Arupärimine Kopli komando sulgemise kohta (nr 682)

Tänane neljas päevakorrapunkt ja ühtlasi neljas arupärimine on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi, Lauri Laatsi ja Aleksandr Tšaplõgini 13. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine Kopli komando sulgemise kohta. Palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! See arupärimine jõudis suurde saali kiiremini kui minu esitatud eelmine [arupärimine]. Vähem kui kuu on [esitamisest] möödas, nii et võib öelda, et [teema] on jätkuvalt aktuaalne. 2024. aasta riigieelarve koostamise käigus otsustas Siseministeerium, kulude kärpimist põhjenduseks tuues, panna kinni mitu päästekomandot üle Eesti, millest kõige rohkem küsimusi tekitas Kopli komando sulgemine Põhja-Tallinnas. Selle sammuga taheti väidetavalt säästa 800 000 eurot aastas. Vaatamata sellele, et tollane Tallinna Linnavalitsus oli valmis poole sellest summast katma, pandi see komando ikkagi kinni. Põhja-Tallinn on eriline piirkond. See on põhimõtteliselt poolsaar, nii et päästjate võimalused sündmuskohale jõuda on piiratud. Samal ajal on Põhja-Tallinnas palju puidust elamuid ja omajagu tööstusettevõtteid, eriti Paljassaarel, mis tõstab piirkonna riskitaset. Ka meie fraktsioon tõi omal ajal välja, et selline samm vähendab märgatavalt eelkõige Põhja-Tallinna elanike turvalisust ja suurendab oluliselt Lilleküla päästekomando koormust, mis lisaks oma senisele tegevusele peab nüüd vastama ka Põhja-Tallinna väljakutsetele. Vaatamata kõikidele nendele argumentidele, jäi siseminister Lauri Läänemets oma otsuse juurde ja 2024. aasta alguses Kopli päästekomando riigi poolt suleti. 2024. aasta detsembris juhtus kaks tähelepanuväärset juhtumiga seotud asja. Esiteks tuli endine rahandusminister – teie erakonnakaaslane, härra peaminister – Mart Võrklaev välja uue infoga, mille järgi jäi Siseministeeriumi eelarverealt "Päästmine maismaal ja siseveekogudel" 2024. aastal kasutamata ligi 3,6 miljonit eurot. Sellelt eelarverealt [rahastatakse] ka päästekomandode tegevust üle Eesti. Võrklaev on öelnud järgmist: "Nüüd on faktina tõestatud, et raha oli ja [---]. Järelikult rahapuudus ei saanud olla Kopli komando sulgemise põhjus, vaid midagi muud." Siseminister loomulikult vaidles sellele vastu, kuid fakt jääb faktiks: Kopli komando pandi kinni, et hoida kokku 800 000 eurot, kuid samal ajal jäi Siseministeeriumil eelmise aasta lõpuks kasutamata ligi 3,6 miljonit eurot. Teiseks, 25. detsembril 2024 läks Põhja-Tallinnas Uus-Maleva tänaval põlema kortermaja, mille tõttu said kaks inimest surma ja neli päästjat vigastada. See oli järjekordne näide, mis võib selles piirkonnas toimuda, ning see pani inimesi uuesti aktiivselt rääkima Kopli komando sulgemisest ja selle sammu tagajärgedest. 8. novembril 2023 Riigikogu infotunnis ütles teie eelkäija peaministriametis ja erakonnakaaslane Kaja Kallas järgmist: "Mis puudutab Kopli päästekomandot, siis see on siseministri ja Päästeameti juhi omavaheline otsus. Kui ma vaatan seda, kui palju on siseminister tõstnud ametnike palka, siis [mulle tundub, et] seal on tegelikult küll raha, et Kopli komandot mitte kinni panna. See on aga olnud siseministri valik [---]." Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele vastata järgmistele küsimusele. Mis on teie arvamus Kopli komando sulgemise kohta, mis teie arvate sellest Kopli komando sulgemise saagast? Kas teie arvates oli see samm õigustatud või pigem mitte? Kas 800 000 eurot aastas, jättes siin kõrvale Tallinna Linnavalitsuse eelmise koosseisu ettepaneku katta poole sellest summast, on piisavalt suur kokkuhoid, et oluliselt halvendada Põhja-Tallinna elanike turvatunnet? Kas olete nõus oma erakonnakaaslaste Kaja Kallase ja Mart Võrklaeva arvamusega, et tegelikult oli Siseministeeriumil raha Kopli päästekomando jätkamiseks olemas küll, siseminister aga otsustas ikkagi komando kinni panna? Või teie erakonnakaaslased eksivad ja hoopis siseminister Lauri Läänemets tegi kõik õigesti? Kui te nõustute oma erakonnakaaslase Mart Võrklaeva arvamusega, et Kopli komando sulgemise põhjus ei saanud olla rahapuudus, siis mis teie arvates võis olla siseministri vaieldava sammu tegelik põhjus? Võttes arvesse, et te kandideerisite parlamendivalimistel esimeses valimisringkonnas, kuhu kuulub ka Põhja-Tallinn, vastake palun oma valijatele, kas teie arvates on 800 000 eurot riigieelarvelist kokkuhoidu kaalukam kui Põhja-Tallinna elanike turvalisus ja turvatunne? Ja kas te usaldate siseministrit, kes selliseid otsuseid teeb? Aitäh!

