Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE) esimene lugemine

Liigume tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu [726] esimene lugemine. Ettekandjaks palun justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Järgnevalt on mul hea meel teile tutvustada eelnõu, mille vahetu mõju Eesti inimestele on oluliselt suurem kui eelnevalt arutatud eelnõul ja mis otseselt puudutab oluliselt rohkem Eesti inimesi kui eelnevalt arutatud eelnõu. Kõigepealt, millest jutt käib? Meil on olemas Eestis selline asi nagu täitmisregister. Lühidalt ja lihtsustatult öeldes on täitmisregister nagu postkontor, mis ühendab omavahel pankasid ja kohtutäitureid ning riigiasutusi, kellel on seadusest tulenev õigus saada samuti ligi pangakontode andmetele. See postkontor infovahetuseks, mille nimi täitmisregister on, ei ole senimaani olnud liidestunud andmejälgijaga. Tuletan meelde ka seda, mis asi on andmejälgija. Andmejälgija on rakendus, mille te kõik leiate näiteks Eesti äpist või ka eesti.ee kodulehelt. Andmejälgija rakendusest te saate vaadata seda, millised riigiasutused või milliste organisatsioonide kaudu või kes nimeliselt on teinud päringuid teiega seonduvate andmete kohta. Valitsuskoalitsioon on otsustanud, et andmejälgija muudetakse kõikidele andmekogudele kohustuslikuks. Praegu on liitumine olnud vabatahtlikkuse alusel ja see vabatahtlikkuse alus on ennast ilmselgelt ammendanud. Täitmisregister liigub nüüd andmejälgijaga liidestunuks ennaktempos ehk kiiremini kui ülejäänud. Seda selleks, et inimeste usaldus täitmisregistri vastu oleks parem ja et infovahetus pankade ja kohtutäiturite vahel oleks selgem. Samuti, et oleks tagatud suurem usaldus ka nende riigiasutuste vastu, kes täitmisregistrit – veel kord rõhutan – nagu selle postkontorina kasutavad. Selle muudatuse ehk andmejälgijaga liidestumise mõju ei ole ei keeruline ega ka kulukas tegemise poole pealt, aga usalduse kasvule see kindlasti kaasa aitab. Ühtlasi tagame me niimoodi põhiseaduse §-st 44 tuleneva õiguse täitmise, et igaühel on õigus tutvuda enda kohta hoitavate andmetega. Me vähendame sedasi ka eraelu puutumatuse rikkumise riski ja andmete väärkasutust ning eelnõu annab ka selgema regulatsiooni andmekogude andmete koosseisu, säilitustähtaja ja töötlejate rollide kohta. Ning kui kohtutäitur, Politsei- ja Piirivalveamet või muu asutus teeb pangale päringu inimese varade kohta, siis inimene saab hiljem e-keskkonnas näha, kes, millal ja milleks on tema andmeid küsinud. See suurendab usaldust ja võimaldab ka vaidlustada palju lihtsamini võimalikke ebaseaduslikke päringuid, mida me muidugi loodame, et ei ole, aga inimestel kontroll kõige selle üle oluliselt kasvab. Üks muudatus tehakse selles eelnõus veel, punktis 7. Nimelt, avalikuks lähevad täitmisregistris olevatest võlgadest üksnes juriidiliste isikute võlad ehk eraisikute võlad avalikuks ei lähe. See on väga lühidalt selle eelnõu kokkuvõte, mis teie ees on. Aga arvestades seda, et meil on kohtutäituritel umbes 100 000 toimikut, siis tõepoolest, see konkreetne eelnõu puudutab otseselt tegelikult väga paljusid Eesti inimesi. Aitäh teile!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Kindlasti samm õiges suunas, pole kahtlustki. Aga kas ma saan õigesti aru, et õiguskantsler on hinnanud, et ka see eelnõu siiski ei ole piisav, ja on viidanud sellele, et pangakonto andmete ligipääs on ikkagi väga sügav isiklik riive ja sellega annab teha nii mõndagi. Kas te avaksite seda arutelu? Ja kas see eelnõu on ka selles suunas nüüd midagi muutnud, et need andmed ei oleks nii detailsed?

