Второе чтение законопроекта о внесении изменений в Закон о налоге на моторные транспортные средства (677 SE)

Asume 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 teine lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere õhtust, austatud juhataja! Head kolleegid! Neid mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõusid on meil nüüd kaks üksteise järel. Ühe on algatanud rahanduskomisjon ja teise valitsus. Rahanduskomisjon algatas eelnõu 16. juunil ja esimene lugemine toimus 6. oktoobril. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 20. oktoober. Komisjonis arutati seda 21. oktoobril ja 3. novembril. Eelnõu sisu. See eelnõu on rahanduskomisjonis algatatud selleks, et võtta arvesse õiguskantsleri märkusi, mis puudutavad põhiseadusega mitte kooskõlas olemist. Eelnõuga luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus maksustamisperioodi lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see oli varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt ka käesoleva aasta kohta. Kui sõiduk on registrist kustutatud või kuulutatud tagaotsitavaks käesoleva aasta 1. jaanuarist kuni 30. novembrini, teeb Maksu- ja Tolliamet sõiduki maksustamisperioodi lühendamise otsuse ja väljastab uue maksuteate hiljemalt käesoleva aasta 14. detsembril. Selle eelnõu algatas küll rahanduskomisjon, aga selle koostas meie palvel Rahandusministeerium. Nagu juba öeldud, õiguskantsleri ettepanekute alusel asjaomaste seaduste ja põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Tuletan meelde, et õiguskantsleri ettepanek sisaldab sõidukite maksustamise regulatsiooni täpsustamist sõiduki hävimisel ja muudel juhtudel, kui sõiduki kasutamine ei ole enam võimalik. Õiguskantsleri ettepanek puudutab nii mootorsõidukimaksu kui ka registreerimistasu. Samuti osundas õiguskantsler puudulikule regulatsioonile registreerimistasu administreerimisel. Ja lisamärkustena tõstatas õiguskantsler lasterikaste perede ja puuetega inimeste maksuerandite küsimuses, kui need ei ole põhiseaduse § 142 tähenduses õiguskantsleri ettepaneku osaks. See sai tema käest ka veel eraldi kirjaga järele küsitud. Eelnõu eesmärk ja reguleerimisala on üksnes asjaomasest õiguskantsleri ettepanekust tulenev põhiseaduspärasuse tagamine asjasse puutuvates seadustes. Lastega seonduvad mootorsõidukimaksu soodustused on valitsuse algatatud eelnõus, mis on tänases päevakorras järgmine punkt. Nii. Ja võib-olla veel öelda, et ühe muudatusettepaneku esitas tähtajaks ka Isamaa fraktsioon, kuid see ei leidnud komisjonis toetust. Komisjon tegi ise eelnõus konsensuslikult kaks muudatust. Komisjoni konsensuslik ettepanek on ka teine lugemine lõpetada ja järgmisel nädalal viia läbi lõpphääletus. Vahepeal toimus ka huvigruppide kaasamine. Huvigruppidelt küsisime, vist 13 asutuse ja organisatsiooni käest, arvamust ja viis need arvamused saatsid ja ka osalesid kaasamisistungil. Üles jäi ikkagi puuetega inimeste toetuste küsimus. Eesti puuetega inimeste esindaja Kristi Kähär osales istungil ja ütles, et Eesti Puuetega Inimeste Koda seisab rohkem kui 100 000 inimese eest. Ta arvas, et ühele puudega inimesele oleks vabastatud üks sõiduk ja nendeks puuetega inimeste sihtgruppideks võiks olla raske ja sügava liikumispuudega, intellektipuudega ja nägemispuudega inimesed. Ja kui neil endal ei ole võimalik autot juhtida, siis nende seaduslik esindaja, abikaasa või registreeritud elukaaslane, võiks selle soodustuse saada. Räägiti ka kohandatud autodest, mille aastamaks võib kujuneda 700–1200 euroni aastas, mis on puudega inimesele väga suur väljaminek. Ma tõin sellel istungil välja, et aasta tagasi augustikuus, kui puuetega inimeste toetamise vajadus esimest korda tõstatus, tõsteti mootorsõidukimaksu tõttu ja selle arvelt erinevaid puuetega inimeste toetusi, mis eelarvele on kulu umbes 9 miljonit eurot. Ilmselt saavad puuetega inimesed abi ka sellest meetmest, mis järgmise punktina tuleb arutusele. Nende soodustuste, laste soodustuste ja rohkem kui seitsmekohaliste busside soodustuste tõttu on eelarvele ka täiendav kulu umbes 17 miljonit. Mis jäi ka lahendamata, on see, et kui autoostja taganeb autoostust 14 päeva jooksul, nii nagu on vastavalt Euroopa Liidu direktiivile ja võlaõigusseadusele kõikidel õigus taganeda ostust, aga see tehing on vormistatud ja registreerimistasu on makstud, siis kuidas saab registreerimistasu tagasi. See teema tõusetus, aga Rahandusministeerium ei suutnud seda muudatusettepanekut eelnõu kohta välja pakkuda. Rahandusministeerium andis lubaduse, et järgmised parandused mootorsõidukimaksu seaduse kohta juba valmivad. Küll aga tuleb nende eelnõudega muudatus, et kui keegi kannab ekslikult suurema summa registreerimistasuks, siis selle saab tagasi Transpordiameti kaudu. Nii. Aga siin vist selliseid eraldi väljatoomist vajavaid punkte praegu rohkem ei olegi. Jah, ma arvan, et ma olen oma ettekande lõpetanud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulsin rõõmu või üllatusega, et sa tulid korraga esitlema kahte eelnõu, mis oleks õhtusel ajal võib-olla mõistlik, kuna nende kattuvus on ka. See on selline novaatorlik lähenemine. Kas see on nüüd uus lähenemine rahanduskomisjoni poolt, et aja kokkuhoiu mõistes kahte eelnõu korraga esitleda? Aga teine asi, tegemist on ju automaksu õgvendamise järjekordsete eelnõudega. Aga miks te raiskate nii palju aega nende igasuguste õgvendamise eelnõudega, kui oleks lihtsam ta lihtsalt tühistada?

Suur tänu! See on väga hea küsimus. Olen kohtumistel, näiteks ka raadios automüüjate ja teenindajate liiduga, ja ma olen näinud uudistes veel teisi selle valdkonna ettevõtjaid ütlemas, et ärge nüüd rohkem mängige selle mõttega, et mootorsõidukimaks tühistatakse, siis saab turg korrastuda ja terve sektor saab rahulikult edasi töötada. See on tõesti olnud nende palve poliitikutel mitte nende sõnadega mängida. See segab nende äri.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite siin välja ka selle, et puuetega inimeste toetus tõusis. See tõepoolest, lastega peredel raske ja sügava puudega lapse korral, keskmine jäi välja, raske ja sügava puudega tööealiste korral, täiskasvanute korral. Kas te oskate öelda, kui palju tõusis raske puudega isiku toetus?

Ei oska. Puudega või erivajadustega inimeste toetused töötati välja sotsiaalkomisjonis ja Sotsiaalministeeriumis. Ma ei jätnud neid meelde ja ma ei võtnud neid ka praegu kaasa.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Küsin, kuidas me siia jõudsime. Mis on teie seletus? (Hääled saalis, juhataja helistab kella.)

Suur tänu küsimuse eest! Kui te võtate lahti näiteks käibemaksu- või tulumaksuseaduse, siis te näete, et neid on samuti mitukümmend korda muudetud nende kehtivusaja jooksul. Rahanduskomisjonis on olnud ka selline hetk, kus kolm erinevat tulumaksuseaduse muutmise eelnõu on korraga menetluses. Nii et maksuseaduste kohandamine on meie igapäevane töö ja selle üle võib irooniliselt imestada, aga sisuliselt küll mitte. Kes Riigikogus tööd tahab teha, see seadusemuudatustega peab tegelema.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esinaine! Teel, oleme õigel teel. Aga ma nüüd küsin, et ma loen seda eelnõu ja ega ma komisjonis ei saanud ka vastust, mitut inimest võiks see eelnõu sellel aastal puudutada ja kui palju võiks olla see summa, mis detsembrikuus need inimesed tagasi saavad, kellel on õigus tagasi küsida. Kas meil kuskil on need numbrid ka olemas?

