Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (551 SE) esimene lugemine

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 551 esimene lugemine. Ettekandjaks palun regionaal‑ ja põllumajandusminister Piret Hartmani.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise eesmärk on taastada kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu kohaselt täiendatakse põllumajandusloomade aretuse seadust vajalike sätetega nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ uuesti ülevõtmiseks ning komisjoni otsuse 92/216/EMÜ ja komisjoni rakendusotsuse 2020/[388] rakendamiseks. Eelnevate õigusaktide kohaselt ei tohi hobuslaste võistluste võistlustingimustes teha vahet Eestis sündinud või Eestist pärit hobustel ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides sündinud või sealt pärit hobustel. Eelnõu kohaselt kehtestatakse erandid nendele võistlustele ja üritustele, kus sellist vahet tegemise keeldu ei rakendata. Erandi kohaldamise tingimuseks on see, et korraldaja teavitab enne sellise võistluse korraldamist erandi vajadusest ja selle toimumise ajast pädevat asutust, kes on PTA. Pädev asutus avalikustab oma koduleheküljel selliste ürituste kohta teabe ürituse toimumisele eelneva aasta lõpuks. Seega, eelnõuga kavandatu kohaselt ei tohi hobuslaste võistlustel võistlustingimustes teha vahet Eestis registreeritud või siit pärit hobuslastel ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud või sealt pärit hobuslastel. Teiseks, vahet tegemise keeldu ei kohaldata järgmistele hobuslaste võistlustele või üritustele: tõuraamatusse kantud hobuslastele tõu parandamiseks korraldatav võistlus, hobuslaste valimiseks korraldatav piirkondlik võistlus ning ajalooline või traditsiooniline üritus. Korraldaja peab teavitama hiljemalt 15. detsembriks Põllumajandus‑ ja Toiduametit järgmisel aastal kavandatavatest võistlustest ja üritustest, mille võistlustingimustes tehakse vahet Eestis registreeritud või siit pärit hobuslasel ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud või sealt pärit hobuslasel. Lühidalt ka mõjust. 2025. aasta alguse seisuga on Eestis seitse hobuste [aretusega] tegelevat aretusühingut, millel on tegevusluba. Samuti korraldavad erinevaid üritusi teised organisatsioonid või ettevõtjad. Teadaolevalt korraldab vaid üks aretusühing mõned sellised üritused aastas, millest on vaja eelnevalt teavitada pädevat asutust. Seaduse jõustumine on kavandatud üldises korras. Seaduseelnõu kohta laekusid ka erinevate partnerorganisatsioonide ettepanekud, millega me arvestasime ja eelnõu täiendasime. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimus. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mul on küsimus: kas selle direktiiviga, selle lisasätte ülevõtmisega me nüüd üle ei reguleeri? Mis siis nüüd [võrreldes sellega], kui meil seda ei olnud siin menetluses, nii väga teistmoodi [hakkab olema]? Ja siis ma küsin veel. Ma usun, et võib-olla te oma partnerorganisatsioonidega, kes tõuaretusega tegelevad, olete rääkinud. Aga minule laekunud tagasiside kohaselt ei ole te rääkinud organisatsioonidega, kes hobuste võidusõite või üldse võistlusi korraldavad, näiteks ratsaliidu ja võib-olla ka Tori hobusekasvandusega. Neid te sellest tegelikult teavitanud ei ole. See on lisaregulatsioon, lisabürokraatia ja ma küsingi selle kohta. Miks te selle lisabürokraatia hobustega tegelejatele nüüd menetlusse tõite?

