Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (664 SE) teine lugemine

Läheme edasi. Tänane 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 teine lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Tali. Palun!

Austatav Riigikogu esimees! Austatavad ametikaaslased! Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu peaeesmärk on reageerida muutunud julgeolekuolukorrale. Ülekaalukat vastast on ikkagi võimalik lüüa kõrgtehnoloogia nutikate ja ebatavaliste lahendustega ning metsiku kaitsetahtega. Muidugi on ülioluline raudkindel liitlassuhe NATO-s, aga riiki ei kaitse protsendid SKP-st ega mürsuhunnikud, vaid ikka eelkõige inimesed ja meie tahe. Seepärast on siin ka etteruttavalt hea võimalus kiita kaitseministrit julguse eest suurendada Kaitseväe palgafondi. Sest ma kinnitan, et ega see teenistus Kaitseväes ei ole miski meelakkumine, vaid paneb ikkagi vormis meestele ja naistele suure vastutuse, suure pinge ja suure koormuse ka. Kõnealuse eelnõu eesmärk on leevendada Kaitseväe personalipuudust ja vähendada bürokraatiat. Selleks näeb seadusemuudatus ette vabatahtliku teenistuse loomise. Meie seadusandjana ei tohi peljata kunagi tehtud otsuste muutmist või hoopis uute lahenduste leidmist, seepärast, et julgeolekuolukord ei lähe nähtavalt paremaks. Sellepärast peamegi olema leidlikud ja otsustavad. Ja kindlasti tuleb vähendada rahuaegsest mõtlemisest kantud bürokraatliku punase joone vedamist reservväelaste ja tegevväelaste vahele ning ka tulevaste reservväelaste ehk tänaste ajateenijate vahele. Sest kogu lugupidamises tegevväelaste suhtes võidavad sõja igal juhul reservväelased. Aga nüüd teise lugemise paranduste juurde. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist selle aasta 13. oktoobri ja 3. novembri istungil. Riigikaitsekomisjoni 13. oktoobri istungil osalesid kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski, Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuse asekantsler Margit Gross ja õigusloome valdkonnajuht Eda Loo-Suun. Lisaks sellele kaasatutena osalesid sellel istungil Eesti Reservohvitseride Kogu juhatuse esimees, vanemleitnant Mari Uuemaa ja vanematekogu esimees major Andre Lilleleht. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ehk 24. septembriks kell 17.15 esitati kokku viis muudatusettepanekut. Riigikogu liikmed Alar Lanemani, Priit Sibula, Leo Kunnase, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili, Kristo Enn Vaga ja Peeter Tali esitasid need ettepanekud. Lisaks esitas Kristo Enn Vaga eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku eraldi. Riigikaitsekomisjon omakorda esitas eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku, mis tuli Riigikogu seitsme liikme esimese muudatusettepaneku sisulisest arvestamisest. Muudatusettepanekuid on kokku seitse. Muudatusettepanekute põhjalikud selgitused on antud eelnõu teise lugemise seletuskirjas ja muudatusettepanekute loetelus. Ma usun, et lugupeetud kolleegid on need seletuskirjad väga tähelepanelikult läbi lugenud ja seepärast ma ei pea neid muudatusettepanekuid üks ühele siin ette lugema. Aga siiski räägin väga üldiselt, et muudatusettepanekuga nr 1 ja sellest tuleneva muudatusettepanekuga nr 2 ühtlustatakse eelnõus tegevväelaste, reservväelaste ja vabatahtlike karjäärimudelid. Selle muudatusettepaneku tulemusel loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest. Selleks et saada ülendatud, peab kaitseväelasel olema saadud vastav haridus, läbitud vajalik teenistuskogemus ja peab olema ka ametikoht. Ja nüüd reservväelaste jaoks kunstlikult see auastme vanus oli kaks korda pikem kui tegevväelastel. Ja see oli üks reservohvitseride kogu mure vahetegemise mõttes, mille me nüüd parandame ära. Muudatusettepanekuga nr 3 ühtlustatakse eesti keele oskus tegevväelastel ja ajateenijatel ehk sissekutsumisel peab eesti keele oskuse nõue vastama vähemalt B1-tasemele, selleks, et tagada kõigepealt ajateenijate ja tegevväelaste ohutus, sellepärast et alla B1-tasemega keeleoskusega ei suuda korraldusi mõista, õppe sisu piisavalt omandada, mis omakorda tekitab pikas plaanis Kaitseväe väljaõppe edukat läbimist. Ja muudatusettepanekuga nr 4 on plaanis lihtsustada puhkusele mineva ajateenija sõidukulu hüvitamisega seonduvat. Ehk edaspidi on plaanis maksta puhkusele minekul sõidukulu hüvitisest eraldi vaid välisriigis elavale ajateenijale ja Eestis elavate ajateenijate puhul katab puhkusele mineku sõidukulud igakuise ajateenija toetuse suurendamine. Ehk vähem bürokraatiat, vähem paberimajandust. Muudatusettepanekuga nr 5 sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana lisatasu maksmise võimalus tegevteenistuses oldud aja eest. Ja tegevväelaste hoidmine, motiveerimine on võtmetähtsusega. Sellega proovime maandada neid riske, mida Kaitsevägi täna näeb, seetõttu et kaitseväelastel ei ole enam eripensioni – just nendel, kes kaitseväkke sisse on tulnud alates aastast 2019. Muudatusettepanekuga nr 6 täpsustame Kaitseliidu seaduses järjestikuse puhkeaja kestust. See puudutab Kaitseliidu valveüksusi, mis viivad läbi relvastatud valvet Kaitseväe ja Kaitseliidu objektidel. Muudatusettepanekuga nr 7 viime eelnõu § 4 kooskõlla eelnõu § 5, uue numeratsiooni järgi § 6 punktiga 1. Muudatusettepaneku selgituses oli trükitehniline viga, mistõttu tuleb sõna "julgeolekukontroll" lugeda sõnaks "taustakontroll". See kõlab nii: Kaitsepolitseiameti töökoormuse vähendamiseks hakkab Kaitsevägi tegema näiteks ajateenijate ja reservväelaste puhul enne kaitsepolitsei läbiviidava julgeolekukontrolli tegemist taustakontrolliga isikule, kes viibib Kaitseväe julgeolekualal seoses Kaitseväe kohustuse täitmisega. Eelnõu algatajat esindanud kaitseminister toetas riigikaitsekomisjoni istungitel kõiki riigikaitsekomisjoni otsuseid muudatusettepanekute kohta. Sellelsamal eelmainitud 3. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja muudatusettepanekute tervikloetelu, millele olid lisatud keelelised ja normitehnilised täpsustused ning seletuskiri. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 13. oktoobri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Tänan! Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud kokku seitse muudatusettepanekut ja me asume nende ettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Peeter Tali, Alar Laneman, Priit Sibul, Leo Kunnas, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili ja Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. See on seotud muudatusettepanekuga nr 2. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Peeter Tali, Alar Laneman, Priit Sibul, Leo Kunnas, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili ja Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Peeter Tali, Alar Laneman, Priit Sibul, Leo Kunnas, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili ja Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Peeter Tali, Alar Laneman, Priit Sibul, Leo Kunnas, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili ja Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Peeter Tali, Alar Laneman, Priit Sibul, Leo Kunnas, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili ja Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Me oleme eelnõu 664 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 664 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.