Väga suur tänu! Nüüd meil ongi hea meel ja võimalus kuulata peaministrit, kes tuleb vastama teie küsimustele. Palun!

Austatud juhataja! Austatud arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Loen ette küsimused ja vastused ka. Esimene küsimus: "Mis on Teie arvamus Kopli komando sulgemise saagast? Kas [Teie arvates] oli see samm õigustatud või pigem mitte? Kas 800 000 eurot aastas [---] on piisavalt suur kokkuhoid, et selle taustal halvendada Põhja-Tallinna elanike turvatunnet?" Vastus. Tegemist oli 2021. aastal tehtud otsusega riigieelarves kokkuhoiu [saavutamiseks], mis jõustus 2024. aastal. 2021. aastal oli siseminister Keskerakonnast, Kristian Jaani. Teine küsimus: "Kas olete nõus oma erakonnakaaslaste Kaja Kallase ja Mart Võrklaeva arvamusega, et tegelikult oli Siseministeeriumil raha Kopli päästekomando jätkamiseks olemas, siseminister aga otsustas ikkagi komando kinni panna? Või Teie erakonnakaaslased eksivad ja siseminister Lauri Läänemets tegi kõik õigesti?" Vastus. Tegemist oli 2021. aastal tehtud kokkuhoiuotsusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele kuulub Päästeamet Siseministeeriumi valdkonda. Eelarvelised otsused langetab siseminister koos allasutuste juhtidega. Kolmas küsimus: "Kui te nõustute oma erakonnakaaslase Mart Võrklaeva arvamusega, et Kopli komando sulgemise põhjus ei saanud olla rahapuudus, siis mis Teie arvates võis olla siseministri vaieldava sammu tegelik põhjus?" Oletan, et tegelik põhjus oli pärit aastast 2017, kui Keskerakonna juhitud valitsus otsustas headel aegadel hakata kulutama reservidesse kogutud raha. Selle tõttu tuli koroonakriisi saabumisel planeerida riigieelarve eelnõusse 10%‑line nominaalne puudujääk. Tegelik nominaalne puudujääk kujunes planeeritust väiksemaks, kuid siiski aegade suurimaks ehk oli –5%. Keskerakonna juhitud valitsuste üle jõu elamine tuli lõpetada ja eelarvekulusid kokku tõmmata. See võib olla Siseministeeriumi ja paljude teiste valdkondade kulude kokkuhoiu tegelik põhjus. Neljas küsimus: "Võttes arvesse, et Te kandideerisite parlamendivalimistel esimeses ringkonnas, kuhu kuulub ka Põhja-Tallinn, vastake palun oma valijatele – kas Teie arvates on 800 000 eurot riigieelarvelist kokkuhoidu kaalukam kui Põhja-Tallinna elanike turvalisus ja turvatunne?" Vastus. Turvatunne on kõigi asi. Nii Keskerakonna siseminister Kristian Jaani kui ka tänane siseminister Lauri Läänemets arvestasid otsuseid tehes inimeste turvatundega. Päästeamet kuulub vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele siseministri pädevusse ja vastutusalasse ning siseminister omab põhjalikku informatsiooni, mille põhjal ta oma otsuseid teeb. Viies küsimus: "Kas Teie usaldate siseministrit, kes selliseid otsuseid teeb?" Vastus. Keerulises olukorras on kokkuhoiuotsused populisti vaatest alati valed, aga valitsusvastutusse on sisse kirjutatud ka rasked otsused. Iga minister vastutab oma valdkonna otsuste eest ka keerulisel ajal. Aitäh!

