Arupärimine Balti riikide koostöö kohta energiajulgeoleku tagamisel (nr 679)

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini: Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi ja Aleksandr Tšaplõgini 13. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine Balti riikide koostöö kohta energiajulgeoleku tagamisel. Arupärimist palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Jällegi väga oluline teema: Balti riikide koostöö energiajulgeoleku tagamisel. Jaanuarikuus tulid Leedu energeetikaministrilt ettepanekud nii meie kui ka Läti valitsusele, kuidas võiks koostööd teha. Vastavalt olid ka erinevad sõnavõtud meedias, eeskätt kliimaministri poolt. Tahakski teada, mis faasis me oleme, kuidas liigume ja mis võimalused on meil Balti riikidega koostööd teha, et veelgi energiajulgeoleku nii-öelda taset tõsta ja tagada inimestele kvaliteetsem, parem ja odavam elekter. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Head vaatajad ja kuulajad! Esimene ja teine küsimus: "Kas Vabariigi Valitsuseni on jõudnud Leedu ettepanek Balti riikide ühise elektrijaama ehitamiseks? Juhul kui selline ettepanek peaks Vabariigi Valitsuseni jõudma, siis kas see lükatakse tagasi, nagu väitis kliimaminister valitsuse nimel meediale?" Vastan kahele küsimusele koos. Vabariigi Valitsusele pole tulnud Leedu ametlikku ettepanekut ühise elektrijaama ehitamiseks. Kui selline ettepanek peaks Vabariigi Valitsuseni jõudma, siis seda kindlasti analüüsitakse. Ei saa tagasi lükata ega heaks kiita ettepanekut, mida ei ole. Kolmas küsimus: "Milliseid arutelusid on Vabariigi Valitsus pidanud seoses täiendavate elektrijaamade rajamisega? Kas kaalutud on ka koostööd näiteks Läti ja Leeduga?" Vastus. Puhtale ja soodsamale elektrile ei ole majanduse arengu seisukohast alternatiivi. Koalitsiooni liidritega leppisime kokku, et korraldame aprillis maismaatuule ja meretuule vähempakkumised, mõlemad 2 teravati mahus, mis kolmekordistab Eestis tuuleenergia tootmise. Kiirendame ka tuuleenergia tootmise planeerimisprotsessi. Aprillis otsustame valitsuses toetuse suuremahulise salvestuse tekkeks. Käivitame tuumajaama asukoha valiku arutelu esimese etapi. Tulenevalt Riigikogu otsusest teeme tuumaseaduse, mis lubab 2027. aastal otsustada, kas ja kuidas tuumajaam rajada, ning seejärel saab selle asukoha lõplikult otsustada. Uued juhitavad võimsused rajame Eleringi hankega ning Eesti Energia investeeringutega, hoides reservis ja valmisolekus ka senised võimsused. Turule toome ka Kiisa jaama, kui‑ja‑et see toob või tooks turuhinna madalamaks. Neljas küsimus: "Millist mõju avaldaks energiajulgeoleku tagamise koostööst keeldumine Eesti suhetele Läti ja Leeduga?" Vastus. Võib-olla te ei ole tähele pannud, aga me just koos desünkroniseerisime ehk ühendasime ennast lahti Vene elektrivõrgust ja sünkroniseerisime ehk ühendasime ennast Mandri-Euroopa võrku. Ühiselt toimub ka sagedusreservide hankimist ja väga palju erinevaid tegevusi. Hea koostöö näide on Põhjamaade-Balti vesinikukoridori rajamine, milleks Euroopa Komisjon eraldab pea 7 miljonit eurot. Koostöö Balti riikide vahel on tihe ja Eestile kasulik. Viies küsimus: "Kas Vabariigi Valitsuse liikmeid on informeeritud, kuidas jõudis riigieelarvesse 100 miljonit eurot, mis eraldatakse Eesti Energiale uue elektrijaama ehitamiseks?" Vastus. 2025. aasta eelarve eelnõu koostamisel otsustas valitsus eraldada 100 miljonit Eesti Energia [aktsia]kapitali suurendamiseks. Eelarve eelnõu seletuskirjas tõi valitsus välja – selle seletuskirja, ma loodan, te töötasite ju kõik põhjalikult läbi –, et see suurendus võib olla vajalik vesinikuvõimekusega gaasielektrijaama kaasrahastamiseks. 2. jaanuaril 2025 langetas valitsus põhimõttelise otsuse ja andis nõusoleku eraldada Eesti Energiale 100 miljonit eurot Narva gaasijaama kiiremaks rajamiseks. Selle korralduse valmistab ette ja seda otsustab rahandusminister ning toob siis selle korralduse valitsusse. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Teema on jällegi oluline. Huvitaval kombel käis meedia jaanuarikuus selle välja ja Leedu energeetikaminister vähemalt meedia vahendusel selle sõnumi andis ja ettepaneku tegi. Sellele kliimaminister Yoko Alender ka reageeris. Sellest lähtuvalt ma küsingi. Leedu energeetikaministril oli mõte, et me peaksime ühiselt looma elektrijaama ja tagama võimsused, mis oleks nagu Balti riikidele mõeldud. Küsingi, mis oleks teie arvamus: kas me peaksime neid asju koos tegema või ikkagi nokitseme igaüks oma nurgas? Me teame, et mida väiksemaid rajatisi või energiajaamu me püstitame, seda kallim on kokkuvõttes ikkagi lõpp-produkt, [võrreldes sellega,] kui ehitada suurem. Mis on teie seisukoht, kui selline mõte või ettepanek tekib? Või siis äkki teete ise sellise ettepaneku, et võiks arendada suuremat jaama, mis oleks kolme riigi põhine?

