Политика коалиционного правительства.

Siirdume teise küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. See on peaminister Kristen Michalile, ja nagu ma ütlesin, on teema valitsuskoalitsiooni poliitika. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma oma nappi küsimise aega sellele eelnevale küll raisata ei saa. Aga mul on tõesti küsimus. Koalitsioonipoliitikud, kolm tarka koalitsioonierakonna esimeest langetasid hiljuti väga strateegilise otsuse, minu arvates riigile väga kahjuliku otsuse, mis [mõjutab] Eesti tulevikku aastakümneid: jagatakse ära miljardeid [eurosid] meie maksumaksjate raha ja tarbijate raha ja on tehtud strateegiline energeetiline valik. Konkreetseid rehkendusi avalikkusele teada ei ole, ka eksperdid tunnevad nende vastu huvi. Mitte keegi peale kolme targa, kes otsuse langetasid, sellest aru saanud ei ole. Isegi valitsuskabineti liige rahandusminister nutab nurgas ja kurdab, et teda ei ole sellesse protsessi kaasatud. Kliimaminister räägib müstilisest elektri tulevikuhinnast, ilmselt tootmishinnast, kuhu ei ole lisatud ei 2,6 miljardit [eurot] dotatsiooniraha, 1 miljard [eurot maksvat] Paldiski auku, mida te kavatsete tulevikus kaevata, võimalikke võrgutasusid ega reservitasu sageduse hoidmiseks, mis nüüd lisandub ja mis on 60 miljonit eurot kuus, ja nii edasi ja nii edasi, rääkimata CO2‑poliitikast ja tuuleparkide puhul ka infrastruktuuri turvamiseks [tehtavate] riigikaitseliste kulutuste suurenemisest. Kõiki neid arvestusi, rehkendusi sealjuures ei ole või vähemalt me ei tea, et need olemas on. Küll aga me teame, et mitmetel firmadel on väga selged huvid ja seos nii sotsiaaldemokraatidega kui ka Reformierakonnaga. Mul on küsimus, väga konkreetne küsimus. Ma ei arva, et te peaksite minu eelnevat, sissejuhatavat osa kommenteerima hakkama, vaid [ootan] küsimusele konkreetset vastust. Kliimaseaduse ja energiamajanduse arengukava, mis peaksid tulema parlamenti arutelule, oleks pidanud ennem läbi arutama ja seda peaks arutama parlament, kui te selle valiku teete. Mida ja millal parlament üldse arutab? Kas ja [kui, siis] millal avalikustatakse need arvestused, millest kliimaminister siin rääkis?

Aitäh! Vot, nüüd on siiski [vaja] mitut asja kommenteerida. Aga kuna, nagu te ütlesite, aeg on napp, siis püüan lühidalt teha. Kõigepealt sellest – te võib-olla ei olnud väga tähelepanelik –, et ma lugesin ette siseminister Lauri Läänemetsa postituse. Seal oli viidatud Isamaale, EKRE-le ja debatile senise riigikorra lammutamisest. Selle [väite] aluse kohta saate küsida siseministri käest. Hea, et saime selle ära klaarida. Seda esiteks. Teiseks, energeetika puhul on debatti peetud väga pikalt ja me jõuame seda veel ju pidada. [Seda debatti peeti siis, kui] olin majanduskomisjoni liige, kui olin majanduskomisjoni esimees, seda debatti oleme pidanud erinevate valitsuste ajal, muu hulgas ka nendes valitsustes, kus Isamaa on olnud. Ainult viimase kahe valitsuse ajal on arutatud julgeolekuteemat energeetikateemast rohkem. Avalikkuse ees on need debatid praktiliselt kordunud, nagu [kordusid] maksudebatid selle hetkeni, kui me otsustasime asjad ära, ja pärast seda järgnes maksurahu. Energeetika puhul on nüüd nii, kirjeldan kogu seda pilti. Te küsisite, mida saab parlament arutada. Parlament saab loomulikult arutada kõike, mida parlament tahab. Parlament saab küsida kõiki andmeid, hinnanguid ja nii edasi. Valitsuse poole pealt on plaan selline, et liikuma hakkab, valitsusse jõuab