Julgeolek

Tänane kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teemaks on julgeolek. Mart Helme, palun!

Aitäh! Minu küsimus tõukub sellest eelnõust, mis meil täna on esimesel lugemisel. See on nimelt kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Minu hinnangul on selle eelnõu menetlemine siin saalis – ja veel hullem, kui see eelnõu ka vastu võetakse – Eestile kõige otsesem julgeolekuoht. See on kõige otsesem julgeolekuoht, kuna annab kandikul Vene poolele võimaluse oma arvukas ja hästi organiseeritud viies kolonn Eesti riigi vastu üles ässitada, tänavatele tuua ja Eesti riigi, kuidas ma ütlen, territoriaalne terviklikkus küsimärgi alla panna. Ei ole ju mingit kahtlust, et Putin on selge sõnaga öelnud, et Narva on vene linn ja peab kuuluma Venemaale. Riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski on kuskil pool aastat või nii tagasi öelnud, et Balti riigid on oma suveräniteedi ammendanud ja sellest tuleb Venemaal oma suhetes nendega lähtuda. Ja kui me nüüd kujutame ette, et [tehakse] niisugune vene rahvale väga oluline ja tsivilisatsiooniliselt fundamentaalne [otsus] nagu Vene Õigeusu Kiriku keelustamine Eesti riigivõimu poolt, siis sellel võivad olla – ma ei ütle, et on, aga võivad olla – meie julgeolekule väga tõsised järelmid kuni selleni välja, et me kaotame Ida-Virumaa. Palun teilt vastust sellele küsimusele, mis on teie seisukoht. Ja ärge tulge ajama seda demagoogiat, et patriarh Kirill on heaks kiitnud agressiooni Ukrainas. Jaa, me kõik teame seda. Aga Kirill ei ela Eestis, Kirill ei tegutse Eestis ja need õnnetud nunnad – on äärmiselt piinlik, et Riigikogu esimees ei leidnud viite minutitki nende vastuvõtmiseks ja nende petitsiooni vastuvõtmiseks ja tähelepanu osutamiseks seesugusele – ma veel kord rõhutan – julgeolekuliselt väga olulisele küsimusele. Missugune siis teie seisukoht nüüd on? Kas läheme ka selles küsimuses Venemaad põlvili suruma ja tükeldama …

Teie aeg!

… või on ka teil ikkagi mingi ohukelluke kuskil tilisemas?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh! Alustame kõigepealt julgeolekuvaatest. Sellesama Venemaa agressiooni korral ei ilmutanud üks Kremli kauaaegsemaid mõjutustegevuse tööriistu, Vene Õigeusu Kirik, solidaarsust agressiooni ohvriga ehk Ukrainaga, vaid asus õigustama ja kaitsma Kremli agressioonipoliitikat. See võib-olla pole teile üllatus, aga ometi te teete näo, et seda ei olnud. Kreml ja Vene eriteenistused kasutavad kõikjal endise Vene impeeriumi ja NSV Liidu vallutatud aladel just selle ainuõige õigeusu kiriku positsioonile pretendeeriva Vene Õigeusu Kiriku võrgustikke oma eelpostina. [Me oleme andnud] aega ja loonud võimalusi Moskva [patriarhaadist] juriidiliseks ja administratiivseks lahtisidumiseks, kuid paraku neid samme ei ole astutud. Kui me nüüd vaatame Riigikogu positsioone – ma ei tea, kuidas teie tollal hääletasite, see pole mulle teada, eks te jõuate seda öelda –, siis Riigikogu ise on [kuulutanud] Moskva patriarhaadi sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Ja seda ma olen öelnud, et Kreml kasutab seda Moskva kirikut oma imperialistliku poliitika käepikendusena. Meie vaatest, Eesti vaatest on kindlasti tähtis tagada, et Eestis asuvate kirikute puhul oleks usuvabadus ja neid ei juhitaks vaenulikest agressorriikidest. Aktiivne dialoog selleks kirikutega käib ja aega ja võimalusi on neile antud. Kindlasti tekib neid veel. Hetkel siiski on käimas eeskätt pigem informatsioonikampaania. See [sõnum], mida teie esitate, võib-olla langeb selle informatsioonikampaania sõnumitega kokku, et Eesti on riik, kus ei ole usuvabadus tagatud. Usuvabadus on kenasti tagatud, kuid see ei tähenda, et organisatsioone peab juhtima meile vaenulikust riigist. Riik ei soovi kinni panna ei kirikuid ega kloostrit, kuid alluvusjuhtimine ei tohi toimuda vaenulikest riikidest. Seda eelnõu te saate nüüd parlamendis arutama hakata. Eelnõu eesmärk on ajakohastada seda regulatsiooni ja arvestada erinevaid kitsaskohti, mis on praktikas ette tulnud. Nii et kokkuvõttes Eesti riigis tähendab usuvabadus ka seda, et kaitstud on inimeste vabadus uskuda ilma vaenuliku mõjutustegevuse ohvriks sattumata. Kirikutel ja kogudustel peab olema vabadus tegutseda ilma, et neid kasutatakse Eesti riigi vastu vaenulike jõudude instrumentidena.

