Valitsuse eelarveplaanidest majanduse ja inimeste ostujõu turgutamisel

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on samuti rahandusminister Jürgen Ligile. Küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on valitsuse eelarveplaanid majanduse ja inimeste ostujõu turgutamisel. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Teie sõnasabast kinni võttes – mina tean vastupidi, ma olen olnud kõigest Rahandusministeeriumi avalike suhete juht kunagi. Aga pigem ikkagi just jõukam osa võidab sellest teie muudatusest. Jaa-jaa, ja madalapalgalised kaotavad! Te rääkisite tulumaksuvabastusest. Aga lubage, ma vastan kõigepealt Kristen Michalile, kes rääkis Kaitseväe teemadel. Seda [juttu] naiste Kaitseväkke minekust ajas teie enda erakonnakaaslane koos Lavly Perlinguga arvamusfestivalil. Ja sealt kohe edasi jõudsid ka meediasse [teated], et peaaegu kõik erakonnad seda toetavad.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Teie sõnasabast kinni võttes, mina tean vastupidi, ma olen olnud kõigest Rahandusministeeriumi avalike suhete juht kunagi. Aga pigem ikkagi just jõukam osa võidab sellest teie muudatusest. Jaa-jaa, ja madalapalgalised kaotavad! Te rääkisite tulumaksuvabastusest. Aga lubage, ma vastan kõigepealt Kristen Michalile, kes rääkis Kaitseväe teemadel. Seda [juttu] naiste Kaitseväkke minekust ajas teie enda erakonnakaaslane koos Lavly Perlinguga arvamusfestivalil. Ja sealt kohe edasi jõudsid ka meediasse [teated], et peaaegu kõik erakonnad seda toetavad.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Teie sõnasabast kinni võttes, mina tean vastupidi, ma olen olnud kõigest Rahandusministeeriumi avalike suhete juht kunagi. Aga pigem ikkagi just jõukam osa võidab sellest teie muudatusest. Jaa-jaa, ja madalapalgalised kaotavad! Te rääkisite tulumaksuvabastusest. Aga lubage, ma vastan kõigepealt Kristen Michalile, kes rääkis Kaitseväe teemadel. Seda [juttu], et "naised Kaitseväkke" ajas teie enda erakonnakaaslane koos Lavly Perlinguga arvamusfestivalil. Ja sealt kohe edasi jõudis ka meediasse, et peaaegu kõik erakonnad seda toetavad.

Nii, aga nüüd teie küsimus, palun!

Härra Ligi, mul on teile hästi lühike küsimus. Võib-olla te olete sellele vastanud, aga mina [alustasin], eks ole, esimest töönädalat ja saan teie käest otse küsida. Ma ei ole seda vastust kuulnud. Juhatus palus mul selle ümber vormistada, kuna seal oli kuuetäheline ebatsensuurne sõna. Selle ebatsensuurse sõna ja rahvaliku väljenduse lasi käiku teie valitsuskaaslane Kristina Kallas. Ma proovin seda viisakalt sõnastada ja ütlen niimoodi. Härra rahandusminister, hiljuti väitis Kristina Kallas meedias, et riigil on väga palju raha, kasutades ebatsensuurset sõna ja rahvalikku väljendit. Kuidas teie rahandusministrina seda hinnangut kommenteerite? Millises suurusjärgus võiks selline hinnang teie arvates rahaliselt väljenduda? Millisest summast käib jutt ja milliselt eelarverealt selle leida võib?

Härra Ligi, mul on teile hästi lühike küsimus. Võib-olla te olete sellele vastanud, aga mina [alustasin], eks ole, esimest töönädalat ja saan teie käest otse küsida. Ma ei ole seda vastust kuulnud. Juhatus palus mul selle ümber vormistada, kuna seal oli kuuetäheline ebatsensuurne sõna. Selle ebatsensuurse sõna ja rahvaliku väljenduse lasi käiku teie valitsuskaaslane Kristina Kallas. Ma siis proovin seda viisakalt sõnastada ja ütlen niimoodi. Härra rahandusminister, hiljuti väitis Kristina Kallas meedias, et riigil on väga palju raha, kasutades ebatsensuurset sõna ja rahvalikku väljendit. Kuidas teie rahandusministrina seda hinnangut kommenteerite? Millises suurusjärgus võiks selline hinnang teie arvates rahaliselt väljenduda? Millisest summast käib jutt ja milliselt eelarverealt võib selle leida?

