Energeetika

Viienda küsimuse puhul mul on väga hea meel, et selle esitab just Riigikogu liige Aivar Kokk. Seda põhjusel, et nädal tagasi, kui meil oli vajadus minna tehnilisele pausile ja ma võtsin juhataja vaheaja, siis oli just energeetikateemaline küsimus see, mida me ei jõudnud käsitleda. Veel kord vabandused, Aivar Kokk, et me eelmisel nädalal selle küsimuseni ei jõudnud, aga seda enam on mul väga hea meel öelda, et viies küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teemaks on energeetika. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Kui varem Eesti oli elektrienergia eksportija, siis me viimasel ajal näeme, et me oleme impordi poole [kaldu]. Eelmine aasta näitas, et 38,7% tarbitud elektrist Eesti importis. Ettevõtjate ja elanike jaoks on oluline elektri lõpphind, kus sees on kõik maksud, tasud, aktsiisid. Aga nüüd me näeme, et meie elektri hind on lõpptarbijale pea kaks korda kallim kui Soomes ja Läti ja Leedu hind on hakanud väiksemaks muutuma kui Eestis. Lisaks sellele ootab meid 1. mail ees elektriaktsiisi tõus. 1. juulist tõuseb käibemaks. Valitsus on otsustanud toetada meretuuleparke 2,6 miljardi euroga ja samas toetada ka juhitavaid võimsusi. Plaan on ehitada miljardi eest Estlink 3 ning 1,5 miljardi eest ühendus Kuramaa ja Saaremaa vahel. Kõik see ei alanda lõpptarbijale hinda, vaid tõstab seda. Soome ekspordib elektrienergiat hinnaga 11,3 eurot megavatt-tunni eest, Eesti aga impordib 92 euro eest. See tähendab seda, et eelmine aasta Eesti tarbijad maksid elektri eest 160 miljonit eurot rohkem, millest 80 miljonit jäi Soome võrguettevõttele ja 80 miljonit eurot meie Eleringile. Ja mul ongi teile küsimus: mis juhtub elektri hinnaga kaabli sees, kui ta hakkab Soomest tulema ja jõuab Eesti tarbijani? See hinnavahe on nii suur.

Aitäh! Siin oli terve maakera ümber ekskursioon tehtud ja see oli igati nauditav. Püüame selle siis jõudumööda jälle üle käia ja jõuame taas mõtteid vahetada. Kõigepealt mul on üks selline mõistatus. Ma selle mõistatuse ütlen, ma ei saanud kiusatusele vastu panna. Loen ühe tsitaadi ette. "Elektri hind Baltikumis tuleb gaasi hinnast lahti siduda ja selle lahenduseks on hetkel ainukene kiire variant panna täiskäik maismaa tuuleparkide rajamisele ja minna edasi avamere tuuleparkide rajamise ettevalmistusega. Me ei saa siin rääkida kümne aasta, vaid pigem kahe kuni viie aasta perspektiivist. Me peame tegema kõik endast oleneva, et see täiskäik saaks kohe sisse lükatud. Nii suudame oma inimestele ja ettevõtjatele pakkuda taskukohast elektri hinda." Teine tsitaat: "Ühiskond karjub elektriarvete all. Valitsus, andke selge poliitiline sõnum, et tuuleenergiat on Eestile juurde vaja." See on 2022. aasta aprillist, Aivar Kokk. Just nii! Selle seisukohaga ma olen nõus, meil ongi vaja soodsamat ja puhtamat. Kui te nüüd küsite Soome kohta, siis vaadakem Soome ja teiste Põhjamaade erinevaid tarbimisprofiile: seal on hüdrot, seal on tuumat. Miks meie regioonis [elekter] praegu kallim on? Sellepärast et osa kaableid on katki, osa kaableid on hõivatud sageduse hoidmisega. Lisaks teevad energiaturul hinda fossiilid ehk põlevkivi ja gaas. Ja kui nüüd jälle tulla selle minu meelest väga teedrajava tsitaadi juurde kolme aasta tagusest ajast, siis meil oleks juba tollal tulnud seda teha ja õnneks me astusime samme tuuleenergia kasvatamiseks kohe, kui riigikaitselised piirangud vähenesid. Oleks pidanudki sellise täiskäiguga edasi minema, millest te [rääkisite]. Selle täiskäiguga tulebki edasi minna, kui me tahame soodsamat hinda.

