Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu (535 OE) esimene lugemine

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorrapunkt nr 1 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 535 [esimene lugemine]. Tegemist on ühe lugemisega eelnõuga, peale läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus. Eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Andrei Korobeiniku.

Aitäh, hea istungi juhataja! Kahju, et sa nii aeglane olid. Ma vaatasin, et hea kolleeg Aivar Kokk juba lahkus saalist. Ta ei teadnud, et tema häälest sõltub kõik. Aga tõepoolest, see eelnõu ei ole meil esimene katse. Veel kord: nagu selgus nädal aega tagasi siin toimunud arutelus peaministriga, tegemist on väga selgelt poliitilise valikuga: kas pangamaks Eestis on vajalik või saab ka ilma. Nädal aega tagasi tõi hea kolleeg härra Valge näiteks, et pangamaksu kehtestamise korral oleks riigil eelmisel ja ka üle-eelmisel aastal olnud võimalik maksta näiteks 50 000 eurot iga sündinud lapse kohta. Või räägime toimetulekutoetusest, mida viimati tõstis Keskerakonna valitsus ja mis on 200 eurot kuus. Toimetulekutoetustele kulub riigil 50 miljonit aastas. 50 miljonit on 10 korda vähem kui pangamaksust potentsiaalselt laekuv summa. Vahepeal on need 200 eurot kaotanud ostujõust umbes veerandi, sest Reformierakonna juhitud koalitsiooni majanduspoliitika on tekitanud Eestis rekordilise inflatsiooni. Automaksust laekuv tulu on rohkem kui kaks korda väiksem pangamaksu potentsiaalsest tulust. Vaatamata sellele on koalitsioon – Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 – otsustanud, et just automaks on õige viis, kuidas eelarvet täita. Nad mitte ei võta raha pankadelt, mis on nendest sõltumata asjaolude tõttu teeninud rekordilist kasumit, vaid suurtelt peredelt, maal elavatelt inimestelt, nendelt, kes vajavad autot kõige rohkem. Ma vaatan, et hea kolleeg Aivar Sõerd pani ennast juba küsimise järjekorda. Aga ma võib-olla vastan ennetavalt. Neid argumente, mida pangamaksu vaenlased nendes aruteludes esitavad, on põhimõtteliselt kaks. Esimene on see, millest armastavad rääkida sotsid: sellega on Keskerakond hiljaks jäänud. Nad on seda juba kaks aastat rääkinud. Eelmisel aastal said pangad rekordilise kasumi. See tähendab, et sotsid, nagu neil on kombeks, on jälle eksinud ja tegelikult Eesti ühiskonda eksitanud. Sellest on kõik inimesed aru saanud. Selle tõestuseks on nii artiklid erinevates meediakanalites kui ka sotsiaaldemokraatide reiting, kahtlemata. Teine argument on see, et see maks on tohutult ebaõiglane, pangad on väga tublid, teenivad kasumit tänu sellele, et nad on üliefektiivsed, ja lisaks maksavad nad väga palju tulumaksu, nad on väga head maksumaksjad ja sellepärast ei tohi neid veel rohkem maksustada. Ma juhin tähelepanu kahele asjaolule. Esiteks, üle pooltel Euroopa Liidu riikidel – üle pooltel – on eraldi pangamaks olemas. Krediidiasutuste maks on neil olemas, see toimib ja nende majandused erinevalt Eesti majandusest kas kasvavad või [vähemalt] ei ole kolm aastat järjest langenud. Teiseks on ka muid sektoreid, mille kasumimarginaalid on kõrged, näiteks kasiinod. Kasiinode puhul ei pea keegi eraldi hasartmängumaksu ebaõiglaseks, kõik arvavad, et see on täiesti mõistlik lahendus. Lihtsalt infoks: pankade kasumimarginaalid olid eelneval kahel aastal kasiinode kasumimarginaalidest kõrgemad. Aga [panku] me ei maksusta. [Pankade] raha ei tule mängusõltlastelt, see raha tuleb tavalistelt Eesti inimestelt, kes on ostnud eluaseme, maksavad laenu tagasi ja maksavad ka kõrgemat laenuintressi kui sama[sugused] inimesed Lätis, Leedus, Taanis või Soomes. Seda lihtsalt sellepärast, et nad elavad Eestis ja peavad seda tegema, kuna pangad küsivad nende käest kõrgemat intressi. Muud põhjust ei ole. Nende maksedistsipliin on sama [tugev] ja tihti ka [tugevam]. Aga lihtsalt juhtus nii. Mitte ainult euribor, vaid ka kõrgemad laenuintressid on põhjus, miks pangad teenisid rekordilise kasumi. Nädal aega tagasi rääkis Kristen Michal, et põhjus, miks Eesti majanduspoliitika on selline, nagu ta on, on usk. Tema nimelt usub, et ta teeb õigeid asju. Eelmisel nädalal rääkis Ameerika asepresident J. D. Vance Münchenis peetud kõnes, et Euroopa probleem on see, et valitsused ei küsi enda poliitika jaoks mandaati. Mandaadi asemel on usk. Valimisprogrammis, hea Aivar, olid ühed asjad, aga viimased kolm aastat, kaks aastat peale valimisi ja üks aasta ühes teises koalitsioonis koos teiste kolleegidega, on tehtud muid asju. Meie majanduslanguse põhjus ei ole selles, et Reformierakonna programm oleks olnud väga halb. Põhjus on selles, et nende programmiliste lubaduste [täitmise] asemel on Reformierakond käitunud usu järgi. Kui ma küsisin peaministri käest, kui tugev on tema usk, millal ta jõuab järeldusele, et võib-olla on see viinud ta valele rajale, siis ta põhimõtteliselt selgitas, et ta teab väga täpselt, et see, mis ta teeb, on õige. Ja valimisteni on kaks aastat. Kujuta ette, et sa erasektoris võtad tööle inimese, näiteks tahad kohvikut [pidama hakata], võtad tööle tegevjuhi, lepid temaga kokku eesmärkides ja ütled talle, et proovime neli aastat kohvikut [pidada]. Siis vaatad, et tulemused kuidagi langevad, tuled kohale ja näed, et kohviku asemel on näiteks ladu. Oli selline hea sisustusega kohvik, sa oled sinna investeerinud, aga tegevjuht otsustas, et sinna tuleb ladu. Kui sa küsid, kuidas nii, me leppisime ju kokku ja ka tulemused näitavad, et see lao pidamine ei ole kõige mõistlikum valik, siis [tegevjuht] ütleb: "Aga mul on usk. Ja minust sa lahti ei saa, meil on nelja-aastane leping. Kui see lõpeb, siis vaatame." Põhimõtteliselt nii käitub praegu Reformierakond. Mis siis veel rääkida nendest puudlitest, kellest üks, kes jõudis Riigikokku Johanna-Maria Lehtme häältega, lubas enne valimisi valijatele täiesti ausalt ja otse, et nad [erakonnas] teevad kõike seda, mida Reformierakond õigeks peab. Loomulikult nad nüüd teevadki seda. Nii et nad on samamoodi nagu Reformierakond süüdi selles, et Eesti majandus langeb kolmandat aastat ja on Haiti järel languse poolest teisel kohal maailmas. Sotsiaaldemokraadid on muidugi teistsugused, nemad räägivad väga õigeid asju öösiti teki all. Aga siis, kui on hääletus, nad tulevad ja hääletavad ikka nii, nagu Reformierakond ütleb. Hiljuti ma käisin põhiseaduskomisjoni istungil, kus oli arutelu põhiseaduse muudatuse üle. Eduard Odinets pidas seal väga sütitava kõne – ma arvan, et see kestis umbes kümme minutit –, milles ta rääkis, kui vale see kõik on ja kuidas nii ei tohi teha. Aga vahetult enne hääletust ta lihtsalt jooksis komisjoni istungilt välja ja [tema asemele] tuli Priit Lomp, kes tõstis õigel hetkel kätt. Sellised on sotsiaaldemokraadid. Nad räägivad toidu käibemaksu vähendamisest, aga ei tee selleks mitte kui midagi. Nad räägivad sellest, et pangamaks oleks tõepoolest väga mõistlik, aga ei tee selle [kehtestamiseks] ühtegi liigutust. Nad loodavad, et valija on piisavalt loll, et uskuda nende sõnu. Aga me näeme, et valija ei ole loll. Ja küll tuleb ka see hinnang Riigikogu valimistel, nagu ka eelnevalt kohalikel valimistel. Nii et veel kord: mul on väga kahju, et Eesti riiki juhitakse usu järgi, mitte tulemusmõõdikute järgi. Kannataja on Eesti rahvas. Usu tõttu on minevikus olnud väga palju kannatajaid, meie kõik oleme siin solidaarsed. Rääkida sellest, et süüdi on kõik ülejäänud, on väga silmakirjalik. Kui me vaatame Euroopa Liitu, siis näeme seal väga palju majanduspoliitilisi probleeme, aga Eesti on väga selgelt, väga kindlalt majandusedetabelites altpoolt esimesel kohal. See on kõik tänu [praegusele] koalitsioonile. Ma usun, et valija annab oma hinnangu. Täna pangamaks läbi ei lähe. Tagantjärele me kindlasti näeme, et see oli väga vale otsus, järjekordselt. Aga erinevalt sotsiaaldemokraatidest lubab Keskerakond enne valimisi teatud samme ja peale valimisi ta neid ka teeb. Nii et need eelnõud, mis siin saalis esitatakse – toidu käibemaksu alandamine, pangamaks ja nii edasi –, ei ole reklaamkäigud, vaid need ongi osa meie valimisprogrammist. Aitäh!

Suur tänu teile põhjaliku ettekande eest! Aga kõiki Aivar Sõerdi küsimusi ei osanud te siiski ära vastata.

Kahju.

Nii et tal on veel midagi varuks. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Me kuulsime, kui ettekandja rääkis siin maast ja ilmast ja usust ja kohvikutest ja kasiinodest. Aga räägime asjast. Kuidas see asi teil ikkagi läbi mõeldud on? Ma komisjonis küsisin ka, et meil on ju praegu pangamaks: pangad maksavad avansilist tulumaksu ja lisaks sellele ka dividendide väljamaksmisel dividendidelt tulumaksu. Ma küsisin, kuidas see asi teil üles ehitatud on. Te ütlesite, et see uus maks, mis on 50% aastasest kasumist, tuleb praeguste maksuelementide asemele. Ma küsingi nüüd konkreetselt. Kui rakendub see teie plaan, kas siis pangad võivad näiteks tulumaksuvabalt välja maksta kogu varasemate aastate jaotamata kasumi, kui rahavoog seda võimaldab, ilma tulumaksuta?

Eelnevate aastate jaotamata kasumit maksavad nad välja täpselt samadel põhimõtetel nagu täna ehk nad maksavad näiteks dividende ja nii edasi. 50% on tulumaks aastaselt kasumilt. Eelmisel aastal oleks see olnud veidi üle poole miljardi, aasta tagasi oleks olnud veidi alla poole miljardi. See aasta on see prognooside järgi umbes 250 miljonit, tegelikult pea 300 miljonit, 270 miljonit. Kui sa räägid sellest, et neil on võimalus nüüd säästa maksude pealt, siis nii sina kui ka mina saame ju väga hästi aru, et see nii ei ole. Dividendide kohta ütlesid [pangad] ka ise veel eelmisel aastal, et neil on konkreetne suurus, mida nad kavatsevad välja maksta, ja sellest nad sel aastal ka lähtuvad. See on kordades väiksem kui see tulu, mida me saame tulumaksu pealt. Mul on väga hea meel, et sa kuulasid tähelepanelikult, aga selle maksu olemust ma ju päris ettekande alguses ka selgitasin. Tegemist on tulumaksuga. Ma võib-olla ei ole seda toonitanud, aga hea istungi juhataja on sellele tähelepanu juhtinud, et tegemist on otsuse eelnõuga. Valitsus, juhul kui saal toetab seda [eelnõu], tuleb enda ettepanekuga. See eeldab siis ikkagi seaduse vastuvõtmist ja seadusel on kolm lugemist, sinna saab igasuguseid asju lisada. Leedus näiteks on sarnane programm sellega, mida pakub Keskerakond. Lätis on teistsugune [lahendus], riik maksustab intresside vahet, laenuintresside ja hoiuseintresside vahet. Aga enamik Euroopa Liidu riike, kes on võtnud kasutusele sarnase süsteemi, on maksustanud kasumit, just kasumit, ja tulumaks on krediidiasutustel lihtsalt kõrgem. See väide, et see on mingisugune erand, loomulikult ei päde. Me siin jalgratast ei leiuta. See kõik on väga paljudes muudes riikides kasutusel olnud ja juba pikalt, põhimõtteliselt [võeti see kasutusele] peale eelmist suurt majanduskriisi, nii et juba üle kümne aasta. See skeem on päris edukas.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sinu jutust tuleb välja, et solidaarne pangamaks on väga kasulik asi, mis parandab majandust ja inimeste heaolu. Aga kas sa saaksid nimetada ka negatiivseid tagajärgi, mis on tulenenud sellest pangamaksust näiteks Leedus?

