Безопасность

Me läheme viienda küsimuse juurde. See on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teema on julgeolek. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Ma ei nõustu sellega, et lisaküsimus peab tingimata olema samast ooperist nagu registreeritud küsimus, sest lisaküsimus ei ole registreeritud küsimus, seda ei pruugi üldse tullagi. Nii et, noh, siin ikkagi võiks nagu deduktiivset meetodit ja loogikat rakendada. Aga ma tulen, jah, küsimuse juurde. Lugupeetud kodanik Michal! Meil on ajakirjanduses puhkenud teatud torm riigikaitsekomisjoni riigikaitset puudutava raporti ümber. Ja kahetsusväärselt raport, mis käsitleb Eesti kaitsevõimet, Eesti julgeolekut, Eesti valmisolekut erinevates kaitsevaldkondades katsumustele vastu pidada, see on nüüd tembeldatud meil ajakirjanduses ja ka poliitikute kaasosalusel kindralite ja erukindralite ja reservkindralite ja muude ohvitseride vastastikuse küüneviha vahetamiseks. Ma siiski usun ja loodan, et valitsuses kasutatakse tervet mõistust ja seda raportit käsitletakse väga tõsise häiresignaalina selle kohta, et meil tegelikult on kokku kukkunud Reformierakonna poolt aastaid viljeletud müüt kindlates kätes julgeolekust. See raport selgelt näitab: mingit kindlates kätes julgeolekut meil ei ole. Meil on ainult julgeolekulüngad. Aga ma ei hakka sellest raportist praegu pikemalt rääkima, ehkki tänu sellisele kaskaadsele lekitamisele on see kogu avalikkusele juba kättesaadav, nii et, noh, siin ei ole enam saladusi. Ma tulen hoopiski teise teema juurde, mis on ka julgeolek, mis on elanikkonna julgeolek. Ja sõites pühapäeva õhtul Tartust Tallinna poole, ma nägin, kui umbes on isegi 2+2 maantee. Ja ma mõtlesin, et aga mis siis, kui meil on kriis ja me peame Tallinnast sadu tuhandeid inimesi evakueerima Eesti maapiirkondadesse. Missugune valmisolek on riigil selleks? Ma julgen väita, et seda valmisolekut ei ole. Missugune valmisolek on meil varustada neid inimesi meditsiinitarvetega, korrahoidjatega, peavarjuga, soojaga, ka vajaduse korral koolidega, kui see olukord pikemaks venib? Minu küsimus puudutabki konkreetselt elanikkonnakaitset. Missugune valmisolek on praegusel valitsusel kriisiolukorras tegeleda elanikkonna ellujäämisega väljaspool nende alalisi elukohti? Aitäh!

Jah, aitäh, hea küsija! Siin oli nüüd tegelikult mitu siiski küsimust. Minut 45 umbes oli teil teemal "raportist" ja pärast tuli elanikkonnakaitse, nii et ma püüan ka siis umbes vastata, jagada oma vastust. Selle raporti mustandi – või ma ei oska kuidagi teistmoodi seda dokumenti kutsuda – puhul ma arvan – see on minu isiklik arvamus, ma ei ole seda täismahus lugenud, erinevalt teist – minu arvamus on, et selle tõlgendamine etteheitena kõigile neile või neile, kes Eesti riigi kaitsesse on pühendunud, ei ole korrektne. Sellele antakse kindlasti värvingut, mida seal ei peaks olema. Parlamendil on oma roll – ma olen ka varem öelnud – teha raportit või mis tahes ülevaadet. Parlament on minu tööandja, ma meenutan. Aga mina isiklikult soovitaks selliste raportite ja dokumentide puhul keskenduda just sellele osale, millega on võimalik asju paremaks teha, ehk, täpsemalt, mis on seadusandluses, protseduurides ja erinevates lünkades võimalik üle vaadata. Mina isiklikult – kui isikutest rääkida – olen tänulik kõigile Eesti Kaitseväe liikmetele, Kaitseliidu liikmetele, kõigile vabatahtliku organisatsiooni liikmetele, ettevõtjatele ja inimestele, kes on Eesti riigi kaitsesse panustanud, selle hulgas ka Kaitseväe juhatajatele – et see oleks hästi klaarilt öeldud. Need on inimesed, kes kindlasti on panustanud ja teinud vajalikke otsuseid. Nüüd, peaministrina on mul päris mitmekülgne kogemustepagas nii varilaevastikuga, venelaste erinevate tegevuste kui nii artikkel neljani välja, kui meie õhuruumi tungiti. Nii et ma võin kinnitada, et Eesti kaitse on hästi tagatud. See raport seda kuidagi