Suur tänu! Aivar Kokk, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma ei ole kunagi olnud tuuleenergia vastu. Tuuleenergia peaks turule tulema ja konkureerima kõikide teiste energialiikidega. Nendes tsitaatides ei olnud [öeldud], et 2,6 miljardit tuleks sinna [anda] riigipoolset toetust. Ja te ei vastanud mu küsimusele, kuidas selles Eleringi kaablis ikkagi hind muutub niivõrd drastiliselt, et Soomes on see 11,3 eurot ja Eestis on see 92 eurot. Ma soovisin tegelikult sellele küsimusele vastust saada. Ma loodan, et te sellele küsimusele ka vastate. Aga teine küsimus on mul see. Eile Enefit Poweri juht Lauri Karp avalikustas ettevõtte plaani viia põlevkivijaamad osaliselt üle pelletikütusele. Te siiamaani olete vastates kogu aeg eiranud küsimust, kas see on hea mõte. Pidi väga kallis olema. Samas me teame, et Auvere võib ju oma ahjudesse panna lausa 50% hakkepuitu ja ta seda kasutab. Täna on küll jälle see olukord, et ostetakse RMK käest ja ülejäänud Eesti ettevõtjad, väikeettevõtjad, juba kuu aega ei ole saanud sellele turule üldse ligi. Mingit hanget ei tehta, lihtsalt kaks nõndanimetatud riigiettevõtet teevad omavahel diili ja küll lõpptarbija kõik kinni maksab. Aga ma ikkagi tahaks saada vastust, kuidas kaablis selline meeletu elektri hinna tõus tuleb. Me teame, et Elering on, me võime siin rääkida, et summa, mis ta viimase viie aastaga on meie lõpptarbijate taskust raha ära võtnud, on poolest miljardist ülespoole. Ja teine pool miljardit on jäänud Soome. Ja tuuleparkide juures on häda lihtsalt see, et me ehitame need ühendusliinid ja siis, kui tuult palju on, me müüme seda elektrit odavalt Soome, aga võrgutasud maksame kinni ikkagi meie.

Ma ei saa päris täpselt aru, millega te võitlete. Ma ju tean, et teile on teada, ja me ei üllata kumbki üksteist sellega, et meil on reeglid, mille alusel võrgutasudest saadavat tulu saab kasutada. Elering kasutab saadavat tulu ülekandevõimsuse suurendamiseks, elektriturule ligipääsu parandamiseks ja elektritarbijate kulude vähendamiseks. See tegelikult tähendab ju seda, et Elering kogub tasu, et pidada üleval taristut, neid ühendusi, mida meil on vaja energia jaoks. Ja Elering kuulub 100% riigile. Ma ei saa sellest võitlusest väga aru. Teil on ilmselt ettekujutus, et kui keegi hoiab taristut, siis ta ei peaks selle eest tasu koguma. Samal ajal me tahame, et see taristu areneks ja seda parandatakse. See on loogiline asjade käik. Kõik Eleringi aruanded, kogu informatsioon on avalik. Ma arvan, et Kalle Kilk hea meelega seda teile kirjeldab, kui on küsimusi, kuhu täpselt see tasu läheb ja mis nende majandusaasta numbrid on. Pole vähimatki küsimust. Kui küsida elektri hinna kohta [lahe] eri pooltel, siis erinev elektri hind tuleneb ikkagi peamiselt erinevatest tootmisvõimalustest. Soomes – lähen jälle alguse juurde tagasi – on hüdrot, mida meil ei ole; Soomes on tuult, Soomes on tuumat. Meil seda sellisel kujul täna ei ole ja isegi kui me kujutame ette, et me väga kiiresti hakkame liigutama tuumaga ja 15–20 aasta jooksul – võib-olla ka kiiremini – saame endale tuumaenergia, siis ka vahepealsel ajal on midagi vaja. Me tahame arutada seda, et ka siinpool lahte oleks energia hind soodsam, ja selleks tulebki teie enda üleskutset järgida. Tuleb nii maismaa tuuleparke rajada kui ka minna edasi avamere tuuleparkide rajamise ettevalmistusega. Loomulikult seda tuleb teha maksumaksjale, tarbijale võimalikult soodsal kujul.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Maastik. Palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et elekter peab olema soodne ja puhas. Lisaks aga heitsite millegipärast minu kolleegile Aivar Kokale ette seda, et ta ütles, et edasi [minnes] tuleb täiskäik sisse panna. Tegelikult ju see täiskäik on juba vilja kandnud. Meil on juba olemas 3,5 teravatt-tundi taastuvenergiat, mis annab peaaegu poole meie tarbimisest, mis on 8 teravatt-tundi aastas. Lisaks on praegu juba ehituslubadega maismaa tuuleparke 2,5 teravatt-tundi ja detailplaneeringutega 4,5 teravatt-tundi. Kui me need kõik kokku liidame, siis me oleme juba poolteist korda ületanud meie tarbimise. Mille jaoks on vaja siis veel meretuuleparke, mille ehitamine on viis korda kallim? Lisaks, sinna tuleb juurde vedada uued kõrgepingeliinid, mille maksumus Saaremaa puhul on 1,5 miljardit, ja kui ühendused veel läbi Liivi lahe viia, siis on vaja 1,3–2 miljardit. Kui me selle kõik paneme tarbija arvele otsa, siis elektri hind, te saate väga hästi ise aru, võib olla null, aga püsitasu on meeletu. Palun vastake mulle lühidalt, pole vaja pikalt. Meil on vaja lihtsalt üht vastust, miks me teeme viis korda kallimat meretuuleparki, kui meil on võimalik maismaal vajalik kogus energiat kätte saada.