Aitäh! Leedus ühtegi negatiivset tagajärge ei ole. Leetu on viimase kahe aasta jooksul tulnud kaks uut panka, ükski pank sealt lahkunud ei ole. Leedu majandus on Balti riikide majandustest edukaim. Ma kindlasti ei taha väita, et see on nii puhtalt pangamaksu tõttu. Nad on ka muid struktuurseid muudatusi ette võtnud. Ka ettevõtluskeskkond on seal hästi [ettevõtja]sõbralik. Ilmselt tänu sellele elasid nad viimase, energiakriisist tuleneva majanduskriisi edukalt üle. Aga pangamaks on kindlasti väga oluline osa nende edumudelist. Tõepoolest, enda põgusas ettekandes ma võib-olla ei läinud süvitsi, aga üks oluline aspekt, mida peab arvestama, on see, et kui firmal on mitu filiaali eri riikides, siis soodsam on töökohti luua seal, kus on kõrgem tulumaks, sest sa kulutad raha, sul on selle võrra väiksem kasum ja see töökoht läheb sulle reaalselt vähem maksma. Üks argument, mida pangamaksu vastased Eestis toovad, on see, et näiteks SEB on toonud peakontori siia või toob siia. Aga Leedus on pangasektoris tööl olevate inimeste arv kasvanud. Seda vaatamata sellele, et viimase kahe aasta jooksul on pankadel olnud võimalik kasutada igasugust tehnoloogiat, mis võiks just [töötajate] arvu vähendada. Seda Leedus ei ole juhtunud ja üks potentsiaalne põhjus – ma ei saa seda kindlalt väita – on see, et seal on töökohti luua ja hoida lihtsalt mõistlikum kui nendes riikides, kus tulumaks on väiksem.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Teie ettekannet oli päris põnev kuulata. Eriti põnev oli see osa, kus te võrdlesite panku ja kasiinosid, et need on põhimõtteliselt nagu võrdsed. Pangad, kes on majanduse doonorid, on võrreldavad kasiinoga – päris huvitav võrdlus. Võib-olla annab see ka hinnangu teie eelnõu tõsiseltvõetavusele. Aga minu arvates on teie eelnõu puhul vähe tähelepanu juhitud sellele, mida tähendab pankade kapitaliseeritus, kaasa arvatud see, mis puudutab Eesti omanike panku, nende konkurentsivõimet ja turule sisenemist. Seda mõju te vähemalt oma kõnes ei maininud kordagi. Ma ei kuulnud seda, võib-olla oli see minu viga. Aga ma küsin, et kuna te olete nii põhjalikult ette valmistanud, siis kas te oskate öelda, kui palju [Eesti] hoiustajatel, nii ettevõtetel kui ka eraisikutel, kes jätavad raha kasutamata, lihtsalt seisma, et teenida intressi, millest on palju juttu olnud, jäi neil Eesti inimestel selle tõttu [raha] saamata.

Aitäh! Esiteks juhin ma tähelepanu, et ma võrdlesin mitte pankasid ja kasiinosid, vaid pankade ja kasiinode kasumimarginaali. Samamoodi uskusid näiteks inimesed 40 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides, et tuleb maailmalõpp, ja jõid selle tõttu torusiili. See oli ka usust tingitud, aga see ei tähenda, et ma võrdlen näiteks peaministrit ja selle sekti juhti. Need ei ole adekvaatsed võrdlused. Pangad ja kasiinod ei ole kindlasti üks ja sama asi, aga pankade kasumimarginaalid on kasiinode omadest kõrgemad. Kui kasiinode kõrged marginaalid on tingitud inimeste [hasartmängu]sõltuvusest, sest on olemas inimesed, kes jätavad [kasiinosse] väga palju raha, siis pankade klientidel valikut väga ei ole. Sinu küsimus, miks inimesed jäid intressituludest ilma, on väga õige. Selle üks põhjus on see, et laenuintresside ja hoiuseintresside vahe oli väga suur. Pangad laenasid raha ühe intressiga, aga võtsid raha sisse teise intressiga. Läti üritab selle vastu võidelda maksuga, mis maksustab just intresside vahet. Neil on täpselt sama probleem, et pangad tegelikult ei maksa inimestele võrreldavat protsenti tagasi, isegi sellega võrreldes, mis nad inimeste käest küsivad. Aga mulle tundub, et see Läti mudel on liiga keeruline. Pankadel on võimalus võtta [rohkem] raha näiteks teenustasude abil ja nii edasi, et maksta ikkagi kõrget intressi hoiuste pealt, mida nad Eestis ega Lätis ei teinud, võtta [klientide käest] raha muud moodi. Sellepärast ei tundu see süsteem mulle väga õiglasena. Miks inimesed ei hoiusta oma raha? Neid põhjuseid on, ma arvan, väga palju, väga paljud neist on ka sotsiaalpoliitilised. Kõrgemat intressi pakuvad pangad siis, kui sa paned raha [hoiusele] pikaks perioodiks. Nad pakkusid seda siis, kui euribor oli kõrge, siis võis näiteks aastase hoiuse pealt ühes Eesti pangas saada veidi üle 4%, mis on arvestatav tulusus. Aga inimesed seda ei [teinud]. Vaata, see maksuorgia, mida Reformierakond on siin harrastanud viimasel kolmel aastal, ei ole jätnud inimestele kindlust. Kuidas sa paned oma raha aastaks ajaks [hoiusele], kui sa ei tea, et võib-olla kolme kuu pärast tuleb uus maks, ma ei tea, sinu korteri eest, ma ei tea, sinu televiisori eest, mida iganes. Sa ei saa seda teha. Selle panga intress oli tõepoolest arvestatav, aga näiteks hoiuse katkestamise puhul pidid sa maksma 200 eurot, kui sa tahtsid seda raha kiiresti kätte saada. Nii et neid põhjuseid, ma arvan, on palju, aga suurem osa nendest tuleneb Reformierakonna majanduspoliitikast.

Aleksandr Tšaplõgin. Vabandust, Vadim Belobrovtsev, palun!

Meid on lihtne omavahel segi ajada, eks ole. (Naerab.)

Ei.

Hea ettekandja! Eelmisel nädalal oli meil siin saalis vastavasisuline arupärimine, millele vastas peaminister Kristen Michal. Ta üritas meile selgeks teha, et kui tegelikult siin Eestis ka ei kehti pankadele samad nõudmised nagu Leedus ja Lätis, siis nad ikkagi maksavad põhimõtteliselt sama palju, sest Eestis on olemas niinimetatud avansiline tulumaks, ja eraldi solidaarsusmaksu või pangamaksu meil ei olegi vaja kehtestada. Kas te saaksite selle kuidagi lahti seletada, kas see päriselt on nii või ei ole? Ausalt öeldes mina sellest peaministri argumendist väga aru ei saanud.

Aitäh! Ma olen hea kolleegi Aivariga täiesti nõus, et pangad maksavad tulumaksu, pangad on korralikud maksumaksjad, panustavad majandusse ja nii edasi. Nad ei ole mingid väga kurjad firmad, kes tahavad Eesti inimeste käest viimast võtta. Miks intressid on laenude puhul kõrgemad, see on minu jaoks täielik mõistatus. Siin võiks võib-olla sõna sekka öelda Eesti Pank või mõni Riigikogu komisjon. Aga põhjus, miks viimased kaks aastat olid tulud kõrgemad, ei ole ju pankades, selline oli lihtsalt majanduslik olukord. Euribor oli tõusnud. Pankadel ei olnud seal, Eesti pankadel vähemalt, küll sõna sekka öelda, nad lihtsalt tegid äri vastavalt reaalsele olukorrale. Kujuta ette, ma ei tea, et näiteks Reformierakonna valitsus – siin võib kõike juhtuda, ma ei taha küll ideid anda – ütleb, et paneme toidu käibemaksule 10% juurde, ja kauplused peavad seda tegema. Nad teevad seda, isegi kui nad seda ei taha, ja nad teenivad natuke rohkem. Neid selles süüdistada oleks väga vale. Sotsiaaldemokraadid kindlasti hääletaksid selle Reformierakonna ettepaneku poolt, sest nad muud moodi lihtsalt ei oska. Kui Reformierakond tuleb mingisuguse ettepanekuga, siis on [sotsiaaldemokraatidel] väga konkreetne tegevusahel: saata paar pressiteadet, kui vale see [ettepanek] on, siis tulla saali ja vajutada rohelist nuppu. See ongi see sotsiaaldemokraatide modus operandi paraku, head sotsiaaldemokraatide valijad.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meie kodanikud maksavad toiduainete käibemaksu 22%. Alates juulist hakkavad nad maksma 24%, sama palju kui luksuskaupade eest. Samas maksavad pangad Eestis kasumi avansilist maksu vaid 18%. Kas see on teie arvates õiglane ja solidaarne?

Ei, see kindlasti ei ole õiglane. Kogu see sotsiaaldemokraatide, Eesti 200 ja Reformierakonna koalitsiooni poliitika on viinud Eesti olukorda, kus meie ühiskonna ebavõrdsus kasvab, kõige vaesemate ja kõige rikkamate vahe suureneb. Kriisi ajal peaks riigi roll olema selles, et toetada neid, kellel on raske, aga selle asemel võtab riik nende käest viimast. Noh, on väga selge, et näiteks pensionär, kelle käest riik võtab tulumaksu, ja hea Riigikogu saadik Igor Taro ei [tarbi] oluliselt erinevat kalorikogust. Toidu käibemaksu vähendamine oleks igati mõistlik selleks, et toetada just vaesemaid inimesi. Aga kahjuks koalitsioon sotsiaaldemokraatide eestvedamisel ei taha seda teha, nad ei taha toetada kõige vaesemaid inimesi, selle asemel nad tahavad jätta miljardilise kasumi pankadele. Nii et sul on väga õigustatud küsimus. Ma arvan, et sinu valijad ja isegi sotsiaaldemokraatide valijad on selles küsimuses kõik ühel meelel, et seda oleks pidanud tegema, aga koalitsioon käitub risti vastupidi.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kõik me teame, et riigi rahanduse [seis] on väga habras. Ükski minister vist eriti aru ei saagi, kuidas seda eelarvet kasutatakse, kord leiavad sealt 800–900 miljonit, kord saadavad 100 miljonit kuskile, nüüd tahavad 2,6 miljardit ära kasutada. Mis te arvate, miks koalitsioon on pangamaksule nii rangelt vastu, kuigi sellega saaks leevendada sotsiaalset olukorda, saaks leevendada kaitsekulutuste vajadust ja tõsta õpetajate palku ja päästjate palku ning [lahendada] teisi sotsiaalseid küsimusi? Miks koalitsioon on nii rangelt sellele vastu?