kahtluse alla ei sea. Aga see debatt komisjonis Kaitseministeeriumi ja erinevate poolte vahel kindlasti peab jätkuma, sest kui on mis tahes valdkonnas võimalik midagi paremaks teha, siis tuleb seda paremaks teha. See on ju loogiline. Nii et ma, jah, keeraks seda emotsionaalset temperatuuri sealt maha ja küsiks, et mis on konkreetsed ettepanekud, mida on vaja paremaks teha, ja sellest lähtuks. Nüüd elanikkonnakaitsest. Elanikkonnakaitsega, jah, ma arvan, et kõige parema ülevaate, kui teil on soov põhjalikumalt tutvuda, saab küsida – saan selle teile ka kirjalikult anda selle, kui soovite –, saab ka küsida nii, et kas siis komisjoni või fraktsiooni tuleb Päästeameti juht ja siseminister. Neil on üsna üksikasjalikud plaanid, kuidas toimub elanikkonnakaitse, selle hulgas ka evakuatsiooni võimearendus. Ja sinna tuleb panustada lähiaastatel päris palju raha. Me oleme pannud juurde täiendavalt laia riigikaitsesse raha. Sellel nädalal just pressikonverentsil seda ka avalikkusele jagasin, aga lähiaastatel tuleb seda veel teha ja uue riigikaitse arengukavaga saame teada täpselt, mida on juurde vaja. Evakuatsioonivõimet kindlasti on vaja tõsta, selleks on vaja ka panustada erinevaid rahalisi võimekusi. Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! No ma ei teinud mitte ühelegi endisele Kaitseväe juhatajale ega kellelegi teisele, ka mitte riigikaitsekomisjoni liikmetele, ühtegi personaalset etteheidet. Selles mõttes sõita mulle sisse siin, et ma olen nagu kedagi süüdistanud – ma ei ole kedagi süüdistanud. Küll aga on muidugi vaja juhtida tähelepanu sellele, et kui meil ikkagi on sellised lüngad, millele seal tähelepanu juhitakse – kusjuures seal juhitakse tähelepanu ka sellele, mida oleks vaja teha, mida saab paremini teha, see on seal välja toodud –, siis peab keegi ikkagi vastutama selle eest, mis on tegemata jäetud ja kuidas on kulutatud rahasid vastutustundetult. Teatavasti on ka riigikontrolör sellele tähelepanu juhtinud, et meil kuskile haihtus 700 miljonit, mille eest keegi nagu vastutust ei taha võtta, aga mille eest ei ole ka midagi õieti saadud. Nii et siin on väga tõsiseid küsimusi päevakorras, mille eest ikkagi konkreetselt peaks vastutama ka peaminister. See nüüd täienduseks sellele. Ja no elanikkonnakaitse puhul, jaa, ega siin nipsu lastes midagi ei lahenda, aga kriisiolukorras oleme me ikkagi väga katastrofaalselt halvas olukorras. Meil on ainult kuskil paariks nädalaks umbes 10%-le inimestest toiduvarusid. Nende ekspedeerimine, logistika on meil täiesti olematu ja Päästeamet üksinda sellega kindlasti hakkama ei saa. Nii et jällegi kõrvalepõikena. Aga ma tegelikult oma teise küsimuse tahtsin viia selle teema juurde, mida ma puudutasin, kui ma viimane kord teile küsimuse esitasin, sisejulgeolekust ja viiendast kolonnist. Meil teatavasti on järjekordselt ära rüüstatatud Sinimägede leegionäride kompleks, ja see on juba mitmes kord. Samal ajal me oleme siin menetlenud igasuguseid kaameraeelnõusid ja teame, et riik on võimeline ja tegelikult ka tahab kodanike järele luurata kõikvõimalikes situatsioonides. Kuidas see siis nüüd ikkagi võimalik on, et e-riik Eesti ja kaamerariik Eesti Sinimägede puhul kuidagi ei suuda tuvastada, kuidagi ei suuda ennetada, kuidagi ei suuda seda Eesti riigi vastast – see on ju Eesti riigi vastane tegevus – juba eos tuvastada ja sealsamas kohapeal kaagid kinni võtta? Mis siis ikkagi nüüd lahti on, et me Sinimägedes oleme nii hambutud? Kas see on seotud sellega, et aastaid ja aastaid Sinimägede üritus oli üleüldse põlualune üritus? Ka meie oma valitsuste liikmed käsitlesid seda – ma ei pea silmas praegu istuvat valitsust, Michali juhtimisel – nagu mingisugust SS-leegionäride ja natside üritust, sisuliselt korrutades Venemaa jutupunkte. Kas siin on mingisugune inerts nendest aegadest, et Sinimägedel niisugused intsidendid toimuda saavad? Või kuidas te seda seletate?

