Valitsuse otsused

Liigume edasi. Viies küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Teie ajal tuli otsus osta Enefit Green riigile tagasi. Ei hakka pikemalt peatuma sellel, kui kaootiline on üleüldse valitsuse poliitika selles valguses. Alguses osa Eesti Energiast erastatakse, siis soovitakse veel rohkem erastada, aga selle asemel teeb parempoolne valitsus hoopiski otsuse erastatud osa tagasi osta. Selle kaootilisuse on ikka ja alati maksnud kinni maksumaksja, ka kogu selle edasi-tagasiostu. See läks maksumaksjale maksma 68 miljonit eurot. Aga tänaseks on välja tulnud, et keegi teenis kuritegelikku tulu, kuna sai ligi siseinfole selle valitsuse otsuse kohta juba varem, ostis õigel ajal aktsiaid ja teenis korralikult. Ma tuletan teile meelde, et aprillis oli mul see teema korruptsioonivastase erikomisjoni istungil käsitlusel. Kutsusin ka teid istungile, kuid te keeldusite tulemast. Aga juba siis ma viitasin probleemile, et enne seda, kui uudis sai avalikuks, toimus väga suur hulk kauplemist börsil, põhimõtteliselt kauplemismahud ületasid kolm-neli korda tavapärast, ja et see viitab siseteabe lekkele. Tänaseks on ilmunud ka uudis: Keskkriminaalpolitsei on esitanud kahtlustuse kolmele isikule. Ehk siis tänaseks on teada, et kitsast siseringist info levis. Ja selles kitsas ringis, ma tuletan meelde, olid ka valitsuse liikmed, erinevad poliitikud. Miks siis, kui ma juhtisin tähelepanu võimalikele riskidele, probleemidele ja võimalikule kuriteole, kutsusin teid komisjoni, rääkisin sellest infotunnis, selle asemel et tegeleda kohe probleemiga, hakkasite te mind süüdistama ja korruptsioonivastase erikomisjoni tööd maha tegema? Ma ei hakka tsiteerima neid süüdistusi – mõte oli selles, et korruptsioonivastase erikomisjoni töö pole sisuline –, aga ma küsin nüüd teie käest, kas teile ei tundu, et hoopiski teie töö on sisuvaba.

Aitäh! Austatud rahandusminister! Teie ajal tuli otsus osta riigile tagasi Enefit Green. Ei hakka pikemalt peatuma sellel, kui kaootiline on üleüldse valitsuse poliitika selles valguses. Alguses osa Eesti Energiast erastatakse, siis soovitakse veel rohkem erastada, aga selle asemel teeb parempoolne valitsus hoopiski otsuse erastatud osa hoopiski tagasi osta. Selle kaootilisuse on ikka ja alati maksnud kinni maksumaksja, ka kogu selle edasi-tagasiostu. See läks maksumaksjale maksma 68 miljonit eurot. Aga tänaseks on välja tulnud, et keegi teenis kuritegelikku tulu, kuna sai ligi siseinfole selle valitsuse otsuse kohta juba varem ja ostis õigel ajal aktsiaid ja teenis korralikult. Ma tuletan teile meelde, et aprillis oli mul see teema korruptsioonivastase erikomisjoni istungil käsitlusel. Kutsusin ka teid istungile, teie keeldusite tulemast. Aga juba siis ma viitasin probleemile, et enne seda, kui uudis sai avalikuks, toimus väga suur hulk kauplemist börsil, põhimõtteliselt kauplemismahud ületasid kolm-neli korda tavapärast, ja et see viitab siseteabe lekkele. Tänaseks on tulnud ka uudis: Keskkriminaalpolitsei on esitanud kahtlustuse kolmele isikule. Ehk siis tänaseks on teada, et kitsast siseringist info levis. Ja kitsas ringis, ma tuletan meelde, olid ka valitsuse liikmed, erinevad poliitikud. Miks siis, kui ma juhtisin tähelepanu võimalikele riskidele, probleemidele ja võimalikule kuriteole, kutsusin teid komisjoni, rääkisin sellest infotunnis, selle asemel et tegeleda kohe probleemiga, hakkasite te süüdistama mind ja maha tegema korruptsioonivastase erikomisjoni tööd? Ma ei hakka tsiteerima neid süüdistusi – mõte oli selles, et korruptsioonivastase erikomisjoni töö pole sisuline –, aga ma küsin nüüd teie käest, kas teile ei tundu, et hoopiski teie töö on sisuvaba.

Aitäh! Härra minister, palun!