Aitäh! Ma arvan, analüüsides koalitsioonipartnerite käitumist, et seal on individuaalsed põhjused. Reformierakond ei ole kahjuks majanduses kompetentne. Nemad sisuliselt juhivad riiki ja nende majanduspoliitika on viinud meid sinna, kus me praegu oleme. Jürgen Ligi ja Kristen Michal on rääkinud sellest, et makse tõstab Putin. Reaalne olukord on see, et Eesti majandus on [ülejäänud] Euroopa Liiduga võrreldes kaotanud kolm korda rohkem sisemajanduse [kogu]toodangust. Ehk Reformierakonna [tekitatud] kahju Eesti riigile on kaks korda suurem kui Putini [tekitatud] kahju Eesti riigile. Eesti 200, kes on siia [saanud] – jaa, Eesti 200 – Johanna-Maria Lehtme häältega, teeb kõike, mida Reformierakond neile ütleb, aga nad on ausad inimesed, erinevalt mõnest teisest, kes on pidanud Riigikogust lahkuma. Nad lubasid enne valimisi, et nad teevad täpselt seda, mida Reformierakond neile ütleb, ja ainsa lubadusena täidavad nad selle oma lubaduse. Ülejäänud lubadused ei kehti. Õpetajate palga kasv, eks ole, pikk plaan, personaalne riik – ei midagi sellist! Aga seda [lubadust], et nad on Reformierakonna truud liitlased – kasutame sellist diplomaatilist väljendit –, nad täidavad. Selles mõttes tuleb neile au anda. Nüüd sotsiaaldemokraadid. Nagu ma ütlesin, nemad arvavad, et nende valija on loll. Nad räägivad sellest, et pangamaks on väga vajalik, et toit on liiga kallis, et põhiseadust muuta ei ole demokraatlik ja nii edasi, aga nad teevad vastupidist. Nad arvavad, et valija on nagu kuldkalake, kes mäletab ainult viimati [toimunut]. Nad hääletavad tuimalt toidu käibemaksu vähendamisele vastu, nad ei toeta pangamaksu, aga siis järgmisel päeval tulevad ja ütlevad: "Toit on liiga kallis. Pangad teenivad väga suurt kasumit, peab maksustama." Nad arvavad, et valija mäletab vaid seda viimast. Aga sotsiaaldemokraatide valija ei ole loll, seda me näeme praegu ja seda me näeme kindlasti ka valimistel.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tuleb tõdeda, et valitsus kaitseb hästi pankade kasumit, ja paraku tuleb tõdeda ka seda, et see [kasum] ei ole [tekkinud] pankade hästi tehtud töö, vaid euribori kõrge määra tõttu. Räägime sellest, mida pangad tahavad teha. Muidugi tahavad nad teenida raha, rohkem ja rohkem kasumit, aga nad teevad seda inimeste arvel. Toome lihtsa näite: SEB Panga viimase kahe aasta kasum oli umbes 406 miljonit eurot, aga nüüd nad andsid teada, et 23. mail panevad kinni Narva ainsa kontori. Lähim kontor hakkab asuma Jõhvi linnas ja eakad inimesed on sunnitud sinna sõitma. See on jube keeruline nende jaoks, me saame sellest hästi aru. Aga Narva on jälle [suuruselt] kolmas linn. Minu küsimus on lihtne: kuidas sa suhtud sellesse, et pangad jätkavad teenimist just inimeste arvel, vaatamata sellele, et nende kasumid on õhust saadud?

Aitäh! See on hea küsimus. Ilmselt võiks sama küsimuse esitada ka riigile, sest riik paneb kohtumajad kinni, riik paneb töötukassa kontorid kinni. Võib-olla siis, kui see pangamaks oleks tulnud, oleks riigil olnud raha, et need kontorid lahti hoida. Kuid pankadel on see raha olemas, kahtlemata. Rekordilised ei ole ainult käibenumbrid, vaid ka kasumimarginaalid. See tähendab, et pangad on üsna efektiivsed. Nad säästavad raha, nad siia uusi töökohti ei loo, sest nagu ma juba mainisin, soodsamalt saab neid luua sinna, kus krediidiasutuste tulumaksumäärad on kõrgemad. Nii on. See on selline kinnine ring. Eesti koalitsioonil puudub regionaalpoliitika nii Ida-Virus kui ka näiteks Lõuna-Eestis. Eesti riik ei tee ühtegi sammu selleks, et inimesed seal [elaksid]. Automaks lööb just neid kõige valusamalt. Tallinnas saab kasutada tasuta ühistransporti, aga mujal Eestis on Reformierakond selle võimaluse ära võtnud. Inimesed tulevadki keskustesse [elama] ja pangad lihtsalt reageerivad nendele muutustele. Ma ei ole sellel seisukohal, et pangad peavad regionaalpoliitikat tegema. Ma olen aga küll seisukohal, et sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond peavad seda tegema, kuna nad on praegu koalitsioonis. Aga nad ei tee seda. Nii et lähima kahe aasta jooksul me näeme seda, et maakoolid pannakse kinni, inimesed kolivad linnadesse ja ilmselt mitte Narva, vaid pigem Tallinnasse või välismaale. Lihtsalt nii on. See on see poliitika, mida me siis peale valimisi oleme saanud, ja mul on isiklikult sellest siiralt kahju.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Andrei! Tõepoolest, aitäh sulle, et sa kinnitasid, et kõik need küsimused saavad olema Keskerakonna valimisprogrammis. See on alati hea, kindel garantii, et need asjad saavad tehtud. Sotsiaaldemokraadid on tõepoolest andnud pidevalt seda sõnumit, et pangamaksuga oleme jäänud hiljaks, pangamaksu oleks pidanud [juba varem] ära tegema. Seda toetasid ka mitmed ajalehed, kes ütlesid, et Läänemetsal ja sotsidel oli õigus. Ja oligi õigus. Aga Andrei, minu küsimus. Sa oled olnud erinevates valitsuskoalitsioonides, erinevates erakondades: Reformierakonnas, Keskerakonnas. Ütle mulle, kas sa oled nendes koalitsioonides alati saanud [tehtud] kõik need asjad, mis on olnud valimisprogrammis kirjas. Kas me saame olla päris kindlad, et kui Keskerakonna valimisprogrammis on asi kirjas, siis see saab tehtud? Kui need asjad ei ole saanud tehtud, Andrei, kas see on tulenenud sinu laiskusest, pahatahtlikkusest või sellest, et koalitsioonis ei saa alati kõike, mida tahad? Õpeta mind ka, noort kolleegi!

Suur tänu, hea kolleeg! Kuna sa oled olnud Keskerakonna peasekretär, siis sa tead väga hästi – Tanel tuli ka siin appi –, et meie lubadused tõepoolest peavad. Erakorraline pensionitõus näiteks oli just sinu ajal, kui ma ei eksi, siis, kui sina olid Keskerakonna peasekretär. Sa mäletad ju väga hästi, kui raske oli seda koalitsioonis läbi suruda, aga saime hakkama. Ma ei tea, mis sinuga juhtus, kui sa sotside sekka läksid, võib-olla see veenmisõigus sul kuidagi kadus. Tanelist ma üldse ei räägi, ta on kuidagi väga vait jäänud. Võib-olla on see erakonnavahetuse tõttu juhtunud. Aga tõepoolest, Keskerakond ei [lähe] koalitsiooni selleks, et seal lihtsalt olla, et saata pressiteateid selle kohta, kui targad me oleme ja kui halvad on kõik koalitsioonipartnerid, kes meid ei toeta. See oleks mõttetu. Sa saad ju aru, et sinu reitingust ei jää midagi alles. Me näeme seda Eesti 200 puhul, me näeme seda trendi ka sotsiaaldemokraatide puhul. See on nagu enesehävitamine. See on väga kahjulik ka poliittehnoloogiliselt. Ma ei tea, kuidas niimoodi juhtus, et kui nii võimekas poliitik liitus teise erakonnaga, siis kõik nagu kadus, kogu kompetents kadus. Ma ei tea. Aga see on küsimus rohkem sulle, mitte mulle.

See oli nüüd päris romantiline tagasivaade. Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, hea Andrei! Ma avaldan sulle suure saladuse: meil juba on pangamaks ja selle aasta algusest see pangamaks ka tõusis. See, et pangad teenivad kasumit, on riigile ja meie inimestele olnud ülikasulik. Kui 2018–2022 laekus riigieelarvesse pankadelt natukene vähem kui 300 miljoni eest makse, siis 2023–2028 on seda ligi miljard ehk kolm korda rohkem. Selle osa on tulumaks dividendidelt, mille me tõstsime 22%‑le, ja pangamaks, mis on pankadel ainukesena Eestis, klassikaline tulumaks, mis selle aasta alguses tõusis 14%-lt 18%‑le. Ehk pangad maksavad selle aasta algusest kvartaalselt klassikalist tulumaksu 18% ja kui nad kasumi välja võtavad, siis nad maksavad 22%. Tänu sellele riik ja meie inimesed teenivad pankadelt väga-väga hästi makse.

Aitäh!

Mu küsimus ongi, miks teie 2023. aastal selle poolt ei hääletanud.

Aitäh! See ei ole suur saladus, et meil oli siin arutelu Aivariga, ja mitte ainult. Siis, kui sina ilmselt töötasid dokumentidega oma toas, oli meil see arutelu siin. Aga samas, see arutelu on pikk ja võib-olla ongi mõistlik samamoodi, nagu seriaalides tehakse, vahepeal tuletada meelde, mis eelnevates osades oli. Tõepoolest, ma olen juba maininud, et pangad maksavad tulumaksu, nad on head maksumaksjad. See erakorraline, erakordne kasum ei ole tingitud nende tegevusest. Üsna väikeses osas on, selles osas, mis puudutab kõrgemaid laenuintresse, mis on meil kõrgemad kui Lätis, Leedus ja Soomes. Sellele ühtegi seletust ei ole. Aga suurem osa sellest intressist on ikkagi euribor ja seda euribori Eesti pangad ju ise välja ei paku. Nad lihtsalt käituvad vastavalt tekkinud olukorrale ja võtavad sisse selle kasumi. Sellepärast see eelnõu ongi [esitatud]. Mitte selleks, et karistada ausat maksumaksjat, vaid selleks, et tagastada raha Eesti inimestele. Üks küsimus kahjuks ainult on. [Me tahame] Eesti inimestele tagastada raha, osaliselt võib-olla ka kõrgemaid intresse, aga seda kõike eeskätt selleks, et võidelda ühiskonnas [olemasoleva] ebavõrdsusega, mille on tekitanud Reformierakonna majanduspoliitika. Meil on vaesemad inimesed aina vaesemad ja rikkamad on aina rikkamad ja nii ta läheb. Valimisteni on kaks aastat ja kahe aasta pärast me näeme totaalselt teistsugust ühiskonda. Seda [praegust] ühiskonda, ma usun, Mart, sa ju ise ka ei taha. Sa ei taha oma kalli autoga Tallinnasse sõita ja näha igal pool mingisuguseid getosid. Sa tahad ikkagi, et kõigil oleks Eestis hea elada. Aga Reformierakonna poliitika teeb praegu vastupidist. Eestis on hea elada ainult neil, kes sellest poliitikast võidavad, ehk nendel, kes saavad kõrgemat palka. Aga pensionärid, lasterikkad pered, maal elavad inimesed – nemad kaotavad.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Nagu juba mainiti, valitsus siin räägib, kuidas tema ikkagi tõstis pankade avansilist tulumaksu. Aga ka seda tõsteti vaid 18%‑ni. Ma toon lihtsalt võrdluseks, et inimestel tõuseb tulumaks järgmisest aastast lausa 24%‑ni. Ma ei tea ühtegi teist ettevõtlussektorit, mida Reformierakond ja praegune valitsuskoalitsioon niiviisi südamevärinaga hoiaks, nagu seda tehakse pankadega. Võib-olla uus sektor, mis hakkab pankadega lemmiklapse positsiooni pärast konkureerima, on meretuulikud ja nendega seotud ettevõtted. Aga mis sa arvad, äkki see ongi selle valitsuse uus Nokia ja majandusstrateegia, et välismaised pangad ja meretuulikud? Mis sa arvad, võib-olla see majandusstrateegia võiks tegelikult kanda ka nimetust "raha tuulde"?

Aitäh! Ma tõepoolest ei tea, mis on selle majanduspoliitika põhjus. Nagu hea kolleeg Andre mainis, ma pole ammu Reformierakonnas olnud ja ma reaalselt ei tea, mis selle erakonnaga on juhtunud. Omal ajal oli ta totaalselt teistsugune erakond, tegi väga julgeid otsuseid. Selliseid otsuseid ei ole vähemalt viimased kümme aastat enam olnud. Tõepoolest, pangamaks või selle mittetegemine on sisuliselt ainuke Reformierakonna enne valimisi antud lubadus, mida nad on täitnud. Võimalik, et kui Kaja Kallas ütles, et maksud ei tõuse, siis ta mõtleski tegelikult pangamaksu, ja ta ei valetanud, ta täitsa siiralt ütles, et maksud ei tõuse. Noh, pangamaksud ei tõuse, ja nad ei tõusnudki. Aga kõik ülejäänud maksud tõusid, kõik: tulumaks, käibemaks, tuli automaks, maamaks kasvas, no kõik, kõik. Aga pangamaks on tulemata ja ei tule ka. Mis puudutab energiapoliitikat, siis ma ei tea, kas see on mingisugune vandenõu või lihtsalt rumalus. Ma panustan alati teisele, sest lihtne seletus on tavaliselt õige. Samuti oli Hruštšovi puhul, kes tahtis istutada maisi Kaug-Põhja. Tal lihtsalt oli usk, et mais seal kasvab. Ei kasvanud, usk ei olnud võib-olla piisavalt tugev. See ongi Reformierakonna majanduspoliitika: neil on usk, et nad teevad õigeid asju. Kui majandus langeb, siis see neid absoluutselt ei häiri. See usk on alles, seda kinnitas nädal aega tagasi peaminister, ja Eesti inimesed peavad sellega lihtsalt leppima. Tugev usk ongi Reformierakonna majanduspoliitika alus.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! No usust üksi kahjuks ära ei ela. Seesama usul või maailmavaatel põhinev poliitika, mida Reformierakond ja tema partnerid on juba kaks aastat viljelnud, midagi head ei too. Vastupidi. Seda me näeme inimeste rahakottidest ja kogu majanduse olukorrast. Kui me hakkasime pangamaksust rääkima, siis toodi erinevaid põhjusi, miks seda ei tohiks kehtestada. Minu arust on väga hea näide Leedu, kus see maks ei ole mitte ainult soodustanud riigikassa täitmist, vaid tegelikult on sinna panku lausa juurde tulnud, ja päris suuri. Seda vaatamata sellele, et seal on pangamaks. Teiseks öeldi, et meil tekivad raskused kapitaliga. Siin tahaks parandada kolleegi, kellel vist ei ole teadmisi selles valdkonnas, et meie Eesti kommertspankade omakapitali tootlus on päris kõrge, võrreldes nii Skandinaavia kui ka [ülejäänud] Baltikumi pankadega. Ja lahkaks äkki seda sotside käitumist, miks sotsid on valinud sellise poliitika, et ühest küljest räägivad, oi kui tore kõik on, aga teisest küljest vajutavad nuppu täpselt nii, nagu Reformierakond on neile öelnud.

