Riigikontrolli raport

Nii et me liigume edasi neljanda küsimuse juurde. See on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid ja teema on Riigikontrolli raport. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea peaminister! Kuigi teid peetakse viimased pool aastat väga suureks Tallinna linna eksperdiks, sellised juulikuised julgustavad SMS-id uuele võimalikule linnapeale, et koostöö õnnestuks Reformierakonnal ja Keskerakonnal. Aga see ei õnnestunud. Samuti Tartu linnaga tegelemine, et neid kaasata ka parlamendi töösse, et nad oleks õiguskomisjonis, ja siis võõrvangide teema. Arvatavasti ka nende märkused ja protest kuhugi väga ei jõua, kuulatakse ära, tehakse pai ja läheb asi edasi. Ma ütlen, et minu küsimus ei puuduta ei Tallinna ega Tartut, see puudutab transpordi ja liikuvuse valdkonda. Kui me vaatame seda raportit, mis eile tuli, siis sealt vaatavad vastu ikkagi päris karmid hinnangud. Teie juhtimisel me liigume 5%-lisse eelarvedefitsiiti, aga samas on meil puudujääk taristusse, teedesse ja raudteeühendustesse 1,35 miljardit eurot järgmise nelja-viie aasta jooksul. Milline on teie tööplaan – keskendudes just sellele küsimusele, mitte Tallinnale ega Tartule –, kuidas seda puudujääki katta?

Aitäh, hea küsija! Te olete ka ikka muhe. Kõigepealt räägite pikalt Tallinnast ja Tartust ja siis ütlete, et mitte sellest te ei tahtnud rääkida. Kui te ei tahtnud rääkida, siis miks te räägite? Seda esiteks. Teiseks, jah, Tallinn on minu kodulinn, ma olen aastaid veetnud seal volikogus, olen Tallinna piirkonnas valija, elan alati kaasa. Ma arvan, et see ei ole patt. Ma tahaksin kindlasti palju rohkem öelda, kui ma saan. Praegu ilmselt saan tegelikult soovida teile vaid õnne, sest mis saaks olla parem, kui see erakond, kust te ära tulite, erakond, kus te olete, saaksid omavahel kokku. Teie jaoks on see ju praktiliselt ideaalne olukord. Aga rohkem ma ei ironiseeri. Nagu teie ütlesite, see ei ole peateema, ja mis ma ikka siin ironiseerin sellel teemal. Seda esiteks. Nüüd, teiseks, mis puudutab eelarvemiinust, siin tahan korrigeerida head küsijat. Mulle tundub, et te ajasite midagi sassi. Eelarve defitsiit on 4,5%, kaitsekulud on 5%. Riigikaitsekulud tõusevad 5%-ni, see on enneolematult kõrge tase. Nii et sellega te ajasite sassi. Aga mul on hea meel, et ma saan selle ära korrigeerida, sest sellises asjas austatud Riigikogu liikmel vääratada ei ole ka ilus ja on hea, kui me saame sellega ühele poole. Nüüd, mis on plaan? Sellestki on hea rääkida. Mul on muidugi veidi kurb meel, et te ei küsinud seda regionaal- ja põllumajandusministrilt, kes tegelikult selle reformiga ju tegeleb. Tänases Delfis oli pikk lugu, intervjuu temaga, kuidas see võiks välja näha, mis need sammud on. Aga ma ühte ja teist siiski praegu loen ette ja te kindlasti saate juurde küsida, saame veel rääkida. Ministri viis sammu, mis on seal välja toodud ühistranspordireformiks, on viiest sambast koosnev plaan, et lahendada need probleemid ja luua toimiv ühistranspordivõrk. Esimene on andmepõhine analüüs. Sellest võib lähemalt rääkida, see tähendab seda, et liinivõrku planeeritakse andmetel. Teine on liinivõrgureform. Kolmas on ühtne piletisüsteem, toetavad investeeringud jne. Mis puudutab investeeringuid, siis investeeringute poole pealt, mis liituvad ka ühistranspordi ja teedega laiemalt, siis me oleme kokku leppinud printsiibi, mida on ilmselt oluline teada. Automaksu aastamaksust tulev raha läheb kõik teedesse, see tähendab seda, et lähiaastatel circa 280 miljonit raha läheb täiendavalt teedesse juurde. Et panna see ligikaudselt kilomeetritesse, tähendab see Pärnu suunas umbes 50 kilomeetrit 2+2 teed lähiaastatel töösse. Ma loodan, et need ebamugavused liiga suured ei ole, aga teed tõesti ehitatakse palju. Tartu suunas umbes 20 kilomeetrit ehitame 2+2 teed, pluss kohalikke teid, pluss liiklusohtlikke kohti ringi. Rail Baltic on samamoodi 2030 graafikus. See on üks meie suurimaid investeeringuid riigis, kuhu läheb samamoodi sadu ja sadu miljoneid, ja me püsime ilusti graafikus. Nii et see on hästi kiire ülevaade nii ühistranspordist kui ka investeeringutest.