Väga hea küsimus. Suur tänu! Kõigepealt, konkreetne kriitika, mille te välja tõite, ei ole selle eelnõuga seotud, vaid on seotud Rahapesu Andmebüroole õiguslike aluste andmisega, mis on üks teine eelnõu. See konkreetne eelnõu tegeleb ikkagi täitmisregistri enda tehniliste üksikasjadega, millest mõned ei olegi nii tehnilised, näiteks võlgade avalikustatus või andmejälgija. Need on ikkagi täiesti põhimõttelised küsimused. Aga see eelnõu ei tegele sellega, millistel riigiasutustel on täitmisregistri kaudu ligipääs. See on eriseaduste küsimus ehk täitmisregistrile ligipääsu saab konkreetne riigiasutus vastava eriseaduse kaudu. Ja teie konkreetne küsimus lähtus õiguskantsleri kriitikast vastavale eriseadusele, mis Rahapesu Andmebüroo ligipääsu täitmisregistrile reguleerib. Ka Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on olnud, et seda eelnõu tuleks täiendada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis ma küsisin ja arutasime, et omal ajal pandi selle võlgnike nimekiri, nagu avalikustati. Aga kui ma küsisin, kuidas see tekkis, et see nüüd tagasi pööratakse, siis tuli välja, et tegelikult ühtegi jälge ei ole jäänud, kuidas see tekkis. Mingi teise lugemise ajal kuidagi nagu ilmus sinna, aga mingisuguseid jälgi nagu ei ole. Aga see on üldine küsimus. Kas ei peaks kuidagi taolisi arutelusid põhjalikumalt dokumenteerima, et oleks võimalik hiljem saada ülevaate, kuidas mingi asi nagu hopsti, ei tea kust, on tekkinud või tekib?

Aitäh! Jah, tõepoolest, see punkt 7, millele ma ka viitasin siin eelnõus, mis keerab tagasi selle otsuse, et teha kõik võlad avalikuks, avalikkusele kättesaadavaks ja mida ei ole siiamaani rakendatud, siis vastuseks teie küsimustele saab öelda seda, et komisjon ei saa dokumenteerida arutelu, mida pole toimunud. Komisjoni istungitest tehakse protokollid, kui komisjonis toimub arutelu, siis see protokollitakse, ja kui arutelu ei toimu, siis ei ole sinna protokolli ka midagi tõenäoliselt kirjutada. Komisjon ise otsustab, kui pikad arutelud ta ühes või teises küsimuses teeb.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Hea minister! Nagu te ise ka välja tõite, see võlgnike nimekiri kaob ära ja eks see ongi selline küsimus., et tõepoolest, 100 000 inimest Eestis on võlgnikud ja võib-olla tõesti nende kõikide nimede väljatoomine ei teeni tõenäoliselt kõiki häid huve, kuigi sellel on ka mingid omad plussid muidugi. Aga ma küsin seda, kas on ka mingisuguseid erandeid eraisikute puhul. Näiteks on läbi käinud elatisvõlgnikud, aga kas nemad on nüüd selle nimekirja sees või mitte? Ja kas on ka kaalutud mingisuguseid teisi erijuhtumeid, mille puhul ikkagi eraisik saaks infot eraisiku kohta, mitte ainult juriidiliste isikute kohta?

Aitäh! Jällegi, väga hea ja õige küsimus. Ma rõhutaksin siin seda, et juriidiliste isikute võlad jäävad avalikult nähtavaks. Juriidiliste isikute kohtu kaudu väljamõistetud võlgnevusest me räägime ehk me räägime võlgnevusest, mis kohtu otsusel on kinnitatud ja mis on üle antud kohtutäiturile. Teatavasti kohtutäiturini saab võlgnevus jõuda üksnes siis, kui kohus on selle oma otsusega niimoodi kinnitanud. Meie hinnangul on juriidilistele isikutele selle erisuse allesjätmine põhjendatud, see hoiab ettevõtluskliimat tervena. Loomulikult võib igal ettevõttel tekkida võlgnevusi, aga enamasti lahendatakse nad mõistlikult ära, nendele leitakse kas ajatamise võimalus või mingi muu lahendus niimoodi, et võlavaidlus ei jõua kohtusse ja see ei jõua kohtutäituri kätte. Nüüd, eraisikute puhul me räägime umbes 70 000 eraisikust ehk umbes 70 000 inimesest, kui juriidiline keel kõrvale jätta ja kasutada tavapärast keelt. See ikkagi tooks Eesti ühiskonnas kaasa stigmatiseerimist. Me teame, et paljudel juhtudel on see kaasa toonud näiteks seda, et tööandja ei võta inimesi tööle ehk inimesel tekibki raskusi palga väljateenimisega. Põhjused, miks inimesed on jäänud võlglasteks, on kahjuks üha rohkem seotud ka pettuste ohvriks langemisega. Siinsamas olen Riigikogu puldis mitu korda pidanud vajalikuks üle rõhutada, et meil on probleem, kuna petturid petavad inimestelt välja näiteks pangakoodid, pankadesse sisenemise, ja mitte ainult ei tee tühjaks tema kontot, vaid kasutades ära ka inimeste välja antud, petturile välja antud PIN- ja PUK-kode, võtavad inimeste nimel laene, kiirlaene. Nii et see võlgnevusse sattumine võib olla väga traagilistel põhjustel. Aga praegu ei ole rohkem erandeid peale juriidiliste isikute kaalutud, aga loomulikult, kui eelnõu läbib siin saalis esimese lugemise, siis saab õiguskomisjonis arutada, mis need lahendused võiksid olla. Ei ole praegu, jah.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ministriproua! Siin on öeldud, et kui selle seaduse jõustumisel ka need asutused, kes on neid päringuid teinud, peaksid olema oma põhimäärust muutnud, sinna pannud need momendid, siis kas see on selleks hetkeks, kui seadus jõustub, või kuidas sellega lood on. Mulle on natuke segane see põhimäärustesse panek.

