Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (573 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane kuues päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 573 esimene lugemine. Palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli kliimaminister Yoko Alenderi. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Riigikogu liikmed! Teie ees on kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste – halduskoostöö seaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse – muutmise eelnõu. Mis selle eelnõu tulemusel muutub, mis on eelnõu eesmärk? Oleme läbi viinud Keskkonnaametis riskihinnangutele tuginedes [analüüsi], milline peaks olema kiirgustegevuste ohuastmete määratlus, ja tõdeme, et on põhjust teha elu lihtsamaks, vähendada pisut bürokraatiat. Ja kui meil praegu on [määratletud] suur, mõõdukas ja väike kiirgustegevuse oht, siis nüüd lisandub ka väga väikese ohuga kiirgustegevus. [Tegu on] näiteks selliste seadmetega, millega me kõik ka oma elus moel või teisel kokku puutume, näiteks hambaröntgeniseadmed, väiksed pagasikontrolli seadmed ja muud taolised seadmed. Need saavad nüüd määratluse kui väga väikese ohuga kiirgustegevuse seadmed ja nende puhul ei pea enam taotlema kiirgustegevusluba, vaid piisab registreeringust. Ja see tähendab tegelikult nii ajalist kui ka rahalist kokkuhoidu päris paljudele, täpsemalt 400-st umbes 300 ettevõttele. Lisaks täpsustame veel seda, et lisaks kiirgusallika kategooriale ja kiirgustöötajate potentsiaalsetele doosidele võtame arvesse ka teisi riskitegureid, kiirgusohutuse ja füüsilise kaitse meetmete rakendamist, ressursse, ohutuskultuuri ja nii edasi. Varem oli kiirgusohutusspetsialisti määramine nõutud ainult suure ohuga kiirgustegevuse korral, nüüd me aga näeme maailma praktikat vaadates, et seda oleks tarvis ka mõõduka ohuga kiirgustegevuse puhul. Edaspidi saab see määramine olema seotud ka kasutusel olevate kiirgusallikate arvuga. See aitab paremini ohjata selle tegevusega kaasnevaid riske, tagada kiirgustöötajate, elanike ja patsientide ohutus. Nüüd ka paar teist teemat selles seaduses. Selge sõnaga [on kirjas], et radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamiseks ja radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava rakendamiseks vaja minevad [summad] tagab Kliimaministeerium. See on vajalik selleks, et võtta üle Euroopa [Liidu] direktiiv. Eesti suhtes on meie senise puuduliku seaduse pärast algatatud rikkumismenetlus. Selle saame maha, kui Riigikogu selle eelnõu heaks kiidab. Halduskoostöö seadust muudetakse seetõttu, et ALARA. kes on meil selle teemaga tegelev asutus, läheb nüüdsest Kliimaministeeriumi koosseisu ja teatud kohustused antakse üle ALARA-le. Vaja on ka lisada võimalus halduslepingu sõlmimiseks. Eelnõule on lisatud kahe uue määruse kavandid ja eelnõuga seotud viie määruse muutmise kavandid, kus kõik see parem ja lihtsam töökorraldus saab olema kirjeldatud. Eelkõige puudutab see seaduseelnõu tõepoolest kiirgustegevusloa omajaid ja kiirgustegevuse tegijaid. Nagu ma juba mainisin, [neid seadmeid kasutavad] hambaarstid, aga on ka erinevad [muud] röntgeniseadmed, pagasikontrolliseadmed ja mõõteseadmed. Ja kuna siin on ka koolitust [käsitlevad] punktid, siis puudutab eelnõu ka kiirgusohutusspetsialiste ja kiirguseksperte, kes koolitusega on seotud. Aga lõppkokkuvõttes võimaldab see muudatus siiski vähendada halduskoormust. Ka Keskkonnaameti töö muutub efektiivsemaks ja ettevõtetel on samuti pisut väiksem majanduslik koormus. Toon ka täpsemad andmed: meil on seni 741 kiirgustegevusluba ja nendest 400 saavad tulevikus olema lihtsamad registreeringud. Ja hambaarstidelt saate uurida, kas hambaravi saab selle tõttu pisut odavamalt. Teatav mõju on siin ka riigieelarvele. See tuleneb sellest, et ettevõtjatel ei tule enam nii suuri kulusid kanda ja seetõttu väheneb riigieelarvesse laekuv tulu 12 550 eurot aastas. Eelnõu jõustumine on kavandatud üldises korras. Loodame, et Riigikogu menetlus on sujuv ja me hiljemalt aprillis sellel aastal saame seaduse jõustatud. Aitäh! Vastan meeleldi ka küsimustele.

