Arupärimine Eesti Kunstiakadeemia rahvusvahelise koostöö kohta (nr 677)

Neist esimene on Riigikogu liikme Riina Solmani 18. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine Eesti Kunstiakadeemia rahvusvahelise koostöö kohta. Palun siia Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama kolleeg Riina Solmani. Palun!

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid siin saalis! Austatud minister! Ma kirjutasin selle arupärimise haridusministrile 18. detsembril. Sellest ajast on nüüd juba mõned kuud [vett] merre voolanud ja [teema] ei ole enam niivõrd ajakohane, sest uued sündmused on peale tulnud. Näiteks on USA endale valinud uue presidendi, kes on selgelt Iisraeli-meelne, ja sellised teravamad Iisraeli-vastased toonid on ühiskonnas veidi tasandunud. Aga ma siiski meenutan selle arupärimise [sisu], sest see on täna endiselt ajakohane. Kohe pärast EKA rektori Mart Kalmu otsust lõpetada kahepoolne koostöö Iisraeli ülikoolidega kirjutasin teabenõude ja palusin vastuseid küsimustele, mis puudutasid Kalmu otsuseid. Kalm tõi tookord välja, et olukord ülikoolis tingis selle, et eelmise aasta lõpul tuli ootamatult tühistada Iisraelist pärit külalisõppejõu veebruaris toimuma pidanud meistriklass. Seesama õppejõud on kunstiakadeemias oma teadmisi jaganud 2019. aastast alates ja õpetas Eestis doktorante ka mõni kuu tagasi. Õpetatav valdkond on poliitikaväline. Aga minister vastas mulle või ministeeriumist vastati mulle, et minu teabenõue kvalifitseerub hoopis selgitustaotluseks, millele võib viie päeva asemel vastata 30 päeva jooksul, ja seetõttu ma selle arupärimise sisse andsin, kuigi ma jäin ootama ka seda 30 päevaga laekuvat vastust. See [vastus] oli väga tasakaalukalt kirjutatud. Aitäh ministrile selle eest! Kuid ma pean möönma, et veel sama päeva õhtul, kui ma selle teabenõude tegin, oli haridusminister otse-eetris ja andis ajakirjandusele vastuseid. Ta reageeris kohe ja kiiresti ning andis rektor Mart Kalmule üsna ühest nõu, et riigi positsioon on selline, et nõukogu peaks seda otsust siiski kaaluma. Teatavasti on ülikoolid meil autonoomsed ja neid keelata-käskida ei saa. Aga kui me arvestame sellega, et nad on ka riigi rahastada, siis minu kui Riigikogu liikme seisukoht on, et ühiskonnas levivate erinevate arvamustega, eriti, kui see puudutab palju kannatanud inimesi, [tuleb arvestada] ja neid haavav tegevus ei saa kindlasti õige olla. Aga nüüd võib-olla räägin sellest, mille poolest on see arupärimine ajakohane. 7. veebruaril kirjutas kunstiakadeemia doktorant Julia Maria Künnap kultuuri[lehes] Sirp, et EKA-s püsib endiselt valikuline inimlikkus. Ta tõi taas kord välja Kalmu otsuse külalisõppejõu Jonathan Ventura veebruaris toimuma pidanud meistriklass poliitilistel põhjustel ära jätta. See otsus tuli kõikidele nagu välk selgest taevast. Ja kuigi hiljem on härra Kalm öelnud – näiteks 28. jaanuaril ka AK-le –, et ülikooli asi ei ole poliitilisi seisukohti võtta, seisab ta ise jätkuvalt oma poliitilise otsuse eest ja kiidab seda tänase päevani. Uus EKA rektor proua Hilkka Hiiop on avalikkuses samm-sammult neutraalsema tooni võtnud, aga doktorant kinnitab meile, et sellised meeleolud ja tegevused on siiani alles. Ja keegi ei küsi, millest need sündmused alguse said, keegi ei küsi, kas juudivastased meeleolud ülikoolis on sellised, et mõned inimesed ei [julge] tunnistada oma juudi päritolu, kuna nad ei soovi sattuda halba mõjuvälja. Tuleb tähele panna, et ka meie juudi kogukond on tundnud end sellest otsusest puudutatuna, nagu ta varasemalt on tundnud end puudutatuna sellest, et välisminister Margus Tsahkna ÜRO hääletustel Palestiina poole valis. Ja kui juudi kogukond tunneb ennast ebaturvaliselt, siis seda tasub uskuda, sest meie nende tunnete eest vastutada ei saa. Seega ma palun ministril tagasiulatuvalt kommenteerida neid küsimusi, mis ma olen arupärimises esitanud, aga kommenteerida ka EKA-s praegu valitsevat olukorda ja meelsust, kui tal selle kohta [teavet] on ja kui ei ole, siis selle kohta aru pärida ja hoida ära antisemiitlikke [meeleolusid]. Väga paljud kasutavad "antisemiitliku" asemel juba [väljendit] "antisionistlik", justkui selline sõnakasutus oleks kergem. Kui juudi kogukond ütleb, et nad tunnevad ennast ebaturvaliselt – sellesama EKA endise hoone on rajanud nende kogukonda kuulunud juudi ärimees –, siis tasub meil juudi kogukonda siiski uskuda. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun nüüd Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Kristina Kallase. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahvasaadik Riina Solman! Me oleme tõesti kirjalikult teiega sel teemal juba vestelnud, aga ma arvan, et on oluline ka siit Riigikogu puldist need teemad veel kord üle käia. Teadupärast ülikoolide koostöö, rahvusvaheline koostöö kõrghariduse vallas baseerub ülikoolide autonoomial: neil on õigus ise otsustada teaduslikust ja hariduslikust kvaliteedist lähtudes, kes on need partnerid, kellega koostööd tehakse. Riiklikke juhiseid neile ei ole, välja arvatud see, et Riigikogu on kuulutanud ühe riigi terroristlikuks riigiks, kellega koostöö on välistatud, ja sel juhul on see välistatud ka ülikoolide jaoks. Seda poliitikat on Eesti ülikoolid järginud. Eesti Vabariigil on Iisraeliga koostöölepe hariduse, kultuuri ja teaduse vallas. See kehtib, seda lepet ei ole mitte keegi tühistanud. Seetõttu on minu hinnangul suhteliselt arusaamatud sellised järsud liigutused riigi suhtes, kelle kohta Eesti riik on öelnud, et meil on nendega hea koostöö. Tegemist on riigiga, kus teaduse ja hariduse tase on kõrge, ja ülikoolidega, mille tase on kõrge. Nii et ma ei näe põhjust, miks peaks Iisraeli ülikoolidega koostöö lõpetama. Olen vastavasisulise kirja Mart Kalmule saatnud ja palunud kunstiakadeemia nõukogul ning ülikoolil see otsus üle vaadata, saades aru sellest, et ka ülikoolil on tegelikult õigus ülikooli sees autonoomselt debatti pidada. Kui me räägime sõnavabadusest – ja me räägime sellest viimasel ajal väga palju –, siis on oluline, et me tõepoolest seda printsiipi järgiksime. Akadeemiline keskkond peab olema turvaline selleks, et selliseid vestlusi pidada. Praegu ilmselt on tekkinud olukord, kus üks osapool selles debatis ei tunne ennast turvalisena. Ülikooli roll peaks olema tagada seal debati turvalisus. Küsisime EKA käest üle, milline on täna õhustik ülikoolis, just nimelt selleks, et olla kindlad, et see debatt toimub seal turvaliselt, et ühte või teist osapoolt ei vaigistata ega suruta jõuga peale [mingeid] seisukohti, et see debatikeskkond oleks seal turvaline. EKA on meile kinnitanud, et EKA eetikakomisjonile laekunud pöördumiste ning möödunud sügissemestri üliõpilaste tagasiside põhjal ei selgu, et mõni [teisest] rahvusest üliõpilane oleks tundnud ennast EKA-s ohustatuna. Kirjalikke märkmeid ega ka suulisi kaebusi EKA-l selle kohta ei ole. Ülikool on kinnitanud meile, et nad teevad kõik endast oleneva tagamaks, et see keskkond, milles need poliitiliseks läinud arutelud toimuvad, oleks kõikidele osapooltele turvaline. Nii et see on praegu olnud vastus. Loomulikult, see debatt ei toimu mitte ainult EKA-s, vaid ühiskonnas laiemalt. Lugesin ka mina möödunud reedel ehk nüüdseks ülemöödunud reedel Sirbis avaldatud EKA doktorandi kirjatükki, kus ta tõesti märgib seda, et tema soov on, et EKA-t nähtaks laiemalt kui ainult Palestiina-meelset asutust, sest seal on erinevaid seisukohti. Väga oluline on see, et neid seisukohti on võimalik väljendada. Näiteks Boris Bernsteini 100. sünniaastapäeva konverents toimus EKA-s päris rahumeelselt. Nii et selline on vastus. Kui küsimus on selles, kui palju on Iisraeli kodakondsusega välisüliõpilasi Eestis, siis tänase seisuga õpib Eesti kõrgkoolides sel õppeaastal kokku 19 Iisraeli kodakondsusega üliõpilast. Nendest 8 õpib Tartu Ülikoolis, 4 Mainori kõrgkoolis, 2 Tallinna Ülikoolis, 1 Eesti Maaülikoolis, 1 Estonian Business Schoolis ja 1 Tallinna Tehnikaülikoolis. Nii et neid on 19. Praktiliselt kõikidel Eesti ülikoolidel on koostöölepingud Iisraeli ülikoolidega teaduse ja kõrghariduse vallas. Teada on ka see, et 2024. aastal osalesid Eesti ülikoolid koos Iisraeli ülikoolidega rohkem kui 30 rahvusvahelises teadusprojektis. Nii et koostöö Iisraeli teadlaskonna ja kõrghariduse valdkonna inimestega toimib.