Vastus küsimusele on muidugi ei. Aga peaks ikka kommenteerima, et ma kavatsen ka edaspidi jätta tulemata või vastamata kutsetele, mille ainus eesmärk on tekitada segadust ja määrida inimesi korruptsiooniga kokku. Ka teie tänane küsimus valitsuse otsuste kohta on eksitav, avalikkust eksitav. Korruptsiooni siia juurde toomine, justkui valitsusega seostamine, on tegelikult laim. Ma kordan: mina ei lase inimesi laimata ega soovita oma alluvatel käia korruptsioonikomisjonis ainult selleks, et teie saaksite oma 17 sekundit "Aktuaalse kaamera" uudistes kätte, näidata ennast printsipiaalse korruptsiooni vastu võitlejana, ise olete kolm korda kriminaalkorras karistatud erakonna liige. Nii et kaaluge, kas te sobite sellisesse kohta. See [meenutab] natuke seda, kui Kert Kingo oli kapo komisjonis, olles ise kriminaaluurimise all. Aga rollijaotust tuleb ikkagi meeles pidada. Teie komisjoni pädevuses ei ole inimeste määrimine oma kutsete ja avaldustega, punkt üks. Teiseks, valitsuse otsustega – niimoodi te sõnastasite – ei ole kuidagi seotud Enefit Greeni börsilt äratulek. Enefit Greeni börsilt äratulek ei ole valitsuse otsustega seotud. Mis puudutab börsile minekut, siis mina selles protsessis osaline ei olnud. Suhtusin tol korral kõhklevalt just nimelt sellesse riski kontsentratsiooni, et me teeme eraldi firma ainult taastuvenergia [tootmiseks], mis on ju väga kõikuv kraam. Börsile viiduna oli see lahus tarbimisportfellist. Me parandasime oma vea. Meil on see omadus, et meie saame targemaks. Targemaks saame, [õppides] eelkõige teiste vigadest, mitte [enda] vigadest, saage teie ka! Ärge korrake samu küsimusi, millele on juba vastatud.

Vastus küsimusele on muidugi ei. Aga peaks ikka kommenteerima, et ma kavatsen ka edaspidi jätta tulemata või vastamata kutsetele, mille ainus eesmärk on tekitada segadust ja määrida inimesi korruptsiooniga kokku. Ka teie tänane küsimus valitsuse otsuste kohta on eksitav, avalikkust eksitav. Korruptsiooni siia juurde toomine, justkui valitsusega seostamine, on tegelikult laim. Ma kordan: mina ei lase inimesi laimata ega soovita oma alluvatel ka käia korruptsioonikomisjonis ainult selleks, et teie saaksite oma 17 sekundit "Aktuaalse kaamera" uudistes kätte, näidata ennast printsipiaalse korruptsiooni vastu võitlejana, ise olete kolm korda kriminaalkorras karistatud erakonna liige. Nii et kaaluge, kas te sobite sellisesse kohta. See on natuke nagu see, kui Kert Kingo oli kapo komisjonis, olles ise kriminaaluurimise all. Aga rollijaotust tuleb ikkagi meeles pidada. Teie komisjoni pädevuses ei ole inimeste määrimine oma kutsete ja avaldustega, punkt üks. Teiseks, valitsuse otsustega – te niimoodi sõnastasite – ei ole kuidagi seotud Enefit Greeni börsilt äratulek. Enefit Greeni börsilt äratulek ei ole valitsuse otsustega seotud. Mis puudutab börsile minekut, siis mina selles protsessis osaline ei olnud. Suhtusin tol korral kõhklevalt just nimelt sellesse riski kontsentratsiooni, et me teeme eraldi firma ainult taastuvenergia [tootmiseks], mis on ju väga kõikuv kraam. Börsile viiduna oli see lahus tarbimisportfellist. Me parandasime oma vea. Meil on see omadus, et meie saame targemaks. Targemaks saame, [õppides] teiste vigadest eelkõige, mitte [enda] vigadest. Saage teie ka! Ärge korrake samu küsimusi, millele juba on vastatud.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Austatud rahandusminister! Enefit Greeni tagasiostmine oli siiski valitsuse otsus. Kahju, et te jätkuvalt suhtute väga pealiskaudselt kuritegudesse, probleemidesse ja sellesse, et lekitati siseteavet ja et keegi teenis ka kuritegelikku tulu. Siiani te ainult naeruvääristate seda. Ja tundub, et teid tegelikult ei huvitagi, mis toimub erinevates äriühingutes ja riigiasutustes, kaasa arvatud nõukogu ei teosta järelevalvet selle üle, mis seal toimub. Võib-olla hea näide on ka Tervisekassa. Ka Tervisekassa osas ma kutsusin teid komisjoni. Te olete Tervisekassa nõukogu liige, lisaks sotsiaalministrile. Üks asi olid need Wagenkülli suvepäevad, aga tänaseks on välja tulnud, et see polnud kõik. Suvepäevadele, erinevatele meeskonnaüritustele on sel aastal kulutatud juba 254 000 eurot. Aga ka see pole kõik. Lisaks sellele on kulutatud 243 000 eurot erinevatele koolitustele, mille sees on ka meeskonnaüritused, ehk siis pool miljonit eurot [on kulunud] ainuüksi sel aastal erinevatele motivatsiooniüritustele. Muideks, nende [ürituste] puhul ei olnud tehtud mitte ühtegi riigihanget. Selles osas ma pöördun eraldi veel Rahandusministeeriumi poole, sest et ka Riigikontroll juhtis sellele tähelepanu, et selles asjas tuleb selgust saada. Veel üks asi. Tervisekassast on inimesed koondatud, palgafond on miljoni euro võrra kasvanud: 200 töötaja peale on palgafond 12 miljonit eurot. Lisaks kiitis nõukogu heaks Tervisekassa juhatuse liikmetele 71 000 euro ulatuses tulemustasusid. Tänaseks on Tervisekassa 200 miljonit eurot miinuses, ei leita raha, et ravida vähihaigeid lapsi, küsitakse hoopiski inimestelt annetusi. Milline on teie seisukoht nõukogu liikmena? Kas te peate adekvaatseks, et sellises asutuses nagu Tervisekassa kulutatakse pool miljonit aastas erinevatele pidudele, renditakse kalleid büroopindu, makstakse suuri tulemustasusid, tegeletakse niinimetatud team building'uga? Mind huvitab teie kui Tervishoiukassa nõukogu liikme seisukoht selles osas.