Aitäh esitatud küsimuste eest! Kõigepealt ütlen ära selle, et Eesti õiguses kehtisid tegelikult juba varem need load ja kohustused, mis Euroopa Liidus olid kokku lepitud, aga teatud õigusaktide ümberkorraldamisega võeti need ekslikult [seadusest] välja. Ehk siis me ei kehtesta täna midagi uut, vaid need olid kehtestatud juba varem, aga õigusaktide ümberkorraldamisel ja ‑vaatamisel kirjutati need ekslikult välja ja nüüd me kirjutame need seadusesse tagasi. Tõesti, nii nagu ma ütlesin, me proovisime aru saada, kas sellel on kellelegi täiendav bürokraatlik mõju. Nagu ma ka oma kõnes ütlesin, on ainult üks korraldaja, kes peab eelnevalt teavitama PTA‑d sellest, et ta korraldab sellist üritust, kus tehakse vahet erinevatel hobustel või eri maadelt pärit hobustel. PTA‑le see liiga suur koormus ei ole, seal on teada inimene, kes selle töö eest vastutab ja siis teavituse kodulehele paneb. Aga see loomulikult ei ole tema ainukene tööülesanne. Kui ma vaatan kooskõlastustabelit, siis ma arvan, et tegelikult on partneritele see info laiali läinud. Eesti Hobusekasvatajate Selts, Eesti Traaviliit ja Tori Hobuse Selts on oma ettepanekud esitanud ja neile on vastatud. Ja nagu ma siit tabelist loen, tegelikult on neil olnud väga asjakohased märkused ja nendega on [eelnõu] ka täiendatud. Nii et ma usun, et meie partneritega on need tegevused läbi räägitud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelust tuleb annab kokkuvõtva ülevaate maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärsed kuulajad! Minister andis päris korraliku ülevaate sellest seaduseelnõust. Nagu ta siin ka nentis, tõesti, üks oluline põhjus, miks täna see seaduseelnõu sellisel kujul teie ees on, on see, et kui põllumajandusloomade aretuse seaduse versioon aastani 2018 tunnistati kehtetuks, siis ekslikult tunnistati kehtetuks ka säte, millega need direktiivid olid Eesti õigusruumi üle võetud. Nii et me tõepoolest võime öelda, et tegemist on vigade parandusega. Meile komisjonis väideti, et selliseid juhtumeid oli ka teistes liikmesriikides, et me ei ole siin üksi. See ei ole öeldud õigustuseks, vaid lihtsalt statistiliseks teadmiseks. Aga nüüd saame selle vea sõna otseses mõttes parandada. Minu arvates on see väga lugupidav nende inimeste ja ettevõtjate suhtes, kes hakkavad Euroopa ühest nurgast teise sõitma. Selle tõttu on teatud teavitus sellest, et nad tegelikult osaleda ei saa, vajalik, väga vajalik, arvestades ettevõtjate kulu ja nende suhtes lugupidavat seisukohta, ning ka loomade heaolu mõttes. Oleks üsna kurb, kui peaks ühest Euroopa otsast teise sõitma ja neid teavitusi ei oleks. Nii nagu siin kirjas on, tuleb aasta lõpuks, [detsembri] 15. kuupäevaks endast märku anda. Põllumajandus- ja Toiduamet paneb selle kodulehele üles, see läheb üleeuroopalisse infosüsteemi ja kõik need, kes sellega on ühte- või teistpidi seotud, on sellest teavitatud. Tõepoolest oli ka üks küsimus, mida ma tahan siin lihtsalt täiendavalt markeerida. Küsiti, kas riik kuidagi vastutab nende võimalike sanktsioonide eest, kui ettevõtjate või korraldajate vahel midagi taolist juhtub. Riik ei ole siin otsene vastutaja, aga me väga loodame, et korraldajad ise on teineteise suhtes lugupidavad ja seal mingeid komplikatsioone ei tule. Seetõttu me saime minna komisjonis üsna kiiresti menetluslike otsuste juurde. Komisjon võttis 20. jaanuaril vastu järgmised otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29. jaanuaril käesoleval aastal, see oli konsensuslik otsus, ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ehk siinkõneleja. Ja tehti ka ettepanek esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekud esitatakse üldises korras, kümne tööpäeva jooksul, nii nagu meil siin kombeks on. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 551 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 12. veebruar kell 17.15. Meie tänane päevakord on ammendunud ja istung lõppenud.