Aitäh selle väga hea küsimuse eest! Ma kõigepealt õiendan ära eelmise küsimuse vastuse, mis võis jääda ebaselgeks. Elatisvõlgnikele ei ole plaanis erandit teha, sest elatisvõlgnikud on praegu juba avalikud, neid ei ole plaanis teistpidi erandisse tuua. Sedapidi, aga mitte erandi alla nad ei lähe. Nüüd, mis puudutab täitmisregistri põhimäärust, siis täitmisregistril on praegu kehtiv põhimäärus, aga me täpsustame siin seda põhimääruse osa registri pidamise korraga. See täpsustus on vajalik. Jällegi, kui lubate, selgitan üldistatult ja lihtsalt. Kui Eesti riigis töödeldakse andmeid, siis kõikide vähegi tundlike andmete töötlemiseks on vaja kõikidel riigiasutustel rahva luba. Need andmed kuuluvad inimestele ja selleks, et neid andmeid saaks üldse töödelda, peab rahvas andma nõusoleku. Rahvas annab nõusoleku läbi Riigikogu. See nõusolek, me eeldame, on väga detailne. See nõusolek ütleb, millal tuleb kustutada. Siin on selgelt välja toodud, et viie aasta pärast tuleb kustutada. Seda ka siiamaani ei olnud reguleeritud. Oluline on see, et kui me tundlikke andmeid käitleme, kui me tundlikke andmeid töötleme, siis seda saab teha ainult siis, kui rahvas selleks on loa andnud läbi Riigikogu, ja seda saab teha ainult selles ulatuses, ainult nendeks eesmärkideks, ainult selle aja jooksul, kui rahvaesindus selleks loa on andnud. Nii et need osad meie hinnangul vajasid ka täitmisregistri puhul siin täpsustamist. Aga praegu kehtiv põhimäärus on olemas. Me leiame, et see peaks olema lihtsalt veel täpsem ja need seadustest tulenevad alused peaksid olema veel täpsemad.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No eelnõu kohaselt on sätestatud sedasi, et enne täitmisregistriga liitumist peab kasutaja liidestama enda infosüsteemide tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta, nagu te selgitasite. Oskate te meile palun selgitada, miks on nii blanketselt sellest kohustusest välja jäetud Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet? Me kõik saame aru, et teatavate kuritegude uurimisel on tarvis neile teatavat erivolitust, mis näeks ette seda, et nad ei pea sama palju informatsiooni oma päringute kohta andma kui teised, aga samal ajal teostavad ka nemad selliseid operatsioone, mille puhul ma ei näe, et oleks põhjendatud nii blanketne vabastus sellest kohustusest. Näiteks kui viiakse läbi taustauuringuid, oletame ametnike või parlamendiliikmete kohta. Miks pärast selle uuringu lõpetamist ei võiks näiteks ka nemad olla kohustatud andma teada kolmandatele isikutele, et selle julgeolekuanalüüsi raames me tutvusime näiteks ka teie kontoandmetega? Miks nad on sellest vabastatud?

Aitäh! Kõigepealt lubage küsimust siiski korrigeerida selles osas, et see ei ole blanketne määratlus Kaitsepolitseiametile tervikuna, vaid vastavat nõuet – tsiteerin eelnõu – ei kohaldata julgeolekuasutustele julgeolekuseaduste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamisel. Kui Kaitsepolitseiamet viib läbi näiteks kriminaalmenetlusi, siis ta ikkagi liidestub seal. Kaitsepolitseiamet liidestub selle täitmisregistriga, ent sinna lähevad kriminaalmenetluste andmed. Sinna ei lähe need andmed, mis Euroopa Liidus tervikuna jäävadki kinnisteks. Need on tõesti välisluurega seotud, lihtsustatult öeldes. Ja teiseks need erandid, mis tulevad julgeolekuasutuste isikuandmete reguleerimise direktiivist. Direktiiv nr 680 toobki välja need erandid, mis on isikuandmete kaitse üldmäärusega võrreldes.