Kahte eelnõu me siiski praegu … (Saalist räägitakse.) Jaa, sain aru. Ma vastan ka … Suur tänu küsimuse eest, ma sain aru! Kahte eelnõu me siiski korraga ei menetle, nagu Peeter Ernits püüdis mulle omistada. Ma olen viidanud, et järgmises punktis järgmise eelnõuga räägin lähemalt laste soodustustest, millele viitas oma kirjas õiguskantsler lisamärkusena, mitte seetõttu, et see oleks põhiseadusega vastuolus. Oma kirjas õiguskantsler ütles, et laste ja puuetega inimeste soodustused on poliitiline küsimus ja selle saali otsustada. Küll oli sellele esimesele lugemisele saadetud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu tekstis, millest ma praegu räägin ja mis praeguseks on saanud numbri 677, tabel, et liiklusregistrist kustutatud sõidukid 2025. aasta esimeses kvartalis. Selle eelnõu järgi arvutatakse ringi esimeses kvartalis riigist välja viidud 137 sõiduki, elukoha vahetuse tõttu välja viidud 137 sõiduki ja euroinfo andmebaasi alusel riigist välja viidud 1154 sõiduki maksuotsus. Aga see on ainult esimeses kvartalis. Ma isegi arvasin, et see arv on väiksem, aga paistab, et 11 kuuga see arv ei olegi nii väike.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ma tahtsin juba eelmise küsimusega, aga küsin praegu, et kui õiguskantsler ei oleks sekkunud, siis polekski kõike seda praegu olnud. Ja teiselt poolt sa ütlesid, et ettevõtjad ütlevad, et ärge rikkuge n-ö äri, aga samas sa viitasid, et neid õgvendamisi ja uusi eelnõusid tuleb veel. Kui palju neid siis tuleb, selle asemel et tühistada kogu selle asja, kupatuse?

Seda näitab aeg, kui palju tuleb veel. Aga praegu on sellest eelnõust väljas näiteks see, kui inimene ostab teise käest auto, maksab ära registreerimistasu ümberkirjutamise tõttu ja siis 14 päeva jooksul soovib tagastada, kuidas ta näiteks registreerimistasu tagasi saab, sest tehing tuleb tagasi pöörata. Ma julgen arvata, et neid tuleb esile veel, aga üldpõhimõtetes see seadus ei muutu. Euroopa Liidu riikides mootorsõidukimaksud ja registreerimistasud erineval kombel kehtivad peaaegu kõigis, vist ühes ei ole enam. Me olime eelviimane, kes kehtestas mootorsõidukimaksu.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul olid täna vaimse tervise päevakeskuses ingeltöötajad, kes iga päev töötavad raske, sügava ja keskmise puudega nende inimestega, kellel on vaimse tervise probleemid ja ka muud probleemid. Nad palusid väga seda edasi öelda, teades, et täna tuleb see arutelu ... Miks ma selle küsimuse ka esitasin? Neid väga solvab, kui räägitakse … Sügava puudega inimeste toetused tõepoolest tõusid, aga raske puudega inimeste toetused ümardati ja see tõus oli 15 senti. Ja neile teeb tegelikult haiget, kui räägitakse. Jah, sotsiaalkomisjonis arutati toetuste tõusu, see on tõsi. Aga kas rahanduskomisjonis nende toetuste numbritest ka juttu oli või ei?

Jah, ma märkasin, et mõned toetused ainult ümardati, seal oli 15 senti ja oli 54 senti. Aga te olite siis ju sotsiaalkomisjoni liige ja tegelikult teate nendele küsimustele vastuseid palju paremini kui mina. Te olite sellel ajal sotsiaalkomisjoni koalitsiooni liige. Te teate, miks te sellised määrad ja ümardamised välja töötasite.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Iga uue maksu puhul on vaja teha päris kulukad investeeringud, mis puudutavad selle infosüsteemi loomist, kuidas Maksu- ja Tolliamet kogub neid makse automatiseeritult. Ma tean, et vähemalt need olid need numbrid, mis olid kõige esimeses eelnõus, mis sai vastu võetud. Näiteks need investeerimiskulud olid 2,4 miljonit eurot, siis hilisemad administreerimiskulud 680 000 eurot, siis veel 915 000 eurot on juba selleks aastaks, et iga aastaga kasvavad, ja registreerimistasu haldamiseks on näiteks eraldi lisaks 300 000 eurot. Kas nüüd on arutatud ka kulud, mis tulevad veel lisaks nende uute muudatustega – see puudutab võib-olla ka järgmist eelnõud rohkem, aga nende eelnõude puhul kokku, kui palju neid administreerivaid kulusid veel lisandub?

Jah, need kulud olid kirjas esimesele lugemisele saadetud eelnõu seletuskirjas, 2025. aastal 235 000 ja 2026. aastal 140 000 eurot Maksu- ja Tolliametil. Need kantakse ameti enda eelarvest ja Transpordiameti kulude hinnang on 70 000 eurot ja see taotletakse Vabariigi Valitsuse reservist. Aga üldiselt ma arvan, et andmebaasid on valmis ja järgmistel aastatel neid uuesti vaja teha ei ole. See tähendab, et kui nüüd igal aastal kogutakse 200 miljonit, siis selle andmebaasi arendamise püsikulu jääb järjest väiksemaks kogutava maksu osakaalus.

Aitäh! Helmen Kütt, ma saan aru, et teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Suur aitäh, et te kohe võimaldasite mulle selle protseduurilise küsimuse! Ma küsin teie kui istungijuhi käest. Sest minu küsimus oli väga konkreetne, kas ei või jaa, numbritele tähelepanu pöörati. Mina ei andnud hinnangut ei kõneleja seisukohale ega millelegi muule. Selleks oleks olnud eeldav vastus, et jah pöörati või ei pööratud. See, et ettekandja hakkab, ma ei tea, sildistama, moraali lugema ja andma hinnangut sellele, mida sotsiaalkomisjonis tehti, teadmata ja protokolli lugemata, mida ma sotsiaalkomisjonis tegin – kas teie meelest on see korrektne?

Mina olen küll seda meelt, et tuleb jääda alati selle konkreetse teema raamesse. Aga ma ei tea tõesti, milline arutelu teil toimus sotsiaalkomisjonis ja ma ei tea ka, milline arutelu on toimunud rahanduskomisjonis. Seetõttu mul on väga keeruline siin teie aruteludes pooli valida. Ja ma ei oska ka seda vihjet kuidagi kommenteerida. Nii et ma arvan, et kõige mõistlikum on, kui me selle teemaga edasi läheme. Kui on veel midagi vaja täpsustada, siis on võimalik seda täpsustada läbirääkimiste käigus. Rain Epler, palun!

Aitäh! Annely, kõigepealt see, et sa ütled, et jätke rahule ja jätke sellest rääkimine, sest automüüjad ütlevad, et see segab nende äritegevust ja nii edasi, on minu arvates puhas demagoogia. Kui selle maksu kehtestamise juttu te ajasite, siis automüüjad ütlesid sama asja juba ka selle maksu kehtestamise kohta ja siis te ei pidanud seda argumenti millekski. Nüüd te siis sama argumenti jällegi maksu kaitseks kasutate. See on minu arust demagoogiline. Aga mu küsimus on selle kohta, et need probleemid, mida nüüd lahendatakse – nagu sa ise esile tõid, siin üht-teist jäetakse lahendamiseks tulevikus –, tegelikult neid tõsteti edasi toona, kui automaksu algne menetlus oli, kõik see, et kui auto võõrandatakse või hävib ja nii edasi. Siis oli nii siit puldist kui ka igalt poolt oli palju juttu sellest, miks see pole oluline ja miks pole midagi vaja muuta ja korrastada. Kas te lugesite komisjonis neid vanu stenogramme ja iseenda sõnavõtte ka ja siis oli mingi arutelu teemal, et mis me nüüd räägime, me peame ju endale 180 kraadi vastupidist juttu hakkama rääkima? Oli mingi arutelu selle üle komisjonis või ei olnud?