Aitäh! Vaat, sellel ajal, kui ma sellest rääkisin, te rääkisite Urmas Reinsaluga. Aga ei ole hullu, ma saan selle … (Hääl saalist.) Kui segas, siis segas, mis teha. Ma siis kordan üle. Võib-olla te pole tähele pannud, aga Balti riigid teevad omavahel väga ladusat ja head koostööd. Üks viimane näide, ja kindlasti mitte ainuke näide, on edukas desünkroniseerimine ehk Venemaa sagedusalast enda lahtiühendamine ja Mandri-Euroopa [sagedusalaga] sünkroniseerimine. See oli koht, kus Balti riigid – süsteemioperaatorid, energeetikud avalikust ja erasektorist, poliitikud, ametnikud, politseinikud, kaitseliitlased kuni mereväe ja NATO‑ni välja – tegutsesid koos ja nad tegutsevad edasi koos. Sagedusreserve hangitakse ja käivitatakse Baltikumis samamoodi ühiselt, hea koostöö näide on Põhjamaade-Balti vesinikukoridori rajamine ja nii edasi. Nii et koostöö Balti naabrite vahel on väga hea ja tihe. Energeetika eest vastutanud ministrina võin kinnitada, et kontaktid olid igakuised, olid erinevad arutelud. Peaministrite ja presidentide vahel on need kontaktid täpselt samamoodi. See küsimus oli minu meelest veidi vildakalt püstitatud. Meie koostöö Balti naabritega on väga hea. Veel kord ütlen neile, kes ei ole märganud, et desünkroniseerimine oli selle pikkade aastate jooksul toimunud ettevalmistuse üks tulem.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Ma andsin töö korras härra Laatsile täiendavat informatsiooni. Küsimus Balti koostööst on muidugi oluline ja alternatiivitu selles loogikas, et me oleme üks Nord Pooli ruum. Aga minu küsimus puudutab faktilisi lähteandmeid. Te olete opereerinud mingite lõppindikaatoritega ka parteide planeeringute osas, mis puudutab energeetikalahendusi. Milline on siis kogu Balti energiaruumi 2035. aasta tarbimise maht? Teiseks, kui palju Eesti valitsuse langetatud otsuste puhul, aga ka Läti ja Leedu [valitsuse] otsuste puhul – eeldame, et Leedu teine tuulepargi hange tuleb, võime sellega arvestada, võtame selle näiteks ülesandeks – sellest tarbimise mahust 2035 moodustab kolmes Balti riigis taastuvenergeetika? Millisele tasemele teie andmetel kavatsevad Läti ja Leedu 2035. aastaks jõuda?

Aitäh! Ma saan kindlasti arvandmed välja küsida, et mis on nende tänane prognoos, milline on hinnang. Leedult, arvestades, et seal on uus valitsuskoalitsioon, [tuleks küsida,] kas nad soovivad oma plaanides mingeid muudatusi teha. Eesti plaanid on teada. Kindlasti saan nii palju täpsustada, kui on praegu nende plaanidest teada.