Suur tänu teile! Vadim Belobrovtsev, küsimus, palun!

Aitäh! Mul on korraga kaks küsimust. Üks on see, et kas kõik otsused, mis olid tehtud eelmiste valitsuste poolt, on nüüd ka uue valitsuse kehtestatud, selle valitsuse poolt, ma mõtlen, kes sai ametisse aastal 2023 pärast parlamendivalimisi. Ja kas te ei leia, et on keeruline rääkida kärbetest ja kokkuhoiust olukorras, kus kärbitakse, ning see kokkuhoid on 800 000 eurot aastas, aga samas jääb Siseministeeriumil sama [eelarve]rea peal, kus kärbe tehti, aasta lõpuks rohkem kui 3,5 miljonit alles? Võib-olla me räägime lihtsalt valearvestusest. Kas siseminister teie arvates sel juhul eksis?

Aitäh! Kui te küsite minu arvamust, siis loomulikult, kui on võimalik pakkuda teenuseid nii, et oma raha paremini majandatakse, siis peab iga ministeerium seda tegema. Kärped, nagu öeldud, on olnud viimastel aastatel läbivad ja ilmselt tuleb neid teha ka järgnevatel aastatel. On hea, kui neid saab teha sellistes kohtades, mille puhul inimesed tunnevad, et kärbe on läinud õigesse kohta, asja eest. Aga väga tihti ei ole olulised valdkonnad väiksed ka maksumaksja raha vaatest, mis tähendab, et kärpeid tuleb teha arukalt. Ma südamest loodan – ma saan siin toetuda Siseministeeriumi ja Päästeameti [infole] –, et need kärped tehti parimas teadmises, et mitte kuskil mujal neid teha ei olnud võimalik.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Tõesti, mis puudutab Põhja-Tallinna päästekomandot, arvestades, et ka teie ise olete sealt [piirkonnast] valijate hääli saanud, siis kindlasti näitab see nii mõndagi. Ma arvan, et saadikud peavadki rohkem seisma selle piirkonna eest, kust nad on valitud. Sellest on hästi palju räägitud, et ka mandaatide arvu jagamisel on oluline, et Riigikogus oleks esindatud saadikud igast ringkonnast ja nad rohkem seisaks oma inimeste eest, oma valijate eest, oma kodupaiga eest. Teil on praegu teine staatus, olete valitsuse juht, peaminister, mis mõnes mõttes teeb teil selle töö isegi hõlpsamaks, lihtsamaks. Küsimus on, et kui siseminister, keda te kindlasti ei usalda …

Aitäh!

… tuli selle otsusega, kärpega, miks te siis ei parandanud tema otsust.