Ma kõigepealt ütlen, et võib-olla kasutage ChatGPT-d ja leiate Vikerraadio saate, kus automüüjate ja autoteenindajate liidu esimees kõneleb sellest, et mootorsõidukimaksu võimalik tühistamine võiks nüüd poliitikud mitte sellest rääkida. See saade on peale seda, kui Kristina Kallas käis välja, et mootorsõidukimaks võib-olla tühistatakse. (Saalist räägitakse.) No see oli nii! See oli Vikerraadio saade ja pärast, ma arvan, ma nägin "Aktuaalses kaameras" sedasama sõnumit esitamas ühte teist autode müüjat. Ja nende turg ja tellimused ja laojäägid – poliitikute sihuke mõtlematu sõnakasutus tõepoolest äri segab, nad on seda väljendanud. Aga ma vastan ka teisele poolele küsimusele. Ei, ma stenogramme ei lugenud, aga ma mäletan küll kõike. Olen seda meelt, et see tuli parandada.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Eks ettevõtjad ütlevad, et kogu kliimapoliitika segab ka neid, kogu see õigusruum. Paratamatult on alati erinevad vaatekohad, vaatenurgad. Aga tõepoolest, mina mäletan ka väga ehedalt seda, kui keskkonnakomisjonis räägiti mootorsõidukimaksust kui keskkonnamaksust. Lugupeetud Anti Allas oli meil komisjonis, kes tõi välja, või Rene Kokk tõi neid asjaolusid välja, et need probleemid, mis praegu on laual, vajavad lahendamist. Toona öeldi, et ei, need ei ole probleemid, rakendame ära ja siis vaatame, mis saab. Noh, õiguskantsler on alati meile ju öelnud, et praaki ei tohi teha. Nüüd see praak on siin laual, praaki püüame likvideerida. Aga minu küsimus laiemalt tuleb tegelikult selle kohta, et mootorsõidukimaks on ebaõiglane maks ja loob ebavõrdsust. Kas teie arvates peaks ka kohalik omavalitsus kohalikesse teedesse sellest midagi saama? Täna kahjuks ei saa.

Kust ma nüüd alustan? Alustan algusest. Õiguskantsleri osundatud põhiseadusega mitte kooskõlas olevad punktid tuleb parandada ja eelnõusid, seadusi tuleb parandada nii kaua, kui nad saavad korda, ja muuta, kui olukorrad muutuvad. Mootorsõidukimaksuga eeldatakse, et seda laekub 100 miljonit eurot. 9 miljonit eurot, selle arvel suurendati teatud sotsiaaltoetusi. Peaaegu 17 miljonit eurot on lastetoetused ja muudatus rohkem kui seitsmekohaliste busside mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu arvestuses. Nii et 100-st 27 maha lahutada, see on 73, aga 85 on juba eraldatud teedele. Nii et mootorsõidukimaksu kulupoolt, tulude vähendamist ja kulupool on juba suurem, kui seda üldse kogutakse. (Saalist küsitakse midagi.) Registreerimistasu on eraldi.

Nii, aga nüüd, Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Päris raske seis on järgmisel valitsusel, kes tuleb ametisse, sest te olete nii palju jama kokku keeranud, eesti keeles öeldes, et mida peab hakkama järgmine valitsus klattima. Üks nendest on automaks, siis seesama vangide Eestisse toomine, Rootsi vangide siia vedamine, erinevad elektrienergia, ühesõnaga, kallinemised, mis on tulnud sisse teie tegevusest jne. Päris hull seis. Aga ma tahaks teie hinnangut koalitsiooni tegevusele viiepallisüsteemis automaksu eelnõu menetlemise kohta. Täpselt nii, nagu siin täna juba mainitud on, et ma olen isiklikult sellest rääkinud selle menetluse käigus kordi ja kordi, küsinud siin saalis, rääkinud puldis, rääkinud komisjonis, ja pärast seda, kui sai õiguskantsleri poole pöörduti, siis lõpuks hakkas asi liikuma, et mis saab autodest siis, kui ta põleb, hävib, upub, kaob ära. Siis oli kõigil väga okei, kõik teie menetlejad siin, kogu teie kamp siin ei saanud aru, et see probleem on. Ja pärast seda siis, kui õiguskantsler koputas teile pea peale, siis ütlesite, et oi, kui tore, et keegi viitas sellele. Millise hinnangu sa annad viiepallisüsteemis enda ja oma partnerite tööle?

Viiepallisüsteemis hinnangu andmist me rahanduskomisjonis ei arutanud. See eelnõu, kõik need teie toodud võimalused – põlemine, hävimine, varastamine, riigist väljaviimine – jõustuvad tagasiulatuvalt. Mootorsõidukimaks arvestatakse ringi 1. jaanuarist sellel aastal. Maksuteated arvutatakse ringi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa! Vaata, Anneli, ma ei tea, sa tõid selle automüüjate jutu siia. Ma mõtlen, kas sa päriselt ei saanud aru, et see oli tegelikult ju irooniana mõeldud. Saate isegi aru, et peale seda, kui keegi on meil kõri niimoodi kinni pigistanud, palun ärge andke meile lootuse hapnikku, las me sureme, lõpetame oma piinad kiiremini ära, kõigile parem. See oli tegelikult niimoodi mõeldud. Kas sa ise ka nüüd aru ei saa, et sellised eelnõud, see ja see järgmine, mida te olete siia toonud, on ju purukeste pakkumine peale seda, kui te olete leiva ära varastanud?

Ei, ma ei saa teiega nõustuda. Automüüjad, need, keda mina olen kohanud, on rääkinud seda täie tõsidusega. On ka teada, et aasta tagasi, viimases kvartalis osteti autosid ette. Automüüginumbrid olid väga suured. Selle aasta esimesel poolaastal on müük väiksem, kõik arvestasid sellega, sest osteti ette ära, mis on igati normaalne turukäitumine. Ja siis mingisugusel hetkel turg peab stabiliseeruma. Ja vot seda turu stabiliseerumist mootorsõidukite müüjad ja hooldajad ootavad.

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Vot selle automaksuseaduse menetlemine, mille te siin läbi rullisite, on pahas mõttes hea näide sellest, kuidas koalitsioon töötas või töötab. Te rullite lihtsalt üle. Te räägite küll kaasamisest – tehke muudatusettepanekuid eelnõude kohta ja nii edasi, ja nii edasi –, aga sisulist arutelu tegelikult ei ole. Teid ei huvitagi üldse nende eelnõude juures ka opositsioonisaadikute ettepanekud. See on üliharv juhus, kui midagi sellest sisuliselt ka ette võetakse ja vaadatakse. Nüüd ma tahangi küsida ikkagi, et astu korra oma rollist palun välja, anna hinnang automaksu menetluse koalitsiooni käitumisele komisjonides. Minister astus eile välja ministri rollist korra, oli keegi teine. Äkki sa astud korra välja komisjoni esindaja rollist ja annad inimesena, Annely Akkermannina, selle hinnangu, kuidas sa hindad viie palli süsteemis selle eelnõu menetlemise kvaliteeti?

Täna on nüüd teine ja kolmas mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse registreerimistasu osa muutev eelnõu. Kõikide nende kolme eelnõu muudatustega tullakse vastu erinevatele sihtgruppidele. Ma pean seda heaks. Kõik need annavad leevendusi sihtgruppidele. Ka keskkonnakomisjonis oli eelnõu, mis romudega ja kadunud sõidukite arvelt mahavõtmist parandas. Ma ausalt öeldes lugesin uudistest ja täpsemalt jäi silma, et Mait Klaassen sai isegi mingisuguse tunnustuse romude probleemi oskusliku lahendamise eest. Nii et vähemalt nelja eelnõuga on võetud arvesse sihtgruppide muudatusettepanekuid ja kitsaskohti likvideeritud. Viies eelnõu tuleb veel.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Üks teine küsimus oli tegelikult – ma loodetavasti jõuan selleni ka –, aga sinu viimane vastus oli, et Mait Klaassen sai tunnustuse. Kas teil Reformierakonnas käib nii, et kui opositsioon on mingist asjast pikalt rääkinud ja siis te olete selle vastu ajanud, aga siis te lõpuks saate aru, et tegelikult see tuleb ikkagi teha, ja siis te valite enda hulgast kellegi välja, antud juhul siis Mait Klaasseni, ja siis tunnustate teda hea töö eest? See on esimene küsimus. Aga mul on selle maksu kohta ka küsimus. Ja tegelikult selle komisjoni arutelude kohta on küsimus. Võib-olla mitte just eelnõu, aga kuna kolleeg Võrklaev on sul ka seal komisjonis, siis kas ta on kuidagi säranud ja rõõmus olnud, et automüük on vähenenud? Ma mäletan, kui see automaksuseaduse tulemine hakkas, siis ju kõik oli selle rohestamise nimel, et on liiga palju autosid ja liiga suured autod ja maailm saab hukka, aga et maailm saaks rohelisemaks, siis tuleb sihuke maks peale panna, et inimesed hakkavad rohelisemaid autosid ostma. See oli Võrklaeval alguses see jutt, et see kõik on kantud sellest ideoloogiast. Kas Mart käib rõõmsa näoga ringi: yes, automüük on all, maailm on läinud rohelisemaks? Saad sa seda öelda? See on ikkagi komisjonis toimuva kohta küsimus, ma leian.