Rain Epler! Pärast saad teise küsimuse raames. Rain Epler!

Aitäh! Proua minister! Mina küsin selle kohta, mida te ka oma kõnes puudutasite ja mis räägib avalikult kättesaadavat teavet täitmisele antud võlgnevuste kohta. Kui te seda eelnõu nüüd tegite, siis jõudes punktini 3, te otsustasite selle avalikustamise üldse tühistada, ehk et § 63 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks. Aga siis töötasite edasi ja jõudsite eelnõus punktini 7, kus te ütlete, et seda kehtetuks tunnistatud punkti täiendatakse sõnaga "juriidilisel isikul". Noh, nimetame seda küll tehniliseks apsakaks, aga see on tegelikult päris sisuline. Kui te nüüd pärast ühe neist punktidest välja võtate, siis kumma? Kas juriidiliste isikute teave jääb avalikult kättesaadavaks ainult või ikkagi kõikide isikute teave läheb peitu? Kumba te nüüd täpselt seda seadust välja töötades siis mõtlesite?

Aitäh! Tänan selle väga täpse küsimuse eest! Tõepoolest, kui ma nüüd kiiruga vaatan seda eelnõu, siis ma tunnistan, et teil võib olla õigus. Kui siia on selline vasturääkivus sisse jäänud, siis me kindlasti parandame selle esimese ja teise lugemise vahepeal. Eelnõu ettevalmistamisel on eesmärk olnud see, et juriidiliste isikute võlad jäävad avalikuks ja füüsiliste isikute võlgnevused lausaliselt avalikuks ei lähe. See on olnud eesmärk. Punktis kolm on tõepoolest viga ja õiguskomisjon on juba lubanud selle vea parandada. Nii et õiguskomisjonile on see ka juba silma jäänud. Teil on igati õigus. Punktis 3 tuleb viide lõikele 12 välja jätta ja seda on õiguskomisjon juba lubanud teha.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Ma pean kasutama oma teise küsimuse ära selleks, et täpsustada esimest küsimust, kuigi mul oli tegelikult soov hoopis teise asja kohta küsida. Aga vaatame siis uuesti seda eelnõuga ette nähtud regulatsiooni. Siin on selgesõnaliselt kirjutatud, et vastavat nõuet ei kohaldata julgeolekuasutustele ja julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Täiesti blanketne vabastus! Kaitsepolitseiamet on vabastatud selle kohustuse täitmisest kõikide oma ülesannete täitmisel, mis on julgeolekuasutuste seaduses tema ülesandena sätestatud. Millest ma valesti aru sain? Ma ei saa aru, miks see põhjendatud on. Miks on nii, et PPA peab kriminaalmenetluse läbiviimisel siiski vastavasse etappi jõudes inimestele selle informatsiooni andma, aga Kaitsepolitseiamet ei pea? Jah, me kõik saame aru, et kui näiteks on see asi seotud kuidagi riigisaladuse kaitsmisega, siis ei pea. Aga kui Kaitsepolitseiamet viib läbi lihtsalt kriminaalmenetlust, mida ta sageli teeb, siis miks tema peaks olema sellest kohustusest vabastatud? Ma ei saa sellest aru.

Aitäh! Kriminaalmenetlust ei tehtagi julgeolekuasutuste seaduse alusel. Kriminaalmenetlust teeb Kaitsepolitseiamet ikkagi nagu kriminaalmenetlust, selles ongi lihtne vahe. Jah. Aga ta teeb seda kriminaalmenetlust reguleerivate seaduste alusel. Veel kord: tõepoolest, nii nagu ... Kui te lubate mul vastata ...

No vastake. Minister vastab nüüd.

Ma selle kommentaariga ei ole nüüd kindlasti nõus. Kriminaalmenetlus on ikkagi eraldi menetlus, juristidena me saame ju sellest kõik aru. Nüüd, need, mis on taustakontrollid ja välisluure, tõepoolest ei lähe sinna alla ja see tuleneb Euroopa Liidu ülesest õigusest. Kriminaalmenetlus ei ole selle piiranguga kuidagi kaetud. Kaitsepolitseiameti läbiviidav kriminaalmenetlus jääb täitmisregistriga seotuks ka andmejälgija kaudu.

Rain Epler, palun!

