Läänelikud väärtused

Läheme edasi. Kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Anti Poolamets ja teemaks on läänelikud väärtused. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, hea juhataja! Kõigepealt teen ühe täpsustuse. Täna tuleb palju juttu õigeusu kirikust ja siin tuli mulle meelde, kuidas Moskva õigeusu kiriku registreerimine Eestis oli Siim Kallase valitsuse esimene katse soojendada üles Eesti seni jahedad suhted Venemaaga. See oli 2002. aastal. See oli aeg, kui mitmeid kirikuid anti Moskva patriarhaadi alla, kuigi need oleks võinud minna mõistagi Eesti õigeusu kiriku alla. Ja muidugi on jahmatav, kuidas te Mart Helme aruteludele NATO tuleviku üle kleebite mingit 9. maid külge. Igavaks läheb! Tõesti väga igavaks läheb, kui teil argumentide varus on [argumente] nii vähe alles jäänud. NATO tuleviku üle arutavad praegu ju kõik suuremad ja väiksemad väljaanded. Aga nüüd läänelike väärtuste juurde. Nimelt, USA asepresident rõhutas Münchenis korduvalt sõnavabaduse tähtsust. Ma tsiteerin: "Teha tuleb rohkem kui demokraatlikest väärtustest ainult rääkida. Nende järgi tuleb ka elada." Ta viitas USA praegusele presidendile, kes hakkab väga selgelt sõnavabaduse eest ka seisma. Ta ütles: "Ma pelgan, et sõnavabadus on taandumas. [---] Tõde, mu sõbrad, on tegelikult selles, et kõige kõvema häälega on tsensuuri nõudnud minu kaasmaalased, [Ameerika Ühendriikide esindajad], mitte see pole lähtunud Euroopast."] Ehk siis, Trumpil on täpselt vastupidine seisukoht ja see on päris teravaks ajanud paljude Euroopa riikide ja USA suhted. Aga teil on ikka veel vihakõne seadus laual siinsamas komisjonides. Nii et mind huvitab see, kuidas te kommenteeriksite USA asepresidendi muret demokraatlike väärtuste pärast Euroopas ja kas te kavatsete selle tsensuuriseaduse, vaenukõne seaduse seisma panna. Muidu me sattume ju ka nõrgeneva demokraatiaga riikide hulka.

Aitäh! Sellises olukorras ma soovitan vaadata erinevaid vabaduse indekseid, muu hulgas ka pressivabaduse indeksit. Ma arvan, et me ei pane kumbki väga mööda, kui me eeldame, et selles top 10-s on suurem osa Euroopa riike, meiegi oleme seal. Eesti on väga vaba riik ja kui keegi tuleb meile ette heitma vabaduse puudumist, siis tasub alati etteheitja kohta küsida, kus tema selles vabaduse indeksis asub ja kuidas ta seda vabadust siis mõistab. Meil on sõnavabadus aus, pressivabadus aus, kõike võib öelda, loomulikult oma sõnade eest ka vastutades. Vabadusele ma kindlasti ohtu ei näe. Aga kellegi teise vaenamine ei saa ka olla omaette eesmärk, või kellegi teise solvamine. Kõik peab olema tasakaalus. Argumenteeritud debatt, arutelu on omal kohal. Ja see on vabaduse osa. Vabad kodanikud vabal maal saavad seda pidada. Ja Eestis nagu mujalgi Euroopas ei ole vabadusega kuidagi midagi pahasti. Vastupidi, me oleme ühed kõige vabamad riigid nii sõna- kui pressivabaduselt maailmas.

