja teemaks on energeetika. Priit Sibul, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatav peaminister! Kui varem jäi mulje, et energeetikas on kindel plaan ja arusaam, siis neljapäeval otsustati valitsuses käsipidurit tõmmata. See otsus puudutas meretuuleparkide võimalikku toetusmeedet 2,6 miljardi euro [ulatuses]. Ja siis rahandusminister Jürgen Ligi räägib, et käib arutelu indekseerimise üle, ehk me ei räägi sellest, et otsus oleks [seda meedet] mitte teha, vaid tundub, et on võetud mingi paus ja arutatakse turuosalistega. "Seda teemat arutatakse loomulikult ka turuosalistega," [ütles ta uudistes]. "Minu teada tuli indekseerimise idee just sealt – mõte on siduda taastuvenergia tasud inflatsiooniga. Toetuste ülempiir jääb paika. Nii me kokku leppisime. Teiseks, inflatsioon ei ole seotud ühegi konkreetse indeksiga, näiteks tarbijahinnaindeksiga. Seega on arutelu olnud sisuline ning kindlasti ei käi see ainult ühe ettevõtte, näiteks Utilitase ümber. See ei tähenda aga, et üks või teine firma ei ole püüdnud oma mõtteid esile tuua," rääkis Ligi. Mul ongi küsimus, kas [ja kui, siis] kes turuosalistest on nõudnud selle toetuse indekseerimist. Kas see on põhjus uue riigi[abi]loa taotlemiseks? Kas seda on teinud kõik turuosalised või ainult mõned neist? Ja kui on teada, siis kes ja millised? Ja milline saab siis olema tarbija jaoks see lõppkulu? See 2,6 miljardit – kas indekseerimine on läbi arvutatud ja milliseks see lõplik toetus siis võiks kujuneda?

Aitäh, hea küsija! Austatud parlamendi esimees! Head Riigikogu liikmed! Head vaatajad-kuulajad! Otsuse edasilükkamine või nii-öelda üle hindamine on minu meelest väga ratsionaalne. Mina energeetikadebatis pigem esindan seda majanduslikku ratsionaaliat. Me peaksime valima energeetikakomplekti sellise tasakaalu, mis on meile kui tarbijatele kõige kasulikum rahaliselt, julgeolekut pakkuvalt – nagu me teame, energeetika on oluline osa julgeolekust – ja, ütleme ka, miks mitte, [puhtana]. Kui ta on puhas, siis ta annab ka ekspordibaasi. Nii et kõigepealt see esimene osa [vastusest]. Miks [otsus] edasi lükati? Põhjus on just uus info, mis Euroopast nüüd tuleb. Ütleme nii, et see informatsioon, mis täna saab osaliselt ka avalikuks, puudutab "Puhta tööstuse teatist". Seda me oleme põgusalt kirjeldanud, eks ajakirjandus saab täpsemalt kirjeldada. See annab [eesmärgid] tööstuse valdkonnas, mida ka see valitsus on oluliseks pidanud. Meil on käimas vist Eesti ajaloo suurim tööstuste kasvatamise programm just seoses julgeolekuga. Kaitsetööstuse võimalused on toota igal aastal üle 100 miljoni eest tooteid, mida saab Ukrainasse saata. Ja selles "[Puhta] tööstuse teatises" – ma põgusalt seda mainin, ega ma kolme või kahe minutiga seda ette ei jõua lugeda – seotakse omavahel kokku erinevad kliimameetmed ehk energeetika tulevik ja tööstuse arengud. Ja üks, millele Euroopa Liit peaks oma tegevustes keskenduma, on energia hindade alandamine. See tähendab seda, et me saame tulevikus ehk ühendusi rajada. Kuidas see turg paraneb, kas selleks tuleb ka keskset finantseerimist, see selgub. Ehk poole aasta jooksul saame täpsema info. Investeeringud, riigiabi – kuidas neid reegleid täpselt tehakse? Riigiabi andmise reeglid muutuvad ilmselt lihtsamaks. See on ka Eesti jaoks oluline, kuidas tulevikus selles valdkonnas saab riigiabi anda. Kui te viitate sellele, et kas on vaja uut riigiabiluba, siis jah, on uut riigiabiluba vaja. Selles raamistikus, mis seni on kehtinud, enam ei jõua ära menetleda seda seadus[eelnõu], mis oleks tulnud parlamenti. Siin on ka turu loomine puhtale tehnoloogiale ja palju erinevaid asju, mis annavad selles valdkonnas kindlust. Ma hea meelega seda jätkan, te kindlasti küsite veel. Nüüd, mis indekseerimist puudutab, siis indekseerimine on üks võimalus, mida turuosalised on energeetikutele ja Kliimaministeeriumile pakkunud. Aga seda kõike nad peavad nüüd läbi arutama. Ma saan aru, et selle ainukene kasu meile kui riigi majandusele, maksumaksjatele, tarbijatele saab ikkagi olla see, et me saame energiat soodsama hinnaga, kui ettevõtjatel on kindlus seda toota. Aga ma ütleksin nii, et tempo mõttes kõigepealt tuleb edasi liikuda maismaa tuuleparkidega ja algatada tuumajaama eriplaneering. Ehk siis aasta lõpuks või järgmiseks aastaks saabub selgus, mis meil muuga saab.