Jaa, te oma kõnes ütlesite, et see täitmisregister on nagu postkontor. Siiamaani oli see nagu Nõukogude Liidu aegne või Ceaușescu-aegse Rumeenia aegne postkontor, kus ametnikud lõikasid kääridega ümbrikud lahti, vaatasid sinna sisse, ja nüüd ta siis jääb ka näiteks kapo osas samasuguseks. Aga minu küsimus on teine. Eelnõu punkt 1 räägib sellest, et tuleb liidestuda ja siis tuleb kasutajale või isikule tema kohta tehtud päringute kohta infot hakata nähtavaks tegema. Kui ma võtan nüüd krediidiasutuste seadusest punkti, mis räägib sellest, mida tuleb järelepärimistes märkida, näiteks esitaja nimi, ametinimetus, aga ka kliendi suhtes, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi isikukoodiga, aga siis andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus, järelepärimise esitamise õiguslik alus ja esitaja allkiri. Kas siis selles infos, mis nüüd Aivarile või mulle kuvatakse, kui päring on tehtud, on kõik need punktid sätestatud, juhul kui selle andmepärija kaudu ja liidese kaudu mulle esitatakse info? Kas siis seda kooskõla te saate siin kinnitada, et seal esitatakse info, mis on vastavuses teistes seadustes nõutud infoga.

No kõigepealt ma pean ikkagi ära parandama selle väga olulise süüdistuse, millele te osutasite. Ei, see ei ole olnud niimoodi, et ametnikud teevad ümbrikke lahti. Väga selgelt on olnud täitmisregister Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas üksnes postkontor kõige klassikalisemas tähenduses, üksnes see toruosa, kust ümbrik tuleb ühest asutusest sisse ja liigub mööda seda toru panka. Seda Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikud ei ava. Justiitsministeeriumi ametnikud ei ole avanud mitte ühtegi ümbrikku ja me ei tea ametnikena nende ümbrike sisu. Ei saagi teadma hakata, sellepärast et kogu andmekaitse põhimõte on ikkagi see, et üksnes need inimesed, kellel on seadusest tulenev alus infoga tutvuda, saavad seda teha. See on see põhjus, miks ka siin eelnõus on eraldi rõhutatud, et ikkagi need täitmisregistriga liitunud kasutajad on need, kes selle info ja andmejälgijaga tegelevad. Nüüd, andmejälgijas olev info on meil senimaani, ja jääb ka niimoodi olema kuni põhjalikumate muudatuste või terviklikumate muudatuste tegemiseni, on info selles, et sellel kellaajal, sellel sekundil on see ametiasutus teinud teie kohta päringu. Seal ei ole rohkem kui väga lühikene selgitus selle asja kohta. Te saate igaüks oma andmejälgijat kohe praegu siin vaadata kas arvutist või telefonist, et see andmeväljade hulk on seal tegelikult väga piiratud. Selle andmejälgija mõte on olnud see, et kui inimesel tekib huvi, miks on see või teine asutus tema andmeid vaadanud, siis ta saab esitada ise juba täiendava päringu sellele asutusele ja küsida kõike, mida hing ihkab selle päringu kohta. Ehk see teavitab, et selline päring on sellisel ajahetkel selliste andmete kohta tehtud. Aga põhjalikku selgitust, nii nagu te üles lugesite, selles andmejälgija teavituses ei ole. Jah, tõsi on see, et on kaalumisel, kas selline põhimõtteline muudatus tervesse andmejälgijasse teha, et lihtsustada elu ja tutvustada juba kõiki asju seal, aga see eeldaks tegelikult täiesti uue andmejälgija kontseptsiooni ehitamist. Praegune andmejälgija kontseptsioon on ikkagi olnud selline, et inimene saab teavituse ja kui tal on huvi, siis ta esitab täiendavaid küsimusi.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõttega. Selleks palun ettekandjaks õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjonis toimus selle eelnõu tutvustus esmaspäeval, 20. oktoobril. Minister tegi väga põhjaliku ülevaate sellest eelnõust, nii nagu ta täna siin puldiski tegi. Komisjonis oli kolm küsimust, kõiki neid küsis härra Peeter Ernits. Üks küsimus oli ka täna natukene siin saalis arutluse all. Kõigepealt küsis härra Ernits, et kuigi see … kuidas ma nüüd ütlen. Et andmejälgijasse jäävad need märked, kunas on see õige aeg ja kas see on kuskil täpselt fikseeritud. Minister vastas selle peale, et kehtiva õiguse kohaselt lasub uurimisasutustel kohustus teavitada isikuid sellest, kui nende suhtes on toimunud uurimine, ning tavapäraselt saab inimene selle teavituse siis, kui menetlus jõuab vastavasse etappi. Hiljem ta täpsustas veel, et täpsema töökorra inimeste teavitamisel nende kohta tehtud päringute osas peaks fikseeritud saama kõikide nende asutuste põhimäärustes või siis eriseaduses. Härra Ernits küsis sama küsimuse, nagu ta siin saalis tähelepanu juhtis, et mis põhjusel tehakse ettepanek see võlgnike isikuandmete avalikustamise säte tagasi pöörata, kui see varasemalt nii seadusesse kirjutati, ja millal see täpsemalt Riigikogus sätestati. Minister vastas, et see sätestati 2021. aastal ja ministeerium ei ole protokollides tuvastanud, et Riigikogus toimus selle ettepaneku sätestamise üle mingi põhjalik arutelu. Härra Ernits küsis veel või palus täpsustada, kas eelnõu hakati koostama ja tervikpilti analüüsima peale õiguskantsleri pöördumist või käis töö selles osas juba eelnevalt. Minister vastas, et töö käis juba eelnevalt. Minister tõi välja, et andmejälgija kohustuslikuks muutmine on ka koalitsioonileppes kirjas. See on võetud üheks Vabariigi Valitsuse sihiks, ja just nimelt usaldusväärsuse tõstmiseks. Käesolev eelnõu toob selle lahenduse lihtsalt varasemaks. Sellega meil need kolm küsimust komisjonis läbi said. Komisjoni esimees tegi ettepaneku menetluslike otsuste kohta. Otsustati järgnevalt: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. novembril, konsensusega. Teiseks, teha ettepanek esimene luuemine lõpetada – ka see oli konsensusega. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson – ka see oli konsensusega. Aitäh!