Aitäh! No see kapitali tootlikkus võib olla tingitud jah sellest, et meie pankadel on lihtsalt vähem töökohti, et neil ei ole soodne siia töökohti luua. Kui sa paned tulumaksu kõrgemaks, siis sinna need töökohad tulevad, sest palgamaksud ju sellest ei kasva. Ma arvan, et Eesti kaotus töökohtade arvus on väga pikaajaline trend, me praegu näeme selle algust. Tulevikus me näeme kindlasti olukorda, kus pangad eelistavad inimeste palkamisel muid riike. Sellest on siiralt kahju. Mis puudutab sotsiaaldemokraate, siis ma reaalselt ei oska seda öelda – ma vaatan, Ester varsti küsib, võib-olla tema oskab valgustada, ta on küll alles värske sotsiaaldemokraat, aga tal võib-olla on olemas see sisevaade –, ma ei kujuta ette, kuidas need arutelud seal toimuvad. Kas tõepoolest nii, et kui sotsiaaldemokraadid tulevad hommikul kokku ja vaatavad, et jälle on Reformierakonnalt ettepanek, et tuleb tõsta toidu käibemaksu, [siis nad arutavad järgmiselt?] Kui käibemaks kasvas ja toidu käibemaks kasvas ka, siis kuidas pensionärid hakkama saavad. Me just hääletasime pensionide tulumaksustamise poolt, nüüd võtame nende käest veel raha ära. Aga saadame pressiteate! Saadame pressiteate, et meile see üldse ei meeldi, meile see poliitika absoluutselt ei meeldi. Kuigi saalis peame ikkagi poolt hääletama, me oleme ju koalitsioonipartnerid. Nad lihtsalt arvavad, et koalitsioonis olles – mis siis, et ühtegi sotsiaaldemokraatide lubadust see koalitsioon ei täida – on neil kuidagi parem poliitiline väljund. Võib-olla see poliitiline väljund seisneb selles, ma ei tea, et keegi on minister, keegi on komisjoni esimees. Aga mis sellest kasu on, kui sa ei saa oma erakonna poliitikat ellu viia? Mis sa seal istud? Ma ei tea, aga võib-olla Ester oskab valgustada.

Ester Karuse, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas te ei näe, et Eesti pankadel on niigi nii raske? Vaadake, Valgas pannakse ju viimane kontor kinni, see suletakse aprillikuus. Mõelge, mis siis veel saab, kui te kehtestate pangamaksu. Siis pannakse äkki Pärnus järgmine kontor kinni, Võrus pannakse kindlasti kinni. Muideks, ka Narvas, mis on hoopis suurem linn kui Valga, pandi kontor kinni. See oli iroonia, eks ole. See on tegelikult väga kurb, mis toimub. Linnad jäävad lihtsalt vahetu teenuseta ja inimestel peavad olema nutitelefonid, arvutid ja nii edasi, on ju, tegelikult nad jäävad sellest teenusest ilma. Aga minu küsimus on selline: kas teil komisjonis oli ka arutelu selle üle, kuidas päriselt saaks riik kehtestada mingid teatud nõuded, et minimaalselt maakonnakeskustes oleks ikkagi tagatud see vahetu pangateenus ehk kontor?

Hea Ester! Tõepoolest, regionaalpoliitikaga on Eestis väga kehvasti. Aga kui sa räägid mõne inimesega, kes on kolinud Valgast Tallinna, ja küsid, mis need põhjused olid, miks ta seda tegi, siis väga suure tõenäosusega pangakontor ei ole esikümnes. Aga ma võin sulle rääkida, mis võiks seal olla. Automaks. Tallinnas saab ühistranspordiga [tasuta] sõita, Valgas ei saa. Sotsiaaldemokraatide valitsus kaotas tasuta ühistranspordi. Teie valitsus kehtestas automaksu. Teie valitsus paneb kohtumajad kinni. Lõuna-Eestis on töötukassal kinni pandud mitu osakonda. Töötukassa on Eesti elanikele palju aktuaalsem kui pank, paraku, sest neil ei ole tööd ja nad lähevad töötukassasse. Raha neil ka ei ole, nad panka nagu väga ei jõua, paraku, tänu selle koalitsiooni poliitikale. (Saalis heliseb mobiiltelefon.) Võib-olla on see oluline kõne, ma ei oska öelda.

Kas võtame vaheaja?

Vasta ära. (Naerab.)

Nii. Kas te saite lõpetada või …?

Ma ei saanud, ma olen …

Kas te alles alustate?

Nagu sa, Toomas, tead, koalitsiooni regionaalpoliitiliste saavutuste nimekiri on väga pikk.

Just.

Ma olen selle nimekirja alguses lihtsalt.

Ma loodan, et sa räägid Pärnust ka.

Millest? Pärnust. Jaa, Pärnust kindlasti ka. Pärnumaal on näiteks päris mitu kohta, kus buss, mis on nüüd tasuline, sõidab [päevas] ühe korra ühes suunas ja teise korra teises suunas. Inimesel, kes seal elab, on valida, kas ta sõidab selle bussiga, sest autoga ta enam ei saa sõita, tal lihtsalt ei ole raha automaksu maksmiseks, või kolib Pärnusse. Aga Pärnus, hea Toomas, on ka tasuline ühistransport, nii et tema järgmine etapp on Tallinn, kus on tasuta ühistransport. Ta saab suure tõenäosusega kasutada siin ka paljusid muid teenuseid, mis küladest ja väiksematest linnadest kaovad. Pärnumaal pannakse maakoolid kinni nagu ka mujal riigis. Reaalselt on väga vähe põhjuseid, miks inimesed võiksid jääda elama väljapoole Tallinna. Siin oli Narva näide. Ka Narvas on tegelikult riigi teenused taandumas. See on see riiklik poliitika. Kahtlemata võib muret tunda pangakontorite pärast, pangaautomaatide pärast ja nii edasi. Aga peamised põhjused, miks inimesed kolivad, ei ole pankade äriotsused, vaid ikkagi koalitsiooni, kaasa arvatud sotsiaaldemokraatide otsused.

Lauri Hussar, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle arutelu käigus me oleme siin kuulnud sõna "Leedu" tõenäoliselt rohkem kui sõna "Eesti". Leedu rahanduse ja panganduse eksperte, tundub, on terve saal täis. Aga minu küsimus on seotud nende numbritega, mis siin äsja kõlasid. Endine rahandusminister tõi välja, et aastas tuleb 250–260 miljonit Eesti riigieelarvesse kas pankade avansilist tulumaksu või ka erakorralise dividendi maksu, tulumaksuna. Millised on need konkreetsed numbrid Leedu panganduse makstud maksude kohta, millele tuginedes me saame väita, et Leedus maksavad pangad märkimisväärselt rohkem [makse] kui Eestis? Millistest summadest on üleüldse jutt ja millise määraga on seal mingisugused tegevused maksustatud?

Aitäh! Esiteks, pankade dividendis ei ole midagi erakorralist, nad maksavad seda pigem nagu korraliselt. Dividendimaks on kahtlemata oluline sissetulekuallikas. Aga nagu hea kolleeg Aivar – ma arvan, et tema see oli – ütles, ka jaotamata kasum võib koguneda ja pangad vaatavad reaalset majanduslikku olukorda. Kui me räägime Eestist, siis põhimõtteliselt võib öelda, et pankade kasum oli eelmisel aastal miljard ja kasumimarginaal, ma pakun, võis olla mingi 75%. Siin ma võin mööda panna, aga see oli 70% ja 80% vahel, päris arvestatav. Kasiinodel on see tunduvalt väiksem. See muidugi sõltub firmast, aga üle poole see kindlasti ei tõuse, vähemalt Eestis mitte, vähemalt viimase paarikümne aasta jooksul mitte. Sa võid ise arvutada, mida üks protsent tulumaksu teeb antud olukorras. Euroopa Liidus on pooltel riikidel krediidiasutuste tulumaks olemas. Enamik neist on läinud sellist teed, et nad maksustavad kasumit. Läti proovis või proovib praegu sellist maksuinnovatsiooni ja tahab maksustada intresside vahet, et kaitsta inimesi selle eest, et pangad maksavad väiksemat, oluliselt väiksemat intressi hoiuste pealt ja võtavad oluliselt suuremat laenude pealt. Aga me oleme seda siin varem arutanud, see skeem on nagu kahe otsaga, natuke keerulisem. Ma ei oska öelda, kas Lätis päris õnnestub sedasi panku piirata ja intressivahed seal reaalselt lähevadki väiksemaks.

Igor Taro, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Miks te toote näiteks Leedut, kui kogu teie näide põhineb usul, mitte numbritel? Te ei osanud praegu tuua Leedu kohta mitte ühtegi numbrit, mida teilt küsiti.

Aitäh! Ma tõin näiteks suurema osa Euroopa Liidu riikidest. Leedu majandus on meile lihtsalt lähemal. Balti riikidest [rääkides], ma ei saa muidugi öelda, et tänu Eesti 200 majanduspoliitikale, sest ega teil mingit majanduspoliitikat ei olegi, aga tänu sellele, et te toetate Reformierakonna majanduspoliitikat, me reaalselt kaotame ostujõu poolest Leedule ja Lätile. Sellepärast on need näited asjakohased. Ma tuletan meelde, et kui me esimest korda tulime selle eelnõuga välja, siis Jürgen Ligi ütles, et küll te näete, küll te näete, kuidas Leedus hakkavad asjad nüüd kehvemaks minema. No eks me näeme, tõepoolest. Leedu majandus on kõige kiirema kasvuga majandus Balti riikides, Euroopa Liidus on ta üks parimatest. Paraku on Jürgen Ligi usk endiselt tugev: ta arvab, et küll midagi juhtub aastate pärast ja ta saab öelda, et, noh, Leedu tegi vale otsuse. Aga ma ei kujuta ette, millal see juhtuda võiks. Kas on okei jõuda näiteks 20 aasta pärast järeldusele, et need majanduslikud otsused olid valed? Ma ei tea, kas teie usk on piisavalt tugev, kas teie endiselt usute, et Reformierakonna majanduspoliitika, mida te enne valimisi lubasite toetada ja viimased kaks aastat oletegi toetanud, on tõepoolest see õige, kas kolmeaastane majanduslangus tõestab seda, et kõik need valikud olid väga asjakohased, või Eesti 200 on lihtsalt kaasosaline selles, et Eesti majandus hääbub ja Eesti ühiskonnas ebavõrdsus kasvab.