Suur tänu! Ja Priit Sibul, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! No kuni neljapäevani jäi mulje, et ainult, ma ei tea, opositsioon või spetsialistid või avalikkus ei saa aru, aga valitsusel on selge visioon olemas, kust see 2,6 miljardit tuli ja mis nüüd saab. Aga nagu me pärast neljapäeva oleme näinud, siis selgus, et teie juhitava valitsuse majandusminister Keldo on saatnud Kliimaministeeriumile paberi koos hoiatusega. Ja siis lõpuks selgus, et tegelikult ei suudetagi seda numbrit mõistlikul kujul põhjendada. Täna kirjutas ka akadeemik Aaviksoo, et relevantseid arvutusi selle kohta, kuidas see 2,6 miljardit kujunes, polegi olemas. Ja te ise olete varasemalt öelnud, et ei tasu sellesse 2,6 miljardi numbrimaagiasse kinni jääda. Noh, ma arvan, et selle numbri osas pole paremat maagi kui teie ise, kes te, eks ju, koos Keit Kasemetsaga olete selle ju kokku rehkendanud. Ja mul ongi küsimus. Miks te avalikkusele olete valetanud? Tegelikkuses ju pole olemas siukseid arvutusi, mida oleks möödunud nädalal saanud mõistlikul kujul presenteerida või tutvustada avalikkusele. Miks te püüdsite valitsuses läbi suruda seda erakondade esimeeste kokkulepet, mille puhul tegelikult mõistlikke arvutusi pole?

Aitäh! Noh, ma ütleks nii, et poliitiline kokkulepe järgnes ikkagi korduvatele valitsuse aruteludele ja põhjalikele hinnangutele, mis puudutavad energiaturgu. Need hinnangud on tulnud erinevatelt osapooltelt: Kliimaministeeriumi ametnikelt, Tallinna Tehnikaülikoolilt audiitorfirma Aurora andmeid kasutades ja [arvestatud on] ka Eleringi erinevaid projektsioone. Uudistes on tõepoolest hästi palju erinevat numbrimaagiat tekitatud ja sellepärast ma seda ka numbrimaagiaks nimetan. Numbrimaagia lõppkokkuvõttes, kui aastate peale hinnata, lähtub ju sellest, et me [tahame] saada energia hinda allapoole, ütleme, sellestsamast nii-öelda hinnangust – ma rõhutan, et tegemist on hinnanguga – ja kui me midagi ei tee, siis elektri hind on nii palju kõrgem, et me majanduses kaotame 5 miljardit. Saada inimeste jaoks ja majanduse jaoks energia hinda 5 miljardit soodsamaks võib tähendada seda, et aastate peale [jaotatuna] tuleb maksta taastuvenergia tasu nende tootmiste saamise eest 2,6 miljardit. Sealt see numbrimaagia on tekkinud. Ja arvutused ja materjalid – minu soovitus alati on jagada neid nii palju, kui on võimalik. Mina olen [seda teinud] erinevate küsimuste puhul. Näiteks siinsamas infotunnis me oleme koos taristuminister Vladimir Svetiga ja [jutuks on] seesama Nordica erikontroll. Minu soovitus on sellised dokumendid alati avalikuks teha, nende üle saab debateerida. Ja kui on nüüd küsimusi mingite arvutuste aluste kohta, siis, noh, minagi nägin, et ajakirjanduses öeldi, et väga ootamatult on ära unustatud EstLink 3 rajamise kulud. EstLink 3 rajamine toimub võrgu ülekoormuse tasu eest ja samamoodi võib seda teha välisinvesteeringute