tuumaenergeetika eriplaneering – see on esimene etapp. See tähendab seda, et sellele peaks järgnema tuumaseaduse debatt. Tuumaseaduse debatt ei ole mitte valitsuses, vaid loomulikult parlamendis. Ja sellele siis järgnevad otsused, [sealhulgas otsus selle kohta], kuhu meile tuumajaam peaks tulema. Tuumajaama rajamise teel on veel palju etappe. Isegi kui mulle see tuumajaam on väga armas ja ma tahaks seda tuumajaama või tuumajaamu, täpsemalt, saada – praegu on planeeritud mitu väikest [tuumajaama], mis on arutelul –, siis kahjuks ei saa me tuumaenergeetikat Eestisse enne kui 10–15 aasta pärast. See tähendab seda, et vahepealsel ajal tuleb astuda samme uute tootmiste suunas, mis meie jaoks – meie inimeste, meie ettevõtjate jaoks – energia hinda alla suruks. Selle osa täidab tuuleenergia. Maismaa tuule[energia] vastu, nagu ka päikese[energia] vastu, on alustanud üle riigi päris ulatuslikku võitlust teie konservatiivne kaaslane EKRE, kellega olite koos EKREIKE [valitsuses]. Seda on igal pool näha. See kampaania on väga suurelt käima läinud ja ilmselt ei vaibu, vaid pigem kasvab. Ja samamoodi, parlamenti tuleb seadus ja siis otsustatakse, millises mahus, millisel viisil võiksid meile tulla mere[tuule]pargid või mere[tuule]park, täpsemalt, ja alles pärast seda saab valitsus langetada otsuseid erinevate hangete korraldamiseks. Nii et parlamendi roll koos arvutuste ja muude nüanssidega on päris suur. Neist ma saan teile ilmselt täna veel rääkida.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Auväärt peaminister! Ega ma ju oma küsimusele vastust ei saanud, et millal, kes ja kus avalikustab need arvestused, millest kliimaminister on rääkinud [ja mis peaksid näitama], kuidas meil tulevikus elektri hind kujuneb. No ei tea. Eksperdid ka soovivad teada, [nemad ka] ei tea. Diskussioone võib olla erinevalt peetud ja erinevates kohtades peetud, aga minu mõistus ütleb, et kliimaseadus, mis on väga oluline, et langetada energiapoliitilisi otsuseid, peaks parlamendis olema enne läbi arutatud. See ei ole siia isegi mitte veel tulnud. Energiamajanduse arengukava puhul on ka kavandatud, et seda arutab parlament. Aga [parlament] ei ole seda arutanud. Me loeme meedia vahendusel, et valitsuskoalitsiooni poliitikud on olulised otsused, [mis puudutavad] miljardeid [eurosid], juba aastakümneteks ette ära teinud. Minu arvates on asjad pahupidi. See, mis puudutab tuulikuid ja sellises mahus tuuleenergiat, nagu praegu Eestis on hakatud planeerima, meenutab mulle väga kilplaste kotiga valguse tassimist. Lühike küsimuse [esitamise] aeg ei võimalda sellel pikemalt peatuda. Ma siiski esitan konkreetse küsimuse. Läti riik on piki Eesti piiri planeerinud kümmekond erinevat tuuletööstust. See on küsimus piiriülesest mõjust ja koostööst. Näiteks Lode-Penuja tuulepark asub Eesti piirist 300 meetri kaugusel ja [avaldab] väga suurt mõju Mulgi vallale. Vald ei saa kaasa rääkida, kuidas kujuneb selle pargi tulevik ja arendamine. Nad on korduvalt pöördunud riigi poole, Kliimaministeeriumi poole, aga ei ole sealt abi saanud. Riikidevahelist, piiri ületavat protsessi vald kahjuks mõjutada ei saa. Samas, vald ei ole langetanud ühtegi planeeringualast otsust, mis puudutab tuulikuid, aga juba on otsustatud pargi toetuseks anda 26 miljonit eurot. Mul on küsimus: kuidas on riik planeerinud koordineerida kogu seda segast tegevust, mis üle Eesti toimub, ja kuidas saab konkreetselt aidata nüüd neid omavalitsusi ja neid inimesi, kes on kohapeal?