Nüüd on teie aeg otsas, hea ettekandja, sest rohkem teile küsimusi ei ole. (Hääl saalist: "Aga aega ju on.") Nüüd saame kuulata [ülevaadet] juhtivkomisjoni arutelust ja langetatud otsustest. Sellekohase ettekande teeb rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 535 oma istungil 13. jaanuaril. Eelnõu tutvustas algataja esindajana Andrei Korobeinik. Eelnõu sisu on selline, et valitsusele tehakse ettepanek töötada välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse ajutine solidaarsusmaks Eesti pangandussektorile aastateks 2025–2027. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu päevakorda teisipäeval, 21. jaanuaril 2025. See [arutelu] on nüüd mitmel korral edasi lükkunud ja jõudnud tänasesse päeva. Teiseks otsustati määrata ettekandjaks siinkõneleja. Ma annan ülevaate ka komisjonis toimunud arutelust. Kõigepealt andis komisjoni esimees Annely Akkermann teada, et analoogne eelnõu, numbriga 487, on juba olnud menetlemisel, nimelt rahanduskomisjonis oli see eelmise aasta 17. septembril ja täiskogus eelmise aasta 22. oktoobril. Nii. Aga siis tegi Andrei Korobeinik oma ettekande. Ta rääkis sellest, et nii Lätis kui ka Leedus on pangamaks. Ta nõustus, et praeguse euriboriga ei oleks pankade kasumid väga suured, aga samas võiks selle eelnõu ikkagi teha, see oleks hea instrument selleks puhuks, kui euribor tulevikus uuesti kasvama hakkab. Kolleeg Aivar Kokk küsis, kas tõesti algatajad mõtlevad 50% kasumi maksustamise peale. Oleks arusaadavam, kui maksustataks ikkagi erakorralist kasumit. Kas äkki on mõeldud 5%, mitte 50%? Andrei Korobeinik oma vastuses tuli jälle selle kasiinode näitega, just nagu pangandussektori marginaalid oleks kõrgemad kui kasiinodel. Siinkohal tuleb selgituseks öelda, et see väide ei vasta tõele. Kolleeg Rain Epler tõdes, et paar aastat tagasi algatas EKRE fraktsioon nime poolest sarnase eelnõu, kuid selle sisu oli erinev. EKRE eelnõu eesmärk oli maksustada erakorralist kasumit ehk seda kasumit, mis pankadel tekkis siis, kui keskpank intressi tõstis. Laenuvõtjatel intress tõusis, aga pangad ei olnud kiired hoiuste intressi järele tõstma. Rain Epler rääkis veel, et raske on nõustuda eelnõu mõttega, et pool kasumit võetakse ära, sõltumata tulemustest. Kui võtta eelnõu arutelule, siis saab muudatusettepanekuga seda paremaks teha. Rain Epler leidis ka, et Keskerakonna fraktsioon võiks selle eelnõu tagasi võtta ning tutvuda EKRE esitatud eelnõuga. Andrei Korobeinik [vastas], et nende loogika on ikkagi mõistlik, et nii on teinud ka Läti ja Leedu. Kolleeg Mart Võrklaev ütles, et tema eelnõu ei toeta. On paremaid näiteid selle kohta, milline saaks olla läbipaistev ja etteaimatav maksusüsteem, mis soosib ettevõtlust. Läti ja Leedu on proovinud pankasid maksustada, aga ometi tuleb SEB peakontor Tallinnasse. See näitab seda, et etteaimatav poliitika ikkagi toetab maksukeskkonda. Mart Võrklaev selgitas veel, et meil on olemas pankade avansiline tulumaks, mida muul ettevõtlussektoril ei ole. Varem kehtis regulaarse dividendi väljavõtmisel 14%‑line soodusmäär, aga see on selle aasta algusest kaotatud ja dividendide väljavõtmisel on tulumaks 22%. Ma täpsustasin, et mitte 22%, vaid 22/78 on maksumäär dividendide väljavõtmisel. Sellest aastast on 18% pankade avansiline tulumaks, mida teistel ettevõtetel ei ole, ja pangad peavad seda maksma, sõltumata sellest, kas nad võtavad kasumi välja või mitte. Ehk pankadel on erimaks, mida võib sisuliselt nimetada pangamaksuks, rääkis Mart Võrklaev. Andrei Korobeinik küsis, kuidas Mart Võrklaev põhjendab seda, et pangad ei maksa 22%. Selline küsimus. Mart Võrklaev vastas, et 18% makstakse igal juhul ära, ka kasumit välja võtmata, ja kui kasum võetakse välja, siis makstakse 22%. Tegelikult 22/78. Mart Võrklaev rääkis veel, et tänu pankade suurenenud kasumile ja maksumuudatustele tuleb järgmise viie aasta jooksul riigieelarvesse 600 miljonit eurot lisaraha. Andrei Korobeinik küsis, kas see on tulumaks. Mart Võrklaev vastas, et see raha tuleb tänu muudatustele, sest on kõrgemad kasumid ja avansiline tulumaks. Ma ise küsisin, kuidas see asi algatajatel läbi mõeldud on. Meil praegu maksavad pangad avansilist tulumaksu, erinevalt muust valitsussektorist, ja dividendide väljamaksmisel on dividendidelt arvestatud tulumaksu, aga kuidas praegune süsteem ja uus solidaarne süsteem omavahel haakuvad. Andrei Korobeinik vastas, et uus süsteem tuleb praeguse asemele. Ma küsisin täna siin istungil, kuidas see asi ikkagi mõeldud on, kui uus süsteem tuleb praeguse süsteemi asemele. Praegu maksavad pangad solidaarsusmaksu ja dividendide väljavõtmisel 22/78, siis järelikult solidaarsusmaks kaob ära ja ka dividendide väljamaksmisel ei ole maksukohustust. Pangad maksavad aruandeaasta kasumilt 50%, aga pankadel on bilansis ka eelmiste, varasemate aastate jaotamata kasumit, ja kui dividendide väljamaksmisel enam maksukohustust ei ole, siis kuidas see on läbi mõeldud. Te kuulsite, et ega ma oma küsimusele Andreilt vastust küll ei saanud. See oli selle arutelu selgituseks. Lõpetuseks teavitas meid Annely Akkermann, komisjoni esimees, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kokkuvõtlikult otsustas komisjon teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuaril 2025, aga seda [arutelu] on mitmel korral edasi lükatud ja see on jõudnud tänasesse päeva. See otsus oli meil tookord konsensuslik. Teiseks otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Ka see oli konsensuslik otsus. Tänan tähelepanu eest ja vastan küsimustele.

Suur tänu! Nüüd on teine ring küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te keeldute alandamast toiduainete käibemaksu, kuigi kümned tuhanded inimesed on sunnitud kõrgete hindade tõttu toidu pealt kokku hoidma. Samal ajal ei soovi te maksustada pankade kasumit, kuigi pangad teenisid seda tänu eurotsooni kõrgematele laenuintressidele üle miljardi. Kas ma saan õigesti aru, et Rootsi pankurid on teie jaoks tähtsamad kui nälgivad eestlased?

Ei saa õigesti aru, täiesti valesti saate aru, lükkan täielikult ümber selle väite. Üldse on toiduainete käibemaksu ja pangamaksu seostamine, ütleme, selles võtmes meelevaldne. Väide, et pankasid ei maksustata – no ikka maksustatakse. Me kuulsime eelmisel nädalal peaministri ettekandest, kui ta arupärimisele vastas – ma olen üsna kindel, et need andmed on korrektsed –, et 2024 teenisid pangad kasumit 1,1 miljardit, see oli aruandeaasta kogu puhaskasum, ja sellelt kasumilt maksid pangad tulumaksu 250 miljonit eurot. 250 miljonit eurot! See on päris suur summa. Ma osundan ühele Maksu‑ ja Tolliameti hiljutisele uudisele, mis käsitles suurimaid maksumaksjaid. Kõige suurem maksumaksja on ka varasematel aastatel olnud Olerex. Aga kütusefirmad koguvad teatavasti aktsiisimaksu ja maksavad seda eelarvesse, nad nagu vahendavad aktsiisi ja käibemaksu. Olerex Terminal, suurim maksumaksja, tasus eelmine aasta riiklikke makse 249 miljonit eurot. Aga suurimate maksumaksjate seas on ka pangad. Maksu‑ ja Tolliameti andmete järgi maksis suurim maksumaksja Swedbank eelmine aasta makse kokku 221 miljonit eurot. Üks pank 221 miljonit eurot! Siin on muidugi sees tööjõumaksud ja kasumimaks. Edasi, samuti maksumaksjate edetabeli etteotsa kuuluv SEB Pank, teine pank, maksis mullu makse kokku 136 miljonit eurot. Nii et teie osundus on meelevaldne ja ma lükkan selle ümber.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas teie arvates on õiglane, et valitsus on kehtestanud Eesti inimestele uued maksud, kuid pangasektor jääb puutumata, kuigi teenib väga suurt kasumit? Kas te ei näe siin vastuolu, kui ühiskond peab kokku hoidma ja rohkem maksma, samas kui pangad saavad ülisuurt kasumit?

Siin on jällegi vaja väidet korrigeerida. Nagu ma just rääkisin ja tõin näiteid ka veel, pankadelt laekuv tulumaks oli eelmisel aastal märkimisväärne osa ettevõtte tulumaksu kogusummast. Rahanduskomisjon sai hiljuti ülevaate eelmise aasta maksutulude laekumisest. Eelarves planeeritust rohkem laekus just ettevõtte tulumaksu. Suuresti mängis seal rolli just pankade makstud tulumaks, see toetas seda ettevõtte tulumaksu kogulaekumise ülelaekumist. Nii et te võite hinnata, kas need sajad miljonid on õiglased või mitte.

Andrei Korobeinik, palun!

Ma mõtlesin täpsustada, millel põhineb sinu väide, et kasiinode marginaalid olid väiksemad või suuremad kui pankadel. Ega Eestis ei ole väga palju suuri tegijaid kasiinoturul, aga Olybeti marginaal oli 40% kandis. Pankade puhul arvestatakse marginaali mitte väljastatud laenude summa alusel, vaid ikkagi traditsioonilisel viisil. Eelmisel aastal oli see Swedi puhul näiteks sisuliselt 70%. Mida sa millega võrdlesid, kui sa väitsid, et see ei päde?

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt see võrdlus kasiinodega. Ma ei tea, kas see on ikkagi päris kohane. Ja see väide pankade kapitalitootluse kohta: kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et kapitalitootlus on 75%. Ma kahtlen selles, kas see number on korrektne. Aga siin on veel üks väga oluline aspekt. Asi on selles, et see konjunktuur, kui euribor oli kõrgel tasemel ja tänu sellele pangad teenisid kasumit, oli ajutine kõrgkonjunktuur. Praegu on olukord muutunud: euribor on alla tulnud. Täna hommikul tuli ju börsiteade, millest me saame lugeda, et LHV Panga selle aasta esimese kvartali puhaskasum on langenud kolmandiku võrra …

Jaanuari.

… võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Nii et konjunktuur muutub. Pangad on tsüklilise [arenguga] ettevõtted, nende majandustulemused sõltuvad väga palju majanduskonjunktuurist. See on lihtsalt selle sektori eripära.

Hea kolleeg, ma luban endale väikese täpsustuse: LHV puhul oli jutt jaanuarikuu kasumist, mitte esimese kvartali kasumist. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te ise mainisite seda ja oma vastuses arupärimisele mainis seda eelmisel nädalal ka peaminister Kristen Michal, et SEB avab oma peakontori Tallinnas. Minu küsimus on selline topeltküsimus. Esiteks, kui meil oleks täpselt sama pangamaks või pankade solidaarsusmaks nagu Lätis ja Leedus, kas sel juhul SEB Eestis oma peakontorit ei avaks? Teine küsimus on see, et kas teie arvates Eesti inimesed on rahul ja on valmis maksma kinni kaitsemaksu, mis meil siin hiljuti tuli, eriti kui võrrelda Leedu ja Lätiga, kus põhimõtteliselt kaitsemaksu, mitte küll sellisel kujul, nagu meil, aga ikkagi, katavad pangad, mitte Leedu ja Läti elanikud.

Aitäh selle küsimuse eest! Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis analoogset teemat ma käsitlesin ka sel korral, kui me menetlesime teie varasemat eelnõu. Siis ma tõin ühe näite. Nimelt, Leedu majandusanalüütik Tadas Povilauskas on ERR‑i vahendusel öelnud, et Leedu puhul näevad võimalikud investorid [ohtu], et kui sa teenid üle keskmise [kasumit] ja see kasvab hüppeliselt, siis võib juhtuda, et valitsus võtab erakorralise kasumi riigieelarvesse. "Välisinvestorid näevad, mis toimub [Seda rääkis Tadas Povilauskas. – A. S.], nad hindavad seda, mis toimub ja kui nad tulevikus valivad, milline riik võiks olla parim investeerimise alustamiseks Balti riikides, siis Eesti asetseb selles nimekirjas kõrgemal võrreldes Läti ja Leeduga." Seda ta rääkis enne seda, kui tuli välja uudis selle kohta, et SEB kontsern otsustas peakontori teha Eestisse ning jätta Lätti ja Leetu filiaalid. Täpselt see, mille eest majandusanalüütik hoiatas, juhtuski. Ma arvan, vaadates Leedu valitsuse reaktsiooni, et nad on küllaltki mures selle pärast, et SEB kontsern otsustas teha peakontori Tallinnasse, mitte Vilniusesse.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Täna te olete puldis rahanduskomisjoni esindajana. Mina tahan küsida just komisjoni kohta, selle kohta, mis seal toimus. Kas te oskate öelda, kas komisjoni istungil veel keegi teine peale Andrei tõi argumente pangamaksu kasuks ja kui tõi, siis mis need olid?