rahaga, kui me tahame seda meie tarbija jaoks soodsamalt teha. Nii et selles debatis on ka palju suminat. Aga, ütleme, faktid on ikkagi olulised kompassid ja need on alljärgnevad. Kui me vaatame veebruarikuud ja jaanuarikuud ka, siis elektri hind oli kõrge. Miks ta kõrge oli? Sellepärast, et mõned ühendused on katki, teised on hõlmatud sageduse hoidmisega. Järelikult ühendusi on vaja. Ma meenutan, et meil on siin teatud koolkond, kes väidab, et ilma ühendusteta töötaks energiasüsteem üldse paremini, saartalitlus on eesmärk omaette. No see on vale. Ühendusi on vaja, nagu on selgunud. Seda esiteks. Teiseks, fossiilsed kütused – põlevkivi ja gaas –, kui need teevad hinda nagu praegu, siis on energia hind kõrge. Järelikult meil on vaja midagi muud. See muu, mis hinda alla toob, on taastuv[energia]. See tähendab seda, et taastuva [energia] tootmise [tekitamine] peab olema eesmärk, et me saaksime majandusele ja inimestele hinna alla. Ja maismaast alustame. Maismaa puhul, nagu me jälle teame, on teie selles nii-öelda EKREIKE kollektiivis väga organiseeritud vastasseis sellele. Seetõttu minu küsimus on, et milline see energeetika siis olema peab: kas ta peab olema selline ideoloogiline energeetika, nagu EKREIKE näeb – uued põlevkivijaamad ja kallis hind –, või taastuv, mis on soodsam. Eks te peate ise valima.

Suur tänu! Ja lisaküsimus, Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Selge on see, et kogu teie majanduse energiapoliitika on "eesmärk pühitseb abinõu" poliitika. On väga raske leida põhjendust, miks peaks tegema viis korda kallimaid meretuuleparke, kui on võimalik odavamalt ka seda teie enda väitel puhast energeetikat toota maismaa tuuleparkides. Ja te mainisite siin, et me majanduses kaotame 5 miljardit. Kas ma sain õigesti aru, et te nüüd tegite enesekriitilise märkuse, et kui me ehitame meretuuleparke, siis me kaotame majanduses 5 miljardit? Sel juhul olete õigel teel. Kui me vaatame näiteks ainuüksi Saaremaa meretuuleparki, mida sinna püütakse rajada. Kui te soovite maksta sinna peale 2,6 miljardit ja seda veel indekseerida, siis ilmselgelt 20 aasta peale kerkib see summa juba 3,5–4 miljardini. Ja kui võtame veel nende elektriliinide ehituse, mis peaks läbi Saaremaa minema Lätti, siis Eleringi andmetel maksab see minimaalselt 1,3 miljardit. Kui te nüüd väidate, et seda on vaja Saaremaale ja Hiiumaale elektrivõrgu parandamiseks, siis see ei vasta tõele. Tuues üle Hiiumaa Leisi uue 110‑kilovoldise elektriliini, saaksime me kõik nende kahe saare mured lahendatud. See läheb maksma 50–100 miljonit. Kui teha Lätiga neljas ühendus mööda maismaad, siis see läheb maksma 200–300 miljonit. Nii et vaadake nüüd: 1,3 miljardit versus 300–350 miljonit, ja oleks meil kõik asjad lahendatud. Ehk kokku, tõesti, üle 5 miljardi läheb maksma ainuüksi ühe meretuulepargi ehitus. Ja kui te nüüd väidate, et see on odav, siis palun põhjendage!