Aitäh! Enne kui te vastate, härra minister, tahaksin ma, Riina Solman, teid tänada ja tunnustada küsimuse täpsustamise eest, just nimelt kirjalikus vormis. Aitäh teile! Härra minister, palun!

Aitäh! Vastust viimasele [küsimusele] te teate. Ma õiendan kõigepealt selle [küsimuse] esimese otsa ära. Võib-olla te tegelesite liiga palju avalike suhetega, nagu tegelete praegugi, ja vähem analüüsidega, aga need uuringud näitavad seda, et toidu käibemaksu [langetamisest] võidab suurem, jõukam tarbija, ja tõenäoliselt hajub see tegelikult tarneahelas ära, ei jõuagi tarbijani. Seda näitab Euroopa statistika. Kõrgemad toiduhinnad kipuvad olema seal, kus on madalam käibemaks. Väga väike vahe – kindlasti ei ole seos põhjuslik –, aga tõsiasi on see, et kui riik loobub oma maksutuludest, siis kaupmees kasutab selle ära. See on see mehhanism. Mis puudutab haridusministri ütlemist, siis ma arvan, et see oli muidu üldiselt väga väärika ajakirjaniku ebaaus käitumine. Ta arvas, et peab selle lehte panema, et see on nii magus. Postimehe ajakirjanik kohtas kuskil ukse peal haridusministrit ja tegi justkui suusoojaks juttu, see ei olnud intervjuu, vaid möödaminnes küsis, et noh, kas raha on. Umbes selline oli küsimus. Või [küsis ta], kuidas olukord on. Võib-olla oli see küsimus natukene sätitum, aga see ebatsensuurne vastus kõlas nagu möödaminnes. Aga loomulikult oli see täis kibedust, ja te teate seda. Haridusminister ei öelnud seda, et raha on palju, ja loomulikult ei öelnud ta seda meedia jaoks, vaid näitas välja oma kibedust selle üle, kui rasked on tegelikult eelarveläbirääkimised. Võin kinnitada, need on rasked. Raha ei ole üle, vaid on loomulikult puudu, ja te teate seda.

Aitäh! Vastust viimasele [küsimusele] te teate. Ma õiendan kõigepealt selle esimese otsa ära. Võib-olla te tegelesite liiga palju avalike suhetega, nagu tegelete praegugi, ja vähem analüüsidega, aga need uuringud näitavad täpselt seda, et toidu käibemaksu [langetamisest] võidab suurem, jõukam tarbija, aga tõenäoliselt hajub see tegelikult tarneahelas ära, ei jõuagi tarbijani. Seda näitab Euroopa statistika. Kõrgemad toiduhinnad kipuvad olema seal, kus on madalam käibemaks. Väga väike vahe, kindlasti ei ole seos põhjuslik, aga tõsiasi on see, et kui riik loobub oma maksutuludest, siis kaupmees kasutab selle ära. See on see mehhanism. Mis puudutab haridusministri ütlemist, siis ma arvan, et see oli muidu üldiselt väga väärika ajakirjaniku ebaaus käitumine. Ta arvas, et ta peab selle lehte panema, et see on nii magus. Kuskil ukse peal kohtas Postimehe ajakirjanik haridusministrit, justkui suusoojaks tegi juttu, see ei olnud intervjuu, vaid möödaminnes küsis, et noh, kas raha on. Umbes selline oli küsimus. Või [küsis ta], kuidas olukord on. Võib-olla oli see küsimus natukene sätitum, aga see ebatsensuurne vastus kõlas nagu möödaminnes. Aga loomulikult oli see täis kibedust ja te teate seda. Haridusminister ei öelnud seda, et raha on palju, ja loomulikult ei öelnud ta seda meedia jaoks, vaid ta näitas välja oma kibedust, kui rasked on tegelikult eelarveläbirääkimised. Võin kinnitada, need on rasked. Raha ei ole üle, vaid on loomulikult puudu, ja te teate seda.