Aitäh! Eks meil see arutelu sinna [suunda] ka läks, aga me neid argumente kuulsime ka siin saalis, neid Leedu ja Läti näiteid. Samas, ega Leedu ja Läti lahendused ei ole ju üksüheselt sarnased, need on erinevad. Aga ma andsin päris põhjaliku ülevaate komisjoni arutelust, nagu te kuulsite. Te saate stenogrammist veel üle vaadata, mis me seal arutasime. Aga jah, arutelu oli päris asjalik ja päris põhjalik.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja, hea kolleeg Aivar! Te olete kindlasti selle valdkonna spetsialist. Eks see Leedu ole käinud väga paljudest küsimustest ja ka vastustest läbi. Selge on see, et Eesti maksusüsteem erineb Leedu maksusüsteemist. Siin on räägitud meie finantssektori avansilisest maksustamisest. 14% oli kuni eelmise aastani, sellest aastast on see juba 18%, seda tõsteti, ja dividendide pealt ka veel makstakse. Leedus on oma süsteem, kus on nii-öelda klassikaline ettevõtte tulumaks pluss erakorraliselt kehtestatud pangamaks, mis kehtib kaks aastat. Ma arvan, et siin diskussioonis on nagu ära kadunud see, mis see lõpperinevus siis on. Vaadates neid kõiki protsente, [selgub, et] ikkagi Leedu pangad maksavad protsendiliselt maksudena riigile rohkem. Kas saate tuua välja need erinevused, kuidas meie süsteem toimib ja milline praegu Leedu süsteem on?

Jah, vaat see on oluline aspekt, sest kui me siin kogu aeg vehime selle Leedu näitega, siis tasuks vaadata seda tausta natukene laiemalt. Meil pangad maksavad sel aastal avansilist tulumaksu, kvartaalselt, 18% eelmise aasta puhaskasumilt ja kui dividende makstakse välja, siis tuleb neil maksta tulumaksu, sel aastal on [see määr] 22/78. Selline on see maksukoormus. Aga Leedus on ju üldine tulumaks 15%. 15%! See nüüd seoses kaitsekulude rahastamisega tõsteti 16%‑le. Nii et erinevad kontekstid, erinevad keskkonnad. Kui te nüüd jälle siin oma seda maksuasja ajate, siis tehke kõigepealt need asjad endale selgeks ja tehke korralik analüüs Eesti ja Läti süsteemi võrdluse kohta.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Andre Hanimägi, palun, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. (Hääled saalis.) Head kolleegid!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Seda juhtub muidugi väga harva, et opositsiooni esitatud OE puhul on koalitsioonisaadikuid saalis rohkem kui opositsioonisaadikuid, keda hetkel on üks, kui välja arvata ettepaneku tegijad ise. Ma ei tea, kas see on näitaja, aga vist on näitaja, sest ka härra Aivar Sõerd ütles komisjoni ettekandjana seda, et isegi Rain Epler EKRE‑st ütles, et, sõbrad, see on nüüd küll kehv eelnõu, vaadake parem meie eelnõu. Kuigi Andrei Korobeinik ennist ütles, et koalitsioonis olles pole häda midagi, paneme [lubadused] valimisprogrammidesse ja tuleme teeme teerulli, siis, sõbrad, teil ei ole ju isegi opositsiooni hääli praegu. Mul on kerge kartus, et teil tõenäoliselt ei saa tulevikus olema ka koalitsiooni hääli, või teine variant on see, et te ei looda enam koalitsiooni saada. Üks väikene täpsustus oli veel. Härra Korobeinik tõi ennist välja, kuidas Keskerakond tegi ja oli ja oli valitsuses. Oli küll, jah, aga see oli see endine Keskerakond, see oli see endiste pahade juhtide Keskerakond. Keskerakond on täiesti uuenenud. Siis oli Ratas peaminister, Hanimägi oli peasekretär, Aab oli minister, Kiik oli minister. Oi, see oli jube! See oli jube erakond tollel ajal! Aga nüüd on see palju parem erakond. Nüüd te saate kõik asjad! Aga tegelikult, oleme ausad, ega ka toona ei saanud kõiki asju, vaatamata sellele, Lauri ja Andrei, et te kindlasti väga hea sõnaga meenutate Jüri Ratase ja Jaak Aabi ja Andre Hanimäe ja Tanel Kiige ja kõikide meie valitsemise aega. Tõsi oli see, et ka koalitsioonis me kõiki asju ei saanud. Igaüks sai midagi, me saime pensionide tõstmise, paljud [erakonna] tänase juhtkonna inimesed said eestikeelsele haridusele üleminekut natukene jälle edasi lükata, kõik said midagi, aga päris sada protsenti ei saanud mitte kunagi mitte keegi. Nüüd tulen selle asja juurde. Tõepoolest, sotsiaaldemokraadid on pikalt-laialt rääkinud sellest, et oleks pidanud pangamaksu tegema. Ka härra Andrei Korobeinik siin ennist sotsiaaldemokraate sarjates ütles, et igal juhul tulevad sotsid ja ütlevad, et oleks pidanud ammu tegema. Oleks jah pidanud ammu tegema! Ka väga paljud ajaleheartiklid ja analüütikud hiljem ütlesid, et jah, Läänemetsal ja sotsidel oli õigus. Aga läks teisiti, läks teisiti. Võib ju öelda, et aga mis te seal koalitsioonis siis olete. Vaadake, vahe on lihtsalt selles, et koalitsioonis saab ikka – sai ka toona, kui Keskerakond oli koalitsioonis – osaliseltki asju teha. Nüüd ongi see küsimus, kas me tahame olla riigimehelikud ja seista asjade eest, mis on meie valimisprogrammis, ja päriselt, nii et meie hääl oleks kuulda, või tahame olla poliitikud, tulla siia, teha AI abil sellise eelnõu, millesarnaseid võib päevas teha tuhandeid ja tuhandeid, ja siis öelda, et vaat, te olete kõik väga pahad, sest te ei toeta meie häid asju. See on iseenesest õige küll, aga koalitsioonis on need asjad natukene keerulisemad. Mina arvan küll, et sotsiaaldemokraatide [teene on] hooldereform ning ka see, et pensionide indekseerimise küsimused on laualt maas, et see indekseerimine jätkub. Väga palju on neid asju, mille kohta inimesed ei teagi, et nende [lõpetamise] on sotsiaaldemokraadid ära hoidnud. Nii et kui minul on täna valida, kas olla hea poliitik, nagu Andrei Korobeinik ütles, et hea poliitik tuleb siia, loeb eelnõu ette, kuigi ta tegelikult teab, et selle eelnõuga midagi edasi ei juhtu, või olla selline poliitik, kes, tõsi, on valitsuses ülikeerulisel ajal – ülikeerulisel ajal, mulle ka ei meeldi makse tõsta, uskuge mind, ärge seda arvake … Palun paar minutit, kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Aga kui olla ülikeerulisel ajal [valitsuses] ja saada see võimalus sotsiaaldemokraatide põhimõtete eest seista, mitte kõikide eest, sest me [kõigi eest seista] ei suuda, aga seisame vähemalt osaliseltki, siis see on ülioluline väärtus. Räägin hästi kiiresti ka toiduainete käibemaksust. Küsimus on ikkagi selles, et meie minister Piret Hartman on see, kes saab sisuliselt analüüsida toiduainete käibemaksu langetamise järelmeid, et kuidas see on võimalik ja kui palju see raha võtab. Kõik need asjad on meil võimalik koalitsioonis läbi arutada. Opositsioonis olles oleks meil väga lihtne olnud tulla siia ja öelda, et toiduainete käibemaks peab langema, aga paraku, sõbrad, sellest ei oleks mitte midagi juhtunud. Nii et kui on valida, kas olla riigimees, siis jah, oleme pigem riigimehed. Teeme seda, mida on võimalik teha, anname saba ja sarvedega tuld. See võib olla teie jaoks tühipaljas retoorika, aga, Andrei, seni kuni sa ei saa isegi opositsiooni enda selja taha, on sul koalitsioonini veel pikk-pikk maa. Aga nii mina olen arenemisvõimeline kui ka sina oled arenemisvõimeline, nii et loodame kõige paremat. Igatahes jõudu tööle kõikidele. Lühikene vastus on see, et elus on alati neid asju, mida tahaks toetada või mida tahaks teha teisiti, aga demokraatia on kompromisside kunst. Palun arvestame eelkõige seda, mitte ainult seda poliitilist retoorikat, kuidas keegi ei taha, ei või, ei suuda, ja kuidas kõik teised on palju-palju rumalamad kui mina ise. Päriselus nii ei ole. Aitäh!

Aitäh! Igati särtsakas sõnavõtt. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maria Jufereva-Skuratovski.

