Ühised väärtused Ameerika Ühendriikidega

Jõuame käsitleda ka üheksandat küsimust. Vähemalt ühe küsimuse saab kindlasti esitada. See on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on ühised väärtused Ameerika Ühendriikidega. Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Nagu me kõik teame, on Ameerika Ühendriikides leidnud aset suur põhimõtteline ideoloogiline ja poliitiline pööre, mille tulemusel on asunud ametisse valitsus, administratsioon, mis juhindub sootuks teistest väärtustest kui eelmine. Nüüd, selle suure pöörde väljenduseks oli kahtlemata ka USA ase[presidendi] J. D. Vance'i kõne Münchenis mõne päeva eest, kus ta tuumana tõstatas küsimuse, kas Euroopa üldse jagab USA-ga samu väärtusi, mida ühiselt kaitsta. Tsiteerin: "Oht, mis mind Euroopa puhul kõige enam muretsema paneb, ei ole Venemaa, Hiina ega ükski teine välisoht. Ma kardan hoopis ohtu seestpoolt: Euroopa taandumist oma põhilistest väärtustest, väärtustest, mis seovad Euroopat Ameerika Ühendriikidega. Ja veel olen kuulnud hulgaliselt räägitavat sellest, mille eest tuleb end kaitsta. Ja muidugi on see tähtis. Ent palju ebaselgem on nii mulle kui paljudele Euroopa kodanikele, mida me üldse kaitseme. Mis on see ühtne positiivne visioon, mis kannustab meid ühisele julgeolekupingutusele, ühisele julgeolekulepingule?" See küsimus ei ole kahtlemata retooriline, sellepärast et kui ei ole ühiseid väärtusi, mida kaitsta, siis tõepoolest, mille kaitsest üldse rääkida? Konkreetsemalt osutas [Vance] murele selle pärast, et Euroopas taganetakse demokraatia ideaalist, taganetakse sõnavabaduse ideaalist, taganetakse usuvabaduse ideaalist. Nüüd, minu küsimus teile seondubki sellega. Ma loodan, et te olete jõudnud seda kõnet lugeda, sellega tutvuda või seda kuulata, selle üle järele mõelda, ja mõelda ka sellele, milliseid praktilisi järeldusi sellest võiks tuletada Eesti Vabariigi tulevast käitumist planeerides. [Kuidas võiks] Eesti Vabariigi valitsuse tulevast käitumist planeerida, et näidata Ameerika Ühendriikidele: tõepoolest, me ei juhindu nendest väärtustest, millest juhindus [USA] eelmine administratsioon, vaid tahame kuuluda ühtsesse väärtusruumi ka uue administratsiooniga? Aga osutused nendele indeksitele, mis te eelnevalt tegite, ei ole relevantsed. Sellepärast et kui asi läheb tõsiseks, siis keegi ei vaata mingeid indekseid, vaadatakse konkreetseid fakte, mis ilmnevad elluviidavas poliitikas.

Aitäh! Ma siiski jään viisakale eriarvamusele. Ma arvan, et need indeksid on relevantsed, sest nad kirjeldavad objektiivselt mingite tunnuste alusel – loomulikult, indekseid on erinevaid – seda, millisena nähakse erinevaid riike erapooletute hindajate poolt. Ja Eesti on sõnavabaduses, pressivabaduses, paljudes vabadustes väga kõrgel kohal. Ma arvan, et see peaks olema uhkuse allikas, mitte häbenemise põhjus. Kui need väärtused ei kattu parajasti kellegi omadega, kes sõna võtab – no isegi väikses armsas Eestis on ju selgunud, näiteks seesama EKREIKE väärtuste palett kuidagi ei kattu teiste erakondade väärtustega. Mis seal teha, see on vabaduse osa. Nüüd, mis puudutab Ameerika Ühendriike, siis julgeoleku tagamisel me oleme head partnerid NATO-s, reeglitepärase maailma tagamisel loodetavasti samamoodi. Ja kindlasti me teeme koostööd erinevate administratsioonidega: oleme teinud demokraatidega, oleme teinud vabariiklastega. Hetkel on vabariiklased võimul. Ma olen kindel, et nemadki kaitsevad maailma vabadusi. Ja kõik see muu retoorika, mis käib kaheparteisüsteemi juurde Ühendriikides – noh, võib-olla see on Euroopas veidi teistmoodi mõistetav. Eestis ja mujal Euroopas ei ole tavaks kaheparteisüsteem, kus nagu nii teravat vastandamist korraldatakse. Aga vabadustega, ma julgen kinnitada, on meil kõik kenasti. Me peame isegi mingitel hetkedel vaatama, kas need vabadused ikka on tasakaalus vastutusega, et kui keegi kasutab vabadust midagi öelda, teha või arvata, siis ta ka vastutaks öeldu eest. Noh, toon näite. Minule on siiamaani jäänud ebaselgeks, kuidas Isamaa vastutab teise pensionisambaga toimunu eest. Kõik nende toetajad, kes neid uskusid, jäid ilma rahata. Need inimesed, kes on nüüd ilma rahata, saavad tulevikus tõenäoliselt väiksemat pensioni. See tähendab aga seda, et kõik me ülejäänud vastutame neile pensioni maksmise eest. Vabadus ja vastutus peaks käima kooskõlas. Nii et eks see on päris huvitav filosoofiline arutelu. Aga meile erinevad riigid, erinevad administratsioonid südamesõbrad ei ole, vaated tingimata ei kattu. See ei tähenda seda, et me ei tee koostööd julgeoleku tagamisel või reeglitepärase maailma tagamisel. Kindlasti teeme koostööd, ja head koostööd.

Suur tänu, härra peaminister! Kuna meil on küsimuseks aega ette nähtud kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, siis siinkohal peame panema tänasele infotunnile punkti. (Saalist öeldakse midagi küsimise ja vastamise kohta.) No, head kolleegid, paneme siinkohal tänasele infotunnile punkti. Me saame jätkata seda diskussiooni juba järgmisel nädalal. Ma tänan kõiki jälgijaid, kõiki kolleege küsimise eest ja valitsuse liikmeid vastamise eest. Me kohtume täpselt kell 14 algaval Riigikogu täiskogu istungil.