Suur tänu, härra peaminister! Anti Poolamets, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! No see vastus näitas, et te ei võta sugugi tõsiselt seda, mida meie tähtsaim liitlane võtab tõsiselt, ja panete sama vana plaadi peale. Aga olukord on tõsine. Euroopa ei suuda mõistagi neid teemasid adekvaatselt käsitleda. Ta ei suuda täita Trumpi soovi tõsta kaitsekulud 5%-le – see on ettenähtav rõhuva enamiku riikide puhul – ja samamoodi tõrjub [Euroopa] tagasi kriitikat sõnavabaduse ahistamise teemal. Miks te seda teete? Te olete miskipärast toonud selle seadus[eelnõu] meile siia. Jah, kui me räägime olukorrast enne vihakõne seadust, mida te käsi hõõrudes proovite meil läbi suruda – see olukord on mõistagi palju parem. Me [saame] oma sõnavabaduse olukorrast mitmes mõttes adekvaatselt [rääkida]. Aga niipea, kui see [seadus] kehtestatakse, tulevad samasugused protsessid nagu need, millele Vance viitas, samasugused kiusamised. Ma ei hakka neid ette lugema, ma usun, et te lugesite selle kõne läbi. Ta tõi väga reaalseid näiteid: inimestele minnakse ukse taha täiesti tühiste teemade pärast ja hakatakse neid arreteerima lihtsalt kõige [elementaarsema] sõnavabaduse kasutamise pärast. Ja nüüd – me oleme ju aastaid vaielnud teie erakonnaga selle üle, et mingit vaenukõne seadust pole vaja – te ikka õigustate seda siin. Ma olen täiesti veendunud, et seda märgatakse. USA saatkond koostab ka oma demokraatiaindekseid selle kohta, kus surutakse sõnavabadust maha ja kus mitte. Ja sellel on tagajärjed. Me peame oma liitlasi hoidma. Minu teada me tahame ikka olla hea demokraatlik riik, mitte riik, kes sõnavabadust ja demokraatlikke väärtusi maha surub. Kas teil on ideid, kuidas tõestada, et me loobume sellest seadusest?

Aitäh! Ma veel kord [kinnitan], et ega see ei ole kuidagi minu meelevaldne numbristik. Seda saab igaüks, kes soovib, kontrollida erinevatest indeksitest. Neid indekseid tehakse üle maailma: kui kõrge on pressivabadus, kuidas on sõnavabadus tagatud. Eesti on maailma kõige vabamate riikide hulgas. Ma arvan, et see on uhkuse asi, mitte häbenemise asi. See, kui teile miski selles ei meeldi, on ka teie vabadus. See ongi vaba riigi tunnus: vabad kodanikud võivad öelda, et neile miski ei meeldi ja nad on teisel arvamusel. Ettekujutus, et inimestele tullakse ukse taha ja neid arreteeritakse vabaduste kasutamise pärast – noh, ma siis kutsuks üles olema hästi konkreetne. Milliseid inimesi Eestis on arreteeritud vabaduste kasutamise pärast ja millised need vabadused on? Ma väga kahtlen, et te suudate selliseid näiteid tuua, vähemalt selliseid näiteid, mida avalikkus mõistaks.

Suur tänu! Ja lisaküsimus, kolleeg Mart Helme, palun!

Aitäh! Võiks ju jah diskuteerida ja debateerida solvamata, aga miks te siis mulle seda 9. maid siin nina peale viskate? Ma ei tea, et mul oleks mingisugustki kokkupuudet 9. mai tähistamisega kogu minu elu jooksul olnud. Nii et, palun, te võiksite selle tagasi võtta ja sõna otseses mõttes oleks ikka viisakas vabandada. Ei vasta tõele, et ma tähistan 9. maid. Ei vasta tõele! Sellised solvangud peaministri positsioonilt on magedad, labased, kohatud, alatud, ja võime veel teisigi epiteete leida. Aga mis puutub vabadusse, siis ausalt öeldes te panete siin kõigega tuima ja panete selle vabaduse teemaga ka tuima. Me oleme ju näinud, kuidas meil inimesi tühistatakse, alates näiteks Tõnis Mägist, kui ta kuskil mingeid kontserte tegi, ja Hortus Musicusest, mis on nüüd välja visatud ka Eesti Kontserdi katuse alt. Meil neid tühistamise näiteid on küllalt. Inimeste tühistamine ideoloogilistel alustel, tulemüüride ehitamine ideoloogilistel alustel, EKRE ei kõlba kuskile, ekreiidid ja nii edasi, ja nii edasi. AfD-le tuleb tulemüür teha, nad ei esinda õigeid seisukohti, mis sest, et 20% valijatest Saksamaal neid praegu toetab. See kõik ei ole vaba ühiskond. See ei ole vaba ühiskond ja praegu paljastatakse seda. USAID-i rahastamise skeemide päevavalgele toomine näitab ju väga hästi, mismoodi kogu seda propagandatööstust teatud inimeste ja teatud poliitiliste jõudude vastu on rahastatud. Täpselt sama on Euroopas. On olemas selline asi nagu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, CERV lühendatult, mis on, ma ei oska nüüd täpselt öelda, aga sadade miljonite eurode eest rahastanud propagandat, sealhulgas Eestis. Eestis on üks selle vahendusfirma KÜSK ehk Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Ja on ka teisi, [Eesti] Inimõiguste Keskus näiteks.