Ütleme, komisjoni protokolli ausalt öeldes kellegi rõõmu ei kanta. Ega ma ei jälginud Mart Võrklaeva näoilmet ega proovinud aru saada, mida ta mõtleb – on ta rõõmus või on ta kurb. Aga mis puudutab Mait Klaassenit, siis ikkagi see tunnustus tuli talle väljastpoolt. Ma võin selle uudise üles otsida. Keegi väljastpoolt Reformierakonda ja meie maja tunnustas teda romude probleemi oskusliku lahendamise eest.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea Annely! Ega ma ei tahaks sinu rollis olla. Aga ma nüüd kuulasin su vastuseid ja ma sain aru, et registreerimistasu on hetkel laekunud umbes 50 miljoni alla. Siis sa lugesid, kuidas 27 miljonit ja 9 tuleks nagu tagasi anda, siis tulevad veel mõned eelnõud. Lõppkokkuvõttes on üks asi. Me peaks ikka selgelt ütlema, et see eelnõu läks untsu. See mootorsõidukimaks viis teie reitingu vähemalt poole võrra allapoole, kui ta enne oli. Ainuke variant on ju, et päästa ennast, mitte see, et jupiti oksa saagida ja parandada. Ma hindan väga kõrgelt, et neid püütakse parandada, aga tegelikult ju riigieelarvesse sealt praktiliselt midagi ei laeku. Autoostjad täna ootavad loomulikult 2027. aastat, sest siis nad saavad autod odavamalt osta. Kas sa oskad öelda, kas on ikka mõtet, kui vaadata, et 23 miljoni pärast praegu käib see meeletu tõmblemine?

Kui sa ütlesid, et sa ei taha minu nahas olla, sest ma mäletan seda aega küll, kui sa rahanduskomisjoni esimees olid, ja sa vägagi tahtsid olla rahanduskomisjoni esimees. Nii et ei tasu mind haletseda. Ma ei vaja kaastunnet. (Saalist räägitakse.) Ma ei vaja kaastunnet. Vabandust! Aga mootorsõidukimaks kehtib Euroopa Liidus peaaegu kõikides riikides. Ja mootorsõidukid, selleks, et nendega sõita, tuleb pidada autoregistrit, liikluspolitseid, teid ehitada, teid hooldada. Selle jaoks tuleb koguda maksuraha. Miks peaks koguma maksuraha üldiselt ühiskonna käest, nende käest, kellel polegi autot või kes sõidavad ühistranspordiga? Selles mõttes on maksude õigluse suhtes mootorsõidukimaks igati omal kohal.

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui automaksu välja töötati, oli kaks eesmärki. Esiteks, koguda riigieelarvesse raha, ja teine eesmärk oli keskkonnaalane, et vähendada saastamist. Ja nüüd on selgunud, et ei kogutud nii palju raha, kui prognoositi, ja see summa on jäänud alla 50 000, kuigi planeeriti lausa 137 miljonit eurot aasta lõpuks. Nüüd on see jäänud alla 50 miljoni, ma parandan ennast. Kuidas te nüüd hindate – kuna autosid on vähem ostetud –, kas see automaksuseadus õigustas ennast või mitte?

Jah, automaksuseadus õigustas ennast ja automaksuseadus õigustab ennast, on vaja koguda makse selleks, et autoga sõitmist võimaldada. On olemas ühiskondlikud kulud. Ja selleks, et autod saaksid sõita, on teed, liiklusohutus, teedehooldus, liikluspolitsei. Ma ei räägi veel nendest avariide kahjudest, mis on ka autosõiduga seotud. Mootorsõidukimaks on mõistlik maks ja seda peavad maksma need, kes teedel sõidavad, ja kellel on rohkem autosid, need peavadki maksma rohkem.

Head kolleegid, meil on siin veel mõned küsimused. Kõigepealt Anti Allas, palun!

Aitäh! Hea kolleeg Anneli! Ma tõesti eelmise küsimusega, et kuidas me siia jõudsime, ei soovinud ironiseerida. Me peame siin saalis üksteist rohkem kuulama õppima. Neid ettepanekuid tõesti tuli nii koalitsioonilt kui ka opositsioonilt. Fakt on, et see täpselt niimoodi oli. Ka need ettepanekud, mis täna õiguskantsler on meile esitanud ja mida me täna siin menetleme, olid ka tookord komisjonis laual, aga kahjuks jõuga lükati maha. See on siiralt nii. Aitäh!

See ei olnudki küsimus.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks oli päris hämmastav kuulda seda teiepoolset selgitust, et automaksu on vaja selleks, et me kõik saaksime autoga sõita. Tekib selline küsimus, et kas me siis enne seda, kui automaksu ei olnud, ei saanud autoga sõita. Minu meelest oleme kogu aeg saanud autoga sõita ilma selle automaksuta. Ja naljaga pooleks võiks ju küsida, kas järgmiseks teete jalgrattamaksu, et me saaksime jalgrattaga sõita. See on ju absurdne jutt! Mootorikütuse aktsiisi kogutakse igal aastal, ma ei tea kui palju – tohutu kogus raha, mille eest saaks rahulikult kõiki teid ülal pidada ja nii edasi, aga te lihtsalt olete suunanud selle mujale. Selles on asi. Aga minu küsimus teile seisneb ikkagi selles, et ma kuulasin ka kabinetis olles, et teile korduvalt pakuti võimalust tunnistada seda, et tegelikult te olete teinud tõsiseid vigu selle mootorsõidukimaksu kehtestamisel. Need vead, mida te parandate ju selle eelnõuga või järgmise eelnõuga, olid konkreetselt asjad, millele opositsioon juhtis korduvalt tähelepanu. Miks on nii raske tunnistada, et midagi on valesti läinud, et oleks saanud paremini? Mis see on? Kas teil on mingi põhimõtteline hoiak, mis ei luba üldse vigu tunnistada?

Teate, me oleme mõlemad usklikud inimesed. Inimene on ekslik, ja siis tuleb tõusta ja edasi minna. Me teeme vigade parandust ja need eelnõud on ka vigade parandus.

Anti Poolamets, palun!

Ja ega te ühtegi mõistlikku sõna ei kuulanud, kuigi osundati põhiseadusvastasusele ja paljudele teistele probleemidele. Aga on olemas üks loom, on jäär, kes lihtsalt tuimalt jookseb vastu seina ja teeb seda korduvalt. Ma olen ka lambapidaja olnud ja näinud, kui juhm ikkagi see jäär on. Ja teie olete niimoodi tegutsenud. Aga ma ikkagi tahaksin teada, mis ikkagi on seaduse eesmärgid. Teie üks allikas ütleb, et see on keskkonnaeesmärk, teie ütlete konkreetselt, panete käe lauale, et selleks, et autod sõita saaksid, tuleb koguda makse. Mina arvasin, et tuleb lihtsalt bensiini paaki panna, aga ei, selleks tuleb koguda makse. Väga oluline on seaduse eesmärgid teada saada, sest Euroopa Liidus ikkagi see elektriautodele üleminek ja CO2-maksundus on ju kõik keskkonnasäästu argumendiga. Mis siis peale jääb?

Automüüjad on öelnud, et mootorsõidukimaks sellise disainiga, nagu ta on, on muutnud neid autosid, mida eestlased ostavad, ja on kasvanud elektriautode ost, elektriautode osakaal Eesti autopargis samamoodi kasvab. Ja see on nii ka Põhjamaades. Mootorsõidukimaksu ettevalmistamise ajal tegi rahanduskomisjon visiidi Soome ja nemad täpselt samamoodi koguvad makse selleks, et saaks autodega sõita. Nad soovivad koguda mootorsõidukimaksust teedeehituse, hoolduse ja liikluskorralduse jaoks pool protsenti SKP-st. See on olnud seotud kütuse tarbimisega. Aga nad ütlevad, et mootorsõidukimaksu laekub järjest vähem, sest autopark muutub nii, et autod tarbivad järjest vähem kütust ja maksavad vähem kütuseaktsiisi. Suur osakaal on elektriautodel. Ja nad peavad disainima ringi oma mootorsõidukimaksu, et koguda pool protsenti SKP-st. See on täiesti mõistlik areng.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite praegu väga õigesti, et ka aktsiisilaekumine väheneb. Aga sõnade mängust, poliitikute sõnade mängust. Automüüjad ootavad seda, et sõnademäng lõppeks ära, aga võib-olla oleks kõige targem siin praegu lõpetada selle maksu ära ja tühistada, et ei olegi enam seda maksu. Seda enam, et automüük ju vähenes tunduvalt. Need vahendid, mis laekuvad praegu eelarvesse, on ka kaks korda väiksemad vähemalt, kui te ootasite. Aktsiisimaks ka langeb. Kui me kaotame selle automaksu, siis ka autosid hakatakse rohkem ostma ja selle jäänud mõned miljonid, mis on jäänud, see käibemaksust või automüügist tuleb tagasi. Nii et jääbki selline fifty-fifty. Võib-olla oleks õigem see automaks ikkagi tühistada.