Teile on ka vähemalt üks küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas teil komisjonis tuli jutuks ka selle eelnõu kvaliteet? Siin oli ka korraks jutuks, et § 63 lõiked 4, 9, 10 ja 12 tunnistatakse kehtetuks, ja paar parandust hiljem öeldakse, et § 63 lõiget 12 täiendatakse. Kõigepealt kuulutatakse kehtetuks ja siis täiendatakse. Kas see vastuolu oli ka komisjonis kõne all?

Aitäh küsimuse eest! Vastus on see, et sellel teemal me ei peatunud, aga me saame seda kindlasti teha kahe lugemise vahepeal. Ma kirjutasin ka ise üles selle punkti 3 viite kohta. Aga esimesel lugemisel, kui tutvustusosa oli, sellele keegi tähelepanu ei pööranud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks olgu öeldud, et see, mida me siin hetk tagasi nägime, viitab taas sellele, kui puudulikud on parlamentaarse arutelu võimalused esimesel lugemisel. Ma küsin ühe küsimuse, minister ilmselt ei saa küsimusest aru või teeb nägu, et ta ei saa sellest aru. Siis ma pean kasutama oma teist küsimust, teist 60 sekundit, selleks et korrata seda küsimust. Ta endiselt ei saa sellest aru või teeb nägu, et ei saa aru, ning ta ei vasta sisuliselt. Ja ongi kõik. Nii et rohkem midagi siin esimesel lugemisel küsida ei saa. See jätab ausalt öeldes väga tühja tunde. Aga tuleme siis tagasi sellesama küsimuse juurde, millest sai hetk tagasi räägitud. On teisigi olulisi aspekte, mis vääriksid siin tähelepanu, aga jällegi, kuna ka siin on aeg piiratud, siis vaatame seda ühte asja natukene konkreetsemalt. Ma küsisin ministri käest, miks on kohe eelnõu esimeses punktis sätestatud selline korraldus, et näete, teised andmete töötlejad – need, kes täitmisregistri kaudu päringuid teevad – peavad liidestama enda infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta, siis enne täitmisregistriga liitumist. Samas, järgmine lause ütleb, et vastavat nõuet ei kohaldata julgeolekuasutustele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamisel. Võtame selle lause esimese poole. Vastavat nõuet ei kohaldata julgeolekuasutustele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Nii, siin võib põhimõtteliselt ära lõpetada, sest edasine on eraldi tingimus. Sellega on antud see põhitingimus. Vastavat nõuet ei kohaldata julgeolekuasutustele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Kui me võtame lahti julgeolekuasutuste seaduse ja vaatame, millised on näiteks Kaitsepolitseiameti ülesanded, siis § 6 punkt 4 ütleb selgesõnaliselt: seadusega sätestatud ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine. Ehk kriminaalmenetluse läbiviimine seadusega sätestatud juhtudel. Ehk siis kogu kriminaalmenetluse läbiviimisel on Kaitsepolitseiamet vabastatud vastava kohustuse täitmisest. Millest ma valesti aru saan? Kas keegi oskab öelda, kas ma saan millestki valesti aru? No ei saa ju valesti aru! Kaitsepolitseiamet on täiesti totaalselt vabastatud kriminaalmenetluse läbiviimisel samade kohustuste täitmisest, millega on seotud näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, kui tema viib läbi kriminaalmenetlusi. Milleks selline eristus? Jällegi, kui nüüd keegi ütleb, et aga teatud juhul ju Kaitsepolitseiamet tegeleb väga tundlike asjadega, mis puudutavad riigisaladust ja nii edasi. Arusaadav! Seda kõike saaks siis ju seaduses sätestada sellisel viisil, aga ei saa ju eitada, et siin on antud neile blanketne vabastus. Ja see blanketne vabastus vähemalt minu parima arusaamise kohaselt ei ole ratsionaalselt põhjendatud. Vaatasin eelnõu, vaatasin ka eelnõu seletuskirja, seal ei ole mitte midagi selle kohta öeldud, miks peaks Kaitsepolitseiamet olema sellisel viisil täielikult vabastatud. Ma tõin ka eelnevalt ühe näite, eks, et kui Kaitsepolitseiamet viib läbi Riigikogu liikmete suhtes – kuidas seda täpselt nimetatakse, kuidas see terminoloogiliselt korrektne asi on? – julgeolekukontrolli, taustakontrolli. No näiteks riigikaitsekomisjoni liikmetel