Aitäh! Jaanus Karilaid, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Teil on muidugi hämmastav ümberkehastamisvõime. Ma rääkisin, et teie juhtimisel on eelarve puudujääk pea 5%, te hakkasite kaitsevõimest rääkima. Ja siis te hakkasite ette lugema neid kulutusi, mida riik järgmise paari aasta jooksul plaanib teha. Mina rääkisin ju sellest, et 1,35 miljardit on puudujääk, mida Riigikontroll on tegelikult auditeerinud, ja kuidas seda puudujääki on võimalik kompenseerida, et meie majanduskeskkond ja konkurentsivõime säiliks. Nii kaua, kui see puudujääk sealt vastu vaatab, vaatab vastu ka see, et me langeme järjest konkurentsivõimes. Miks ma ei küsinud härra Terrase käest, on see, et vaadates seda auditit, vaatab siit vastu kriis, suur kriis. Siin on ka muid hinnanguid, kus meile igalt poolt valdkondadest puudujääk vastu vaatab. Peaministri ülesanne on kriise lahendada, neid juhtida ja viia lahendusteni. Aga ma kasutan võimalust ja lähen ikkagi regionaalpoliitilisemaks. Kui me saame Rakverre rongiga 1 tund ja 20 minutit, me saame Viljandisse alla 2 tunni, siis me oleme ühiselt erinevate erakondadega valmis teinud ka ehitusprojekti Turba–Rohuküla. See kehtib 2028. aastani. Kõik erakonnad, kes siia kuuluvad, on lubanud seda teha. Peaminister ei saa ju ometigi sõnu loopida. Milline on tööplaan, et see lõpuks jõuaks ka töösse, et see saaks tehtud? Kas see on olnud teie laua peal või ei ole olnud? Kui ei ole olnud, siis pole mõtet seda enam ka Reformierakonna programmi kirjutada.