Jah, selle võrra, mis sellel aastal automüük on vähenenud ja sellega seotud maksud vähem laekunud, siis eelmise aasta viimases kvartalis osteti selle aasta esimese poole autod ette ja siis laekus neidsamu makse lihtsalt selle võrra rohkem. Nii et teatud ajaperioodi jooksul ikkagi stabiliseerub autoturg ja automüüjad seda ootavad. Aga auto kasutamisel on oma kulud. Autodel on vaja teid, parkimiskohti, liikluspolitseid, liikluskorraldust. Me ju teame, et nende kulude katteks eelarve tulupoole peale tuleb raha koguda. Ma arvan, et autode tarbeks on mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu kogumine vägagi aus ja õiglane. Me peame seda maksu disainima nii, et autopark oleks säästlik, jõukohane ja mõistlik. Aga see disainimine ei ole olnud lihtne ja ma arvan, et see töö läheb veel edasi. Aga põhimõtteliselt ma arvan, et mootorsõidukimaks on õiglane ja mõistlik.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, te põhjendasite automaksu sellega, et maksu kogutakse selleks, et oleks võimalik autoga sõita. Kas see tähendab teadlikku kihistamist, et kõik ei peagi saama autoga sõita, sest kõik ei jõua lihtsalt maksta? Kas eesmärk ongi vaesemad inimesed liiklusest kõrvale tõrjuda, et niinimetatud eliidil oleks mugavam liigelda?

Ei, see ei vasta sugugi tõele. Mediaanautomaks on 116 eurot aastas ja see on veidi üle 10 euro kuus. Võrreldes ükskõik mis autokütusega, eriti näiteks diislikütusega, saab 10 euroga sõita umbes 100 kilomeetrit.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No tõesti, neid pärleid tuleb seal praegu ikka niimoodi, et tead, ma lihtsalt palun, räägi veel, räägi veel. Esimese kvartali kukkumine tuli sellest, et kõik tegid oma autoostud enne 1. jaanuari 2025 ära, et kohe-kohe hakkab taastuma? Vabandust, ega auto ei ole selline asi, et kui ma ta aasta lõpus ära ostan, siis poole aasta pärast ma hakkan uut ostma. Oh ei! Ja kõik tegid seda selle pärast, et kõik teadsid, et maksutsunami on tulemas. See tsunami käis üle. Ja mis te tõesti loodate, et kõik nüüd taastub ruttu ära? Ei, see kõik on ju ära hävitatud ja see ei taastu enne, kui automaks ära kaotatakse. Noh, mis jutt see on, on ju, et automaksu on vaja selleks, et teed ja politsei ja liikluspolitsei … Autodel on ka liikluspolitseid vaja, me kuulsime praegu, järjekordne pärl oli. 30 aastat nagu ei olnud seda kõike meil. Kas 1. jaanuarist 2025 hakkasime siin riiki pidama? Enne seda kõike ei saanud, mitte midagi ei olnud, eks ole. Nüüd oli seda automaksu vaja, et see kõik oleks. Ja ausalt öeldes, mis jutt see on, et automaks on neile, kes autoga sõidavad, et nad saaksid autoga sõita? Järjekordne pärl. No tõesti, inimesed, kuulake, mis sealt tuleb! See lööb samamoodi ju neid inimesi ka, kes autoga ei sõida või kes autot ei oma. Kas piim, liha, esmatarbekaubad, leib, kuidas see nagu poodi jõuab? Selle maksavad ju kinni ka need inimesed läbi automaksu, kes autot ei oma. Kas oli liiga raske aru saada?