Suur tänu! Riina Solman jõudis ikkagi vajutada. Täpsustav küsimus Riina Solmanilt. Palun!

Aitäh! Seekord, härra rahandusminister, ma pöördun teie poole niimoodi küsimuse-palvega, samamoodi nagu omal ajal lasterikaste perede liit kirjutas, kui hakkasite oma valitsusega automaksu kehtestama, Riigikogule, toonasele peaministrile, toonasele rahandusministrile. Kui ma sotsiaalkomisjonis küsisin toonaselt sotsiaalministrilt Signe Riisalolt, kas ta kavatseb lasterikastele peredele teha erandi, nagu puuetega inimestelegi, siis ta vastas, et tema poole otse ei ole pöördutud. Nüüd ma siis kasutan seda võimalust. Täna oli uus sotsiaalminister meil Isamaa fraktsioonis. Ta oli alles äsja tutvustanud sotsiaalkomisjonis meile perepoliitika analüüsi, mille põhjal me nägime, et madala sündimuse tõttu jääb riigis lastega peredele toetuste raha üle. Aga sotsiaalminister ütles, et tema ei kavatse järgmisel eelarveaastal seda raha mitte üldse [kasutada]. Tegelikult oleks seda ju inimeste toimetulekuks ja peredele sellise sooja signaali andmiseks, et riik on nende taga, väga vaja. Kas teie rahandusministrina võiksite kutsuda oma sotsiaalministrit või kolleegi selles osas korrale ja seista peredega laste eest, et teha siiski sellest ülejäävast rahast mingisugune toetav meede, näiteks tõsta lastetoetus 80-lt 100 eurole ja ka üksikvanema toetus 80-lt 100 eurole, nii nagu see oli Isamaa algses eelnõus, kui me olime 2022. aastal teiega koos valitsuses, kui me tõstsime nii lastetoetusi kui peretoetusi. [Tuleks] ikkagi [kasutada] see raha järgmisel eelarveaastal ära, mis jääb madala sündimuse tõttu riigil üle.

Aitäh! Seekord, härra rahandusminister, ma pöördun teie poole küsimuse [vormis] palvega, samamoodi nagu [pöördus] omal ajal lasterikaste perede liit, kui te hakkasite oma valitsusega automaksu kehtestama, Riigikogu, toonase peaministri ja toonase rahandusministri poole. Kui ma sotsiaalkomisjonis küsisin toonaselt sotsiaalkaitseministrilt Signe Riisalolt, kas ta kavatseb lasterikastele peredele teha erandi, nagu puudega inimestele, siis ta vastas, et tema poole ei ole otse pöördutud. Nüüd ma siis kasutan seda võimalust. Täna oli uus sotsiaalminister meil Isamaa fraktsioonis. Ta oli alles äsja tutvustanud sotsiaalkomisjonis meile perepoliitika analüüsi, mille põhjal me nägime, et madala sündimuse tõttu jääb riigis lastega peredele toetuste raha üle. Aga sotsiaalminister ütles, et tema ei kavatse järgmisel eelarveaastal seda raha mitte üldse [kasutada]. Tegelikult oleks seda ju inimeste toimetulekuks ja peredele sooja signaali andmiseks, et riik on nende taga, väga vaja. Kas teie rahandusministrina võiksite kutsuda oma sotsiaalministrit või kolleegi sellega seoses korrale ja seista peredega laste eest, et teha siiski ülejäävast rahast mingisugune toetav meede, näiteks tõsta lastetoetust 80-lt 100 eurole ja üksikvanema toetust 80-lt 100 eurole, nii nagu see oli Isamaa algses eelnõus, kui me olime 2022. aastal teiega koos valitsuses, kui me tõstsime nii lastetoetusi kui peretoetusi? [Tuleks] ikkagi [kasutada] see raha järgmisel eelarveaastal ära, mis jääb madala sündimuse tõttu riigil üle.