Suur tänu, härra peaminister! Mart Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! No ma tean väga hästi, mis on Vene Õigeusu Kiriku poliitika ja kuidas kasutatakse instrumendina ka kohalikke kogudusi. Kõik see on mulle teada. Aga ma tuletan teile meelde, et teie ja osaliselt teie koalitsioonikaaslased olete ise aidanud – tegelikult on sellesse segatud olnud ka meie opositsioonikolleegid Isamaast – tekitada selle olukorra, et meil on Pühtitsa kloostri ja Nevski katedraali näol tegemist õigeusu kiriku asutustega, mis on Moskva patriarhi otsealluvuses. See toimus sel ajal – mina mäletan seda ajalugu, ma arvan, paremini kui teie –, kui meil käis Toomas Hendrik Ilvese juhtimisel Venemaa positiivse hõlvamise poliitika. Ja siis leiti, et kuna patriarh Aleksius on Eesti mees, siis võib ju talle anda need, ega tema meile kurja tegema ei hakka. Aga inimesed on surelikud. Ja näe, nüüd on uus patriarh, ja tema hakkab kurja tegema. Aga minu teema ei olnud praegu üldse usuvabadus ja kogu see kirikliku alluvuse teema. Minu küsimus oli: kas teil on samuti helisemas kelluke, et sellel lool on ka väga tugev julgeolekuaspekt? Teie valitsus on toonud Eestisse ka enam kui 100 000 õigeusu järgijat Ida-Ukraina aladelt. Te nimetate neid ukrainlasteks, tegelikult on nad venelased, kes on kontrollimatu taustaga. Ja nagu me teame, Krimmi sissetungi eel valgus sinna massiliselt inimesi Venemaalt. Minu deduktiivse hinnangu kohaselt on meil tegemist väga terava julgeolekuküsimusega. Kui me vaatame seda, kuidas maailma praegu ümber jagatakse, siis NATO on sisuliselt paralüüsis, artikkel 5 tööle ilmselgelt ei hakka. Liitlassuhetest rääkimine, nagu eelnev kõneleja siin rääkis, on sisuliselt kohatu, sest need liitlased on impotentsed, loomulikult nad ei suuda reaalses sõjaolukorras Eestit ega iseennastki kaitsta. Seda te ju kõik tunnistate, kui te räägite kaitsekulude tõstmisest. Võib-olla oleks tark see teema praegu laua pealt maha võtta ja tulla sellega välja uuesti siis, kui olukord on selginenud ...

Mart Helme, teie aeg!

… ja meile on need julgeolekuohud klaarimaks saanud?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! No ma väga vabandan, aga osa sellest tekstist oli täitsa selline, mille 9. mail meie vastasvõistkond võiks eetrisse lasta ja enda omaks kuulutada. Kõigepealt sellest, et NATO ei toimi. Huvitav, kelle lennukid need siin taevas siis on kui mitte NATO omad? Kui meil enne desünkroniseerimist oli merel vaja NATO tuge laevadega, siis suhtlesin mina NATO peasekretäriga, Soome president suhtles NATO peasekretäriga (Saalist öeldakse midagi.), ja laevad merel on. Nad valvasid meie jaoks ja meie liitlaste jaoks kriitilist taristut. See on fakt. "Läänemere vahimees" – selline operatsioon käis ja kaitses meid, kui meil seda vaja oli. Samamoodi valmistume me võimalike ohtude tõrjumiseks. Siin regioonis, pole mõtet pead liiva alla peita, on see oht seotud eeskätt Venemaaga ja me valmistume just NATO kaitseplaanide alusel. NATO toimib väga kenasti. Isegi president Trump, keda te armastate tihti tsiteerida, on ju öelnud, et NATO-liitlased peavad kaitsesse rohkem panustama. Ja see sõnum, ma arvan, pigem annab NATO-le tugevust juurde, mitte ei nõrgesta seda. Nii et, jah, mulle see selline, kuidas ma ütleks, sihuke leksika tundub kuskilt mujalt pärit olevat: NATO paralüüs ja impotentsed liitlased ja nii edasi. See on 9. mai tekst, ma arvan. Ja mis puudutab nüüd julgeolekuohtu, siis julgeolekuoht on see, kui Eestis ei oleks usuvabadus tagatud, kui inimesi, kes on kirikutes ja kogudustes, juhitaks mujalt, eeskätt meievastastest agressorriikidest. See peab olema tagatud, et Eestis olevad usuorganisatsioonid saavad vabalt tegutseda, ilma et neid mõjutataks agressorriikidest. Ja mulle jääb segaseks, miks te tahate, et see oleks nii, et neid saab juhtida agressorriikidest, näiteks Venemaalt. See jääb mulle segaseks. Ja ilmselt me ei saa siin kokkuleppele.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse küsib kolleeg Varro Vooglaid. Palun!