Aitäh! Ma püüan mõlemale poolele jõudumööda vastata, mainides laia riigikaitset ja erinevaid investeeringuid sinna, ja siis ka Sinimägedest. Aga ma võin ka Sinimägede poolest alustada. Seda intsidenti uurib politsei. Vastavalt sellele, milline on ohuhinnang, kuidas politsei peab vajalikuks tulevikus täiendavaid julgeolekumeetmeid lisada, siis nad teevad ettepanekuid ja vastavalt sellele saab lisada. Ma ütleks nii, et Eestis on õiguskord väga hästi tagatud, ehkki sellest hoolimata aeg-ajalt siiski esineb ka intsidente. Ütleme nii, et see on PPA, Kaitsepolitseiameti hinnata, kas on täiendavaid julgeolekumeetmeid vaja võtta ühes, teises või kolmandas kohas. Ma ei oska öelda, kes on praeguste intsidentide taga või kes on sellega seotud, aga eks uurimine selgitab välja ja ka õigust mõistab ikkagi kohus. Tihtipeale on see ikkagi meie vaenuliku naaberriigi tellimusel ja propaganda toel toimunud. Tänagi tõi ühe uudise, et Eestis hästi tuntud Oleg Bessedin, kes on ka sarnast erinevat propagandat levitanud, nüüd võeti vahi alla – kes on muuseas olnud ka Tallinnas Keskerakonna pikaajaline partner, Tallinna Linnavalitsuse pikaajaline partner, propagandateenistustes muu hulgas. Nüüd investeeringutest laia riigikaitsesse. Ma lihtsalt mõned sellised asjad toon välja märksõnadena, et võib-olla oleks üldine pilt ees. Valitsus otsustas riigieelarve koostamisel septembri lõpus eraldada täiendavalt 219 miljonit eurot laia riigikaitsesse, et aastatel 2025–2027 riigi valmisolek erinevateks kriisideks oleks parem. Selle sees on Politsei- ja Piirivalveametile loodav kriisireserv. See tähendab seda, et sõjaväepolitseis aega teeninud kaitseväelastest luuakse 1000-liikmeline kriisireservi rühm. See on circa 26 miljonit. PPA, Piirivalveameti koosseisuliste üksuste relvastamise ja harjutamise võimaluste parandamine tähendab seda, et suurendatakse ka Päästeameti varusid päästetöödeks. See on circa 25 miljonit. Suurendatakse ka 18 haigla traumavaru kuue päevani. Tänased traumavarud on vahemikus 16–48 tundi. See tähendab seda, et kui kriis on suurem, on võimalik saada suurema hulga traumapatsientidega hakkama, circa 25 miljoni eest. Ka politsei ja piirivalve ametnikud saavad praktilisema, parema väljaõppe, circa 50 miljonit. Idapiirile, nelja suurlinna, luuakse drooniseire ja -tõrje võime, see on circa 13 miljonit. Idapiiri taristu lõpule ehitamine, küberjulgeolek ja veel väga palju muud. Nii et aastate vältel me investeerime väga palju laia riigikaitsesse ja need vajadused ilmselt kasvavad.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Martin Helme. Palun!

Aitäh! No õiguskorra kaitstusega on Reformierakond ka läbi kukkunud nagu kõiges muus. Selle näiteks on meil siin Pihlakodu vägistamisjuhtumid või Tartu Tarmo, naisepussitaja ja liiklusmõrvar, vabalt käis ringi. Nii et sellega ei ole hästi. Aga siin tuli enne juttu, et sisejulgeolek ja kuidas see läheb kokku selle riigikaitseraportiga või küsimusega julgeolekust. Jaa, sisejulgeolek on ka julgeolekuküsimus ja see riigikaitsekomisjoni raport räägib ka sisejulgeolekust. Mida see raport paljastab, on see, kui läbikukkunud on Reformierakonna poliitiline juhtimine olnud Eesti kaitstuse seisukohalt. Kõik see Terrase ja Heremi kriitika, mis seal on, millele ma kirjutan kõigele alla ja lisan veel omalt poolt juurde: mul oli jälle õigus. Need on ju inimesed, kes pandi ametisse reformierakondlike valitsuste ajal, kelle ameteid pikendati reformierakondlike valitsuste ajal ja kes viisid ellu reformierakondlikku kaitsedoktriini ja eelarve võimalusi. Ja mida see raport ütleb loomulikult ei meeldi Reformierakonnale või sellele Reformierakonna selja taga olevale süvariigi ajuvabale propagandale. Eesti on kaitsmata, ei ole kindlates kätes, ei ole paremini kaitstud. Eesti on kaitsmata. Ütleb selge sõnaga välja, kui nüüd praegu peaks sõda puhkema, siis me kaotame. Ja milles on probleem? Teie loomulikult jälle üritate siin muljet jätta, nagu me ründaks Kaitseväge või kaitseväelasi. Ei, vastupidi, me seisame kaitseväelaste ja kaitseliitlaste eest, sest tänane poliitika või see viimaste aastate poliitika, mida teie ja teie eelnevad erakonnakaaslastest peaministrid on juhtinud, saadavad meie kaitseliitlased ja kaitseväelased mõttetult surma, sest neil ei ole piisavalt vahendeid, õiget väljaõpet ja õiget struktuuri. Selge sõnaga öeldakse, et Herem ei saa aru juhtimisest. Ta tegelikult ei saa üldse mitte millestki aru, aga ta on teie poolt ametisse pandud. Mina tahan teada ühte lihtsat asja: kes ja kuidas võtab vastutuse selle eest, et Eesti on kaitsmata?