Aitäh! Seekord, härra rahandusminister, ma pöördun teie poole küsimuse [vormis] palvega, samamoodi nagu [pöördus] omal ajal lasterikaste perede liit, kui te hakkasite oma valitsusega automaksu kehtestama, Riigikogu, toonase peaministri ja toonase rahandusministri poole. Kui ma sotsiaalkomisjonis küsisin toonaselt sotsiaalkaitseministrilt Signe Riisalolt, kas ta kavatseb lasterikastele peredele teha erandi, nagu puuetega inimestele, siis ta vastas, et tema poole ei ole otse pöördutud. Nüüd ma siis kasutan seda võimalust. Täna oli uus sotsiaalminister meil Isamaa fraktsioonis. Ta oli alles äsja tutvustanud sotsiaalkomisjonis meile perepoliitika analüüsi, mille põhjal me nägime, et madala sündimuse tõttu jääb riigis lastega peredele toetuste raha üle. Aga sotsiaalminister ütles, et tema ei kavatse järgmisel eelarveaastal seda raha mitte üldse [kasutada]. Tegelikult oleks seda ju inimeste toimetulekuks ja peredele sooja signaali andmiseks, et riik on nende taga, väga vaja. Kas teie rahandusministrina võiksite kutsuda oma sotsiaalministrit või kolleegi sellega seoses korrale ja seista peredega laste eest, et teha siiski ülejäävast rahast mingisugune toetav meede, näiteks tõsta lastetoetust 80-lt 100 eurole ja üksikvanema toetust 80-lt 100 eurole, nii nagu see oli Isamaa algses eelnõus, kui me olime 2022. aastal teiega koos valitsuses, kui me tõstsime nii lastetoetusi kui peretoetusi? [Tuleks] ikkagi [kasutada] see raha järgmisel eelarveaastal ära, mis jääb madala sündimuse tõttu riigil üle.

Aitäh! Küll on kahju, et enamik teie jutust [koosneb] viidetest kolmandatele ja neljandatele isikutele ning nendevahelistele vestlustele või vestlustele teiega. Mina ei saa neid fakte kontrollida ega peaks kõike seda kuulama, me peaksime keskenduma omavahelistele küsimustele-vastustele. See kas-küsimus. Mul ei ole põhjust eelarveotsuseid välja lubada siin, kui need on langetamata. Valitsus on otsustanud tõsta olulisel määral maksuvaba miinimumi. See mõjub ka lastega peredele, see on väga suur maksukergendus maksumaksjatele ning väga suur väljaminek riigile. See ei ole seotud konkreetse kaubaga, ei auto, ei toiduga, inimene saab ise valida. Selles mõttes on see sihuke mõistlik maksupoliitika. Mis autodesse puutub, siis me oleme teinud pigem erandliku otsuse: me tagastame automaksu lastega peredele. Auto aastamaksust saab täielikult vabaks 55 000 maksumaksjat ja osaliselt saab automaksukergendust veel ligi 98 000 – see on [pea] kaks korda rohkem –, mis on kindlasti ka meeleolule hea. Loodetavasti kasutavad nad seda raha pere jaoks hästi mõistlikult, kindlasti kulutavadki enda seisukohtadest ja valikutest [lähtuvalt]. Aga me oleme sellesse automaksumuudatusse kirjutanud veel M-kategooria sõidukid ehk 8–9‑kohalised bussid. Need on paljudel juhtudel otseselt seotud suure pere vajadustega. Nende käsitlemine tavalise sõiduautona ja maksukoormuse [märkimisväärne] vähendamine on jällegi suunatud lastega peredele. Aga üldjoontes riik ju oma kodanike heaks ja nendega kokkuleppel asju teebki. Nii palju kui [riik] makse kogub, nii palju ta tegelikult annab tagasi ja rohkemgi veel, teenuste vormis enamasti, mitte sularaha vormis. Ma tuletan ikkagi meelde, et makse ei koguta selleks, et sularaha jagada, vaid eelkõige selleks, et teenuseid nendest teha. See puudutab otseselt inimestele tagasiandmist, eelkõige teenuste kaudu. Selle koha pealt on Eesti ikka väga-väga helde riik olnud. Ja hariduse edusammud on siin kõige suuremad, aga ka laste tervishoid ja huviharidus on meil väga kõrgel tasemel. Need on maksudest tehtud asjad.