Aitäh, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja kutsun Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja kolleeg Lauri Laatsi. Loodetavasti kuuleme siis ka informatsioonist, mida Urmas Reinsalu teile lahkelt jagas.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Jaa, tõesti vahetasime Urmas Reinsaluga mõtteid, kuidas energeetikas võiks asjad tegelikult käia ja millisel viisil võiks ikkagi toimuda koostöö Balti riikides. Ega peaminister jälle ju otseselt ei vastanud. Küsimus oli väga lihtne: kas Eesti Vabariigi valitsus näeb võimalust, et me võiksime rajada kolme riigi peale ühise elektrijaama, ükskõik mis oleks energiaallikaks? Aga selle kohta konkreetset vastust ikkagi ei tulnud. Vähemalt meedias Leedu energeetikaminister vastava mõtte [esitas] ja ettepaneku tegi, mille kohta meie kliimaminister Yoko Alender ütles, et nokitseks ikka praegu igaüks oma nurgas ja siis vaataks edasi. Aga mis puudutab üleüldist koostööd ja eriti seda nädalavahetuse sündmust, desünkroniseerimist, siis tõesti peaksime tänama ja õnnitlema meie energeetikuid selle töö läbiviimise puhul. Räägime nüüd üleüldiselt energeetikast. Eks ta ongi pilla-palla. Paneb ka imestama see, et kolme erakonna esimehed läksid kabinetti sisse ja tulid mõne aja pärast "väga heade" ettepanekutega välja. Oma selliste otsustega viskasite te ENMAK‑i prügikasti. Millest ma räägin? ENMAK on energia[majanduse] arengukava, mida siin on pidevalt koostatud, lihvitud, parandatud. Seal on ka osad arvutused tehtud, on prognoositud meie tulevast tarbimist ja seda, millised võiksid tulevikus olla elektrihinnad ja nii edasi. Aga tegelikult tuli sellest kabinetist [otsusena] välja see, et nüüd me hakkame arendama tuule[energiat] nii maismaal kui ka merel ja anname veel sinna kuhjaga raha peale. Vaat see on probleem. Kindlasti selliseid otsuseid sellisel viisil mitte mingil juhul vastu ei tohi võtta, aga praegune valitsus seda sellisel viisil tegi. Kui me räägime ülesandepüstitusest, siis näeme, et kogu see arvestus on tagurpidi tehtud. Minu arust on esimene asi, mis tuleks paika panna, see, millise hinnaga peaks tulevikus saama meie tarbija elektri kätte – millise hinnaga! –, ja siis tuleks üles ehitada kogu muu süsteem, mille abil selleni jõuda. Aga me oleme alustanud valest otsast. Eesmärgiks on rohepesu, rohepaplus. Paneme seal hästi palju raha hakkama, ehitame tuulikuid ja kõike muud ning paneme need liitiumakusid täis. Siis vaatame, kuidas me hakkame selle juurdeehituse või siis uute, täiendavate võimsuste tõttu, mis on roheenergiale [rajatud], võrku tugevdama, kuna see kõik vajab võrgutugevdust. Kui kõik need investeeringud on tehtud, siis hakkame mõtlema, kui palju see kõik maksma läheb ja kes selle kõik kinni maksab. Ühes intervjuus ütles peaminister, et maksumaksja seda kinni ei maksa, selle maksab kinni tarbija. Lihtsalt tahaks meenutada, et meie tarbija on ka maksumaksja ehk seesama inimene. See kõik väljendub elektri hinnas, mis kujuneb vastavalt investeeringutele ja turuolukorrale. Selge on see, et kui eraettevõte investeerib, siis ta tahab ka tulu kätte saada, ja vastavalt sellele hakkab hind kujunema. Lihtsalt on tehtud vale ülesandepüstitus, valelt poolt. Kui ei ole veel sellest aru saadud ja ei suudeta seda laeva õigele kursile viia, siis neid signaale, mis tulevad Ameerika uuelt presidendilt, võiks ikkagi kuulata ja aru saada, kuhupoole kogu Euroopa poliitika varsti hakkab sõudma. Nii et tarku otsuseid teile sinna! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna? Jah, palun, härra peaminister, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Lihtsalt, jah, soovin üle öelda selguse mõttes, et arupärijatest valet muljet ei jääks: kui ettepanekut ei ole tehtud, siis ei ole ka ettepaneku üle võimalik arutada. Riikidevahelised suhted päris nii ei käi, et keegi avaldab mingi mõtte ja siis teiste riikide valitsused hakkavad selle peale rajama ühist elektrijaama. Nii et ma kinnitan, et Balti riikide koostöö on väga hea ja tihe, mina oma Balti riikide partneritega suhtlen pidevalt nii riigijuhtimise, energeetika kui ka julgeoleku küsimustes ning sama teevad teised ministrid. Ma ütleks nii, eriti vaadates, kui ladusalt ja hästi läks meie koostöö desünkroniseerimisel, et ma saan aru, kui parlamendi opositsioonil on püüd tekitada mis tahes teemast tüli, aga siin pole sel sisu ja ilmselt ei tule see ka välja. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase kolmanda päevakorrapunkti käsitlemise.