No aitäh, hea küsija! Me pole üksteisega kuidagi nõus jälle. No mis me teha saame? Minu hinnangul, teadmistel ja kogemusel on Eesti kaitstud. Seda ma ütlen teadmiste juures, mis mul on peaministrina selle perioodi vältel ja varasematest ametitest. Rõhutan, ma saan aru, et alati võib-olla minu vaated Riho Terrasega, eriti kui ta valitsust kritiseerib, ei kattu. Aga aja eest ja tegevuste eest Kaitseväe juhatajana ma olen talle kahtlemata tänulik, nagu kõigile meestele ja naistele, kes on panustanud Eesti riigi kaitsmisse, ükskõik mis rollis. Martin Heremiga samamoodi. Kindlasti, ma ei tea, millised täpselt tema poliitilised vaated on, aga minu hinnangul oli ta tubli Kaitseväe juhataja. Ja see, seda kõike öeldes, kellestki lugu pidades ja tema panusest lugu pidades, ei tähenda seda, et seda süsteemi või erinevaid otsuseid ei saa paremini teha. Kindlasti saab. Selleks sellised raportid või arutelud ongi. Kui kuskil midagi saab paremini teha, tuleb seda paremini teha. Selles, ma arvan, me jälle ei vaidle. Nüüd, kes vastutab? Kõik koos vastutame: parlament vastutab, valitsus vastutab, mina peaministrina vastutan. Ma selle eest kuidagi ei põgene või seda kuidagi ära ei lükka. Kui soovite, võite minu nime taha selle kirjutada ja veel öelda, mida tahate sinna otsa. See üldiselt on moes. Ma siiski julgen öelda, et minu peaministriks oleku aeg on olnud kaunis kogemusterikas, mis puudutab julgeolekut. Alates sellest, et desünkroniseerimise ajal on vaja NATO operatsiooni merel, mis tänaseni kestab, et laevad oleksid seal, muu hulgas ka Rootsi laevad, et tagada meie kriitilise taristu julgeolek, kuni selleni, mis toimub meil erinevates piirilõikudes viimase hetkeni. Kuni Saatse saapani välja, kus ma ei ole märganud avalikkuses või teie kiitust, kui kiiresti suudeti teed ringi teha, aga suudeti ja oht Eesti kodanikele hoiti ära. Kuni selleni välja, et Itaalia F-35-d pidid saatma Vene MIG-id meie õhuruumist välja, NATO artikkel 4 käivitati ja ÜRO Julgeolekunõukogus tuli sellel teemal arutelu teha. Nii et ma saan aru, et kõik elavad kaasa, ka opositsioon elab kaasa, ja minu meelest see on väga mõistlik. Aga ma kinnitan, et selline, kuidas öelda, vahu üleskloppimine, Kaitseväe-, Eesti riigi kaitstuse vastane üleskloppimine ei loo ühtegi millimeetrit ja ühtegi hetke turvatundest juurde. Eesti riik on kenasti hoitud ja meil on väga head liitlased. NATO liitlassuhe töötab väga hästi, nagu me oleme korduvalt näinud nende juhtumitega, millele ma viitan. Ja lähiaastate investeeringud kaitsesse ei ole mitte mugavuse ja ilu pärast, vaid sellepärast, et meie, meie lapsed ja lapselapsed saaks elada rahus, et see oleks koht, kuhu tulla, ja meie sõbrad teaks, et me võtame seda tõsiselt. Nii et me ei ole kuidagi ühel lehel täna, ma kahtlustan, et pikemat aega. Mina väidan, et Eesti riik on hästi kaitstud. Mehed ja naised, ükskõik mis rollis, sinna panustavad, me peame neile kõigile tänulikud olema.

Suur tänu! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme kuuenda küsimuse juurde, Helir-Valdor Seedrit ei ole küll siin saalis enam, aga lihtsalt toon veel välja § 146 kolmanda kommentaari, mis ütleb väga selgelt, et infotunni juhataja ülesanne on hinnata, kas küsimus puudutab taotluses märgitud probleemi ja kas küsimus on saanud piisava vastuse, et selle käsitelu lõpetada. Mõlema asjaolu tuvastamisel on istungi juhatajal kaalutlusõigus.