Oli teil vist jah raske aru saada minu selgitustest.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Vladimir Arhipovi. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Me arutame täna eelnõu, millega tahetakse kohendada mootorsõidukimaksu, teha sinna väike värskendus, lühendada maksustamisperioodi teatud juhtudel ja viia maks justkui kooskõlla põhiseadusega. Aga ega see ei ole see probleemi lahendus, mida Eesti inimesed täna ootavad. See on nagu panna plaastrit haavale, mida keegi ei oodanud ega tahtnud ka. Ega Eesti inimene ei küsi, kas maksustanud perioodi saaks kuu võrra paindlikumaks teha, vaid Eesti inimesed küsivad, miks üldse on vaja automaksu, mis karistab tööl käimist, pereelu ja maal elamist. Automaks ei ole keskkonnapoliitika, ta ei vähenda saastet, ta ei paranda ühistranspordi. Automaks on lihtsalt maks, mille eesmärk on täita auku eelarves, mille valitsus ise lõhki kulutas, ja mis ka ebaõnnestub, sest laekumine on ju kaks korda väiksem planeeritust. Meil on täna olukord, kus inimene, kes sõidab vana autoga tööle, maksab mitte selle pärast, et ta saastab, vaid lihtsalt selle pärast, et tal ei ole raha uue auto ostmiseks. Maal elav perekond ei saa minna lapsega trenni või vanaemale külla ilma autota. Kas me tõesti tahame anda sõnumi, et metsaäärsesse Eestisse jäämine maksab eraldi? Tänane eelnõu on katse teha olemuslik pahategu natukene nägusamaks. Veidi pehmem maksustamisperiood, natuke paindlikkust, natuke põhiseaduslikkust, aga probleemi sisu see ei muuda. Kui hoones on vundament mäda, pole mõtet värvida seinu. Head kolleegid, siin ei ole vaja parandada detaile. Siin on vaja teha üks otsus, kas me seisame inimeste, ettevõtete ja regionaalpoliitika eest või uue tarbetu maksu eest. Seetõttu on siin vaja lõpetada automaksu projekt tervikuna ning tühistada mootorsõidukimaks, mitte muuta, mitte lihvida, vaid tühistada. Eesti vajab tarku otsuseid, mitte röövmakse. Eesti vajab investeeringut, mitte karistamist. Eesti vajab usaldust oma inimeste vastu, millega see valitsus kuidagi hakkama ei saa. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kolleegid saalis, ekraanide taga ja kõik kaasaelajad! Nüüd me siin oleme selle käpardliku mootorsõidukimaksu kehtestamise järgselt nõndanimetatud pisiparandusi tegemas. Kui eelmine aasta sai pidevalt viidatud sellele ja Rene Kokk komisjonis ja ka siin suures saalis pidevalt juhtis tähelepanu teemale, et arvelt maas autode maksustamine ei ole põhiseaduspärane, siis alles 26. veebruari 2025 õiguskantsleri ettepanekust avanesid koalitsiooni silmad. Ja minu arust on eriti küüniline sotside küsimus, et kuidas me siia jõudsime. Siia jõudsime koos Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside kaasabil, kes kahe käega hääletasid mootorsõidukimaksu poolt, mis on maainimestele regioonis puhtalt omandimaks selle eest, et sul on auto, sa maksad. Nüüd, demagoogiline väide selle kohta, et automaksust või mootorsõidukimaksust kogutud raha läheb kuhugi teedeehitusse – ei, ta ei lähe ju! Eelmine rahandusminister ütles selgelt, et raha on igale poole vaja ja selleks me selle mootorsõidukimaksu tegimegi. Väidetud seda, et aastalõpumüügid automüüjatel olid suured – loomulikult! Selle pärast nad olidki suured, et 1. jaanuarist kehtestati mootorsõidukimaks, mis oli seotud registreerimistasuga. Automüüjad ütlevad seda, et oleks me tavapäraselt edasi müünud, riik oleks käibemaksu autode müügilt saanud suurusjärgus sama summa. Nii et selline hookuspookus nullitrikk, kus see antud eelnõu, tähendab, maksueelnõus ja mootorsõidukimaks ei täida eesmärki, ei keskkonnakaitselist, ei rahanduslikku eesmärki. Seda eesmärki täidab, et rahvale pandi üks maks juurde. Ja kui see oli eesmärk, et lugege mu huultelt, makse ei tule ja makse ei tõuse, siis see eesmärk täideti. Ja see maks pandi inimestele peale. Nüüd komisjoni ettekandja võidukad näited, et Euroopas on automaks igal pool. Nii, ja kuhu me siis jõuame? Eesti on üks viimastest, kus ei ole automaksu. Kuid ärme unusta, et Eesti on ainuke Euroopas, kus on e-valimised. Vaat sellele ei pööra mitte keegi tähelepanu. Samamoodi on Eesti üks vähestest Euroopas, kus toiduainete käibemaks on kõige kõrgem. See võrdlus koalitsiooni ei huvita. Tuuakse ainult oma propagandistlikud näiteid, et automaksu ei ole ainult Eestis ja veel mõnes riigis. Nüüd me siis sõidame rind ees edasi ja me oleme Euroopas ainukesed, kus on e-valimised, ja tänu sellele purjetatakse. Siis raha oli igale poole vaja. Sellest lähtuvalt tuletan veel kord meelde, et automaksu kaudu see hind jõuab lõpuks ka tarbijale. Me ei saa väita, et see raha läheb ainult teedesse, kuid see raha võetakse ka teist kaudu inimestelt ära. On see läbi toiduainete, on see läbi teenuste, on see läbi transporditeenuse – kõik hinnad lähevad sinna lõpptarbija hinna sisse. Nüüd see omandimaks. EKRE saab kindlalt öelda, et see tulevikus lõpetatakse ära, see maks kaob ära. Eelnõu sisu vaadates ja kogu see eeljutt, mida ka komisjoni esindaja rääkis ja komisjoni esimees rääkis, siis selle parandamisega, noh, kui vaadata neid ettepanekuid või muudatusi, siis kui mootorsõidukimaks on tasutud, siis mootorsõidukimaksu maksja kannab raha maksuametile iseenda arvelt. Kuid kui talle tuleb tagastus, siis kantakse see tema jaoks mingile müstilisele ettemaksukontole, mida paljud maksumaksjad ja automaksu maksjad ei teagi, et selline asi on olemas. Nii et tema seda raha sisuliselt ei näegi. Selles mõttes tulevikus tasub mõelda. Ja kindlasti EKRE, kui saab võimule, lõpetab mootorsõidukimaksu seaduse kehtimise. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt kolleeg Anti Allas, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kõik istungi jälgijad! Ma arvan, et siin saalis pole neid, kes oleksid eraldivõetuna sisuliselt vastu käesolevas seaduseelnõus esitatud muudatustele, et viia mootorsõidukimaksu seadus kooskõlla põhiseadusega. Pole ju õige, kui riik üritab maksu küsida sõiduki eest, mida omanikul enam pole, või teha seda perioodil, mil see vara on tema valdusest ebaseaduslikult võetud. See on õigluse küsimus. Õiglusest ei saa ega tohi riik, seadusandja, meie siin saalis kõrvale hiilida, põhjendades seda haldusliku lihtsuse eesmärgiga. Õnneks see katse kokkuvõttes ei läinud läbi. Siinjuures tuleb tänada õiguskantslerit, kes nendele kitsaskohtadele jõuliselt tähelepanu juhtis. Äärmiselt kahju on muidugi sellest, et seaduseelnõu siia saali toojad tollal keeldusid jäärapäiselt vastavat kitsaskohta likvideerima. Sellele puudusele juhtisime koos hea kolleegi Tanel Teiniga töörühmas korduvalt tähelepanu, kuid meie ettepanek ei langenud viljakale pinnasele. Minul isiklikult on see õppimise koht, et mitte kunagi ei anna ma enam järele, kui ilmselget viga üritab mõni kõrgest erakondlikust valimistulemusest jalgealuse kaotanud kogenud valitsuspoliitik Riigikogu liikmetele peale suruda. Aga olgu. Loodetavasti saavad vastavad muutused ka teoks. Ja sotsiaaldemokraadid igati toetavad kõiki mõistlikke ettepanekuid, mis niinimetatud automaksu vähemalt mõistlikumaks ja õiglasemaks muudavad. Kuna mootorsõidukimaksu seaduse muutmine on täiendavalt veel täna päevakorras, siis mõned mõtted ka järgneva automaksuga seotud päevakorrapunkti kohta. Mul on hea meel, et plaanis on muudatused, mis leevendavad lastega perede kasutuses oleva sõiduki aastamaksu kohustust, ja eriline tänu ka väikebusside maksuleevenduse eest. Need olid ebaõiglased. Ka need ettepanekud olid tollal laual, kuid eelnõu eestvedaja lükkas need sealt maha. Loodetavasti saavad need vigade parandused siin saalis nüüd lõpuks tehtud. Kurvaks teeb aga see, et praegused valitsuserakonnad ei ole siiski varasemast õppinud ega soovi kõiki hädavajalikke muudatusi korraga mootorsõidukimaksu seadusesse viia. Tõesti, ma ei saa aru, miks koalitsioonierakonnad soovivad raiuda saba tükhaaval. Nimelt hääletati komisjonis maha minu ja Madis Kallase tehtud selgelt vajalik ettepanek, et automaksu viia sisse regionaalne leevenduskomponent, mis vähendaks maainimeste automaksu määra ja teeks selle maksu ühiskonnas õiglasemaks. Veel kord: maal on auto hädavajadus, seal ei ole sageli mingit alternatiivi normaalselt liikuma saamisele, tööle, kooli, arsti juurde, poodi või kuhugi mujale vajalikku kohta. Südamest loodan, et ka Eesti Puuetega Inimeste Koja saadetud ettepanek leiab meie fraktsioonile siin saalis leiab toetust järgmise punkti raames, automaksuvabastus puuetega inimestele, kuid sellest räägib juba täpsemalt meie fraktsiooni nimel Helmen Kütt. Kokkuvõtteks, head kolleegid, teeme mõistlikud muudatused korraga ära, see on absoluutselt kõigile kasulik. Nendele, kes küsivad, kas sa automaksu tühistamist toetad või ei toeta: seni toetan, kuni kõik mõistlikud muudatused ei ole automaksu sisse viidud. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame ikka sellest, et seda mootorsõidukimaksu ei oleks pidanud üldse tegema. Ma saan aru, et Anti on ka nüüd muutnud oma arvamust. Esimese lugemise ajal ta ütles, et see on hea seadus. Nüüd ta ütles, et nii kaua, kui häid parandusi pole tehtud, ta ei toeta ka seda mootorsõidukimaksu, kui ma õigesti aru sain. Aga rääkime nüüd sellest teemast. Komisjoni esinaine rääkis, kuidas peab teede peale raha minema. No tänasel hetkel, kui me tahame 2030. aastaks valmis ehitada kolm kiirmaanteed 2 + 2 Iklasse, Tartu ja Narvast Tallinnasse, oleks minimaalselt vaja 1,9 miljardit eurot. Kui me vaatame selle aasta riigieelarvet, siis näeme, et seal on täna koos lisaeelarvega peaaegu 180 miljonit. Ehk järgmise nelja aastaga kuidagi neid teid valmis ei ehita. Kui me räägime autosõitmisest, siis teedeehituseks peaks minema kütuseaktsiisist raha. Kui me vaatame selle aasta riigieelarvet, siis näeme, et riigieelarves on planeeritud kütuseaktsiisidest 240 miljonit eurot. See kõik peaks minema teedeehitusse, aga tegelikkuses sealt 60 miljonit ei lähe. Me küsime, kuhu ta läheb. Vot ei tea. No siis räägitakse, et autod peavad ju kõike kinni maksma. Mina küsiksin jälle vastupidi. Kui ma vaatan siin ühistranspordi toetuseks minevat raha, siis see on pea 175 miljonit eurot. Kes peaks nüüd kinni maksma selle 175 miljonit eurot? Kui mina ühistransporti ei kasuta, maksan kütuseaktsiisi, mis peaks minema teedeehitusse, siis ma olen oma kohustuse täitnud. Aga praegu tundub, et mootorsõidukimaks läheb ei tea kuhu, aga teoreetiliselt võiks see ühistranspordi toetuseks minna. Aga me näeme täna raudtee-ehitust. Me mitte keegi aru ei saa, kuhu tegelikult need kulud lähevad. Täna peaks saama Tallinnast Tartusse ja tagasi sõita juba 160 kilomeetrit tunnis [liikuva] rongiga, aga raudteed valmis ei ole. Oleks pidanud olema juba ammu valmis, uued rongid peaks seal juba sõitma, aga ei sõida. Kes kinni maksab? Jälle autoomanik, sest kes see muu maksab. Proovime siis selle mootorsõidukimaksuga kätte saada. Nüüd me vaatame, kui palju on riigieelarvesse registreerimistasu laekunud. See number on suurusjärgus 50 miljonit. Kui me räägime täna kahest eelnõust, üks, mida me praegu arutame, ja kohe järgmisest, siis seal on arvutatud, et 27 miljonit tuleb juba vähem raha. Ma ei usu, et ükski erakond siin saalis oleks tahtnud endale 23 miljoni eest saada sellist miinusteringi, nagu on saanud. Noh, ütleme, Reformierakonna kukkumine on kõige valusam, [Eesti] 200-t nagu enam praktiliselt ei ole. Sotsid tagurdati vahepeal valitsusest välja, neil on stabiliseerunud vähemalt, ei ole langustrendi enam seal väga näha. Aga me ikkagi aru ei saa, kelleks või milleks seda tehakse. Ja nüüd me hakkame seda koera saba tükkhaaval otsast lõikama. Ma arvan, et siin saalis ei ole mitte ühtegi poliitikut, kes ei usuks seda, et 2027. aastal mootorsõidukimaks tühistatakse. No see on rohkem kui kindel. (Saalist öeldakse midagi.) Isegi sel juhul, on ju, sest Isamaa Erakond kindlasti ei lähe ühtegi koalitsiooni, kus esimese seaduseelnõuna siia saali ei tooda mootorsõidukimaksu likvideerimist. Täpselt nii ongi! See on meie tingimus, väga lihtne tingimus. Seal on kaks tingimust, teine on ... Palun kolm minutit.