Te küsisite kas-küsimuse. Vastan kindlasti: ei, te saite valesti aru. Seda esiteks. Teiseks, seesama arvude maagia, millele teie ees istuv Priit Sibul viitas, on tegelikult hinnang, mis siis juhtub, kui midagi teha või mitte teha. Kui me midagi ei tee ja tugineme vanadele põlevkivijaamadele, mis on vajalikud reservi tagamiseks, siis lähema 20 aasta jooksul – Eesti Energia on nii hinnanud – nende jaamade ülalhoidmine maksab meile reservi tagamiseks 40–45 miljonit aastas. 20 aasta peale see on umbes 1 miljard. Ja energia, mis sealt tuleb, ei ole soodne, aga ta tagab reservi. Gaasijaamad on veidi soodsamad, neid uusi tuleb juurde. Elering on ka hanke välja kuulutanud hinnatippude allatoomiseks. Kiisa jaama loodetavasti saame ka ühel hetkel eraturule tuua, mis aitab samamoodi hinnatippe alla tuua. Nii et ma ütleksin nii, et energeetika ei ole ideoloogiline. Ma saan aru, et seda püütakse leida. Ja selle kriitika võin minagi omaks võtta, et Kliimaministeerium oleks pidanud needsamad arvutused ja kogu selle materjali jagama avalikkusele maksimaalselt kohe kui võimalik. Minu hoiak on alati olnud jagada materjal välja, nii et igaüks saab selle üle debateerida, muidu hakkavad elama mingisugused müüdid, nagu nad on elama hakanud. Nüüd, mis puudutab neid ühendusi, siis ma saan aru, et te võitlete väga aktiivselt erinevate ühenduste vastu. Mina ei võitle. Selles mõttes, et energeetikas teatud hulka ühendusi on vaja ja Eesti jaoks on tugevamad välisühendused vajalikud, kui me tahame kasutada soodsama hinnaga energiat. EstLink 2 puhul näiteks saame kasutada Soome tuumaenergiat. Uusi täiendavaid ühendusi on meil vaja samamoodi siis, kui me tulevikus, 10, 15 või 20 aasta pärast rajame tuumajaamad. Selline võimalus võib tekkida. Ja siis on võimalik elektrit ka regionaalsele turule või väljapoole müüa. Samamoodi, kui kuskil on merepark, me saaksime soodsamat energiat. Kui [olemasolevad] ühendused ei tööta või on sageduse hoidmisega hõivatud, siis meie hind siin regioonis, Baltikumis on kõrgem. Nii et energeetikadebatis, jah, ütleme nii, et kui midagi hukka mõista, siis seda, et kõik arvutused ei ole alati ühel moel lihtsalt arusaadavad. [Arusaadavuse] poole peab pürgima ja ma kindlasti selle soovituse olen alati andnud, kui on küsitud. Aga energeetika ei ole ideoloogiline, nagu teie üritate seda muuta, see on pigem ratsionaalne. Energeetika ei ole ideoloogiline, seal loeb … (Saalist hõigatakse midagi.) No kuulge! Aitäh! Rääkige saalile.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Sellega me lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Läheme neljanda küsimuse juurde, see on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on energeetika. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Eesti avalikkus jälgib murega valitsuse käpardlikku tegevust meie majanduse jaoks strateegilise [tähtsusega] infrastruktuurivaldkonnas energeetikas. Hoiatasin teid juba loetud nädalad tagasi, härra peaminister, et te olete valel teel. Teie vastus mulle oli, et need, kes ei toeta kolme parteiesimehe energiadiili, soovivad Eestis kaost. See tähendab, [et seda soovivad] meie energiaeksperdid, meie ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, meie avalikkuses õigustatult probleeme püstitanud inimesed. Toona te kinnitasite, et kolme parteijuhi diil oli tehtud suurepärasele ekspertiisile [toetudes] ja kõiki asjaolusid arvestades. Nüüd on sotsiaaldemokraatide juht härra Läänemets deklareerinud, et Kliimaministeeriumis valitseb korralagedus ja paraku on sisulise analüüsi poole pealt vajakajäämisi. Ja tegelikult ka proua Kristina Kallas on osundanud vajakajäämistele sisulise otsuse kvaliteedis, ometi loetud nädalad tagasi see energiapoliitiline otsus langetati. Härra peaminister! Nüüd on kõlanud seisukoht, et te kavatsete meretuuleparkide projektiga edasi minna, nagu on valitsuse esindajad väljendanud, kuid selleks tuleb, nagu härra Ligi viitas, pidada rohkem dialoogi võimalike ettevõtjatega, kes selle arendajad oleksid, ja indekseerida see toetus. Valitsuse tasemel on neid läbirääkimisi peetud. Ja minu küsimus on, kes konkreetselt ja kellega on valitsuse tasemel pidanud läbirääkimisi selle 2,6-miljardilise summa võimalikuks suurendamiseks indekseerimise teel. Avalikustage need andmed, härra peaminister, millele viitas rahandusminister Ligi eelmisel reedel ERR-i uudises.