Jaa, suur tänu! No algatuseks väike repliik. Te ütlesite just, et Venemaa poolt [ähvardab] Eestit rünnakuoht või sõjaoht. Minu meelest eelmisel nädalal Välisluureamet ütles oma raportis, et sellist reaalset ohtu praegusel hetkel ei eksisteeri. Nii et paistab, et siin olete te luurestruktuuridega eri meelt. Nüüd veel kommentaariks sellele, mida te just hetk tagasi ütlesite: dialoog käib Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku ja Pühtitsa kloostriga. Kuulge, see ei ole ju dialoog, kui jõupositsioonilt ähvardatakse, et te kas teete nii, nagu me teile ütleme, või me paneme teid kinni, eks, sundlõpetame. See ei ole dialoog. Kui teil on selline arusaamine dialoogist, siis see on iseenesest juba tõsine murekoht. Te väitsite, et Eesti on riik, kus usuvabadus on tagatud. Noh, laias laastus võib minu arvates sellega isegi nõustuda. Praegusel hetkel võibki öelda, et ei saa ju tõsiseid etteheiteid selles osas teha. Aga kui teie valitsuskoalitsioon selle seaduse nüüd [läbi surub], siis on küll väga palju põhjust väita, et Eesti on riik, mis on usuvabaduse ideaalist selgelt taganenud. Jutt käib ju sellest, et liikmeskonna poolest Eesti suurimale kirikule ja Eesti suurimale kloostrile valitsus kirjutab ette, millised kanoonilised sidemed neil võivad olla ja millised ei või olla. Kanooniliste sidemete üle otsustamine on kahtlemata oluline osa usuvabadusest ja sellisena on tegemist ilmselge sekkumisega usuvabadusse, ähvardades organisatsioone, kes sellele ei allu, sundlõpetamisega. Sellisel juhul, kui nii tehakse, ei ole sugugi põhjendamatu rääkida, et Eestis tegeletakse kristlaste tagakiusamisega. See on täiesti põhjendatud. Ja kui Venemaa meedias hakatakse selliseid jutte levitama, siis ei saa öelda, et see on mingi valelik propaganda, mida Eesti kohta räägitakse, vaid see ongi siis tõsiasi. Kelle huve see siis teenib? Kas see teenib meie julgeolekuhuve? Kusjuures, samal ajal, panete tähele, ka Ameerika Ühendriikide uus administratsioon on öelnud, et nad suhtuvad väga kriitiliselt kristlaste tagakiusamisse, usuvabaduse mahasurumisse. [Trump] on öelnud: "Minu administratsioon tagab, et igasugune kristlaste vastu suunatud ebaseaduslik ja sobimatu käitumine, poliitika või praktika tuvastatakse, lõpetatakse ja parandatakse." Seega kriitikat tuleb siis ka Ameerika Ühendriikide poolt. Kuidas te selliselt käitudes vähendate Eesti julgeolekuriske? Minu meelest te suurendate neid.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh! No kuidas ma ütleks … Teie mure selle pärast, mida räägitakse meie kohta, NATO liikmesriigi ja Euroopa [Liidu] liikmesriigi kohta, kes varjamatult juhib maailma tähelepanu Venemaa ohtudele, Venemaa propagandale, on tõesti imekspandav. Ma pigem oleks mures, kui [ühel päeval] Vene propagandas ja Putini infokanalites hakatakse Eestit kiitma kui näidisriiki. Sellel päeval me peaks ikka tõsiselt mures olema. Aga me ei tee seda sellepärast. Me teeme sellepärast, et Eestis oleks tagatud usuvabadus, et organisatsioonid, mis siin on – kogudused, kirikud, kes iganes –, ei oleks juhitud väljast, vaenulikest riikidest ja neid ei kasutataks oma mõjutustegevuses. Eelmine küsija Mart Helme ütles väga hästi, et tema teab kenasti, mis asi on Moskva patriarhaat, kuidas nad toimetavad. Te peaksite võib-olla omavahel sõnumeid ja mõtteid vahetama. Ta kirjeldab teile, millega see Moskva patriarhaat tegeleb üle maailma ja mis mõju ta avaldab. Ja dialoogi kohta ma ütleks nii, et dialoogi saab pidada seaduseelnõuga seoses. Seda Siseministeerium peab ja seda saab ka parlamendis pidada. Aga ma endiselt, jah, ei mõista seda võitlust selle eest, et Moskvast saaks juhtida Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone. Ma arvan, et te ei tahaks ka, et muudest vaenulikest riikidest juhitaks siin olevaid usuorganisatsioone. Me keegi seda ei taha, see on riikliku iseseisvuse ja julgeoleku küsimus. Nii et meil tuleb leida lahendused ja loodetavasti need lahendused selle eelnõu kohaselt [tulevad].

Suur tänu! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.