Ma jäin mõtlema, mis see küsimus oli. Aga ma püüan ikka kommenteerida jõudumööda kolme minuti jooksul. Siis saate pärast jälle öelda, kas olite rahul või mitte. Teed ja ühenduste taristu, kui te viitate sellele puudujäägile investeeringutes või nii-öelda hinnangulisele puudujäägile investeeringutes, on üks valitsuse prioriteetidest. Eesti on, ma arvan, Euroopas esimene või teine, sõltuvalt nüüd aastast, avaliku sektori investeeringutes. Teedesse, ühendustaristusse me investeerime väga palju. 2026. aastal kasvab see 283 miljoni euroni ja nelja aasta jooksul suuname teehoidu üle 1 miljardi euro. See on väga suur summa. Riigiteede ehituse investeering kasvab veidi alla 60 miljonilt pea 130 miljoni euroni. Ja nagu öeldud, selle toeks on ka seesama mootorsõidukimaksu aastamaksu osa, mille me suuname kõik teedesse. Aastate vältel tekkinud remondivõlga ühe või nelja aastaga muidugi likvideerida ei saa, aga täiendav rahastus läheb teedesse ja samamoodi ka raudteeühenduse pidamisse. Esimene prioriteet on loomulikult Rail Baltic, aga selle kõrval on samamoodi prioriteet siseriiklikud ühendused. See tähendab seda, et ka kiirus 160 kilomeetrit, 2026. aastal lõpuks saab suurel osal Aegviidu–Tapa–Tartu lõigus sõita kuni 160 kilomeetriga tunnis, Tallinna–Aegviidu–Tapa–Narva vajab investeeringuid. Siht peaks olema Tallinna–Tartu sõiduaeg saada umbes 1 tunni ja 45 minuti peale. Lisaks on liiklusohutuse investeeringud ja veel väga paljud erinevad sammud. Haapsalu raudtee või Turba raudtee on olnud ju pikalt erinevate objektide arutelul. Ma arvan, et kui erakonnad, nagu te ütlesite, lähevad 2027. aastal valimistele, siis igaüks saab oma programmi prioriteetide järjekorra panna. Ma arvan, et te saate ju siis Isamaa või EKREIKE koalitsioonis selle eestkõneleja olla.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Ma natukene küll liigun teisele teemale, aga siiski loodan, et te vastate. Teada on, et meie välisminister Margus Tsahkna oli just praegu Hiinas visiidil ja kohtus seal oma ametikaaslase välisministriga, Hiina välisministriga. Üle aasta tagasi käisid Riigikogu liikmed Toomas Kivimägi juhtimisel ka Hiinas täpselt samu asju ajamas ehk Eesti diplomaatia eesmärgil. Ka räägiti seal väga palju Ukraina sõjast ja muudel teemadel, väga sarnaselt sellele, mida täna välisminister just ütles, et neid asju oleks väga vaja arendada Hiinaga. Ta ütles ka välja, et Hiina on globaalne riik, millega peab arvestama. Küll aga ma mäletan aastatagusest visiidist, et peale Riigikogu liikmete külastust arvati hoopis teistmoodi. Ehk siis kogu ajakirjandus, kaasa arvatud ka teie ütlesite, et äärmiselt kahetsusväärne on, et Riigikogu liikmed käivad diplomaatiat ajamas riigiga, kes on sõjas – sisuliselt – Ukrainaga kaudselt, ehk siis toetab Venemaad. Minu küsimus on see, mis on nüüd muutunud selle aasta jooksul? Kas Hiina ei ole enam Venemaa toetaja või Eesti poliitika on nüüd muutunud ja saadakse aru, et Hiina on siiski globaalne riik ja diplomaatilised suhted on vajalikud ka meie riikide vahel?

Suur tänu! Enne kui te vastate, härra peaminister, ma pean ühe olulise täpsustuse tegema. Mart Maastik, minule teadaolevalt ei ole olemas mitte ühtegi Riigikontrolli raportit, mis puudutab Eesti ja Hiina suhteid. Seetõttu teie küsimus ei vasta sellele konkreetsele teemapüstitusele. Teine oluline tähelepanek veel. Kui teil on soov esitada oma küsimused, siis Isamaa fraktsioon ei ole kasutanud sellel korral ära oma võimalusi. Teil on võimalik esitada oluliselt rohkem küsimusi, aga ainult Jaanus Karilaid on Isamaa fraktsiooni esindajana soovinud selles infotunnis oma küsimust esitada. Teisi taotlusi ei ole olnud. Kui te oleksite soovinud Eesti ja Hiina suhetest küsimuse esitada, siis te oleksite võinud täiesti ametlikult saata üleeile meile vastava taotluse ja me oleks saanud selle ilusasti registreerida. Praegu ma pean märkuse tegema, et see konkreetne küsimus ei puuduta teemat. Aga kui härra peaminister soovib sellele vastata, siis palun, härra peaminister, see on teie võimalus. Palun!

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, nagu parlamendi esimees, Riigikogu esimees ütles, nagu võttes eeskuju Jaanus Karilaiust, kes küsis ära küsimuse, isegi andis ette teada, et ta tahab liikuvusreformist rääkida – selle eest suur tänu talle! Nii on võimalik koostööd teha ja ette valmistada neid asju ja paremaid vastuseid ka anda, kui on soovi numbrite järgi. Kui ma õigesti mäletan, siis see etteheide teile, kes käisite Hiinas, oli vist Hiina riigi kulul käimas. Ma ei mäleta seda. Aga Margus Tsahkna, jah, ikkagi käib Eesti riigi kulul, seda esiteks. Teiseks ta selgitab Eesti riigi seisukohti seal, räägib Vene agressioonist Ukrainas ja tõstatab inimõiguste olukorra ka Hiinas. Nii et Margus Tsahkna ehk välisminister esindab seal meie seisukohti. Aga jah, võib-olla ma ei mäletanud täpselt, te võite ise seletada, milles see skandaal teiega seisnes.