peab see seaduse kohaselt olema tehtud, nagu me teame. Või teised Riigikogu liikmed, kes tahavad saada ligi ulatuslikumale riigisaladusele, peavad selle julgeolekukontrolli läbima. Hea küll, inimene läbib selle kontrolli. Selle kontrolli käigus näiteks võib-olla tehakse täitmisregistri kaudu päringud pankadele – mitte ainult selle isiku kohta, vaid ka tema ema kohta, tema isa kohta, tema vendade-õdede kohta, tema laste kohta, võib-olla mõningate tema lähemate sõprade kohta, endiste kolleegide kohta –, siis viiakse see julgeolekukontroll lõpule, veendutakse, et inimene on usaldusväärne, või veendutakse, et ta ei ole usaldusväärne. Miks selles faasis ei peaks olema Kaitsepolitseiamet kohustatud teavitama neid inimesi, kelle konto väljavõtted selle protsessi käigus niisugusel viisil välja võeti, sellest, et seda tehti? Mis see põhjus on? Mina ei näe seda põhjust. Mina ütleksin, et teatud mõttes nagu salamisi või hiilivalt tehtud püüdlus Kaitsepolitseiamet täielikult sellisest kohustusest vabastada ja ka Välisluureamet on mitte lihtsalt vastuvõetamatu, vaid mingitpidi ka sigaduslik. Niisugustest asjadest ei tohiks niimoodi üritada mööda libistada. Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Ja ajalisi piiranguid silmas pidades ma ütlen, et teine asi, mis väga häirib kogu selle asja juures – ja see ei ole ainult selle eelnõu probleem, vaid see on täitjaregistri probleem laiemalt –, on see, et ikkagi on antud väga ulatuslik mandaat privaatsete andmete kättesaamiseks täiesti automatiseeritult, ilma igasuguse kaalutluskohustuse jätmiseta pankadele. Kui me võtame lahti selle täitmisregistri põhimääruse, see on § 9 lõike 2, siis siin on sätestatud, et infovahetuskanali kaudu on võimalik esitada päringuid järgmiste andmete kohta. Konto olemasolu – noh, mitte väga detailne info, see ei riiva minu privaatsust väga palju, kas mul on pangas konto või mitte. Aga edasi, konto saldo, kui palju on kontol vahendeid, ja nüüd siit veel edasi, konto väljavõte. Ehk siis kõik tehingud, mitte ainult see, et sul on selles pangas konto, mitte ainult see, kui palju sul kontol raha on, vaid absoluutselt kõik tehingud. Näiteks tehakse päring, ma ei tea, kui pika aja peale, eelmise kolme aasta kohta, kõik tehingud, palun andke meile välja. Ja automaatselt pank saadabki kogu selle informatsiooni, absoluutselt kaalumata, miks nii ulatuslikku informatsiooni inimese kohta tahetakse ja kas selline taotlus on ka reaalselt põhjendatud. Mina ütlen, et kui selline korraldus kehtib, siis kogu pangasaladus muutub ju täiesti tühjaks sõnakõlksuks. See ring nendest institutsioonidest või ametiasutustest, kes omavad võimalust seda infokanalit kasutada, on päris lai. Ja nad ei pea mitte midagi põhjendama, sisuliselt, lihtsalt saadetakse päring teele ja pank automaatselt annab selle info kõik välja. Mis pangasaladusest me sellises olukorras räägime? Nii et neid väga põhimõttelisi küsimusi, millele peaks silma vaatama, on siin terve rida. Ma unustasin praegu oma lauale õiguskantsleri pöördumise – ma ei saa seda selle tõttu ka tsiteerida –, aga ta ütleb, et tegelikult see on üks olulistest punktidest. Kui Riigikogu vaatab üle kehtivat õiguslikku regulatsiooni, siis tuleks süveneda ka küsimusse sellest, kas ikkagi on proportsionaalne see, et saab nõuda nii ulatuslikku inimese eraelu puutumatust riivava informatsiooni välja, ilma et see oleks kuidagi põhjendatud ja ilma et pankadel oleks kaalumiskohustus, muu hulgas võimalus öelda, et teate, meie arvates see päring ei ole põhjendatud ja sellises ulatuses me teile seda informatsiooni panga saladuse säilitamise kohustusest lähtuvalt välja anda ei saa. Nii et neid punkte ja tegelikult ka mitmeid teisi aspekte silmas pidades teeme meie ettepaneku – ehk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku – eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Kas soovib minister? Jah, minister, palun!

