Poliitiline vastutus

Viies küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on poliitiline vastutus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Teate, ma sain täna hommikul kirja ühelt inimeselt, kes kirjutas mulle, et ta on hooldekodus ja et ravimid on kallid, invatakso on kallis, ja ta väljendas muret just nimelt selle üle, et aasta algul jõustus teie juhtimisel läbiviidud reform, millega ligi 7000 inimeselt, kes on üldhooldekodu teenusel, võeti ära üksi elava pensionäri toetus. Sellest tõukuvalt ma täna hommikul küsisin sotsiaalministrilt, kui paljusid inimesi, eakaid inimesi, puudutas teie maksupoliitika jaanuaris. Kui mitme inimese [jaanuari] netopension oli väiksem kui detsembrikuu [pension]? Minister ei osanud mulle korraga öelda, kuid ma sain selle kohta informatsiooni Sotsiaalkindlustusameti direktorilt, kellel loomulikult ametnikuna see informatsioon on olemas. Üle 146 000 eaka inimese netopension oli jaanuaris väiksem kui detsembrikuus. Samas on ka teie enda valitsuse prognooside järgi inflatsioon, ennekõike maksutõusudest tulenevalt, sellel aastal 5%. Ja kui me praegu arutame erinevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid, [arvestades, et] objektiivselt [hinnates] on Eesti inimesed vägagi keerulises olukorras, siis minu küsimus on, et mida [näitab] teie valitsuse nii-öelda sotsiaal-majanduslik analüüs, milliseks kujuneb teie käsitluse järgi selle aasta lõpuks eakate inimeste ostujõud erinevate sissetulekurühmade lõikes ehk nende tegelik elukvaliteet, kui võtta [arvesse] ka seda, et me oleme kaudsete maksude efektiivse taseme poolest juba Euroopas esimeseks jõudmas. Mis on see dünaamika sellel aastal, härra peaminister?

Aitäh! Siin oli nüüd päris mitu küsimust koos, eks ma püüan kirjeldada ja te saate juurde küsida. See vastab tõele ja seda ka eelarvedebati käigus öeldi, et pensionide indekseerimise muutmist meie ei poolda. Kutsun üles teisi parlamendierakondi sama hoiakut võtma, ehkki on tulnud ka [vastupidiseid] üleskutseid. Parempoolsed on seda väga agressiivselt taotlemas, tean seda erinevate kirjatükkide kaudu. Tööandjatelt on tulnud samamoodi ettepanek kõik indekseerimised peatada, minna ka pensionide kallale. Mina olen öelnud, et mina selle välistan, ja ma loodan, et teised poliitilised jõud [arvavad] samamoodi. Kui vaadata pensionide üldist taset, siis [on näha, et] aastaid tagasi oli pensionide ostujõud ja tase oluliselt madalam, kui see on nüüd. Alampalk on tõusnud, pensionid on tõusnud ja pensionid tõusevad ka edasi, tõusevad kiiremini kui hinnad, pensionide ostujõud on tõusnud. Nii et pensionäride üldine sissetulekutase on läinud paremaks. Mis puudutab üksi elavaid pensionäre ja üksi elava pensionäri toetust, siis siin sotsiaalminister ei eksinud. Me oleme ju teinud otsuse sellesama eelarve menetluse käigus, siin mingit üllatust ei ole. Kui selle toetuse maksmise aluseks on üksi elamine ja inimene enam üksi ei ela, siis on ju ka üsna loogiline, et seda toetust sellisel kujul ei maksta. Kõiki neid muid vahesid kaetakse teistest mehhanismidest. Selles mõttes üllatust ei ole. Seda numbrit, kui mitu inimest nüüd üksi elava pensionäri toetust ei saa seetõttu, et nad elavad hooldekodus, mul tõepoolest praegu käepärast ei ole. Ma saan selle hiljem järgi vaadata ja selle hinnangu teile [saata], kui see on see küsimus.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Härra peaminister! Minu küsimus tegelikult oli … Need numbrid olid illustratiivsed praeguse olukorra [kirjeldamiseks] eakate puhul. See suurusjärk – 7000 inimest – oli [nimetatud] valitsuse enda seletuskirjas Sotsiaalministeeriumi poolt. Aga minu küsimus oli üks ja selge: milline on valitsuse poliitika ja nende otsuste mõju, sealhulgas ka maksutõusudega kaasneva hinnatõusu mõju meie eakate tegelikule elukvaliteedile ehk ostujõule selle aasta lõpuks maakondade lõikes, kuna ka erinevate maakondade lõikes võib sissetulekute tase olla erinev sõltuvalt eakate hõivest? Mu küsimus on: kas teil on selline käsitlus olemas ja mida see käsitlus aasta lõpu kohta näitab? Ja teiseks, te ütlesite, et te isiklikult ei poolda pensionide indekseerimise süsteemi muutmist. Kuid nüüd te olete asunud niisuguse poliitika juurde, et järgmise aasta 1. jaanuarist kavatsete jõustada, nagu ma aru saan, kõikide pensionide täiendava maksustamise 2%‑lise maksuga alates esimesest sendist, esimesest eurost, selleks et katta ära Reformierakonna maksuküüruprojekti maksumus. Minu esimene küsimus on: kas on olemas selle aasta mõjude analüüs? Ja teine küsimus: kuidas mõjutab täiendavalt eakate inimeste ostujõudu 2026. aastal selle poliitikakavatsuse realiseerumine, kui kõik pensionid alates esimesest sendist hakkavad olema täiendavalt, lisaks tänase maksukoormuse tasemele 2%‑liselt sissetulekutena maksustatud?