Aitäh! Valitsus ei ole pidanud läbirääkimisi turuosalistega, aga ma südamest loodan, et Kliimaministeeriumi energeetikud suhtlevad kõigi turuosalistega pidevalt. Mina erinevates töökohtades – Riigikogus majanduskomisjonis, Kliimaministeeriumis, majandusministeeriumis majandusminister olles olen alati soovitanud kõigile ametnikele, kõigile osapooltele võimalikult palju ettevõtjatega suhelda, ükskõik, kas alaliitudega või konkreetsete ettevõtetega. Nii et ma loodan, et seal see suhtlus käib ja suhtlus jätkub. Mis puudutab energeetikas ehk sellessamas "Puhta tööstuse teatises" olevat uut informatsiooni – teid vist enne ei olnud saalis, kui ma teie kolleegidele sellest rääkisin –, siis kliimaministri ettepanek on mereparkide vähempakkumine selles valguses, et tingimused muutuvad, edasi lükata, küsida uus riigiabiluba, hinnata olukord üle ja vajadusel arvutused uuesti teha, kaasates ka kõiki osapooli, kes seda soovivad, kaasa arvatud ka neid, kes on avalikkuses kriitilisi küsimusi küsinud. Kriitikal on samamoodi oma koht. Debatis saavad asjad paremaks ja selle vastu ma ei ole. Aga üldjoontes ikkagi tuleb edasi minna maismaaparkidega, need ilmselt on esimesed, ja tuleb edasi minna ka tuumajaamaga, mis eeldab asukohavaliku debati algatamist. Uus informatsioon, mis vahepeal on lisandunud – kirjeldan siis teilegi seda lühidalt, kuna teid enne siin ei olnud –, on seesama "Puhta tööstuse teatis". Euroopast minu teada peaks täna tulema selle kohta informatsioon. Meie jaoks ja ma arvan, et kogu Euroopa jaoks muudab see energeetika ja tööstuse vahekorra uute reeglite alusel veidi teistsuguseks ja meie vaatest paremaks. See tähendab seda, et tulevad erinevad meetmed, mis puudutavad energia hindade alandamist. See kindlasti peaks olema meie energeetikadebati üks osa: energiajulgeolek, [energia] kättesaadavus, puhtus, et seda on võimalik eksportida, ja seesama soodne hind ka. "Puhta tööstuse teatise" alusel muutub tõenäoliselt riigiabi raamistik: millised need reeglid on, kuidas tulevikus saab erinevaid asju teha. See tähendab seda, et mis tahes otsuste puhul tuleb tulevikus seda arvesse võtta, ja see annabki ka Eestile ja Kliimaministeeriumi energeetikutele – või kes iganes seal osapooled on – aluse üle hinnata, mida ja millisel viisil tehakse. Tulevad erinevad sammud puhtale tehnoloogiale turu loomiseks, muutuvad erinevate suurte ühishuviprojektide tegemise reeglid ja palju muud. Muuseas, komisjonilt tuleb ka soovitus liikmesriikidele langetada elektri maksustamine miinimumini ja tuleb ka erinevaid suuniseid ettevaatavateks investeeringuteks elektrivõrkudesse. Nii et tulemas on väga palju erinevaid samme. Seetõttu pean mina igati mõistlikuks ja ratsionaalseks ettepanekut, et meretuuleparkide puhul hinnatakse ja arvutatakse [kõik] üle ning lükatakse see otsus edasi hetkeni, kuni on selge, mis sealt tuleb ja mis meie jaoks, tarbija jaoks olukorda soodsamaks muudab. Mina selles debatis esindan ratsionaalset koolkonda.

Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister, ma paraku pean nentima, et ma ei saanud teilt sisulist vastust. Ma küsisin konkreetselt, kes on pidanud läbirääkimisi indekseerimise üle, millele viitas rahandusminister ERR-i uudises. Ja ma paluksin teid täpsustada, sest see on väga oluline. Kõik saavad aru, et indekseerimine, millele on viidatud kui võimalikule ettevõtjate huvile, tähendab tegelikkuses, et see 2,6 miljardit eurot ajas muutub. Selle raha nominaalne väärtus muutub suuremaks ja see võib tähendada üle miljardi euro – sõltub sellest, millist inflatsiooni me prognoosime – täiendavat koormust selle projekti subsideerimisel, mida te olete kavandamas. Ja minu küsimus on teile see. Te ütlesite, et Kliimaministeeriumis võib-olla suheldakse. Ma küsin teilt üle. Kas Eesti Vabariigi valitsuses, kus te 18 korda olete energeetikaküsimusi arutanud, on keegi kas ametnikest või valitsuskabineti liikmetest pannud lauale idee indekseerimisest, kui [saadakse uus riigiabiluba] meretuuleparkide hanke korral? Mu küsimus on, kes see inimene oli ja millest lähtudes, kellega konsulteerinuna, mis investoritega konsulteerinuna ta selle teema lauale pani. Ja palun täpsustage eraldi, kas indekseerimisest oli juttu ka valitsuskabineti kuulsusrikkal koosolekul eelmisel neljapäeval.

Aitäh! Kõigepealt ütlen ära, et valitsuskabineti koosolekud on alati kuulsusrikkad, olenemata sellest, kes valitsuses on. Aga nali naljaks. Ma muidugi vastasin küsimusele, et mina loodan, et turuosalistega suhtlevad erinevate võimaluste üle arutledes eeskätt Kliimaministeeriumi ametnikud, aga loodan, et ka kõik teised osapooled, kaasa arvatud valitsuse liikmed. Valitsuse liikmed ei pea läbirääkimisi indekseerimise üle. Seda informatsiooni, et indekseerimine on üks võimalus, olen minagi pressile ja avalikult [jaganud]. Küll olete te valesti aru saanud sellest ja ilmselt ei lugenud seda, mida Jürgen Ligi ütles, sest see ei tähenda selle 2,6 miljardi 20 aasta peale jaotatud võimaliku toetussumma kasvatamist, vaid see tähendab [eesmärki] turul pakutavat hinda indekseerimisega allapoole saada. Tootjatel on siis suurem kindlus seda toodet teha. Nii et te olete sellest kahjuks valetpidi aru saanud. Aga selle selgitamine võib-olla võtab veidi kauem aega, ent ma hea meelega seda kirjeldan. Indekseerimise ideed pakuvad turuosalised, ma eeldan, loomulikult suurema kindluse saamiseks. Kas riik on sellega päri? Kas avalikkus peaks sellega päri olema? Me võime ainult sellisel juhul niisuguseid garantiisid või täiendavat mehhanismi arutada, kui me saame vastu soodsama hinna. Noh, mina hindaks seda niimoodi, et kogumina oleks see hind meile odavam. Aga veel kord, selle tänane edasilükkamine Euroopast tulevate uute reeglite valguses on minu meelest mõistlik. See on ratsionaalne otsus. Vahepealsel ajal saab kõik arvutused üle vaadata. Need saab ka kriitiliste osapooltega koos üle hinnata, vajadusel mõned mudelid täpsustada ja seejärel saab otsuseid teha. Ilma parlamendi otsuseta ei sünni uut seadust, mille alusel need vähempakkumised võiksid kunagi tulla. Nii et kõigepealt maismaa tuulepargid ja samal ajal algatame ka tuumajaama debati ja siis sealt läheme edasi.