Nii. Mul on hea meel, et Andrei Korobeinik tuli saali, sest muidu oleks siin päris vähe inimesi ja siis keskerakondlased pahandaksid sotsmeedias, et saalis on vähe inimesi, kui nende eelnõu menetletakse. Aga tundub, et te ise ei tunne suurt huvi selle vastu, mida teised inimesed räägivad. Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ühelt poolt tundub väga ahvatleva mõttena võtta raha ära nendelt, kellel see on olemas. Tõepoolest, ühekordse või ajutise aktsioonina annab see tõenäoliselt kiire tulemuse. Kuid pikemas perspektiivis toob selline otsus kaasa negatiivseid tagajärgi, mis mõjutavad mitte ainult riigieelarvet ja majandust tervikuna, vaid ka tavalisi inimesi, kes on kõige haavatavamad. Keskerakonna ettevalmistatud otsuse eelnõu, mis näeb ette pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamist, on väga napisõnaline ja pealiskaudne ega sisalda tõsiseltvõetavaid analüüse. Paratamatult tekib tunne, et see on loodud populistliku eesmärgiga. Paljudele inimestele kindlasti meeldib selline lihtne ja arusaadav robinhoodlik idee võtta raha rikkuritelt ja jagada vaestele. Aga vaatame nüüd lähemalt, milline on Eesti pankade panus meie eelarvesse ning millised riskid ja tagajärjed võivad kaasneda ajutise niinimetatud pangamaksu kehtestamisega. Tahan rõhutada asjaolu, et Eestis juba kehtib pangamaks ja pankade kasvanud kasumid toovad riigieelarvesse üle 641 miljoni rohkem tulu kui varasemal viiel aastal. Pangandus on meil ainus ettevõtlussektor, kus kehtib nii-öelda klassikaline tulumaks. Ehk erinevalt teistest Eestis tegutsevatest ettevõtetest peavad pangad oma kasumilt tulumaksu maksma, sõltumata sellest, kas nad maksavad dividende või mitte. Kuni 2024. aasta lõpuni oli pankade avansilise tulumaksu suurus 14% ning alates 2025. aastast on see 18%. Lisaks tuleb sarnaselt kõigi teiste ettevõtetega tasuda dividendide maksmisel tulumaksu, mis alates 2025. aastast on tõusnud 22%‑ni. Aastatel 2018–2022 laekus riigieelarvesse nii avansiliselt tulumaksult kui ka pankade jaotatud kasumilt 285 miljonit eurot. Aastatel 2023–2028 on riigieelarvesse prognoositud laekumisi kokku 926 miljonit. See sisaldab nii pankade avansilist tulumaksu, dividendidelt makstavat tulumaksu kui ka üle-eelmise aasta sügisel pankadega tehtud kokkuleppe kohaselt täiendavate erakorraliste dividendide võtmise kokkulepet, mille tulemusel laekub riigieelarvesse 120 miljoni euro ulatuses täiendavat tulumaksu. Seega on riigieelarve ja seeläbi meie inimesed tänu Eesti pangamaksule ja selle tõusule saamas aastatel 2023–2028 täiendavalt 641 miljonit võrreldes eelneva viie aasta laekumistega. Eestis oleks pangamaks kõige tugevamalt löönud kohalikke pankasid, nagu LHV, Coop Pank, Bigbank või Inbank, kes vajavad kasvuks kapitali ning pakuvad konkurentsi kas suurematele pankadele või siis mõnes kitsamas turusegmendis. Pangamaksuga nende kasvuvõime kärpimine vähendanuks konkurentsi ja tähendanuks kõrgemaid laenu‑ ja madalamaid hoiuseintresse. Teisisõnu olnuks see halb valik nii inimestele kui ka majandusele. Erinevalt Leedust ja mitmest teisest Euroopa riigist, kes on kehtestanud ajutise pangamaksu, on meie pankade avansiline tulumaks püsiv ja aitab katta riigi kulutusi, sealhulgas kaitsekulusid. Juba on mainitud Leedut ... Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Juba on mainitud Leedut, kes on kehtestanud ajutise pangamaksu. On juba kuulda, et seal kõlavad arutelud sellest, kuidas pangamaksu [kehtimist] võiks pikendada, kuna ajutine ettevõtmine ei suutnud märkimisväärselt parandada majandusolukorda ja eelarve seisu. Lisaks on juba praegu võimalik täheldada ajutise maksu negatiivseid tagajärgi. Näiteks oli 2024. aastal täheldatud fintech'i ettevõtete äravoolu Leedust, kuna nende jaoks on ettevõtluskeskkond muutunud pangamaksu kehtestamise tõttu ebasoodsaks. Dealroom.com andmetel kukkusid 2023. aastal riskikapitalifondide investeeringud Leedu fintech'i ettevõtetesse aastatagusega võrreldes kolinal: 222 miljonilt 7 miljonile. Negatiivne mõju saab olema laiapindne ja pikaajaline. Teiseks, SEB värske otsus ühendada kolm Balti tütarpanka ja koondada Balti ärijuhtimine ühte ettevõttesse peakontoriga Tallinnas ja filiaalidega Lätis-Leedus ei ole juhuslik, vaid riikide poliitilistest valikutest mõjutatud tulemus, milles peegeldub ka pangamaks ja selle puudumine Eestis. Veelgi enam, on ka laenutooteid, mida Eestis pakutakse, aga Leedus enam mitte. Kolmandaks, pankade ajutise maksu kehtestamine andis halva signaali ettevõtluskeskkonnale. Sisuliselt tähendab see seda, et ka iga teine sektor, mis teenib raha, võib olla järgmine, kelle suhtes võib rakendada ajutist maksu. Ettevõtjate jaoks on aga eriti oluline stabiilne keskkond ja ettearvatav maksupoliitika. See etteheide, et Vabariigi Valitsuse majanduspoliitika on ebaõnnestunud, ei vasta tegelikult tõele. Seda kinnitavad ka viimased trendid meie majanduses, mis viitavad tõusule. Toon ühe näite selle kohta, kuidas välismaised ettevõtted ei lahku Eestist, vaid tegutsevad edukalt edasi. Näiteks tegutseb Ericsson jätkuvalt Eestis, kuigi teatas, et loobub uude hoonesse kolimise plaanist. Lisaks on Kanada investorid lõpetamas magnetitehase ehitust Narvas. Sellel tehasel on strateegiline tähtsus kogu Euroopale. Energeetika toob samuti uusi välisinvesteeringuid. Aga need finantsinvestorid, kes viitavad meie geopoliitilisele asukohale, esindavad pigem oportunistlikku kui strateegilist huvi ning ilmselt nad ei kavatsenudki Eesti majandusse investeerida. Seega, Reformierakond ei toeta esitatud eelnõu, kuna see ei tugine põhjalikule analüüsile ega teeni Eesti inimeste huve. Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti 200 ei toeta seda eelnõu, sest see on halb Eesti majandusele, see pärsib Eesti majanduskasvu ja on kehva mõjuga Eesti inimeste heaolule pikas plaanis. Eesti 200 on aga pika plaani erakond. Nagu me oleme siinkohal näinud, analoogse eelnõuga tullakse siia Riigikogu ette enam-vähem iga kuu, regulaarselt. Mida see näitab? See näitabki majandusmõtte puudumist. Ei ole tekkinud ühtegi uut ideed, mida Riigikogu ette tuua, kuidas majandus käima tõmmata või kuidas lahendada pikaajalisi riigirahanduslikke probleeme. Tullakse ikka ühe ja sama asjaga. Nagu eelnõu esitaja märkis, ega tal endal ei ole usku selle eelnõu vastuvõtmisesse, seda [eelnõu esitatakse] mingist vanast harjumusest. Üritatakse jätta muljet, et justkui võideldakse vaesemate inimeste eest, aga see võitlus vaesemate inimeste eest on niisugune 1940. aastate stiilis, et võtame kulakutelt kõik ära, muudame kõik vaesemaks ja siis on kõik ühtemoodi vaesed, kellelgi enam hästi ei lähe. Ei peaks tegema kompromisse majandusseadustega, kui majandusprobleeme lahendatakse, ja majanduspoliitika ei saa põhineda ajaleheartiklitel, see peaks ikkagi põhinema teadmistel, see peaks põhinema ekspertide [arvamusel]. Üldiselt need rahanduseksperdid, kes on Riigikogus käinud, kes on siit puldist pidanud kõnesid OTRK‑de raames, erinevate arutelude ja pangandusteemaliste ettekannete raames, on öelnud, et see ei ole hea mõte. See ei ole hea mõte nendelsamadel põhjustel, millest ka eelkõneleja rääkis. Ma kordan need üle. Esiteks, erakorraline ajutine maks ei lahenda pikaajalisi strateegilisi ja struktuurseid probleeme, mida ka Keskerakonna vastutustundetu valitsemine varasematel aastatel põhjustas. Iga nelja aasta tagant lubasite inimestele tasuta asju, jagasite raha, eks ole, tõstsite mingeid toetusi. Sellele katet ei olnud ja nüüd me peame nende probleemidega tegelema, peame leidma selle raha, kuidas Eesti riik sellest võlaspiraalist välja tuua. See on see, millega me silmitsi seisame. Eelnõu esitaja rääkis sellest, mis põhineb justkui usul. Kogu see eelnõu põhineb ju ainult usul, mitte majandusseadustel, mitte mingisugusel teadmisel. Küsimuste voorus ju ühtegi numbrit lõpuks näiteks Leedu kohta ettekandjal nimetada ei olnud. Ta lihtsalt usub, et Leedus lähevad asjad kuidagi paremini, aga ühtegi numbrit ta nimetada ei oska. Teiseks muudab selline tegutsemine laenamise Eesti inimestele ja ettevõtetele kallimaks. See on juba praegu kulukas ja kulukam kui meie naaberriikides. Kulukam laenamine teatavasti pärsib investeeringuid, see pärsib majanduskasvu, see pärsib arengut. See on meie hinnangul päris kaalukas argument. Kolmandaks, see halvendab investeerimiskeskkonda. Keegi ei teaks edaspidi, millise valdkonna erakorralise kasumi natsionaliseerimise plaaniga Keskerakond järgmisel korral tuleb. Leeduga on asi niimoodi … Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Need pangad, kes Leedus ei tegutse, on öelnud, et ega nemad ei plaani sinna enam laieneda ka, sest nende jaoks oli see selge signaal, et kui sa sinna laiened, siis sa ei tea kunagi ette, kuidas sa edaspidi majandada saad, kui palju sul seal ressurssi ära võetakse mingi erakorralise probleemi lahendamiseks. Seda ei tea enam ka teised ettevõtted. Seega, Eesti majanduse konkurentsivõimele teeks niisugune eelnõu ainult halba. Seetõttu Eesti 200 ei toeta seda pikas plaanis kahjuliku otsuse eelnõu. Eesti 200 majanduspoliitika tähendab vastutustundlikku riigirahandust, kindlasti liikumist selle poole, et riigivõlg ei kasvaks meeletus tempos, sest riigireiting, muide, mõjutab ka suurinvesteeringute tegemist, mõjutab laenamise kulukust pikas plaanis ka erasektoris. Ma ikka soovitan tõesti ka Keskerakonna esindajatel pangandusspetsialiste kuulata. Iga kuu käib teie esindaja Eesti Panga Nõukogus kuulamas majandusülevaadet ja saab seal ka küsimusi küsida. Ma ei tea, miks te ei kasuta seda teadmist, miks te seda ignoreerite. Järgmine Eesti 200 majanduspoliitiline seisukoht on see, et kindlasti mitte kimbutada olulisi valdkondi. Näiteks pangandus on selgelt Eesti majanduse vereringe osa. Kolmandaks, pigem toetada head investeerimiskeskkonda, mitte seda halvendada. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Kolm minutit ka lisaaega.

Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Eelkõneleja mainis, et kui säärane otsus vastu võetakse, siis see pärsiks majanduskasvu. Mis majanduskasvust me üldse räägime praegu? Majandus on languses, see pärsiks seda või? Ainuke asi, mis siin majandust pärsib, on praegune valitsus ja selle valitsuse väärad otsused, milles on osaline ka Eesti 200, kellel on väidetavalt pikk plaan. See on pärssiv element. Siin räägiti, et [pangamaks] langetab reitingut, aga reiting langes tänu teie tegevusele juba eelmine aasta. Vaadake palun järele, olge faktides täpne. Kui räägitakse pangamaksust, siis on siin loomulikult toodud näitena Leedut. Ma arvan, et kogu meie fraktsioon, nii Aleksandr Tšaplõgin kui ka kõik teised, kuni Vladimir Arhipovini välja, kogu meie fraktsioon näeb positiivseid ilminguid Leedu pangamaksus. Kui me võrdleme kahte süsteemi, siis andke andeks, aga me räägime natuke erinevatest asjadest. Leedus kehtib klassikaline ettevõtluse tulumaks. See oli 20%, nüüd tõsteti 21% peale. Meil klassikalist tulumaksu ei ole. Me räägime, et finantssektor ehk pangad maksavad avansilist tulumaksu, mis oli 14% ja sellest aastast on 18%. Nii nagu siin eelkõnelejad ja küsijad tähelepanu juhtisid, lisaks avansilisele tulumaksule on nii, et kui pangad võtavad dividendi välja, siis nad maksavad selle pealt 22%. Kui niimoodi lihtsalt kuulata, siis nagu tuleks välja 18 + 22, aga see ei ole ju nii. Kui pank võtab dividendi välja, siis ta maksabki 22%, ja kogu see avansiline tulumaks, mis on uuest aastast uue määraga, 18%, võetakse sellest lihtsalt maha. Nii lihtne see ongi. Leedus maksab pank 21% klassikalist tulumaksu ja lisaks sedasama tulumaksu, mis kehtestati Leedus kaks aastat tagasi selle täiendava intressitulu pealt, mis oli tekkinud seoses sellega, et regulaator ehk Euroopa Keskpank oli tõstnud euribori määra. Väga lihtne. Maksid klassikalist tulumaksu ja täiendavalt maksad intresside pealt ka veel tulu riigikassasse, Leedu riigikassasse. Meie, selle asemel, et ära kasutada soodsat olukorda Eesti riigieelarve jaoks – me teame ka seda, et meil on ju raha puudu –, läksime tavainimeste rahakoti kallale, sotsiaaldemokraatide abiga veel, rääkimata Eesti 200‑st. Reformierakond ütles, et tõstame käibemaksu, ja sotsiaaldemokraadid tõstsid käibemaksu. Reformierakond ütles, et tõstame tulumaksu, ja sotsiaaldemokraadid ütlesid, et tõstame tulumaksu. Vaadake, huvitav olukord tekkis laupäeval või pühapäeval. Sotsiaaldemokraadid läksid nüüd siit ära. Aga sotside volikogu istungil jõudis neile järsku kohale, mida nad on siin vahepeal kaks aastat teinud: nad on tõstnud makse ja toit on läinud kallimaks. Toimetulek on paljudel inimestel küsimuse all. Ja nüüd [leidsid nad, et] hakkame parandama vigu, langetame toiduainete käibemaksu 9%‑le. See on ju tegelikult kahepalgelisus, mis toimub. Keskerakond on neli korda siinsamas saalis toonud arutelu alla toiduainete käibemaksu langetamise eelnõu. Järjepidevalt, neli korda on sotsiaaldemokraadid meie ettepaneku maha hääletanud, aga nüüd ütlevad, et tegelikult võiks ikkagi selle nagu ära teha. No tulime ka seekord appi, viiendat korda, ja esmaspäeval andis Eesti Keskerakonna fraktsioon üle eelnõu täpselt samas sõnastuses, nagu Lauri Läänemets, sotside juht, käis välja sotside volikogu istungil, et mis toiduainetel ja mis määraga. Põhitoiduainetel võiks Eestis olla 9%. Palun väga! Esmaspäeval Keskerakonna fraktsioon esitas selle eelnõu ja nüüd on tegelikult tõetund: kas sotsid ongi tõesti kahepalgelised ja hääletavad meie eelnõu, mis on kannustatud nende mõttest ja eesmärgist, juba viiendat korda maha, või kuidas nad toimetavad. Eks me varsti saame näha. Hetkel usku ei ole. Ma juba esmaspäeval tõin näite, et kui ma jalutasin Mustamäel ringi, siis üks proua tuli ligi ja kurtis, et toiduained on kallimaks läinud ja ostujõudlus langenud. Siis ma loomulikult läbi huumoriprisma ütlesin, et aga sotsid ju lubavad [käibemaksu] 9% peale langetada. Ta selle peale lihtsalt ütles, et sotsidel ei ole ju mune. Ma alguses ei saanud aru, aga pärast, nii nagu te teate, esmaspäeval, ma ostsin nendele kanamune. Nii et loomulikult on see kurb. Loomulikult on kurb, et praegune valitsus ei arvesta tavainimestega. Praegune valitsus peaks selleks, et turgutada majandust ja hoida inimeste ostujõudu üleval, [selle maksu] kehtestama ja oleks juba pidanud kehtestama. Nii nagu endine keskerakondlane Andre Hanimägi ütles, et meie, sotsid, ju rääkisime, ja tema rääkis juba siis, kui ta oli veel Keskerakonnas, ja kõik ajakirjanikud juba kirjutavad, ajakirjandus kirjutab, et pangamaks oleks võinud ikkagi olla rakendatud. Noh, tagantjärele tarkus, tagantjärele tarkus. Aga seda ikka ei soovita teha. Ma olen tõesti kurb. Nii nagu ka Andre Hanimägi ütles, meil ei ole siin toetajaid, saal on tühi. Ta ise läks ka praegu ära. Saal on tühi ja see ongi probleem. Ma ütlen teile siiralt: see Riigikogu ei ole rohkem töövõimeline. Siin tehakse otsuseid, mille jaoks ei ole mandaati. See Riigikogu tuleb laiali saata, erakorralised valimised tuleb välja kuulutada. Mina julgen [seda öelda]. Mina ei hoia sellest kohast kinni. Ma näen lihtsalt, et praegune Riigikogu ei too mitte mingisugust kasu ei meie inimestele ega meie riigile. Minu arust kõik 101 inimest, kes siin istuvad, peavad lähtuma sellest, mis on kasulik meie riigile, mitte hoidma oma kohast kinni. Me peaksime kõik koos ütlema, et me tahame erakorralisi valimisi, et uuendada mandaati, sest tegelikult seda praegu ühiskond ootabki. Kahjuks ma näen, et siin [hoiavad] väga paljud ikkagi kinni sellest toolist, täpselt samamoodi nagu valitsus. Ma veel kordan: erakorralised valimised peavad toimuma võimalikult kiiresti. Meie, Keskerakonna fraktsioon, ei karda oma mandaati uuendada ja ma loodan, et kõik teised fraktsioonid tulevad selle mõtte ja algatusega kaasa. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Ma väikse repliigi endale luban. Selline enesekriitika on üsna üllatav ja ootamatu, aga sama kriitikat oma kolleegide aadressil väljendada ei ole minu hinnangul siiski väga kohane. Nüüd, head kolleegid, kuna Isamaa fraktsiooni nimel ei ole veel keegi sõna võtnud ja ekraanil on Mart Maastiku nimi, siis ma ikkagi formaalselt pakun võimalust Isamaa fraktsiooni nimel kohapealt sõna võtta Mart Maastikule, aga kuna teda hetkel saalis ei ole, siis seda võimalust Isamaa enam kasutada ei saa. Nüüd on võimalus vastusõnavõtuks Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. Aga kuna siin on lausa neli kandidaati, siis ma palun, et fraktsiooni esimees väljendaks, kes siis fraktsiooni nimel selle vastusõnavõtu teha saab. (Saalist vastatakse.) Nii, vastusõnavõtt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Piinlik on kuulata, mida räägivad siin valitsuskoalitsiooni esindajad. Eelmisel aastal teenisid kommertspangad Eestis miljard eurot kasumit. See on tohutu summa. Ja millest see kasum tuli? Kas sellest, et pangad aitasid aktiivselt kaasa meie majanduse arengule? Ei. Kas sellest, et pangad aitasid inimestel rasketel aegadel ellu jääda? Ka mitte. See kasum tuli sellest, et Eestis on euroala kõige kõrgemad laenuintressid. Teisisõnu, pankurid teenisid tervelt miljard eurot, häbitult tühjendades meie inimeste ja ettevõtjate rahakotti. Seda ei saa kuidagi nimetada riigile kasulikuks tegevuseks. Mida teeb samal ajal meie valitsus? Nad ei takista pankureid Eesti rahvast röövimast. Vaikib Eesti Pank, vaikib Finantsinspektsioon, vaikib Rahandusministeerium. Aga valitsus hakkab valjult protesteerima, kui me teeme ettepaneku, et pankurid tagastaksid rahvale vähemalt osa ebaõiglaselt suurtest tuludest. Panku ei tohi puutuda, sest see ohustavat väidetavalt finantsstabiilsust, kuid tavaliselt inimeselt võib võtta viimasedki sendid. Just sellega valitsus praegu tegeleb. Kasvas käibemaks, kasvas tulumaks, kasvasid aktsiisid, kasvas maamaks, lisandus automaks. See ongi praeguse valitsuse poliitika: kaitsta rikkaid ja röövida vaeseid. Kingitakse pankadele miljard eurot ja seejärel võetakse see miljard tagasi pensionäridelt ja lastelt. Keskerakonna fraktsioon ei nõustu selle poliitikaga. Seepärast teeme ettepaneku kehtestada panga kasumimaks ja samal ajal alandada toiduainete käibemaksu. See kergendaks tavaliste inimeste elu. Ja uskuge, pankureid see vaeseks ei tee. Aitäh!

Suur tänu! Ma arvan, et siia ei ole enam midagi lisada. Koos sellega sulgen läbirääkimised. Küsimus istungi juhatajale, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ma tahtsin ikkagi täpsustada. Ma loen Riigikogu kodu‑ ja töökorda, § 70 "Vastusõnavõtt", kus on öeldud, et kui Riigikogu liiget eraldi mainitakse, tema sõnavõttu, siis võib istungi juhataja anda vastusõnavõtuks sõna. Ma mäletan, et Andrei Korobeinikut mainiti päris mitu korda. Mida see tähendab, et kui mainitakse Riigikogu liiget isegi nimeliselt, siis tal ei ole ikkagi võimalik vastusõnavõtuga esineda, kuigi § 70 Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses selle loa, selle võimaluse annab?

Aitäh, hea kolleeg! Kui sa tahad formaalset, korrektset, siduvat ja lõplikku vastust, siis ütlen, et istungi juhataja võib anda loa vastusõnavõtuks, aga ei pea seda tegema. Kuid minu seisukoht ei piirdu mitte üksnes sellega, olen valmis andma selgituse. Olen siin Riigikogu saalis seda juba korduvalt teinud. Esimesel lugemisel on läbirääkimistel võimalus osaleda üksnes fraktsioonide esindajatel. Läbirääkimistel! See tähendab, et iga fraktsioon saab rääkida maksimaalselt kaheksa minutit. Kui ühe fraktsiooni näiteks kümme liiget – teie fraktsioon ei ole küll nii suur – saaksid igaüks kaks minutit vastusõnavõtuks, siis see tähendaks, et seesama fraktsioon saaks sisuliselt 20 + 8 minutit osaleda läbirääkimistel, mis ilmselgelt ei ole vastusõnavõtu ega ka esimese lugemise põhimõttega kooskõlas. Seetõttu olen ma jätkuvalt seda meelt, et kui läbirääkimistel saavad osaleda üksnes fraktsioonid, siis on lubatud üks vastusõnavõtt fraktsiooni nimel. Mul on hea meel, et seda seisukohta jagavad kolleegid Riigikogu juhatusest, seda jagab ka Arvo Aller. Ma olen väga uhke selle üle, et ka tema on võtnud selle seisukoha, et see põhimõte on õige ja õiglane. Andrei Korobeinik, palun!

Hea Toomas! Me ei tea, mis Reformierakonna fraktsioon teeb peale järgmisi valimisi ja kas seda [valitsust] üldse õnnestub Riigikogus moodustada või mitte. Aga vaata, minu nimi kõlas nendes ettekannetes võib-olla isegi rohkem kui näiteks [riiginimi] Leedu. Hea kolleeg Maria Jufereva-Skuratovski näitas väga tõsist majandusekspertiisi, kui ta juhtis tähelepanu, et majandusega pole midagi hullu lahti, mõned firmad on siia ju alles jäänud, Ericsson näiteks. Ma arvan, et neid näiteid võib tuua veelgi. Lähed välja, vaatad, et ikkagi mõni firma on alles, järelikult on kõik hästi. Hea kolleeg Andre Hanimägi põhimõtteliselt pühendas oma kõne mulle. Ma arvan, et ta ei tahtnud siia tulla, aga kuna ta nägi mind puldis, siis ta tuli ja meenutas neid aegu, kui me kõik koos veetsime öid siin Riigikogus ja tegime õigeid asju. Ma väga tahaksin ikkagi arutada selle üle, mis need asjad on, mida sotsiaaldemokraadid on suutnud ära hoida salajastel nõupidamistel. Võib-olla Reformierakond tuli ja ütles, et igaüks, iga Eesti elanik peab oma ühe neeru loovutama, ja siis sotsiaaldemokraadid ütlesid, et ei, ei, ei, see ei lähe läbi, ja iga õhtu niimoodi juhtuski. Või siis Igor Taro, kes rääkis oma pikast plaanist. Eesti 200 pikk plaan ongi rääkida pikast plaanist, nad juba kaks aastat teevad seda ja kaks aastat teevad veel. See ongi see teema. Ta küll mind ei maininud, kui ma ei eksi … (Hääl kõrvalt: "Mainis.") Aa, mainis. Isegi tema mainis mind ära, aga mina ei saa vastusõnavõtuks sekunditki. Kas sa arvad, et see tõepoolest on kodukorra nii-öelda loodiga kooskõlas, et Riigikogu saadik, kellest põhimõtteliselt räägitakse siin pool tundi, ei saa isegi ühtegi vastulauset, ühtegi kommentaari öelda, sest tema kolleeg fraktsioonist esines juba väga ammendava sõnavõtuga? Kas sa tõepoolest arvad, et see on demokraatia [põhimõttega] kooskõlas? Koalitsioon võib ju muutuda, okei, praegu ta põhimõtteliselt ei muutu, aga peale valimisi [see juhtub]. Nüüd ongi selline vaikiv ajastu saabumas, me siin näeme, kuidas seda luuakse. Kas sa ei arva, et see on oht demokraatiale? Kas sa toetad hea kolleegi Lauri Laatsi ideed, et võiks ikkagi erakorralised valimised teha, mandaati uuendada ja võib-olla demokraatia nagu taaselustada?

Aitäh, hea kolleeg! Olid mõned liialdused. See, et pool tundi sinust räägiti, nagu sa väitsid oma sõnavõtus, on nüüd küll ilmne liialdus. See, et sind mainiti, vastab igati tõele. Tõepoolest, Andre Hanimägi ei suutnud ilma sind nimetamata ja seda korduvalt tegemata sõna võtta. Aga sinu mainimine kahvatub selle kõrval, kui mitu korda mainiti Reformierakonda selle eelnõu menetlemise juures. Ma arvan, et seda tehti suurusjärgus viiskümmend korda, mis tähendab seda, et kui me võtame [aluseks] selle tõlgenduse, mida teie soovite, siis kõik Reformierakonna 39 saadikut peaksid võtma – ja me oleme selleks loomulikult ka valmis – kaks minutit vastusõnavõtuks ehk kokku oleks see peaaegu 78 minutit. Sellist tõlgendust te tahate. Tõepoolest, ma arvan, et siin saalis mainitakse tõesti enim Reformierakonda. Ma arvan, et [need korrad] võiks isegi kokku lugeda. Ma arvan, et selle eelnõu menetlemise juures vähemalt viiskümmend korda mainiti ja sina, Andrei, mainisid vähemalt kakskümmend korda Reformierakonda. Siit võiks välja lugeda, et meie tahaks ka nii-öelda vastusõnavõtte saada. See tõestab veel kord seda, et see seisukoht, mille ma olen võtnud, on igati õige ja õiglane. Ma ei võta, head kolleegid, rohkem protseduurilisi küsimusi. Head kolleegid, juhtivkomisjoni seisukoht on viia läbi lõpphääletus. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Vabandust! Lauri Laats, palun!

Nii. Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Sooviks enne lõpphääletuse läbiviimist kümme minutit pausi.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid! Kümneminutiline vaheaeg on lõppenud, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg. Juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 535. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt oli 10 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 535 on tagasi lükatud. Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu 543 esimene lugemine. Fraktsiooni poolt on ettekandja Evelin Poolamets. Vaatan, et fraktsiooni liikmeid saalis ei ole, seega on tegemist menetluse võimatusega ja menetlus lükkub edasi. Päevakord on ammendunud ning istung on lõppenud.