Jah, kolm.

Teine on ka maamaksu oma, mida sotsid, ma ei tea, kelle või milleks nad seda tegid. Siiamaani ma ei ole aru saanud, miks nad seda tegid. Aga tulu sealt ei ole ühtegi senti saanud. Kaks omavalitsust ainult küsivad raha juurde, teised keegi ei küsi. Eks see oli sihuke rumal ja emotsionaalne hetkeotsus. Ma loodan, et see muudetakse ka ära, et kodualuse maa eest ikka ei saa hakata küsima ühel hetkel sajakordset või 100% tõstmisega maamaksu, vaid see on ikkagi tasuta. Aga veel kord siia mootorsõidukimaksu juurde. Veel kord rõhutan seda, et Isamaa Erakond on algusest peale väga selgelt seisukohal olnud, et seda maksu ei oleks pidanud üldse olema. Ja esimesel võimalusel, kui peaks Isamaa Erakond saama valitsusse, tühistatakse see esimese seadusena ära. Nii et, kallid automüüjad, tuleb veel aasta oodata. Ei ole mitte midagi teha. Oodake 2027. aastani! Nagu me oleme aru saanud, väga paljud Riigikogu liikmed ja paljud teised ostsid 2024. aasta detsembris – me oleme lugenud siin Facebookis, kes kui uhke auto ostis – autod ära enne, kui automaks tuli. Ja nüüd nad rahulikult kannatavad järgmise valimistsüklini, et järgmist autot osta, aga mitte enne, kui mootorsõidukimaks on tühistatud. Nii et me vabandame automüüjate ees, aga süüdi ei ole mitte tänane opositsioon, vaid tolleaegne kolme erakonnaga moodustatud koalitsioon, kes selle seaduse üldse tegi. Poleks seda seadust tehtud, ei peaks praegu muretsema, et automüüki praktiliselt ei ole, riigieelarvesse raha ei laeku. Aga nii nagu üks Rahandusministeeriumi ametnik ütles ju mõned päevad tagasi, et küll nad selle raha ikka ära raiskavad ja küll see raha riigieelarvesse tuleb. Kui ei ole autot ostetud, küll ta läheb millegi muu peale. Ei lähe! Inimesed hoiavad hirmuga oma raha täna hoiuste peal, kui tal on midagi hoida. Aga enamikul inimestel ei ole mitte midagi hoida, sest käibemaksu 20%-line tõus ja tulumaksu 10%-line tõus, rääkimata aktsiisitõusudest, mis igal aastal tõusevad, ja elektrile pannakse ma ei tea mis makse söögi alla ja söögi peale juurde – inimestel läheb kogu see raha ära. Ja kui keegi räägib, et kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus toob järgmine aasta õnne meie lauale, siis vaesekesed, ei tea need eelnõu tegijad veel seda, et pensionärid, kes on parimad valijad, ei saa sellest tulumaksuvabastust mitte ühtegi senti, sest nende taskust võeti see aasta ära juba 17 miljonit eurot, kuna keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba, ja järgmisel aastal on see number üle 30 miljoni. Nii et mitte nad ei saa, vaid nende arvelt hakatakse kõrgepalgalistele, kes saavad üle 2200 euro palka, toetust andma. Aitäh!

Ma nüüd erandina proovin lihtsamat teed, äkki läheb tõhusamalt. Rain Epler, kõigepealt protseduuriline küsimus. Äkki saame sellega hakkama?

Jaa, ma ausalt öeldes, Toomas, kaalusin, et kas mitte panna kõnet sisse ja jätta esialgu protseduuriline küsimus, aga siis ma hakkasin mõtlema, et siis sa võib-olla enne protseduurilise mõttes lõpetad protseduuri ära ja siis ma ei saagi pärast kõnet. Siis ma panin mõlemad sisse, aga sa võtsid õiges ja heas järjekorras. Tänan selle eest! Aga küsimus on tõsine ja protseduuriline. Ma küsin sinu kui aseesimehe hinnangut ja osalt küsin ka sinu kui Reformierakonna tipp-poliitikult infot olukorra kohta. Anti Allas viitas puldist sellele, et minu arust, ma ütleksin, et olukorrale, kus me oleme väga lähedal isegi sellisele põhiseaduslikule kriisile. Me teatavasti teame, et Riigikogu liikmed on oma mandaadis vabad. Anti Allas ütles, et keegi kogenum kolleeg koalitsioonipartneri erakonnast survestas teda mingisuguseid otsuseid tegema. Kui see tõepoolest nii on, siis mitte vähe sellest, et seda peaks juhatuses arutama, vanematekogu peaks kokku võtma ja ikkagi välja selgitama, kas tõesti sellised sündmused on toimunud. Ja kui meil see asi siin niimoodi käib, et esimest korda Riigikogus olevaid saadikuid kogenumate poolt survestatakse, siis on tegemist väga tõsise asjaga. Ma usun, et selles osas sa minuga nõustud. Aga võib-olla meil ei ole vaja minna selle asja süvauurimisse, sest Reformierakonna tipp-poliitikuna sa ilmselt tead, kuidas asjad olid. Kas sa saad äkki öelda siin ära, et kui sellist survestamist ei olnud ja sotsid ikkagi ise tahtsid selle maksu sellisena teha, nagu ta tehtud on? Siis me ei pea hakkama analüüsima seda, kas siin saadikuid survestatakse või mitte.

Aitäh, hea kolleeg! Mina muidugi soovitaks teha lausa uurimiskomisjoni, mis me siin väiksema asjaga teeme. Aga küll tahtmata minna sinu pakutud libedale teele, siis vähemalt ma saan öelda, et mul isiklikult puudub igasugune informatsioon, et härra Anti Allast oleks meie, Reformierakonna poolt survestatud. Aga see on puhtalt pelgalt minu isiklik arvamus, ma ei saa mitte midagi rohkem öelda. Kas nüüd siis see sõnavõtt sai nagu ka tehtud või? Ah nüüd tuleb kõne? Ma lootsin, et äkki saame selle kuidagi pista ümber ja lihtsamini. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma siin enne just käisin üle klassikute ütluse, et hea kõne üks oluline kvaliteedi kriteerium on see, kui ta on lühike. Nii et ma proovin lühidalt. Ja tulen tänase arutelu juurde. Ma ütleks, et rahanduskomisjoni esimehe ettekannet iseloomustades on märksõna "demagoogia". Kõigepealt see jutt, et automüük on langenud seetõttu, et opositsioonierakonnad, kes selle maksu kehtestamise ajal ütlesid, et see on vale, seda ei tohiks kehtestada, ja on jätkanud täpselt sama mõtte edasiandmist ka nüüd, kui see maks kehtib, et see tuleb tühistada, on hoidnud, ma ütleksin, väga stabiilset joont. Sõnum on olnud kogu aeg sama. Seda erinevalt näiteks Reformierakonnast, kes enne valimisi lubas, et maksud ei tõuse, ja siis hakkas neid tõstma. Ma ütleksin, et see on ühiskonnas palju suuremat ebastabiilsust kaasa toonud. Ühe stabiilse asja on ta kaasa toonud – Reformierakonna reitingu languse. Ei ole halba ilma heata. Teine asi, mida ma ütleksin ka, mis on demagoogia Annely poolt, on see, et ta ütles, et makse ei tohiks võtta kõigilt, peaks võtma sihtgrupilt, ja vot sellepärast automaksu võetakse autoomanikelt. Samal ajal lajatati Reformierakonna eestvedamisel kõva käibemaksu tõusuga. Ja ma usun, Annely, endise rahandusministrina, praeguse rahanduskomisjoni esimehena sa tead, et see lööb kõige valusamalt just sinna ühiskonna osasse, kus teenistus on väiksem. See maks võtab kõige rohkem proportsionaalses mõttes neilt, sest väiksema sissetulekuga inimesed kulutavad põhimõtteliselt kõik, mis nad teenivad, ära kohe tarbimisele. Nii et palju huvitavam oleks, kui nüüd järgmise eelnõuga ei oleks järjekordne halvasti tehtud automaksu hädine parandamine, vaid oleks näiteks käibemaksu arutelu. Siis oleks väga huvitav sulle seesama küsimus küsida, et kuidas siis on. Sa eelmises punktis ütlesid, et ei tohiks niimoodi kõigilt ja laialt võtta, aga nüüd just võtate. Aga kahjuks seda ei ole. Tuleb jääda selle juurde, mis mina siin ütlen. Aitäh!