Aitäh! [Räägime] pensionide kasvust. Erinevad analüütikud ja hindajad on öelnud, ka tööandjad on öelnud, kirjeldanud – [toon välja] mõned numbrid, te küsite numbreid –, et inflatsioonimäär oli 3,5%, töötasu alammäär kasvas 13%, keskmine kuupalk 8% ja pensionid kasvasid 2024. aastal 10,6%. (Hääl saalist.) Palun kuulake, ärge rääkige vahele! Pensionäride ostujõud, nagu alampalga kasvu puhul, on kasvanud ja see on vähendanud vaesust ühiskonnas. Sellesama statistika saame teile kättesaadavaks teha, see on ka avalik olnud. Pensionide kasv on kiirem kui hinnakasv, see tähendab ostujõu kasv.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Neid hooldekodus elavaid inimesi, keda see 200 euro äravõtmine puudutas, on 6700. Kokkuvõttes hoidis riik nende inimeste pealt kokku 1 350 000 [eurot]. Ma mäletan, et kui see seaduseelnõu oli arutelu all, siis ma juhtisin ka teie tähelepanu sellele küsimusele ja te isegi ütlesite, et kindlasti võiks seda teemat arutada ja seda ülekohut nendele inimestele mitte teha. Kahjuks on see ülekohus tehtud. Me just hiljuti Narvas külastasime hooldekodu ja nende inimeste jaoks oli see 200 eurot tegelikult hästi oluline. Hästi küüniline on see, kuidas nende inimestega käituti. Ja minu arust ka valdkonnaminister isegi lubas endale sellist väljendust, et "aga need inimesed seal hooldekodus ju ei ole üksi ja seetõttu võikski nendelt selle üksi elava pensionäri toetuse ära võtta". Aga läheks edasi välisteemade juurde. Minu arust on eriti Margus Tsahkna viimasel ajal näidanud tippküündimatust. ERR‑i portaalis on täna [avaldatud] uudis, kust loen: "Välisminister Margus Tsahkna sõnul peab Eesti näitama Ameerika Ühendriikidele, et meil on neile midagi pakkuda." Ja sealt läheb edasi. Ehk siis me räägime turvalisusest. Millal see lehmakauplemine nüüd alguse sai? Välisministri sõnavõtud ja sellised mõtteavaldused [annavad] ju hoopis teise mõõtme meie turvalisusele, meie NATO‑liikmesusele. Kas ta lihtsalt soovib hirmu külvata või see reaalselt näitab tema küündimatust ja arusaama ja kogu selle julgeolekupoliitika ümbermõtestamist?

Kõigepealt pensionidest. Räägime siis sellest. Tänu pensionide kasvule on 300 000 pensionäri keskmine sissetulek suurenenud viimastel aastatel järgmiselt: 2023. aastal 17,6%, 2024. aastal 10,6% ja suvise prognoosi kohaselt kasvab 2025. aastal 6%. Keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka tõusis 2024. aastal 49%‑ni. Võrdluseks: Keskerakonna või EKREIKE valitsemise ajal 2018 oli keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka vaid 39%. Ma loen neid numbreid sellepärast, et te saate neid härra Reinsaluga hiljem jagada, siis saate koos vaadata. Nii et vanaduspensionid – vastuseks küsimusele – on viimastel aastatel kasvanud märgatavalt kiiremini kui palgad. Nii töötasu alammäära tõus 8% kui ka keskmise vanaduspensioni tõus 6%, mis on selleks aastaks prognoositud, on suuremad kui Rahandusministeeriumi prognoositud inflatsioon. Nii et see kirjeldab seda pilti, et pensionäride sissetulek on viimastel aastatel päris kiiresti suurenenud. Ma ise pean seda mõistlikuks, sest kui me vaatame varasemaid sotsioloogilisi näitajaid ja andmeid – tahate, et vastan, või ei taha? –, siis [näeme, et] tihtipeale just vaesusnäitaja on pensionäride puhul üks marker ja et pensionide kasv on vaesust oluliselt vähendanud, nagu alampalga tõuski. Seda esiteks. Teiseks, see, et Ameerika Ühendriigid otsivad koostöökohti teiste riikidega või teised riigid otsivad Ameerika Ühendriikidega koostöökohti. Minu meelest on enam kui loogiline, et riigid otsivad seda, mis neid ühendab. Ma nüüd ei tea täpset konteksti, millele te viitate, aga kui ma sain teie küsimusest õigesti aru, siis koostöö[võimalusi] tuleb ju erinevate riikide vahel ikka otsida.

Aitäh! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.