Jaa, aitäh! Austatud rahandusminister! Enefit Greeni tagasiostmine oli siiski valitsuse otsus. Kahju, et te jätkuvalt suhtute väga pealiskaudselt kuritegudesse, probleemidesse ja sellesse, et lekitati siseteavet ja et keegi teenis ka kuritegelikku tulu. Siiani te ainult naeruvääristate seda. Ja tundub, et teid tegelikult ei huvitagi, mis toimub äriühingutes ja riigiasutustes, ka nõukogu ei teosta järelevalvet selle üle, mis seal toimub. Võib-olla hea näide on Tervisekassa. Ka Tervisekassa osas ma kutsusin teid komisjoni. Te olete Tervisekassa nõukogu liige, lisaks sotsiaalministrile. Üks asi olid need Wagenkülli suvepäevad, aga tänaseks on välja tulnud, et see polnud kõik. Suvepäevadele ja erinevatele meeskonnaüritustele on sel aastal kulutatud juba 254 000 eurot. Aga ka see pole kõik. Lisaks sellele on kulutatud 243 000 eurot erinevatele koolitustele, mille sees on ka meeskonnaüritused, ehk siis ainuüksi sel aastal [on kulutatud] pool miljonit eurot erinevatele motivatsiooniüritustele. Muideks, nende [ürituste] puhul ei olnud tehtud mitte ühtegi riigihanget. Selles osas ma pöördun veel eraldi Rahandusministeeriumi poole, sest et ka Riigikontroll juhtis sellele tähelepanu, et selles asjas tuleb selgust saada. Veel üks asi. Tervisekassast on inimesed koondatud, palgafond on miljoni euro võrra kasvanud: 200 töötaja peale on palgafond 12 miljonit eurot. Lisaks kiitis nõukogu heaks Tervisekassa juhatuse liikmetele 71 000 euro ulatuses tulemustasusid. Tänaseks on Tervisekassa 200 miljonit eurot miinuses, ei leita raha, et ravida vähihaigeid lapsi, küsitakse hoopiski inimestelt annetusi. Milline on teie seisukoht nõukogu liikmena? Kas te peate adekvaatseks seda, et sellises asutuses nagu Tervisekassa kulutatakse pool miljonit aastas erinevatele pidudele, renditakse kalleid büroopindu, makstakse suuri tulemustasusid, tegeletakse niinimetatud team building'uga? Mind huvitab teie kui Tervishoiukassa nõukogu liikme seisukoht selles osas.

Jaa, aitäh! Austatud rahandusminister! Enefit Greeni tagasiostmine oli siiski valitsuse otsus. Kahju, et te jätkuvalt suhtute väga pealiskaudselt kuritegudesse, probleemidesse ja sellesse, et lekitati siseteavet ja et keegi teenis ka kuritegelikku tulu. Siiani te ainult naeruvääristate seda. Ja tundub, et teid tegelikult ei huvitagi, mis toimub äriühingutes ja riigiasutustes, ka nõukogu ei teosta järelevalvet selle üle, mis seal toimub. Võib-olla hea näide on Tervisekassa. Ka Tervisekassa osas ma kutsusin teid komisjoni. Te olete Tervisekassa nõukogu liige, lisaks sotsiaalministrile. Üks asi olid need Wagenkülli suvepäevad, aga tänaseks on välja tulnud, et see polnud kõik. Suvepäevadele ja erinevatele meeskonnaüritustele on sel aastal kulutatud juba 254 000 eurot. Aga ka see pole kõik. Lisaks sellele on kulutatud 243 000 eurot erinevatele koolitustele, mille sees on ka meeskonnaüritused, ehk siis ainuüksi sel aastal [on kulutatud] pool miljonit eurot erinevatele motivatsiooniüritustele. Muideks, nende [ürituste] puhul ei olnud tehtud mitte ühtegi riigihanget. Selles osas ma pöördun veel eraldi Rahandusministeeriumi poole, sest et ka Riigikontroll juhtis sellele tähelepanu, et selles asjas tuleb selgust saada. Veel üks asi. Tervisekassast on inimesed koondatud, palgafond on miljoni euro võrra kasvanud: 200 töötaja peale on palgafond 12 miljonit eurot. Lisaks kiitis nõukogu heaks Tervisekassa juhatuse liikmetele 71 000 euro ulatuses tulemustasusid. Tänaseks on Tervisekassa 200 miljonit eurot miinuses, ei leita raha, et ravida vähihaigeid lapsi, küsitakse hoopiski inimestelt annetusi. Milline on teie seisukoht nõukogu liikmena? Kas te peate adekvaatseks seda, et sellises asutuses nagu Tervisekassa kulutatakse pool miljonit aastas erinevatele pidudele, renditakse kalleid büroopindu, makstakse suuri tulemustasusid, tegeletakse niinimetatud team building'uga? Mind huvitab teie kui Tervisekassa nõukogu liikme seisukoht selles osas.