Suur tänu! Ja küsimusi on. Kolleeg Tiit Maran, palun!

Aitäh suurepärase ettekande eest! Kindlasti väga mõistlik seadusemuudatus. Ma ei tea, kui hästi te sellele vastata oskate. Ma sain aru, et selle seadusemuudatusega muutub ka Paldiski [radioaktiivsete] jäätmete ladustamine lihtsamini teostatavaks. Komisjonis, kui meil oli arutelu, tuli välja, et selle maksumus on märkimisväärselt suur, 150 miljonit eurot. See on kummalises kontrastis sellega, et kui me rääkisime tuumaelektrijaama tegemisest, siis väideti, et nende jäätmete ladustamine on lihtne ega tekita erilist probleemi. Kas te oskate seda kummalist vastuolu kommenteerida?

Aitäh! Otsest puutumust sellel eelnõuga tegelikult ei ole, välja arvatud see ALARA määratlus, kes haldab seda Paldiski ladustuspaika. Paldiski ladustuspaik tegelikult võimalikke tulevasi tuumajäätmeid ei puuduta. Paldiskis vaheladustatakse neid radioaktiivseid jäätmeid, mille me võtsime Eesti riigi kanda, kui Nõukogude väed siit lahkusid ja nende tegevus [lakkas]. Seal on vaheladustuspaik. Tõepoolest, et need oleksid ladustatud seal vaheladustuses turvaliselt, selleks on vaja vahendeid: on vaja parandada, on vaja kindlustada. Selleks Kliimaministeerium taotleb kindlasti vahendeid riigieelarvest. Aga seal ladustatakse lisaks sellele ajaloolisele pärandile tõepoolest ka näiteks meditsiinist tulenevaid väga palju väiksemaid koguseid. Umbes 95–96% on see meie ajalooline pärand, mille eest me peame hoolt kandma, ja väga palju väiksem osa on praegu meie tegevusest tulenev jääde.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud arutelu palun nüüd siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Urve Tiiduse. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine esimeseks lugemiseks toimus keskkonnakomisjonis 10. veebruaril. Eelnõu tutvustasid Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming ning kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska. Nagu ministrilt juba kuulsime, on selle eelnõu üks eesmärk vähendada halduskoormust. Praktikas puudutab see eelkõige kiirgustegevuslubasid. Teadaolevalt on circa 740 kiirgustegevusloaga seadme hulgas Eestis valdav osa, umbes 400, hambaravis kasutatavad skriiningu- ja diagnoosimisseadmed. Need on nimelt ioniseeriva kiirgusega hambaröntgeniseadmed ja nende kasutamine hambaravis on väga väikese riskiga kiirgustegevus. Selle seaduse jõustumisel on nende seadmete omanikel kohustus teha ühekordne registreering ja tasuda üks kord riigilõiv, mis on väiksem kui senine registreeringulõiv. Nii et kiirgustegevusloa asemel kiirgustegevuse registreering, lühem menetlusaeg ja ühekordne väiksem lõiv. Suurema kiirgusohuga seadmete puhul peab jätkuvalt taotlema kiirgustegevusluba. Komisjonis pälvisid suuremat tähelepanu muudatused, mis on seotud Paldiskis asuva radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaigaga. Minister sellest juba ka rääkis. Aga meie komisjonis kõlas küsimus, kas tulevikus hoiustatakse radioaktiivseid jäätmeid turvalisemalt ja kas seadusemuudatusel on seos tulevase tuumajaama vajadusega jäätmeid ohutult ladustada. Ministeeriumi esindaja vastas, et jutt on tõesti Paldiskis asuvatest radioaktiivsetest jäätmetest, mis pärinevad kunagisest tuuma[allvee]laevade õppekeskusest. Hetkel veel päris lõplikku lahendust ei ole ja vajalik on luua radioaktiivsete jäätmete ohutuks ladustamiseks vastav taristu, mis maksab, nagu me juba kuulsime, hinnanguliselt 150 miljonit eurot. 