Suur tänu, head kolleegid! Sellega lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme edasi viienda küsimuse juurde, ma saan aru, et siis nüüd on nii-öelda soov protseduuri arutada. Ja, Helir-Valdor Seeder, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Mul tõepoolest on küsimus protseduuri kohta, et me ühtemoodi siin protseduurikast ja kodukorra seadusest aru saaksime. Minuteada kodukorra seadus ei reguleeri infotunnis esitatavaid lisaküsimusi, et millise sisuga need peavad olema ja kas nad peavad haakuma selle registreeritud küsimusega. See on loomulikult meil siin tavade ja traditsioonide küsimus, kuidas see on välja kujunenud. Aga see, et kas üldse lisaküsimusi antakse, antakse üks lisaküsimus kohapealt, kaks lisaküsimust, on ikkagi istungi juhataja otsustada iga kord ja sõltub natukene ka üldisest küsijate arvust. Nii et ma leian, et kolleeg Maastik ei eksinud kuidagi meie kodukorra seaduse vastu, mis seda ei reguleeri. Ma veelkord kordan, et meil on, jah, mingid tavad ja traditsioonid, mida me siin oleme pöördeliselt muutnud selles koosseisus. Ja ka Riigikohus on tõdenud, et meil on ulatuslik enesekorraldusõigus, aga kusagile ei ole kirjutatud, et see lisaküsimus peaks tingimata vastama sellele registreeritud küsimusele. Saan ma õigesti aru? Aitäh!

Hea kolleeg, ma pean siiski, ma ei võta kommentaari ette, ma lihtsalt võtan siit praegu RKKTS-i § 146 ja lõige 9 ette ja siin on väga selgelt toodud, et valitsusliige võib ka vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus ei puuduta taotluses märgitud probleemi või ja nii edasi. Siin on riigisaladus ja teised teemad ka veel seotud, mille osas valitsusliige ei või vastata. Antud juhul selle seaduse mõte on ikkagi see, et kui on registreeritud küsimus, siis me jääme selle registreeritud küsimuse raamesse, aga istungi juhataja juhib sellisel juhul tähelepanu sellele, et konkreetselt valitsusliige võib sellele küsimusele vastata, kui ta soovib seda. See on väga selgelt ju meil siiamaani kokku lepitud. Ja ma meenutan siin meie kevadistungjärgust olukorda, kus see oli EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid, kes väga raevukalt süüdistas istungi juhatajat selles, et keegi opositsioonist esitas küsimuse, mis ei olnud konkreetse teema kohta ja mille tõttu kulus aeg ära, mistõttu ei olnud võimalik esitada üheksandat küsimust, mis oli registreeritud küsimus, sellepärast et oli esitatud küsimus, mis ei puudutanud konkreetselt registreeritud küsimust. Ja see on ka see põhjus, mispärast on võimalik valitsuse liikmel vastata. Ta ei pea vastama, aga selle seaduse mõte on kindlasti ka see, et püsitakse konkreetse küsimuse raames. Ka konkreetse küsimuse raames püsimist sätestab laiemalt meie küsimustele vastamise kord, mis on RKKTS-is reguleeritud teiste teemadega. Nii et Riigikogu juhatus on ka nendest põhimõtetest lähtuvalt toimetanud, aga me korduvalt oleme ka juhtinud tähelepanu, et kui ei püsita teemas, siis ka istungi juhataja juhib sellele tähelepanu. Ja seda ma olen teinud nii küsimuste kui ka vastajate puhul, et kui teema läheb ikkagi väga kaugele sellest arutelust, et siis tuleb sellele ka tähelepanu juhtida. Head kolleegid, mida rohkem me siin selle protseduurikaga praegu tegeleme, seda vähem on võimalust, et registreeritud küsijad saavad oma küsimuse küsida ära konkreetsetel teemadel. Ma võtan Mart Maastiku küsimuse. Helir-Valdor Seeder, te olete oma küsimuse küsinud. Jaa, aga, Helir, see käib lihtsalt teiste kolleegide arvelt. Täiesti siiralt, see käib teiste kolleegide arvelt. Mart Maastik, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Kõigepealt, Riigikogu kodu- ja töökord ütleb tõesti seda, et kui on teemast välja küsimus, siis ei pea vastama vastaja. Kuid seda ta kindlasti ei reguleeri, et eesistuja peab juhtima mingit tähelepanu, seda enam, et mina enne selle küsimuse esitamist juhtisin juba ise tähelepanu, et see ei ole küll sellesse teemasse, kuid loodan, et peaminister vastab. Ehk teie pikk kõne siin – kõige rohkem kulutasite teie ju praegu aega, seda Riigikogu aega, selle asemel et oleks võinud lasta otsustada, kas vastata või mitte, peaministril. Ja nüüd ma kasutan võimalust peaministrile öelda, et Riigikogu esindajad käisid seal täpselt samadel eesmärkidel nagu praegu välisminister Margus Tsahkna. Palun viige ennast kurssi. Mul oleks väga hea meel, kui te nüüd vabandaksite oma tookordsete ütluste pärast nendesamade Riigikogu liikmete ees.