Jah, siin on nüüd mitu asja segamini. Kõigepealt, [vastus küsimuse] esimesele osale: neid arvutusi minul oleva informatsiooni ja valitsuskabinetil oleva informatsiooni põhjal on teinud Kliimaministeerium. Neil on see mudel. Need hinnaarvutused on ju ka rahvusringhäälingus vähemalt hinnamudelina arvutatud või avaldatud. Seda saab igaüks vaadata ja küllap nad saavad seda siis parlamentaarse debati käigus kirjeldada. Sellele lisaks on neid elektri hinna prognoose tehtud koostöös Eleringiga, ja ma saan aru, et kasutatud on ka maailma ühe suurima energeetika[valdkonna] audiitorfirma Aurora andmeid. Lisaks on nende arvutuste [tegemisse] kaasatud ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Nii et ma saan aru, kui te ütlete, et teie võib-olla neid arvutusi ei tea. Minul ei ole ka siin selles iPadis hinnamudelit, aga nendes arvutustes on nii arvandmed kui ka asjatundjate [hinnangud] sees, ja ma olen kindel, et neid mudeleid saab veel teha. Eilegi vestlesin tööandjatega, kes ütlesid, et nemadki püüavad konstrueerida ühe mudeli, mis näitaks energia hinna tulevikku majanduses, seda, millist hinda nemad näevad oma äridele kõige soodsamana. Ma arvan, et siin parlamendis ja riigis peame meie vaatama just seda, milline valik on Eesti rahvale ja majandusele rahaliselt kõige soodsam. Fakt on see – isegi kui see meile ei meeldi, on see kahjuks nii –, et taastuvenergia on siiski kõige soodsam. Ja meie lähtume sellest, et eesmärk peab olema kõige soodsama hinnaga energia. Seda esiteks. Aga me jõuame selle üle veel debateerida. Mulle ju tuleb see usaldusavaldus ka, siis me saame seda debatti jätkata. Nüüd, [küsimuse] teine [pool]. Te küsisite Läti-Leedu kohta ja kolleeg Urmas Reinsalu küsis minult eelmisel korral, täpsemalt küll vist esmaspäeval, ja ma palusin vahepeal otsida seda informatsiooni. 2024. aastal – lihtsalt, et meil oleks võrdlus olemas – taastuvelektri osakaal elektritootmises Eestis oli umbes 55% ehk veidi üle poole, Lätis 72% ehk 73%, Leedus 77%. Tegemist on ikkagi riikidega, kes liiguvad meiega samas suunas, et saada hinda allapoole. Leedu on toonud oma taastuvenergia eesmärke ettepoole, 2028. aastasse, mitte lükanud kaugemale. Läti on [eesmärgid] seadnud aastaks 2030. Et oleks seegi teada. Ja kui nüüd kuskil mõne konkreetse pargi rajamise puhul on debatte, [sest pargi mõjud ulatuvad] üle piiri või seal on muid küsimusi, siis neile ma hea meelega lasen kirjalikult [vastata] ja juhatada need sinna, kus inimesed saavad selle kohta abi.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Vadim Belobrovtsev. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tervitan kõiki meie külalisi seal rõdul, on hea meel näha, et Riigikogu töö huvitab inimesi. Mul on natuke teistsugune küsimus, aga kuna teema on valitsuskoalitsiooni poliitika, siis ma tahakski küsida just valitsuskoalitsiooni poliitika kohta või isegi pigem mitte poliitika, vaid valitsuskoalitsiooni tervise kohta. Nimelt ajendas mind selle peale mõtlema eilne välispoliitika arutelu siin saalis, kus siis peaaegu et möödaminnes hakkasid koalitsioonipartnerid, nimelt Eesti 200 esindaja välisminister Margus Tsahkna ja seejärel ka sotside esindaja Raimond Kaljulaid kritiseerima koalitsioonipartnereid. Kui Margus Tsahkna saatis kohe mitu kriitikanoolt sotside esimehe Lauri Läänemetsa suunas, siis Raimond Kaljulaid vastas talle kohe enam-vähem samaga. Ja ma praegu jätan kõrvale selle, et see kõik toimus meie külaliste silmade ees, diplomaatide, saadikute ees. See ei olnud kõige ilusam vaatepilt. Aga viimasel ajal neid kriitikanooli saadetakse teele päris palju seal valitsuse sees. Mart Võrklaev on mitu korda Lauri Läänemetsa rünnanud. Kopli komando oli üks teema. Automaks oli teine teema. Energiajulgeolek oli kolmas teema. Lauri Läänemets loomulikult ründas vastu. Vaadates seda kõike, mul on küsimus teile, härra peaminister: kas koalitsiooni tervis on ikka korras? Paluks mitte lihtsalt valvevastust, et kõik on korras, jätkame samas vaimus, vaid [täpsustada,] mis on kõik need asjad, [mille põhjal saab väita, et] koalitsiooni tervis on korras.

Nojah, kas-küsimusele saab vastata "jah" või "ei". Ma pigem vastaks "jah". Seda esiteks. Aga teie rõõmuks räägin veidi pikemalt ka. Demokraatias, muuseas, Eestis on selline mudel, et valitsuse moodustavad erinevad erakonnad. See ei ole siin saalis saladuseks. Opositsioonis leiavad üksteist erinevad erakonnad sobivuse alusel, teie olete leidnud koostöö EKREIKE formaadis. Meie oleme valitsuses leidnud teistsuguse koostööformaadi. Valitsused vahel muutuvad, vaated on erinevad, inimeste vaated on erinevad. See, kui kahel ministril, kahel koalitsioonipartneril on mingis küsimuses erinev arvamus ja see välja öeldakse, ei ole küll midagi ebatavalist, pigem on see täiesti normaalne. Oleks iseäranis veider olukord, kui olulisi küsimusi ei arutataks avalikkuses või meedias või mingites küsimustes ei oleks erimeelsusi. Nii et aitäh muret tundmast, ma olen kindel, et teie mure koalitsiooni tervise pärast on ülimalt siiras. Ma isegi ei kahtle selles. Aga koalitsioon, ma julgeks siiski öelda, on täna sihukese kevadise tervise juures, et võib-olla veidi kähe hääl, aga üldiselt saame hakkama.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase teise küsimuse käsitlemise.