Teie aeg!

See kõik ei ole vaba ühiskond. Vabas ühiskonnas rahastaks seesama CERV ka näiteks Uusi Uudiseid ja Objektiivi, mitte ainult mingisuguseid peavoolu ideoloogilisi organisatsioone. See oleks vaba ühiskonna tunnus. Tunnistage, et Euroopas on vabadusega probleeme ja J. D. Vance ehk James David Vance osutas neile väga õigesti, teravalt. See peaks teid ka mõtlema panema.

Aitäh! Mart Helme, te olete juba 40 sekundit üle läinud. Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Mina viitasin, et see jutt, mida te enne rääkisite NATO paralüüsist, artikkel 5 toimimatusest, liitlaste impotentsusest ja nii edasi, sobiks 9. mail kenasti eetrisse lasta. Ja ma olen kindel, et meie naaber tunneb selles ära [midagi], mis tema südame soojaks teeb. Kui te arvate, et see on vale, siis, noh, me jääme eriarvamusele. Seda esiteks. Teiseks, vabaduse koha pealt jään ma ka eriarvamusele. Mina arvan, et vabas ühiskonnas on erakonnad. Te viitasite Uute Uudiste rahastamisele. See on ju vabade kodanike ühendus, kes seisab teatud ilmavaate eest, ja tal on õigus oma trükiseid ühel või teisel viisil rahastada. Kui keegi soovib moodustada toimetuse ja anda välja ajalehte, siis loomulikult ta saab seda teha. Aga vabadus vabas ühiskonnas ja vabade kodanike puhul ei tähenda seda, et kellegi erahuvi peavad kinni maksma teised vabad kodanikud. Kellegi ilmavaate [propageerimise] peaks maksma kinni need inimesed või eeskätt sinna panustama need inimesed, kes selles [ühenduses] on, eks. Jah, loomulikult erakondadel on riigieelarveline toetus ja ma olen kindel, et EKRE kasutab seda oma asjade finantseerimiseks. Aga ma ei arva, et näiteks EKRE häälekandja Uued Uudised peaks maksumaksja kanda olema, nagu te viitasite. Samuti ei arva ma, et ka kellegi teise väljaanne peaks olema maksumaksja kanda. Vabas ühiskonnas on teatud reeglid, mille järgi toimetatakse. Demokraatiat vahendavad institutsioonid, Riigikogu, samamoodi erakonnad on teataval määral maksumaksja toetatud just sellepärast, et vältida nende liigset sõltumist üksikutest suurematest annetajatest või muust mõjutustegevusest. Aga see ei tähenda seda, et kõike ja kõiki kinni makstakse, muu hulgas ka Uusi Uudiseid.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan meie kuuenda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme seitsmenda küsimuse juurde, on käsi püsti Mart Maastikul. Teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta?

Küsimus on tõesti selle kohta. Ma esitasin väga konkreetsed küsimused peaministrile. Arvutus oli väga lihtne. Piltlikult öeldes, kui te aru ei saanud: on kaks pätsi leiba, mis on toodetud ühtmoodi. Täpselt samasugused leivad, üks maksab 1 euro ja teine 5 eurot. Kumba ta eelistaks? Ma ei tea, kas ei ole hästi kosta minu küsimused, aga ta absoluutselt ei vasta küsimustele, vaid ajab umbes sellist juttu, et kas sama raha eest võiks osta sepikut või saia.

Aitäh! Hea kolleeg, ma olen alati öelnud, et ma ei sekku küsimustesse ja vastustesse nii kaua, kuni need püsivad teemas. Antud juhul peaminister püsis väga hästi teemas. Ja mina pean küll ütlema, et mina kuulsin küll väga selgelt peaministri suust selle ploki juures, mis käsitles energeetikat, ka vastust, milleks kasutatakse praegu Estlink 1 ja miks seda on vaja sageduse hoidmiseks. Ma kuulsin väga selgelt need vastused ära. Ka see oli selles plokis olemas. Aga ma ütlen veel kord, mina ei sekku küsimustesse ja vastustesse nii kaua, kuni need püsivad teemas. Ja mõlemad püsisid väga hästi teemas. Peaminister püsis ka selle teema raames, nii et ma ei saa kuidagi teiega nõustuda, et ta läks teemast välja. Ei läinud! Mitte kuidagi!