Nagu te juba vastusest teada saite, on tegemist 2021. aasta otsusega, mis jõustus 2024. aastal. Mina tulin peaministriks 2024. aasta suve lõpus või suve teises pooles, nii et ajaliselt need asjad kokku ei lange. Selle mandaadi kohta: tõepoolest, ma ilmselt olen Jürgen Ligi või mõne teise kolleegi järel kõige kauem parlamendis olnud saadik. Täna, jah, olen täitevametis, valitsuses valitsusjuhina. Ma siiski julgen tagasihoidlikult meenutada, et meie ülesanne on tõepoolest pidada silm peal oma kodupiirkonnal. Minu valimispiirkond on Põhja-Tallinn, Kristiine ja Haabersti. Ma hoian silma peal tegelikult mitte ainult sellel piirkonnal, vaid kõigil [piirkondadel], sest ei saa ometi olla nii, et me hakkame oma mõjuvõimu rakendama ainult [kindla] piirkonna huvides. See oleks iseäranis pentsik, kui peaminister hoolitseks selle eest, et ainult tema valimisringkonda tuleks uusi investeeringuid, teid-tänavaid ja päästekomandosid. See kindlasti päris nii ei käi. Seetõttu ma kutsun üles mõistmisele. Kindlasti saavad Siseministeerium ja Päästeamet kirjeldada, milliseid samme nad astuvad, et inimeste turvatunne ei oleks ohus. Veel kord: selle kärpeotsuse tegi siseminister siseministri haldusalas oleva Päästeameti [infole] toetudes.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Fakt on jah see, et Läänemetsal oli võimalik need otsused ümber vaadata, tal oli kaalutlusruum, kus, mida ja kui palju kärpida. Läänemetsa juhtimisel, tundub, valitsebki selline segadus tema valitsemisala eelarvega. Kui teie kolleeg, rahandusminister Jürgen Ligi käis korruptsioonivastases erikomisjonis, kus meil oli arutlusel just eelarve läbipaistvus, juriidiliste isikute toetamine, siis rahandusminister sellel istungil, mis oli avalik istung, avaldas pahameelt selle üle, mis toimub nii-öelda Läänemetsa juhtimise all Siseministeeriumi eelarvega. Ta tegi isegi ettepaneku, et me peaksime selle tõttu ka Läänemetsa komisjoni kutsuma. Tegelikult jäi Läänemets ka rahanduskomisjonis päris mitu korda hätta ega suutnud komisjoni liikmetele selgitada, miks mingid kulud lihtsalt üle kantakse. Neid anomaaliaid oli veelgi. Kas teieni on ka jõudnud info, et juba kaks rahandusministrit on kritiseerinud Läänemetsa planeerimist?

Aitäh!

Kas teieni on veel jõudnud selle kohta kriitikat?