Aitäh! Hea kõne oli, kestust pean silmas. Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Head kolleegid! Mul ei olnud tegelikult plaanis siia rääkima tulla. Ma olen siin puldis automaksust rääkinud nii, et vähe ei ole, ja komisjonides ja igal pool sel teemal. Aga ma pean lihtsalt kordama üle selle, kuidas seda eelnõu siin menetleti. Ma enne küsisin, millise hinnangu ettekandja annab sellele protsessile, aga mul ei õnnestunud vastust kätte saada. Ma tahtsin küll saada viiepallisüsteemis, et äkki siiski antakse vastus. Seda ei tulnud. Aga üle ühe siin panna ei ole võimalik sellele menetlusele mitte kuidagimoodi. Kõiki neid asju, mida opositsioon välja tõi selle menetluse käigus ja mis on probleemkohad, lihtsalt ei kuulatud. See kõik oli selline, et noh, rääkige, rääkige. See iseloomustab kahjuks paljuski seda Riigikogu tööd siin. Ükskõik kui mõistlikke argumenteeritud ettepanekuid opositsioon ei tee, neid lihtsalt ei kuulata, neid isegi ei võeta vaevaks läbi töötada, sellepärast et see on opositsioonilt tulnud ettepanek. Väga ilmekas näide on seesama, et kui sai räägitud kõigist nendest asjadest, mis on vastuolus selle seadusega, siis ei kuulatud. Kui lõpuks õiguskantsleri kaudu õnnestus saada need asjad uuesti laua peale, siis siin härdalt tänas üks Reformierakonna liige õiguskantslerit selle eest, et võeti see teema lauale ja juhiti sellele tähelepanu. Kus te siis olite, kui neidsamu asju räägiti siin saalis ja komisjonides? Siis ei huvitanud see mitte kedagi. See on ehtne näide selle kohta, et tegelikult sisu ei huvita, rullitakse lihtsalt üle ja üldse ei süveneta sellesse, millest tegelikult räägitakse. Aga lihtsalt paar asja. Siis me teame mõne aja pärast, kui automaks on kehtinud meil mõnda aega, tähelepanu juhtida. Meie autode müük on langenud. No see oli selge, see ei peaks olema eriti suur üllatus kellelegi, selle automaksu loojatele ka, et see nii läheb. Keskkonnasäästust räägiti siin palju. Kullakesed, millest te räägite? Te tõesti ei saanud aru, et oma 50-eurose vana auto ülalpidamise võimalusega te surute Eesti inimesed vanu autosid ostma. Nii jahimehed, ehitajad, põllumehed kui ka see sihtgrupp, kellel on vaja maastureid, otsivad Euroopast kokku omale korralikke vastava vanusega autosid, mis võimaldab neid odavalt üle pidada, mille kütusekulu on hoopis teine, mille keskkonna saastamine on hoopis teine. Lihtsalt, kui lolliks te peate Eesti inimesi, et te räägite siin sellist juttu ja te ei suuda aru saada, mida see tegelikult kaasa toob? Järgmine asi on liiklusõnnetused. Ma olen seda korduvalt siin rääkinud, aga ma olen päris kindel, et mõne aja pärast hakkab keegi siin härdalt rääkima, kuidas ei saa aru, mis on juhtunud Eesti ühiskonnas. Raskete liiklusavariide arv on suurenenud, ei oska aru saada, millest see tingitud on. Sõbrad, mõelge natukene! Kui te sunnite inimesed sõitma väikeste vanade autodega, mis te arvate, mis selle autoga juhtub, kui tal on uus, korralik auto, suhteliselt värske ja satub liiklusõnnetusse, tal on turvapadjad ja nii edasi, või tal on vana auto, mille ta pidi selle pärast võtma, et saada 50 euroga auto aastas üleval peetud, ja satub avariisse? Selleks ei pea olema eriti tark inimene, et saada aru sellest, mis on põhjus-tagajärg-seos. Vaadake, kuhu te viinud olete Eesti sellega. Ma ei tahagi rohkem pikalt midagi rääkida, aga lihtsalt need asjad on need, milleni te jõuate ühel päeval. Keegi on väga imestunud siin: kuidas me seda ette ei näinud? Kuidas nii läks? Nii läheb.

Suur tänu teile! Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma järgin ka kolleegide eeskuju ja pikalt ei räägi, aga paaril punktil siiski peatun. Esiteks on muidugi tore, et parandatakse neid vigu, mis on eelnevalt tehtud mootorsõidukimaksu seaduse vastuvõtmisega. Aga mida ma muidugi ise eriti ei kiputa esile tooma, on see, et ega see vigade parandamine ei ole teil ka vabatahtlik. See järgnes ikkagi sellele, kui õiguskantsler tegi märkuse, et siin on tegemist põhiseadusvastase olukorraga. Ilmselt saite isegi aru, et kui te neid vigu siin ise nii-öelda vabatahtlikult parandama ei hakka, siis asi päädib sellega, et Riigikohus tunnistab kogu selle seaduse põhiseadusvastaseks. Ja siis tekib üldse huvitav olukord, et tuleb hakata inimestele suuri summasid tagasi maksma, mis on juba sisse kasseeritud, ja see oleks täielik košmaar. Kusjuures ma ei pea silmas ainult seda aspekti, mida me siin praeguse eelnõu raames menetleme, vaid ma pean silmas ka seda teist aspekti, seda teist viga, mida te järgmise eelnõuga hakkate parandama. See on see, et kehtestasite mootorsõidukimaksu sellisel viisil, mis karistas eriliselt paljulapselisi perekondi. Me teame väga hästi, et põhiseadus ütleb, et paljulapselised perekonnad ja puuetega inimesed, keda samuti see maks eriliselt karistab, peaksid olema riigi erilisega hoole all. Me rõhutasime seda opositsioonisaadikutena eelnõu menetluse ajal, ilma et te oleksite seda arvesse võtnud. Ma arvan – ja siin ma tõesti tunnistan, et ma spekuleerin –, et õiguskantsler on teile kaadrite taga saatnud sõnumi ka selle kohta, et tegelikult on see aspekt ka põhiseadusvastane. Nii et need on mõlemad põhiseadusvastased aspektid ja need mõlemad tuleb ära parandada, vastasel juhul õiguskantsler läheb sellega Riigikohtusse ja te saate sealt kaotuse. Päris kindlasti! Nii et see on ka asi, mis ma tahtsin esile tuua. See ei ole siin mingisugune vabatahtlik vigade parandus, mis tuleneb siirast südamest ja ülestunnistusest, et jaa, asju on tehtud valesti. Sellega ma omalt poolt piirduksin. Lisan siin ainult nii palju, et siin kolleeg Aivar Kokk eelnevalt ütles, et kui Isamaa tuleb võimule, siis kindlasti see mootorsõidukimaks tühistatakse. No ma võin EKRE fraktsiooni nimel öelda täpselt sedasama, ainult et Isamaale viskaks omakorda ka küsimuse, kas sama kindlalt kinnitavad nad ka seda, et kui Isamaa tuleb võimule, siis niinimetatud homoabielu seadustamine pööratakse ümber. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut, asume nende läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, ka selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Sellega oleme, head kolleegid, vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 677 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 677 teine lugemine on lõpetatud.