Aitäh! Küll on kahju, et enamik teie jutust [koosneb] viidetest kolmandatele, neljandatele inimestele ja nende omavahelistele vestlustele või vestlustele teiega. Mina ei saa neid fakte kontrollida ega peaks kõike seda kuulama, sest me peaksime keskenduma otsestele küsimustele-vastustele omavahel. See kas-küsimus. Mul ei ole põhjust eelarveotsuseid välja lubada siin, kui need on langetamata. Valitsus on otsustanud tõsta oluliselt maksuvaba miinimumi. See mõjub ka lastega peredele, see on väga suur maksukergendus inimestele, maksumaksjatele ja väga suur väljaminek riigile. Ta ei ole seotud konkreetse kaubaga, ei auto, ei toiduga, inimene saab ise valida. Selles mõttes see on sihuke mõistlik maksupoliitika. Mis autodesse puutub, siis me oleme teinud pigem sellise erandliku otsuse: me tagastame automaksu lastega peredele. Auto aastamaksust saab täielikult vabaks 55 000 maksumaksjat ja osaliselt saab automaksukergendust veel ligi 98 000 – see on [pea] kaks korda rohkem –, mis on kindlasti ka meeleolule hea. Loodetavasti kasutavad nad seda raha pere jaoks hästi mõistlikult, kindlasti kulutavadki enda seisukohtadest ja valikutest [lähtuvalt]. Aga mis me veel oleme sellesse automaksumuudatusse kirjutanud, on M-kategooria ehk 8–9‑kohalised bussid. Need on paljudel juhtudel otseselt seotud suure pere vajadustega. Nende käsitlemine tavalise sõiduautona ja maksukoormuse [märkimisväärne] vähendamine on jällegi suunatud lastega peredele. Aga üldjoontes riik ju oma kodanike heaks asju teebki, kodanikega kokkuleppel. Nii palju kui makse kogub, nii palju ta tegelikult annab tagasi ja rohkem veel, teenuste vormis enamasti, mitte sularaha vormis. Ma tuletan ikkagi meelde, et makse ei koguta selleks, et sularaha jagada, vaid eelkõige selleks, et teenuseid nendest teha, mis puudutab otseselt inimestele tagasiandmist, eelkõige teenuste kaudu. Selle koha pealt on Eesti ikka väga-väga helde riik olnud. Ja hariduse edusammud on siin kõige suuremad, aga ka laste tervishoid ja huviharidus on meil väga kõrgel tasemel. Need on maksudest tehtud asjad.