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea peaminister! Minu eelmisele küsimusele vastates te mainisite kõige rohkem ideoloogiat ja numbrimaagiat. Ja ma saan aru, et te ütlesite, et justkui meie erakond oleks vastu välisühenduste tegemisele. Ma esitan teile siis hästi lihtsa numbrimaagia. Ainukese teie numbrimaagia, mida mina olen näinud, esitas Igor Taro "Esimeses stuudios". See on siin see skeem, eks ole (Näitab tahvelarvutilt pilti.), kus tekib teie hind 6 senti kilovatilt. Ma esitan teile väga lihtsa matemaatilise tehte ja nüüd öelge, kumb on odavam. Ma natuke kordan oma eelmist juttu. Kui neljas ühendus Lätti teha mööda maismaad, siis Eleringi andmetel läheb see maksma 200–300 miljonit. Kui parandada Saaremaa ja Hiiumaa elektriühendust üle Hiiumaa, viia Leisi 110-kilovoldine elektriliin, siis läheb see maksma 50–100 miljonit. Kui me need kokku lööme, siis saame, ütleme, 350 miljonit. Keskeltläbi nii palju läheb maksma see, et neljas ühendus Lätti on ära tehtud ja Saaremaa ja Hiiumaa võrk on ka paremaks saanud. Nüüd versus see, et te tahate üle Saaremaa ehitada nii-öelda neljandat ühendust Lätiga, mille puhul tuleb veel merekaablid [paigaldada], mis on ka julgeolekuoht, ja see läheb maksma 1,3–2 miljardit. Vaadake nüüd seda numbrimaagiat, eks ole: ühel pool on maksimum 350 miljonit ja teisel pool miinimum 1,3 miljardit. Ja nüüd öelge, [milles seisneb] see meiepoolne ideoloogia ja kelle pool on need maagilised arvutused.

Jah, mulle endiselt jääb veidi segaseks, mille vastu te täpselt võitlete. Ühenduste rajamisel lähtutakse ju sellest, kus on tootmised ja kuhu neid ühendusi on vaja. Neid planeeritakse sel alusel ja Elering teeb need plaanid. Näiteks suurte parkide rajamisel maksab ühenduse eest arendaja, suuri riikidevahelisi ühendusi saame rajada ülekoormustasu ja välisvahendite eest. Ja nagu ma kirjeldasin, "Puhta tööstuse teatis" või puhta tööstuse nii-öelda programm annab meile tõenäoliselt – lõplikku dokumenti ju veel väljas ei ole – ka tulevikus võimalusi neid ühendusi Euroopas keskselt rahastada, eriti kriitilise [tähtsusega] ühenduste puhul ja julgeolekuvajadusest lähtuvalt. Nii et mulle võib-olla jääb veidi segaseks, milliste ühenduste vastu te täpselt võitlete. Kui teie ettepanek on teha ühendusi võimalikult soodsalt, siis ma tunnen, et me oleme ühel meelel. Minagi olen päri, et energeetikamajanduse valdkonnas tuleb teha ratsionaalseid otsuseid. Ma ei ole kunagi teisel arvamusel olnud. Aga kui te ütlete, et ühendusi ei tule rajada – noh, ma arvan, et ühendusi siiski on vaja. Vastasel korral … Noh, seesama ettekujutus, et Eesti energeetika on inimestele kuidagi soodsam, kui me töötame saartalitlusrežiimis. No aga hinnad! Hinnad on kõige kindlam indikaator, selle peale tasub vaadata. Kui meil on välisühendus katki – EstLink 2 praegu on –, teised ühendused on hõivatud parajasti sageduse hoidmisega võrgus ja hinda teevad fossiilid, siis tulemus on ju kõrgem hind. Nii et jah, teie küsimusepüstituses jääb mulle veidi segaseks, mille vastu te ikkagi täpselt võitlete. Aga kui selles on ratsionaalne iva, küllap me saame kokkuleppele.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.