Aitäh! Hea Riigikogu, ma võtan täiesti omaks selle vea, et ma hindasin hea kolleegi Varro Vooglaiu juriidilisi teadmisi üle. Ma tõesti ei tulnud selle peale, et ta asjadest niimoodi aru saab, nagu ta siin just hetk tagasi kirjeldas, ja seetõttu ma nüüd selgitan teile ikkagi, kuidas Eestis seadusandlusega lood on. Kõigepealt on meil olemas Kaitsepolitseiameti seadus. Kaitsepolitseiameti seadus ütleb väga selgesti, et Kaitsepolitseiamet on kahte tüüpi asutus, ta on julgeolekuasutus, julgeolekuasutuse seaduse mõttes, aga ta on ka uurimisasutus. Uurimisasutusena tegutseb Kaitsepolitseiamet kriminaalmenetluse seadustiku järgi. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 151 on toodud isikuandmete töötlemise reeglistikud, mis kehtivad ka Kaitsepolitseiametile. Igaks juhuks rõhutan üle, et Kaitsepolitseiametil on ka juba täna kehtiv kohustus osalisi teavitada uurimistoimingutest, mis on kriminaalmenetluse käigus tehtud. See kohustus tuleneb nii siseriiklikust õigusest kui ka Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest. Niisiis on meil olemas veel ka karistusseadustik, mis loetleb täpsemalt üles need kuriteod, mida Kaitsepolitseiamet kriminaalmenetluse kaudu uurib. Nii et see on ikkagi klaar, nagu neitsi pisar, ma ütleksin. Teine etteheide, mis tuli selle kohta, et pankadel puudub igasugune kaalutlusõigus, kas neid andmeid väljastada või mitte. See on nüüd küll vaatlemist vääriv küsimus, aga siiamaani on olnud Eestis see lähtumine, mida me oleme teinud ka kehtiva põhimäärusega palju täpsemaks ja mida te siin Riigikogus loodetavasti siiski ka selle eelnõuga parandate. Seda, et täielikku kontrolli selle üle, kas see päring on õiguspärane, peab tegema asutus koos oma sisekontrolliga ja koos Riigikogu julgeolekuasutuste kontrollkomisjoniga. Kontroll on riigipoolne, mitu korda üle kontrollitud. Pankadele kui eraõiguslikele organisatsioonidele selle koormuse panemine oleks liialdane. Riigikogul on olemas täis voli kontrollida igat viimast kui päringut, mis sinna läheb. See on olnud mõistlik asjade korraldus siiamaani ja demokraatlikus riigis, mis soovib toetada ka ühtlasi ettevõtlust, ikkagi väga mõistlik ja asjakohane viis. Õiguskantsleri kriitika, veel kord, ei käi selle eelnõu kohta. Kui te kabinetti tagasi jõuate, oma kirja vaatate – see käib ühe teise eelnõu kohta, mitte selle eelnõu kohta. Kokkuvõttes, kui te sellele eelnõule vastu hääletate, siis sellisel juhul oluliselt väheneb Eesti inimeste lihtne teadasaamine kõikidest päringutest, mis nende kohta on tehtud. See eelnõu muudab selle ju lihtsaks ja automatiseerituks, et inimesed saaksid kiiresti ja lihtsalt teada kõikidest päringutest, mis nende kohta on tehtud. Aitäh!

Aitäh! Varro Vooglaid, kas tahad protseduurilist või on vastusõnavõtt? Varro Vooglaid, vastusõnavõtt, palun!

Ma tahtsin lihtsalt siirast tänu avaldada ja oma imetlust selle suhtes, et meil on justiitsminister, kelle juriidilised teadmised on nii hiilgavad. Meil on kõigil võimalus temalt õppida ja see on meile tõesti suur au ja privileeg. Aitäh!

Aitäh! Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 726 esimene lugemine lõpetada, kuid meile on tulnud EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu 726 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletuse ettevalmistust. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 726 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 19. november kell 17.15.