Sekkumine Läti siseasjadesse

Me jõudsime kaheksanda küsimuse juurde, see on peaminister Kristen Michalile. Varro Vooglaid on küsimuse esitaja ja teema on sekkumine Läti siseasjadesse. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu seda võimalust mulle võimaldamast! Teatavasti Läti parlament langetas hiljuti otsuse taanduda Istanbuli konventsioonist. Selle peale tegite teie 1. novembril Facebookis avalduse, kus te ütlesite nii mõndagi, aga muu hulgas ütlesite, et sarnaselt EKRE-ga on ka Läti parlamendis mitu poliitilist jõudu, kelle jaoks naiste õigused ja turvatunne ei kujuta endast väärtust. Need on teie sõnad. Esiteks, ma arvan, et selline loosunglik avaldus on lihtsalt kohatu, sellepärast et see, kas Eesti või Läti on Istanbuli konventsiooni liige või ei ole, ei mõjuta kõige vähemalgi määral naiste õiguste ja turvalisuse kaitstust. Naiste õigusi ja turvalisust kaitsevad ikkagi Eestis kehtivad seadused ning neid seadusi jõustavad õiguskaitseorganid ja justiitsorganid. Sellega on meil teatavasti mitmesuguseid tõsiseid probleeme. Näiteks peaks vaatama üle selle, kas võib teatavate isikuvastaste kuritegude eest määrata karistuseks kohtute poolt lihtsalt tingimisi vangistust. Antud juhul on meil viimasestki ajast näiteid selle kohta, et on määratud tingimisi karistus naise vastu vägivallatsenud isikule, kes on seejärel jätkanud vägivallatsemist, muu hulgas naiste vastu. See on see, mida tegelikult tuleks teha, vaadata üle meie riigis kehtivad seadused ja see, kuidas neid seadusi jõustatakse, mitte tegeleda selliste loosungitega, nagu Istanbuli konventsioon seda endast kujutab. Aga minu küsimus konkreetsemalt on seotud sellega, et kas teile ei tundu, et peaministrina on täiesti kohatu hakata avalikult kriitiliselt kommenteerima Läti parlamendi otsuseid. Minu parima arusaamise kohaselt, nagu ma olen õppinud diplomaatiat ja rahvusvahelisi suhteid, on see üks baasprintsiipidest riikidevahelistes suhetes, et teiste riikide siseasjadesse sekkumisest hoidutakse, eriti valitsuse tasandil, sest peaministrina te räägite ju kogu riigi nimel. Kas teie arvates oleks kohane, kui näiteks Läti peaminister hakkaks samamoodi kriitiliselt sekkuma Eesti parlamendi otsustesse?

Aitäh! Ma arvan, et teile ei tule üllatusena, et ma olen Läti peaministriga antud küsimuses täiesti ühel meelel. Oma hea kolleegi Evikaga oleme me täiesti ühel meelel selles küsimuses, et Istanbuli konventsioonil on oma roll. Ja kui teie ütlete, et sellel ei ole väärtust, siis ma siiski mõne lause ütleks. Selle konventsiooni eesmärk – vaadates järele, eks ju, viisakalt, et olla täpne – on siiski kaitsta naisi vägivalla eest kõikides vormides, ennetada naistevastast vägivalda ja perevägivalda ning võtta selle eest vastutus ja likvideerida see. Ma ei saa aru, kuidas selle vastu saaks olla. Teiseks, aidata kaasa naiste diskrimineerimise kõikide vormide likvideerimisele, edendada naiste ja meeste sisulist võrdõiguslikkust naiste õiguste edendamise kaudu. Taas kord, kuidas sellele saab vastu olla? Siis, töötada välja igakülgne raamistik, poliitikad, meetmed naistevastase vägivalla ja perevägivalla kõigi ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks. Ja siin on veel väga palju erinevaid mõtteid. Ma ei saa aru, jah, ütleme nii, et me räägime samas keeles, aga me ei mõista kuidagi üksteist. Ma tean, et EKRE on esitanud sel nädalal, ilmselt ka sellest Läti näitest tõukudes ettepaneku taanduda või välja astuda Istanbuli konventsioonist ka Eestis. Ma ütlen, et valitsus siin kindlalt ei anna, mina ei kavatse anda ja ma arvan, et ka minu kolleegid ja koalitsioon Eesti 200-ga, me ei anna kindlasti järele sentigi ega millimeetritki selles, et sinnapoole liikuda. Ma ei saa aru, miks peaks sinna liikuma. Sõnadest tihtipeale saab tegu. Seesama retoorika, et need põhimõtted ei ole olulised, neid põhimõtteid ei pea kaitsma, see ei ole minu meelest vastuvõetav. See on eemaletõukav, ma ütleks pigem. Ainus, millega ma saan teie jutust nõustuda – seda ma ütlesin ilmselt Martin Helmele vist, kui me siin enne debatti pidasime –, et seesama juhtum, kus inimene, kes tegelikult oleks pidanud trellide taga istuma, ei olnud trellide taga ja sai uue teo toime panna, ta oleks pidanud trellide taga istuma, on ka minu veendumus. Ma arvan, et see on üldine veendumus. Ja selle kohta on ka siseminister palunud täiendava ülevaate saada, ilmselt justiitsminister ka, et kui on vaja reegleid muuta, täpsustada, siis tuleb seda teha. Nii et ma ütleksin, et vägivald, naiste diskrimineerimine kõikides viisides ja liikides on laiem ühiskondlik teema ja selles olla ühel arvamusel Läti peaministriga või Läti Vabariigi presidendiga, ma arvan, on igati kohane.

Suur tänu! Rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis kahjuks aega ei ole. Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid ja kõiki kolleege aktiivse osaluse eest tänases infotunnis. Infotund on lõppenud ning me jätkame täpselt kell 14 algava Riigikogu täiskogu istungiga.