See küsimuse teine pool oli täielikult vastulause. Ma ei saa seda kuidagi protseduuriliseks lugeda. Helir-Valdor Seeder, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Minu küsimused säästavad aega meil siin infotunnis pikas perspektiivis, kui me need asjad selgeks räägime, mida võib küsida, mida on mõistlik küsida, kuidas peab vastama minister ja nii edasi. Aga aega raiskate teie selle asjatu kommentaariga, mis oli eksitav ja millest praegu see diskussioon tekkis. Ei oleks te seda kommentaari kolleeg Maastiku küsimuse peale teinud, siis ei oleks meil ka seda diskussiooni, mis võtab praegu väärtuslikku aega, tekkinud. Me räägime praegu – kui te leiate aega kuulata seda küsimust, auväärt juhataja – aiast ja aiaaugust. Mina ei rääkinud üldse sellest, kas ja kuidas peaks minister siin infotunnis vastama. Mina rääkisin küsija kohta. Te heitsite ette küsijale, et küsija lisaküsimusena esitas küsimuse, mis ei haakunud eelnevalt registreeritud küsimusega. Ma veel kord ütlen, et kodukord küsijal seda ei reguleeri, kas ja kui palju antakse lisaküsimusi ja millistel tingimustel. Meil on siin ka olnud juhtumeid, kus registreeritud küsimused lõpevad ära ja tekib nii-öelda vaba mikrofon, kus küsijad küsivad täiesti erinevatel teemadel. See on täiesti lubatud. Lisaküsimused ei ole reguleeritud, ma veel kord ütlen. Ja mina ei vaidlusta seda, kas minister on eksprompt valmis vastama või mitte. Absoluutselt ei ole küsimus selles. Aga kuna te tegite märkuse küsijale, et ta lisaküsimuse raames julgeb küsida midagi muud taolist, mis ei ole varem reguleeritud, siis see on täiesti normaalne, seda on ka enne tehtud, aga siis me peame selle selgeks rääkima ja ära ka reguleerima kodu- ja töökorras. Seni seda reguleeritud ei ole. Nii et see teie etteheide oli täiesti asjakohatu.

Aitäh, hea kolleeg! Ma juhin siiski tähelepanu sellele, et konkreetselt registreeritud küsimuse raames on ikkagi, see puudutab konkreetset teemat. Ma veel kord juhin tähelepanu sellele, et registreeritud küsimuse raames saab esitada täpsustava küsimuse ja saab esitada lisaküsimuse, aga see on registreeritud küsimuse raames. Ja seda ma ei vaidlusta, et kui registreeritud küsimused lõpevad, siis on nobedate näppude voor ja kõik saavad küsida seda, mida nad tahavad. Aga antud juhul, praegu on väga selgelt see raamistik ees. Siin me jääme küll väga selgelt eriarvamusele. Sellepärast me olemegi ju pannud paika registreeritud küsimuste nimekirja. Üks Riigikogu liige saab esitada lisaküsimuse selle konkreetse küsimuse raames. See nii on lihtsalt. Me võime siin vaidlema jäädagi, aga mina ütlen, et praegu me oleme lähtunud sellest praktikast. Minu ettepanek on, et me liigume nüüd edasi, sellepärast et vastasel juhul teised ei saagi siin küsida.