Ma olen seda kirjeldanud, et eesmärk on tarbijale kõige soodsam energia hind. Kui vaadata tänaseid energia hindu, vaadata eilseid ja ilmselt ka homset, siis ega need kiiresti ei muutu. Fossiilsed allikad on ju kallimad. Ma arvan, et selle üle meil vist ei ole debatti ega väitlust. Kõik on tänaseks aru saanud – olgu, EKRE-ga jääme lugupidavale eriarvamusele –, et põlevkivijaamast tulev energia on kallim. See on isegi kallim kui gaas. Gaas omakorda on jälle kallim kui taastuvatest energiaallikatest tulev energia. Selles, tundub, me oleme ühel nõul. Nüüd, kui me tahame, et meie regioonis, meie majandusele oleks [kättesaadav] soodsam energia, siis on seda vaja piisavalt nii energiajulgeoleku seisukohast kui ka hinna seisukohast. Selleks, et saada piisav kogus energiat soodsama hinnaga, on meil vaja taastuvaid [allikaid]. See ei ole iseenesest keeruline. Kui piisaks ainult maismaaparkidest, oleks kena küll. Hetkel arvutused seda kuidagi ei kinnita. Meil on pigem ikkagi ühte mereparki juurde vaja, [lähtuvalt soovitud] mahust ja võib-olla ka tulenevalt veidi [teistsugusest] tootmiskarakteristikust. Kui seda saab teha tarbijale soodsamalt, siis mina selle vastu ei ole. Mina pigem esindan sellist majanduses ratsionaalset seisukohta, et mida soodsamalt nii tarbijale kui ka ükskõik missugusele osapoolele me sellised tootmisvõimsused saame, seda parem. Nii et kui teil on ettepanekuid, siis tehke ettepanekuid. Aga küsida üle sama küsimust, kas taastuv on soodsam või miks seda vaja teha on – noh, see ei anna meile kummalegi midagi uut juurde.

Suur tänu, härra peaminister! Ma lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme kuuenda küsimuse juurde, Lauri Laats, teil on vahepeal tekkinud küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! [Minu küsimus] just nimelt puudutabki infotundi, seda protseduuri, selle läbiviimist. Tegemist on ju nii-öelda küsimuste ja vastuste vooruga. Aga jällegi, lugupeetud küsijad küsisid ja lugupeetud vastaja vastas, aga vastust tegelikult ei tulnud. Mis me sellises olukorras teeme? Tegelikult oli väga lihtne küsimus. Soomest läheb torru piltlikult öeldes 1-eurone elekter sisse ja meil tuleb välja hinnaga 10 eurot. See oli küsimus ja sellele vastust me ei saanud. Ma arvan, et see on asi, mida tahab ka meie üldsus teada. Mis me sellises olukorras teeme, kus lihtsalt ei vastata?

Aitäh, hea kolleeg! Ma kuulasin ka tähelepanelikult ja mina kuulsin peaministrilt ka vastuse. Mina kuulsin vastuse ära, mis puudutas seda konkreetset küsimust. Võib-olla me tõesti kuulame erinevalt, aga mina kuulsin selle vastuse ära.