Aitäh! Kui valitsusliikmel on kriitikat oma kolleegi suhtes või etteheiteid talle, nagu teie teoreetilise näite põhjal on rahandusministril küsimusi teise valdkonna eelarve kasutuse kohta, siis valitsuse loogika on selline, et rahandusminister on just õige inimene küsima neid otse selle kolleegi käest või rahandusministri haldusala on võimeline küsima neid selle kolleegi haldusala käest, kelle kohta neid küsimusi on. See on täiesti loomulik igapäevane tööprotsess ja ma kinnitan, et nad suudavad omavahel suhelda, neid küsimusi koos lahendada. Kui on mingeid küsimusi, millele vastust ei leita, siis tullakse valitsuskabinetti neid arutama. Nii et ma olen kindel, et kui ühel ministril on teisele küsimusi, siis need küsimused saavad ka vastatud.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! No ega siin imet ei sündinud. Peaminister põhimõtteliselt rõhutas seda, mida juba mitu korda on rõhutanud ka siseminister Lauri Läänemets, et tegu on otsusega, mille tegi Vabariigi Valitsus aastal 2021, ja siis oli teine siseminister, siis oli teine koalitsioon ja nii edasi ja nii edasi. Aga minu küsimus on see, kas siis tõepoolest see valitsus, mis tuli võimule 2023, kiitis heaks kõik need otsused, mis oli tehtud eelmise valitsuse või eelmiste valitsuste poolt. Mina küll seda ei usu. Esimene asi, millest hakati rääkima, oli näiteks maksuküüru kaotamine, ja sellest räägitakse siiamaani. See on eelkõige peaministri ja Reformierakonna suur kinnisidee. Keegi ei ütle, et eelmine või üle-eelmine valitsus võttis otsuse vastu ja nüüd me hakkame samamoodi edasi elama ega tee sellega midagi. Ausalt öeldes on minul imelik kuulata sellist juttu, et 2021 võeti mingi otsus vastu ja nüüd me oleme nagu sunnitud sellega edasi minema. Kolleeg Lauri Laats tuletab väga õigesti meelde, et näiteks paljulapseliste perede toetus oli põhimõtteliselt esimene asi, mida uus valitsus hakkas aastal 2023 korrigeerima. Kui eelmine valitsus suurendas paljulapseliste perede toetust päris korralikult, siis see valitsus, mis tuli eesotsas Reformierakonnaga võimule aastal 2023, võttis paljulapselistelt peredelt kohe ära 200 eurot kuus. Keegi ei rääkinud, et eelmine valitsus otsustas niimoodi ja liigume sellega edasi. Tegelikult saan ma aru, et peaministril on ebamugav kritiseerida oma ministrit, eriti kui see minister on teisest erakonnast. Aga mul on selline tunne, et meil on juba teine peaminister, kes tegelikult saab aru, et see otsus oli konkreetselt praeguse siseministri Lauri Läänemetsa otsus ja see otsus ei olnud pehmelt öeldes kõige parem ja õigem. Ma tuletan meelde, et Kaja Kallas ütles 8. novembril 2023: "[---] see on siseministri ja Päästeameti juhi omavaheline otsus. Kui ma vaatan seda, kui palju on siseminister tõstnud ametnike palka, siis [mulle tundub, et] seal on tegelikult küll raha, et Kopli komandot mitte kinni panna. See on aga olnud siseministri valik [---]." Mul on väga keeruline saada aru sellest, kuidas siseminister vaatas ja siis otsustas, et ta kuidagi ei saa Kopli komandot alles jätta, isegi vaatamata sellele, et kohalik omavalitsus ehk Tallinna linn oli valmis poole sellest summast – see summa oli 800 000 eurot, tuletan meelde – kinni maksma. Ikkagi, siseminister oleks nagu öelnud, et teate, see on eelmise siseministri otsus ja tema ei saa siin midagi parata. Loomulikult oli võimalik parata, aga ei olnud tahtmist. Ja kui me saame teada, et raha oli täiesti olemas, ja mitte isegi 800 000, vaid 3,6 miljonit eurot, ja sellest räägib eelmine rahandusminister Mart Võrklaev, kes kindlasti valdab seda infot ja oskab [eelarvet] lugeda, siis on jällegi keeruline saada aru, miks selline otsus ikkagi vastu võeti. Nii et kahjuks peab tunnistama, et täna me peaministrilt konkreetset vastust ei kuulnud. Ma saan aru, et [peaministril] on hästi keeruline kritiseerida ministrit, kes on teisest erakonnast, ja iseenesest selline koalitsiooni solidaarsus siin kahjuks võidab, aga võitma peaksid tegelikult Põhja-Tallinna elanike huvid ja Põhja-Tallinna elanike turvalisus. Väga kahju, et nemad hakkavad selle pärast kannatama. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Suur tänu teile, härra peaminister! Loodame teiega kohtuda kolmapäeval. (Peaminister saalist: "Võib-olla varem.") Võib-olla varem, eks aeg annab arutust.