Aitäh! Äkki ma täiendaks eelmist vastust seoses sellega, kus te veel eksisite eelmises küsimuses. Te samastate kriminaalasja algatamist korruptsiooni puutuva faktiga. Need on erinevad asjad. Hoidke ennast tagasi, ärge tehke järeldusi sellest, et Finantsinspektsioon – mina olen seal nõukogu esimees, aga ei puutu otseselt järelevalvesse – esitas oma kahtlused prokuratuurile, kes algatas kriminaalasja. Mina vaatasin kauplemise statistikat, sealt minule sellist ebakorrapära tagantjärele eriti silma ei paistnud, aga ega kauplemismahtude vähene suurenemine ei ole ka midagi, mis visuaalselt [silma paistaks]. Selleks ongi Finantsinspektsioon, valitsus ei tee neid otsuseid. Samamoodi ei tee valitsus otsuseid börsilt äratuleku kohta, seda teeb nõukogu ettepanekul üldkoosolek. Seda rolli täidan mina. Kui börsiloogikat vaadata, siis see kipub nii olema, et kui mingi aktsia hind läheb väga madalale – mis juhtus Enefit Greeniga ja mis oli ka meie ümberkorralduste põhjus –, siis seda [aktsiat] ostetaksegi rohkem. Targemad turuosalised tunnevad ära, et sealt võib tulla mingisuguseid otsuseid. Taastuvenergia, energeetika, aga tegelikult ka Eesti Energia reaalset olukorda ei saa jääda pealt vaatama, et teha ümberkorraldusi. Nii et mina ei hakka kedagi süüdistama selle põhjal. Asjas algatati kriminaalasi, muidugi teeb see mulle muret, see näeb igal juhul halb välja, aga laskem õiguskaitsel oma tööd teha. Tervisekassa puhul ma ütlen küll, et nõukogu liige ei tegele selliste kuludega. Te ise räägite 200-miljonilisest puudujäägist – mina ei tea sellist puudujääki, aga no eks ma pean siis täpsustama neid numbreid. Samas nurisete mõnekümnetuhandese kulu pärast koolitusele. Mul on hea meel, kui inimesed saavad koolitusi ja saavad targemaks. Tulemustasu ei ole iseenesest kuritegu. Need alused me alles vaatasime eelmine kord nõukogus üle ja muudame nüüd neid, mis on vanast ajast kehtestatud. Ma ise olen seal lühikest aega olnud. Aga tulemustasu on osa palgafondist. Samamoodi on motivatsiooniüritused osa palgafondist, need ei ole mingisugune ekstra kulu maksumaksjale. Samamoodi eksisite te seal, kus te ütlesite, et Enefit Greeni tagasiostmine oli kulu maksumaksjale. Ei olnud. See on kokkuvõttes investeering. Eesti Energia, kes ei ole …