Lisaküsimuse esitab kolleeg Priit Sibul. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister, ma pean tunnistama, et kuulasin teid mõnetise üllatusega ühele eelmisele küsimusele vastamas. Te viitasite sellele, et koolitused ja igasugused üritused ongi palgafondi osa. Varasemalt – võib-olla ma eksin ja mäletan valesti – olete minu meelest olnud just teie see, kes on seisnud alati selle eest, et palka tuleks maksta [rahas], mitte igasuguste võimalike hüvede kujul. Seal Tervisekassas on tõesti niiviisi, et inimesi on koondatud, palgafond on [suurenenud] miljoni võrra ja umbes pool miljonit on [mõeldud] koolitusteks ja erinevateks üritusteks. Esmaspäeval, kui see arutelu oli, olin ma tõesti veidi üllatunud. Kas teie kui nõukogu liige olete tõesti pidanud seda mõistlikuks, et neid kolme üritust, mida kirjeldati Tervisekassas – suveöö, jõulupidu ja üks haridusliku sisuga sündmus –, käsitletakse palga osana, kuna inimestele on tööd juurde tulnud ja on vaja neid motiveerida, sest kulla hind ja inflatsioon on tõusnud, nagu Karl-Henrik Peterson meile ütles, ja see on palga osa? Ma olin tõesti üllatunud ja ütlesin, et mina tean, et rahandusminister on varasemalt pidanud ikkagi mõistlikuks, et palka me maksame [rahas], mitte erinevate sündmuste näol, aga nüüd te vastasite ise ka [selle kohta]. Kas te olete vahepeal oma seisukoha üle vaadanud? Kuna palgafond on [suurenenud], kas on mõistlik arvata need üritused ja asjad ka tulevikus palgafondi sisse? Ja [kas] te aktsepteerite seda ka järgnevate aastate erinevate ministeeriumite eelarvete kokkupanemisel, et need kulud, mida täiendavalt erisoodustusmaksuga maksustatakse, on tegelikult kõik mõistlik palgalisa ametnikele?

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister, ma pean tunnistama, et mõnetise üllatusega kuulsin teid ühele eelmisele küsimusele vastamas. Te viitasite sellele, et palgafondi osa ongi koolitused ja igasugused üritused. Varasemalt – võib-olla ma eksin ja mäletan valesti – olete minu meelest olnud just teie see, kes on alati seisnud selle eest, et palka tuleks maksta [rahas], mitte igasuguste võimalike hüvedena. Seal Tervisekassas on tõesti niiviisi, et inimesi on koondatud, palgafond on [suurenenud] miljoni võrra ja umbes pool miljonit on [mõeldud] koolitusteks ja erinevateks üritusteks. Esmaspäeval, kui see arutelu oli, olin ma tõesti veidi üllatunud. Kas teie kui nõukogu liige olete tõesti pidanud seda mõistlikuks, et neid kolme üritust, mida kirjeldati Tervisekassas – suveöö, jõulupidu ja üks haridusliku sisuga sündmus –, käsitletakse palga osana, kuna inimestele on tööd juurde tulnud ja on vaja neid motiveerida, sest kulla hind ja inflatsioon on tõusnud, nagu Karl-Henrik Peterson meile ütles, ja see on palga osa? Ma olin tõesti üllatunud ja ütlesin, et mina tean, et rahandusminister on varasemalt pidanud ikkagi mõistlikuks, et palka me maksame [rahas], mitte erinevate sündmuste näol, aga nüüd te vastasite ise ka [selle kohta]. Kas te olete vahepeal üle vaadanud oma seisukoha? Kuna palgafond on [suurenenud], kas tõesti need üritused ja asjad on mõistlik tulevikus arvata palgafondi sisse? Ja [kas] te aktsepteerite seda ka järgnevate aastate erinevate ministeeriumite eelarvete kokkupanemisel, et need kulud, mida täiendavalt erisoodustusmaksuga maksustatakse, on tegelikult kõik mõistlik palgalisa ametnikele?

Aitäh! See on omamoodi erutav, kui ma kuulen, et ma olen teid nii mitmes punktis üllatanud. Aga see üllatus ei pruugi nii suur olla, sest ma olen oma loogikas ikkagi järjepidev. Antud juhul pean täpsustama, et õige termin ei ole mitte palgakulu, vaid personalikulu. Personalikulu sees on palgakulud ja [personaliga] kaasnevad kulud. Kui keegi suurendab kaasnevaid kulusid, sealhulgas koolitustele [mõeldud kulusid], siis paratamatult personali põhikulu ehk palgaruum jääb väiksemaks. See käib umbes niimoodi ka ettevõtetes ja asutustes. Ka maksustamine käib ju sedapidi, et personalikulud on palgamaksudega maksustatud. See on igati loogiline süsteem. Mina sellest nüüd kõige tähtsamat Eesti küsimust, mida peaks siin Riigikogus kogu aeg arutama, küll ei teeks. Loodetavasti saame nendele suvepäevadele joone alla tõmmata. Need olid liiga pompöössed, aga rahanduslikult kindlasti mitte midagi otsustavat. See on pigem moraali küsimus. Juht on vastutuse võtnud, jätaks selle nüüd seljataha. Mina ei pea järge ajama ega kavatse seda teha ka nõukogu liikmena üksikute eelarve alajaotuste puhul. Personalikulud, jah, aga mis seal täpselt sees on, kui palju on koolitust ja nii edasi, [ei ole minu vastutusala]. Võib-olla on see küsimuse koht, aga see pole minu vastutus ega [pädevus] hinnata, kui palju vajab Tervisekassa töötaja koolitust. Nad on tegelikult väga-väga professionaalsed inimesed. Ma arvan, et nad peavad ka edaspidi ajaga kaasas käima. Ma arvan, et nad on ka sotsiaalpoliitika kujundajad otse ja kaude. Mida targemad nad on, seda paremad, aga selleks ei tule kusagilt nagu lisa, eks ole, vaid see on olemasolevas eelarves, juhi valikul ja nii edasi. Kui juhid teevad valikuid, mis ei näe head välja, siis nad vahel astuvad ka tagasi. Aga meie ei peaks seda riigi peamiseks teemaks tõstma.

Aitäh! See on omamoodi erutav, kui ma kuulen, et ma olen teid nii mitmes punktis üllatanud. Aga see üllatus ei pruugi nii suur olla, sest ma olen oma loogikas ikkagi järjepidev. Antud juhul pean täpsustama, et õige termin ei ole mitte palgakulu, vaid personalikulu. Personalikulu sees on palgakulud ja [personaliga] kaasnevad kulud. Kui keegi suurendab kaasnevaid kulusid, sealhulgas koolitustele [mõeldud kulusid], siis paratamatult jääb personali põhikulu ehk palgaruum väiksemaks. See käib umbes niimoodi ka ettevõtetes ja asutustes. Ka maksustamine käib ju sedapidi, et personalikulud on palgamaksudega maksustatud. See on igati loogiline süsteem. Mina sellest nüüd kõige tähtsamat Eesti küsimust, mida peaks siin Riigikogus kogu aeg arutama, küll ei teeks. Loodetavasti saame nendele suvepäevadele joone alla tõmmata. Need olid liiga pompöössed, aga rahanduslikult kindlasti mitte midagi otsustavat. See on pigem moraali küsimus. Juht on vastutuse võtnud, jätaks selle nüüd seljataha. Mina ei pea järge ajama ega kavatse seda teha ka nõukogu liikmena üksikute eelarve alajaotuste puhul. Personalikulud, jah, aga mis seal täpselt sees on, kui palju on koolitust ja nii edasi, [ei ole minu vastutusala]. Võib-olla on see küsimuse koht, aga see pole minu vastutus ega [pädevus] hinnata, kui palju vajab Tervisekassa töötaja koolitust. Nad on tegelikult väga-väga professionaalsed inimesed. Ma arvan, et nad peavad ka edaspidi ajaga kaasas käima. Ma arvan, et nad on ka sotsiaalpoliitika kujundajad otse ja kaude. Mida targemad nad on, seda paremad nad on, aga selleks ei tule kusagilt lisa, eks ole, vaid see on olemasolevas eelarves, juhi valikul ja nii edasi. Kui juhid teevad valikuid, mis ei näe head välja, siis nad vahel astuvad ka tagasi. Aga meie ei peaks seda riigi peamiseks teemaks tõstma.

Suur tänu! Lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.