2040. aastaks peavad Paldiskis asuvad radioaktiivsed jäätmed olema ohutult ladustatud. Tulevase tuumajaama võimalikkus pole käesoleva eelnõuga seotud. Tulevase tuumajaama [jäätmete] lõppladustuse vajadus aga tekib teoreetiliselt alles umbes 80 aasta pärast, selgitati komisjonile. Oli ka küsimus abipolitseinikega seotud kiiritusjuhtumi kohta, et kas eelnõu mõjutab selle juhtumi puhul kasutatud tehnikat. Ministeeriumi esindajalt saime selgituse, et tegemist oli UV- ehk ultraviolettkiirgusega. Marily Jaska lisas, et kiirgusseadus reguleerib ainult ioniseerivat kiirgust ja juhtumil pole puutumust kiirgusseadusega. Ioniseeriva kiirguse ja ultraviolettkiirguse erinevus on arvestatav, 9. klassi füüsikaõpik annab selle kohta väga hea seletuse. See viimane on minu lisandus. Küsiti ka, kas on koostatud eeluuring tuumajäätmete paigutamiseks Paldiskisse. Antti Tooming vastas, et praegu on koostatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Selle järgi saigi valituks Paldiski ja see on geoloogiliselt mõistlik, nii et sellele pole vastuseisu olnud. Praeguseks on hinnatud projekti maht ja maksumus ja järgnevad asukohaspetsiifilised uuringud. See on ka seotud sellesama pärandiga, millest minister siin rääkis. Nendel Paldiski reaktoritel pole sees kütust, tegemist on madala ning keskmise radioaktiivsusega jäätmetega. Praegu selgitatakse, millised jäätmed on sarkofaagi ladustatud. Aastal 2015 tehti esimesed uuringud, aastateks 2025–2028 on planeeritud 1 miljon eurot ja sinna on raha juurde vaja. Ja loomulikult huvitas komisjoni liikmeid, millal ohutu lõppladustus teoks saab. Selleks vajaminevad 150 miljonit eurot on riigi eelarvestrateegias kirjas. Üks on selge: et 2040. aastaks jäätmed ohutult ladustada, on vaja tempot tõsta ja reaalselt asi ära teha. Komisjoni menetlusotsused olid järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. veebruaril, siin oli konsensus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensus, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus, ka konsensuslik otsus. Suur tänu kuulamast!

Suur tänu, hea kolleeg! Konsensus tundub nii suur, et teile küsimusi ei ole. Aga on soov osaleda algavatel läbirääkimistel. Avan läbirääkimised ja Eesti 200 fraktsiooni nimel kõnelema palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Igor Taro. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea minister! Eesti 200 kahtlemata toetab antud eelnõu, ja seda sellepärast, et Eesti 200 toetab igasugust eelnõu, mis vähendab bürokraatiat, lühendab menetlusi ja muudab ettevõtlustegevust lihtsamaks. Teiseks tegeleb see eelnõu äärmiselt olulise probleemiga, tuumajäätmete lõppladustusega seotud teemadega. Jah, see tõepoolest hetkel veel ei seondu tulevase tuumaelektrijaama rajamisega, kuid esiteks peame me Paldiskis asuvate tuumajäätmete probleemi ära lahendama ja teiseks, selle käigus saab Eesti ka kindlasti kasulikke kogemusi selles osas, kuidas taolist lõppladustuspaika rajada. See kogemus on meile vajalik, sest nagu te mäletate, võttis Riigikogu vastu otsuse selle kohta, et Eestist võib saada tuumariik. Ja pigem peaksime sellega tegelema varem kui hiljem, selleks et aastaks 2035 oleks meil võimalik praegused põlevkivienergia tootmisvõimsused asendada tuumaenergia tootmisvõimsustega. Eesti 200 on igal juhul seisukohal, et tuumaenergia on hädavajalik osa Eesti tulevikuenergeetikast. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Rohkem kõnesoove ei ole. Vabandust, kas proua minister soovib veel sõna? Ei soovi. Siis sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 573 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 6. märts kell 17.15. Head kolleegid, meie tänane päevakord on ammendunud ja ühtlasi on ka tänane Riigikogu täiskogu istung lõppenud. Rahulikku õhtut kõigile!