Aitäh! Äkki ma täiendaks eelmist vastust seoses sellega, kus te veel eksisite eelmise küsimuse puhul. Te samastate kriminaalasja algatamist korruptsiooni puutuva faktiga. Need on erinevad asjad. Hoidke ennast tagasi, ärge tehke järeldusi sellest, et Finantsinspektsioon – mina olen seal nõukogu esimees, aga ei puutu otseselt järelevalvesse – esitas oma kahtlused prokuratuurile, kes algatas kriminaalasja. Mina vaatasin kauplemise statistikat, sealt minule sellist ebakorrapära tagantjärele eriti silma ei paistnud, aga ega kauplemismahtude vähene suurenemine ei ole ka midagi, mis visuaalselt [silma paistaks]. Selleks ongi Finantsinspektsioon, valitsus ei tee neid otsuseid. Samamoodi ei tee valitsus otsuseid börsilt äratuleku kohta, seda teeb nõukogu ettepanekul üldkoosolek. Seda rolli täidan mina. Kui börsiloogikat vaadata, siis see kipub nii olema, et kui mingi aktsia hind läheb väga madalale – mis juhtus Enefit Greeniga ja mis oli ka meie ümberkorralduste põhjus –, siis seda [aktsiat] ostetaksegi rohkem. Targemad turuosalised tunnevad ära, et sealt võib tulla mingisuguseid otsuseid. Taastuvenergia, energeetika, aga tegelikult ka Eesti Energia reaalset olukorda ei saa jääda pealt vaatama, et teha ümberkorraldusi. Nii et mina ei hakka kedagi süüdistama selle põhjal. Asjas algatati kriminaalasi, muidugi teeb see mulle muret, see näeb igal juhul halb välja, aga laskem õiguskaitsel oma tööd teha. Tervisekassa puhul ma ütlen küll, et nõukogu liige ei tegele selliste kuludega. Te ise räägite 200-miljonilisest puudujäägist – mina ei tea sellist puudujääki, aga no eks ma pean siis täpsustama neid numbreid. Samas nurisete mõnekümnetuhandese kulu pärast koolitusele. Mul on hea meel, kui inimesed saavad koolitusi ja saavad targemaks. Tulemustasu ei ole iseenesest kuritegu. Need alused me alles vaatasime eelmine kord nõukogus üle ja muudame nüüd neid, mis on vanast ajast kehtestatud. Ma ise olen seal lühikest aega olnud. Aga tulemustasu on osa palgafondist. Samamoodi on motivatsiooniüritused osa palgafondist, need ei ole mingisugune ekstra kulu maksumaksjale. Samamoodi eksisite te seal, kus te ütlesite, et Enefit Greeni tagasiostmine oli kulu maksumaksjale. Ei olnud! See on kokkuvõttes investeering. Eesti Energia, kes ei ole …

Aitäh! Ma täiendaks äkki eelmist vastust seoses sellega, kus te veel eksisite eelmise küsimuse puhul. Te samastate kriminaalasja algatamist korruptsiooni puutuva faktiga. Need on erinevad asjad. Hoidke ennast tagasi, ärge tehke järeldusi sellest, et Finantsinspektsioon – mina olen seal nõukogu esimees, aga ei puutu otseselt järelevalvesse – esitas oma kahtlused prokuratuurile, kes algatas kriminaalasja. Mina vaatasin kauplemise statistikat, sealt minule sellist ebakorrapära tagantjärele eriti silma ei paistnud, aga ega väikeste kauplemismahtude suurenemine ei ole ka midagi, mis visuaalselt [silma paistaks]. Selleks ongi Finantsinspektsioon, valitsus ei tee neid otsuseid. Samamoodi ei tee valitsus otsuseid börsilt äratuleku kohta, seda teeb nõukogu ettepanekul üldkoosolek. Seda rolli täidan mina. Kui börsiloogikat vaadata, siis see kipub nii olema, et kui mingi aktsia hind läheb väga madalale – mis juhtus Enefit Greeniga ja mis oli ka meie ümberkorralduste põhjus –, siis seda [aktsiat] ostetaksegi rohkem. Targemad turuosalised tunnevad ära, et sealt võib tulla mingisuguseid otsuseid. Taastuvenergia, energeetika, aga tegelikult ka Eesti Energia reaalset olukorda ei saa jääda pealt vaatama, et teha ümberkorraldusi. Nii et mina ei hakka kedagi süüdistama selle põhjal. Asjas algatati kriminaalasi, muidugi teeb see mulle muret, see näeb igal juhul halb välja, aga laskem õiguskaitsel oma tööd teha. Tervisekassa puhul ma ütlen küll, et nõukogu liige ei tegele selliste kuludega. Te ise räägite 200-miljonilisest puudujäägist – mina ei tea sellist puudujääki, aga no eks ma pean siis täpsustama neid numbreid. Samas nurisete mõnekümnetuhandese kulu pärast koolitusele. Mul on hea meel, kui inimesed saavad koolitusi ja saavad targemaks. Tulemustasu ei ole iseenesest kuritegu. Need alused me alles vaatasime eelmine kord nõukogus üle ja muudame nüüd neid, mis on vanast ajast kehtestatud. Ma ise olen seal lühikest aega olnud. Aga tulemustasu on osa palgafondist. Samamoodi on motivatsiooniüritused osa palgafondist, need ei ole mingisugune ekstra kulu maksumaksjale. Samamoodi eksisite te seal, kus te ütlesite, et Enefit Greeni tagasiostmine oli kulu maksumaksjale. Ei olnud! See on kokkuvõttes investeering. Eesti Energia, kes ei ole …

Teie aeg!

… maksumaksja [raha eest] ülal peetav, investeeris aktsiatesse ja [aktsiatel] on oma tootlus.

… maksumaksja ülal peetud, investeeris aktsiatesse ja sellel on oma tootlus.