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Esimesena küsib arupärija Riina Solman. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ma väga tänan selle põhjaliku vastuse eest. Tõesti suur tänu! Aga ma kasutan seda võimalust, et te siin olete, ja küsin. Tegelikult võib sellestsamast doktorandi loost Sirbis välja lugeda seda, et juudi soost inimesed avalikult oma arvamust ei avalda, kuna nad [tunnevad] reaalset hirmu oma tervise pärast, eelkõige vaimse tervise pärast. Aga ma juhin teie tähelepanu sellele, et ma Hilkka Hiiopi valimise ajal tegin ühe postituse, kus ma palusin, et kas keegi saaks ometi küsida rektorikandidaatidelt, miks nad ei ole avalikult hukka mõistnud Hamasi rünnakuid. Kogu aeg räägitakse pooltest ja hukkunutest, nagu kaalutaks, kellel on rohkem laipu. See on tegelikult ebaeetiline. Kui teil [avaneb] võimalus, kas te palun teeksite seda ja küsiksite, kas selline brutaalne, jõhker mõrv või veresaun tänapäeval EKA‑s üldse käsitlust leiab? Kas need noored tudengid üldse teavad, mis oli selle taga, mis 7. oktoobril juhtus? See, mis sellele järgnes, oli ju tagajärg.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma muidugi ei pea kohaseks seda, et mina ministrina pean suruma rektoritele peale seda, et nad peavad poliitilisi seisukohti võtma. Seda ma kindlasti asjakohaseks ei pea. Ma arvan, et mul ei ole õigust seda teha. Järjekordselt [ütlen], et meil Eestis kehtib akadeemiline vabadus. Ma pean ülioluliseks seda, et me sellest kinni hoiaksime: minister ei ütle rektoritele, millistel teemadel ja milliseid seisukohti nad peavad võtma, välja arvatud sellistel juhtudel, kui see läheb vastuollu Eesti põhiseadusega või inimõigustega, [sellisel juhul,] kui seal on piirid ees. Poliitilistes küsimustes on ülikool ikkagi autonoomne, aga – ja see "aga" on väga [oluline] – iseenesest juba ülikooli autonoomiast ja teaduseetikast tulenevalt peab see õhkkond, milles debatt toimub, olema turvaline. Kui selgub, et juudi päritolu tudengid, õppejõud, doktorandid ei tunne ennast EKA‑s täna turvaliselt ja nad ei saa väljendada oma seisukohti, siis on see probleem.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Me teame, et ka näiteks Ameerika Ühendriikides on ülikoolid poliitiliselt väga sõltumatud ja autonoomsed, ja me teame, milleni see vahepeal on viinud. Põhimõtteliselt hakati nendes ülikoolides kiusama juudi päritolu tudengeid ja selliseid juhtumeid oli mitu. Meil on ju ka olnud erinevaid juhtumeid. EKA oma oli võib-olla nii-öelda kõige populaarsem, mis jõudis ka meediasse. Aga ka Tallinna Ülikoolis, nimelt nende meedia- ja filmikolledžis on olnud vähemalt üks juhtum, mis leidis kajastust meedias. Ja ka Euroopa koolis oli üks juhtum, konkreetne antisemitismi juhtum, mille kohta ma kirjutasin teile kirjaliku küsimuse. Minu küsimus on selline. Kui see ikkagi niimoodi levib, siis kas ei oleks teil aeg kohtuda rektoritega või ülikoolide juhatustega, juhtkondadega ja rääkida see probleem selgeks? Tulevikus võib see aina hullemaks minna, kui me räägime ka edaspidi, et ülikoolid on väga autonoomsed ja nii edasi.

Jaa, aitäh! Ma arvan, et on hea mõte see teema rektoritega lauale võtta, ja mitte ainult rektoritega, vaid ka gümnaasiumide juhtidega ja koolidega. See, et antisemitism on maailmas pead tõstnud ja levib, on äärmiselt muret tekitav ja me peaksime siin Eestis võib-olla ennetavalt need asjad ikkagi läbi rääkima. Väga nõus.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ühtlasi lõpetan meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise.