Влияние роста цен на жителей Эстонии

Liigume edasi. Tänane seitsmes küsimus on sotsiaalminister Karmen Jollerile. Küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teemaks on hinnatõusu mõju Eesti inimestele. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Me räägime hinnatõusust ja selle mõjust Eesti inimestele ja eelkõige hooldusreformist. Hooldusreform, mis lubas, et omavalitsuste koormus väheneb ja hooldekodu muutub inimestele kättesaadavamaks. Aga tegelikkus on vastupidine: omavalitsused maksavad üha rohkem, hooldekodude hinnad tõusevad ja pered on surve all. Ja minu küsimus on: miks peab omavalitsus maksma üha suurema osa hooldekodude kuludest, kui hooldusreform pidi koormust vähendama? Ja kuidas tagate, et hooldekodu jääks hinnatõusu tingimustes inimestele reaalselt kättesaadavaks? Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Hooldereformist andsin, olen siin mitu korda päris pika ülevaate andnud. Ja kui me nüüd neid kokkuvõtteid vaatame, siis ma pean ka ütlema seda, et kuna küsimus oli hinnatõusu mõjust, siis küsimuses ei olnud täpsustatud, millist hinnatõusu on mõeldud. Aga ma räägin siis hooldereformist. Hooldereformi tulemusena said väga paljud inimesed endale uuesti lubada või palju rohkem lubada hooldekodusse jõudmist või hooldekodu eest maksmist. Seda näitas see, et – kui ma nüüd õigesti mäletan – äkki oli üle tuhande inimese Eestis, kes liikusid hooldekodudesse. See näitab seda, et enne väga paljud lähedased olid koormatud sellega, et neil oli vaja hoolitseda oma, näiteks, eaka või siis või muul moel abitu inimese, oma lähedase eest. Ja, noh, ma ei tea, et kuidas nüüd hinnatõus… Hinnatõus on olnud igal pool. Hinnatõus on olnud kõikides valdkondades ja siin me põhjuseid teame. Siin väga palju on geopoliitikat. Kuidas nüüd tagada, et inimene hätta ei jääks, ongi see – nagu te ise ka mainisite –, et kohalik omavalitsus toetab inimest. Ja tegelikult riigi poolt on – kui ma jälle numbreid õigesti mäletan – umbes 76 miljonit eurot suunatud just kohalikele omavalitsustele, et seda toetust katta ja et aidata. Kindlasti on neid kohalikke omavalitsusi, kes ei ole hooldereformiga rahul. Me vaatame järgmise aasta lõpuks kõik ettepanekud ja mõtted ka üle. Ja mis on vähegi ratsionaalne sisse viia, need me viime sisse. Aitäh!

Suur tänu! Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! See hooldereform, hooldusreform ei ole seotud hinnatõusuga teistes alades, sest see oli minu meelest juba enne seda, kui selles hooldusreformis võitsid ju ainult teenusepakkujad ehk ettevõtted, kes saavad väga head kasumit sellest. Aga küsimus on ikkagi selline, kas riik plaanib suurendada omavalitsustele eraldatavat rahastust, et katta kasvavaid hooldekulusid? Või pannakse see koorem jälle kohalikele õlgadele ja lõpuks maksumaksja rahakotti?

Jah, tõepoolest, hooldekodudes hinnad tõusid, aga nad ei tõusnud ikkagi kiiremini kui mujal valdkondades. Küsimus oli, kas kohalike omavalitsuste toetust on plaanis suurendada. See ongi nüüd see osa, mida me vaatame üle järgmise aasta lõpuks. Ettepanekuid me kuuleme. Loomulikult kõik sooviksid, et riik panustaks rahaga, aga me peame ka vaatama seda, mida me antud valdkonnas veel peame tegema. Eks me siis selle järgi otsustame. Ma toon veel välja, et omaosalus inimestel on oluliselt langenud. Kui enne oli hooldekodu maksumusest 50%, siis nüüd on 81% kaetud inimese jaoks. Omaosalus on oluliselt langenud, mis tingis selle, mida ma enne tõin välja, et järjest enam inimesi on liikunud hooldekodudesse. Ma mõistan, et kohalikel omavalitsustel ei ole lihtne ja tuleb oma ressursse üle vaadata. Aga tegelikult saavad nad ka öelda, et me oleme oma inimestele palju rohkem andnud ja palju rohkem inimesi on saanud abi sellest, mida me oleme teinud.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud sotsiaalminister! Te pidevalt püüate mind süüdistada ebaeetilisuses ja kuna te pidevalt soovite ka seda teemat tõstatada, siis järelikult peab teile uuesti seda olukorda selgitama. Minu poole pöördus üks hetk lapse isa, kelle laps põeb rasket haigust. Ja lapsevanemad edastasid minule Tervisekassa dokumendid, kus oli detailne kirjeldus ja toodud välja mitmed ebakõlad Tervisekassa protokollide koostamises, otsuste vormistamises, põhistamises, vastuvõtmises, mida täna vaidlustatakse ka kohtus. Te ütlete, et minul oli soov saada delikaatseid andmeid ja kasutada olukorda kuidagi ära. Esiteks, mul olid kõik andmed ja kõik dokumendid juba olemas, mis olid edastatud lastevanemate poolt. Teiseks, nii teile kui ka Tervisekassale olid esitatud küsimused mitte ravijuhtumi sisu kohta, vaid otsustamisprotsessi põhimõtete kohta. Erikomisjoni kohustus on reageerida, kui tulevad vihjed otsustusprotsesside läbipaistmatuse kohta. Kordagi polnud plaanis seda kas eraldiseisvalt või avalikult arutada. Aga teie, olles nii väga mures lapse delikaatsete andmete pärast, leidsite vajalikuks teemat laiemalt erakonnakaaslastega arutada ja lekitada juhtumi detailid meediasse. Täna poleks seda arutelu, selle teema kohta poleks üldse eraldi mitte keegi teadnud, kui te poleks ise seda avalikkuse ette toonud. Isegi erikomisjoni liikmed said teada meedia vahendusel, kuna teie selle teema lekitasite. Olid väga konkreetsed küsimused, mida oli soov teile edastada ja millele, ma saan aru, te ka ei soovi vastata. Tuli välja ka see, et Tervisekassa on näiteks seitsme kuuga kulutanud pool miljonit eurot reklaamile, 400 000 eurot äri- ja juhtimisnõustamisele. Millist äri meil siis Tervisekassa ajab? Missuguse kvalifikatsiooniga on juhid, kes vajavad poolemiljonilist nõustamist? Ja seda veel lisaks sellele poolele miljonile, mida on kulutatud erinevatele pidudele. (Juhataja: "Teie aeg.") Te ütlesite enne Sotsiaalministeeriumi kulutuste kohta, et tegemist on kaasamisega. Kas Tervisekassa puhul on ka tegemist kaasamisega?

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et see küsimus ei ole registreeritud küsimuse teemat puudutav, aga kui proua minister soovib vastata, siis palun!

Aitäh! Ma vastan vaid selle tõttu, et ma saan aru, et see on teie mure. Ilmselgelt te olete mõnest asjast valesti aru saanud. Ma ikkagi tuletan meelde Eesti seadusi. Alustame meediast. Meedias oli see lugu varasemalt. Avalikkus tegelikult teadis seda juhtumit ja mina ei rääkinud üldse selle juhtumi olemusest. Ma jagasin erakonnakaaslastega, mitte meediaga, jagasin erakonnakaaslastega seda muret, et korruptsioonivastane erikomisjon püüab ületada oma volitusi päris mitmes aspektis. Esiteks räägime delikaatsetest andmetest. Te oma kirjas küsisite mult välja absoluutselt kõik asjassepuutuvad dokumendid, mis sisaldavad eriliigilisi andmeid ehk delikaatseid isikuandmeid, mille käsitlemisel Eestis on üliranged seadused ja mida mina meedikuna väga detailselt tean. Näiteks tervishoiuasutuses, kui minu juures on käinud patsient, siis minu kõrvalkabinetis olev arst ei tohi neid andmeid vaadata. Teil oli, nagu te ise mulle kirjutasite, plaanis kaitsta neid andmeid AK-ga ehk asutusesiseseks kasutamiseks. See on Riigikogu. Te ise teate, kui palju on Riigikogus liikmeid ja töötajaid. See olnuks väga laialt kasutatav ja see oleks olnud seadusvastane. See on esiteks. Teiseks võtame lahti korruptsioonivastase seaduse. Seal on öeldud, milline roll on korruptsioonivastasel erikomisjonil. Korruptsioonivastane erikomisjon on loodud selleks, et teha järelevalvet Riigikogu liikmete, ministrite, õiguskantsleri, presidendi ja nii edasi üle. Te võite vaadata seda, see on täiesti ilusti seaduses must valgel kirjas. Seal all ei ole avalik-õiguslikke asutusi, nagu seda on Tervisekassa. Tervisekassa üle järelevalve õigus puudub teil. Te ületasite oma volitusi, püüdsite ületada oma volitusi. Kui te oleksite seda juhtumit üritanud käsitleda pärast valimisi, siis ma oleksin teid uskunud, aga see oli enne valimisi, ja ma nägin, milliste narratiividega te olite avalikkuses. Minu kui arsti jaoks on see ebaeetilisuse tipp. Ma saan aru, et te ei ole lugenud piisavalt neid seadusi, mis puudutavad andmekaitset, ja te ei taju seda eetikaprobleemi, rääkimata sellest, et tegu on seadusvastasusega. Kõikides teie sõnavõttudes te väljendate seda muljet ja see kinnistub minus üha, et te olete ääretult ebaeetilise suhtumise ja käitumisega inimene. Kokkuvõtteks, mina kaitsen inimeste eraelu. Tervisekassaga ma tegelen, tegeleb nõukogu. Nõukogu on see, kes teeb järelevalvet muu hulgas ka hangete üle. Selleks on meil auditikomitee. Ja ka kohtuotsuste üle ei peaks tegema erikomisjon järelevalvet.

Suur tänu! Head kolleegid, ma lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise. Kuna me oleme praegu juba registreeritud küsimuse raamest väljas, siis ma seda protseduuri siin praegu ei jätka, head kolleegid, sellepärast et Varro Vooglaid palus võimalust, et ta saaks esitada oma küsimuse peaminister Kristen Michalile.