Aitäh! Liigume edasi ja lisaküsimuse esitab Lauri Laats. Palun!

Aga liigume edasi ja lisaküsimuse esitab Lauri Laats. Palun!

Aitäh! Hea minister! Te ise ütlesite, et ei taha kedagi süüdistada, aga samas süüdistasite minu head kolleegi selles, et ta tekitab segadust ja eksitab avalikkust. Teie süüdistus on eksitava sisuga. Kohe selgitan. Mis puudutab Enefit Greeni, siis see oli tegelikult halva juhtimise tagajärgede [likvideerimine]. Te läksite olukorda päästma riigi poolt, ja igal juhul, kaudselt või otseselt, maksab maksumaksja selle loo kinni. Kuidas tegelikult valitsus eksitab avalikkust ja tekitab segadust, on see maksufestival või maksupõrgu, mille te käivitasite, mille kaudu te tõstsite eri makse, kaasa arvatud käibemaksu, mis mõjutab otseselt toiduainete hindu. Vaatamata sellele, et on esitatud petitsioon ja erinevad organisatsioonid on öelnud, et kui te võtate vastu otsuse ja langetate toiduainete käibemaksu, siis see jõuab kindlasti tarbijateni ja see kindlus on olemas, väidate te kindlalt, et see ei jõua tarbijateni ja hinnad ei lange. Teate, kogu selle asja teeb naljakaks – kuigi see on tegelikult kurb –, et seesama teie ministeerium, Rahandusministeerium, kuulutas juba augustikuus välja hanke, et leida teadlasi selleks, et aru saada, mis üldse toimub meie majanduses ja kuidas maksud, mida te olete maksufestivali raames tõstnud, mõjutavad üleüldiselt keskkonda ja inimeste toimetulekut. See on teie hange, Rahandusministeeriumi hange, mis on [esitatud] 19. augustil, ja varsti tulevad pakkumised, 25. kuupäevaks. Tegelikult olete te inimesi eksitanud. Kui me oleme teie käest küsinud, kas teil on tehtud vastavad analüüsid, et neid makse tõsta, siis te olete väitnud, et jah, on küll. Aga nüüd tuleb välja, et olete kuulutanud välja hanke, et otsite teadlaste abi, [selgitamaks], millisel viisil see käivitatud maksuralli mõjutab meie ühiskonda, riiki ja majandust.

Aitäh! Hea minister! Te ise ütlesite, et ei taha kedagi süüdistada, aga samas süüdistasite minu head kolleegi selles, et ta tekitab segadust ja eksitab avalikkust. Teie süüdistus on eksitava sisuga. Kohe selgitan. Mis puudutab Enefit Greeni, siis see oli tegelikult halva juhtimise tagajärgede [likvideerimine]. Te läksite olukorda päästma riigi poolt, ja igal juhul, kaudselt või otseselt, maksab maksumaksja selle loo kinni. Kuidas tegelikult valitsus eksitab avalikkust ja tekitab segadust, on see maksufestival või maksupõrgu, mille te käivitasite, mille kaudu te tõstsite eri makse, kaasa arvatud käibemaksu, mis mõjutab otseselt toiduainete hindu? Vaatamata sellele, et on esitatud petitsioon ja erinevad organisatsioonid on öelnud, et kui te võtate vastu otsuse ja langetate toiduainete käibemaksu, siis see kindlasti jõuab tarbijateni ja see kindlus on olemas, väidate te kindlalt, et see ei jõua tarbijateni ja hinnad ei lange. Teate, kogu see asi oleks naljakas, kui see ei oleks kurb! Seesama teie ministeerium, Rahandusministeerium, kuulutas juba augustikuus välja hanke, et leida teadlasi selleks, et aru saada, mis üldse toimub meie majanduses ja kuidas maksud, need, mida te olete maksufestivali raames tõstnud, mõjutavad üleüldiselt keskkonda ja inimeste toimetulekut. See on teie hange, Rahandusministeeriumi hange, mis on [esitatud] 19. augustil, ja varsti tulevad pakkumised, 25. kuupäevaks. Tegelikult olete te inimesi eksitanud. Kui me oleme teie käest küsinud, kas teil on tehtud vastavad analüüsid, et neid makse tõsta, siis te olete väitnud, et jah, on küll. Aga nüüd tuleb välja, et olete kuulutanud välja hanke, et otsite teadlaste abi, [selgitamaks], millisel viisil see käivitatud maksuralli mõjutab meie ühiskonda, riiki ja majandust.

Aitäh! Hea minister! Te ise ütlesite, et ei taha kedagi süüdistada, aga samas süüdistasite minu head kolleegi selles, et ta tekitab segadust ja eksitab avalikkust. Loomulikult on teie süüdistus eksitava sisuga. Kohe selgitan. Mis puudutab Enefit Greeni, siis see oli tegelikult halva juhtimise tagajärgede [likvideerimine]. Te läksite olukorda päästma riigi poolt, ja igal juhul, kaudselt või otseselt, maksab maksumaksja selle loo kinni. Kuidas tegelikult valitsus eksitab avalikkust ja tekitab segadust, on see maksufestival või maksupõrgu, mille te käivitasite, kus te tõstsite erinevaid makse, kaasa arvatud käibemaksu, mis mõjutab otseselt toiduainete hindu? Vaatamata sellele, et on esitatud petitsioon ja erinevad organisatsioonid on öelnud, et kui te võtate vastu otsuse ja langetate toiduainete käibemaksu, siis see kindlasti jõuab tarbijateni ja see kindlus on olemas, väidate te kindlalt, et see ei jõua tarbijateni ja hinnad ei lange. Teate, kogu see asi oleks naljakas, kui see ei oleks kurb, et seesama teie ministeerium, Rahandusministeerium, kuulutas juba augustikuus välja hanke, et leida teadlasi selleks, et aru saada, mis üldse toimub meie majanduses ja kuidas maksud, need, mida te olete maksufestivali raames tõstnud, mõjutavad üleüldiselt keskkonda ja inimeste toimetulekut. See on teie hange, Rahandusministeeriumi hange, mis on [esitatud] 19. augustil, ja varsti tulevad pakkumised, 25. kuupäevaks. Tegelikult te olete eksitanud inimesi. Kui me oleme teie käest küsinud, kas teil on tehtud vastavad analüüsid, et neid makse tõsta, siis te olete väitnud, et jah, on küll. Aga nüüd tuleb välja, et olete kuulutanud välja hanke, et otsite teadlaste abi, [selgitamaks], millisel viisil see käivitatud maksuralli mõjutab meie ühiskonda, riiki ja majandust.

Aitäh! Jälle on segapuder erinevatest pooltõdedest ja faktivigadest. Ma pean otsima nende hulgast mingisugust küsimust. Konkreetselt selle uuringu hankega ma kursis ei ole, aga ma võin öelda, et Rahandusministeerium uurib neid asju kogu aeg. Mis puudutab toidu käibemaksu, siis ma võin tuua teile fakte. Kõige olulisem järeldus 2007. aasta uuringust on, et [kõrgemas] tuludetsiilis kulutatakse toidule ehk ka toidu käibemaksule kolm korda rohkem kui [madalamas] tuludetsiilis, selle selgitas Rahandusministeerium Praxise abiga välja. 2020. aasta uuringus on see vahe vähenenud. Aga see on üks põhjus, miks me selle populistliku algatusega kaasa ei lähe. See tundub ahvatlev, aga sotsiaalselt on see kohutavalt ebaõiglane. Raha visatakse prügikasti sisuliselt, see on nii väikese tulususega või kasuteguriga, juhul kui ta hinda jõuab. Kas ta hinda jõuab? On olemas jällegi uuringud, empiirilised uuringud – sest siin me eksperimenteerida ei saa –, mis ütlevad, et Euroopa riikides, kus käibemaksu toidule on vähendatud, on keskeltläbi isegi kõrgemad toiduhinnad. Samas on seal kõrgemad kaubanduse marginaalid. See raha lihtsalt ei jõua tarbimisse, vaid see jõuab ettevõtete kuludesse – Eesti puhul seda sellisel määral öelda ei saa –, aga üldiselt ka ettevõtete kasumitesse. Kaubanduse kasumid on suuremad seal, kus riik on oma maksutulust loobunud. See veerand miljonit või pool miljardit, millest toidu käibemaksu [alandamisega] tahetakse vabaneda, läheb riigi eesmärkidest täiesti mööda. Toetab väga lihtsat majandust, mis [ei soosi] mingisugust sügavat struktuuri edenemist ega aita tegelikult ühiskonna jõukust kasvatada. Selles mõttes me oleme neid uuringuid teinud, saanud väga sarnased kinnitused oma kalkulatsioonidele ja vaadanud väga palju Euroopa statistikat, mis ütleb, et need riigid, kes seda teevad, teevad seda küll kodanike meeleheaks, aga mitte nende heaolu [parandamiseks], sest need kulud ühiskonnale on äärmiselt ebaefektiivsed ja eesmärgipäratud. Meie tõstame selle asemel maksuvaba miinimumi 700 euroni, mis annab inimesele tarbimises variante valida, aga katab põhitarbimise otsa väga tõhusalt ja neutraalselt, mitte nii, et jõukam saab rohkem.

Aitäh! Jälle on segapuder erinevatest pooltõdedest ja faktivigadest. Ma pean otsima nende hulgast mingisugust küsimust. Konkreetselt selle uuringu hankega ma kursis ei ole, aga ma võin öelda, et Rahandusministeerium uurib neid asju kogu aeg. Mis puudutab toidu käibemaksu, siis ma võin tuua teile fakte. Kõige olulisem järeldus 2007. aasta uuringust on, et [kõrgemas] tuludetsiilis kulutatakse toidule ehk ka toidu käibemaksule kolm korda rohkem kui [madalamas] tuludetsiilis, selle selgitas Rahandusministeerium Praxise abiga välja. 2020. aasta uuringus on see vahe vähenenud. Aga see on üks põhjus, miks me selle populistliku algatusega kaasa ei lähe. See tundub ahvatlev, aga sotsiaalselt on see kohutavalt ebaõiglane. Raha visatakse prügikasti sisuliselt, see on nii väikese tulususega või kasuteguriga, juhul kui ta hinda jõuab. Kas ta hinda jõuab? On olemas jällegi uuringud, empiirilised uuringud – sest siin me eksperimenteerida ei saa –, mis ütlevad, et Euroopa riikides, kus toiduainete käibemaksu on vähendatud, on keskeltläbi isegi kõrgemad toiduhinnad. Samal ajal on seal kõrgemad kaubanduse marginaalid. See raha lihtsalt ei jõua tarbimisse, vaid see jõuab ettevõtete kuludesse – Eesti puhul seda sellisel määral öelda ei saa –, aga üldiselt ka ettevõtete kasumitesse. Kaubanduse kasumid on suuremad seal, kus riik on oma maksutulust loobunud. See veerand miljonit või pool miljardit, millest toidu käibemaksu [alandamisega] tahetakse vabaneda, läheb riigi eesmärkidest täiesti mööda. See toetab väga lihtsat majandust, mis [ei soosi] mingisugust sügavat struktuuri edenemist ega aita tegelikult ühiskonna jõukust kasvatada. Selles mõttes me oleme neid uuringuid teinud, saanud väga sarnased kinnitused oma kalkulatsioonidele ja vaadanud väga palju Euroopa statistikat. Need riigid, kes [toiduainete käibemaksu alandavad], teevad seda küll kodanike meeleheaks, aga mitte nende heaolu [parandamiseks], sest kulud ühiskonnale on äärmiselt ebaefektiivsed ja eesmärgipäratud. Meie tõstame selle asemel maksuvaba miinimumi 700 euroni, mis annab inimesele tarbimises variante valida ja katab põhitarbimise otsa väga tõhusalt ja neutraalselt, mitte nii, et jõukam saab rohkem.

Aitäh! Jälle on segapuder erinevatest pooltõdedest ja faktivigadest. Ma pean otsima nende hulgast mingisugust küsimust. Konkreetselt selle uuringu hankega ma kursis ei ole, aga ma võin öelda, et Rahandusministeerium uurib neid asju kogu aeg. Mis puudutab toidu käibemaksu, siis ma võin tuua teile fakte. Kõige olulisem järeldus 2007. aasta uuringust on, et [kõrgemas] tuludetsiilis kulutatakse toidule ehk ka toidu käibemaksule kolm korda rohkem kui [madalamas] tuludetsiilis, selle selgitas Rahandusministeerium Praxise abiga välja. 2020. aasta uuringus on see vahe vähenenud. Aga see on üks põhjus, miks me selle populistliku algatusega kaasa ei lähe. See tundub ahvatlev, aga sotsiaalselt on see kohutavalt ebaõiglane. Raha visatakse prügikasti sisuliselt, see on nii väikese tulususega või kasuteguriga, juhul kui ta hinda jõuab. Kas ta hinda jõuab? On olemas jällegi uuringud, empiirilised uuringud – sest siin me eksperimenteerida ei saa –, mis ütlevad, et Euroopa riikides, kus toiduainete käibemaksu on vähendatud, on keskeltläbi isegi kõrgemad toiduhinnad. Samal ajal on seal kõrgemad kaubanduse marginaalid. See raha lihtsalt ei jõua tarbimisse, vaid see jõuab ettevõtete kuludesse – Eesti puhul seda sellisel määral öelda ei saa –, aga üldiselt ka ettevõtete kasumitesse. Kaubanduse kasumid on suuremad seal, kus riik on oma maksutulust loobunud. See veerand miljonit või pool miljardit, millest toidu käibemaksu [alandamisega] tahetakse vabaneda, läheb riigi eesmärkidest täiesti mööda. See toetab väga lihtsat majandust, mis [ei soosi] mingisugust sügavat struktuuri edenemist ega aita tegelikult ühiskonna jõukust kasvatada. Selles mõttes me oleme neid uuringuid teinud, saanud väga sarnased kinnitused oma kalkulatsioonidele ja vaadanud väga palju Euroopa statistikat. Need riigid, kes [toiduainete käibemaksu alandavad], teevad seda küll kodanike meeleheaks, aga mitte nende heaolu [parandamiseks], sest kulud ühiskonnale on äärmiselt ebaefektiivsed ja eesmärgipäratud. Meie tõstame selle asemel maksuvaba miinimumi 700 euroni, mis annab inimesele tarbimises variante valida, aga katab põhitarbimise otsa väga tõhusalt ja neutraalselt, mitte nii, et jõukam saab rohkem.

Suur tänu! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.