Положение дел в стоматологии Эстонии

Kolmas küsimus on sotsiaalminister Karmen Jollerile, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on hambaravi olukord Eestis. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Mu küsimusepüstitus ja teema oli hästi konkreetne: hambaravi olukord Eestis. Ja ma loodan, et kuna ta oli nii konkreetne teemapüstitus, siis te olete ka täna selleks infotunniks ka vastavad ettevalmistused ka teinud. Ja sellest lähtuvalt – te olete ka meil ju perearst ja siis te kindlasti teate, et suutervis on osa üldisest tervisest. Ja kindlasti ka oma töös olete ju tähele pannud ja ka osutanud oma patsientide osas ka selle suuhügieeni osas sellele probleemile tähelepanu osutanud. Nüüd, ma tahakski teie käest teada saada, et, ja saada ka ülevaadet, kui suur osa Eesti elanikest iga-aastaselt kasutab hambaraviteenust ja mis on võimalikud takistused selle teenuse osas, kui seda ei saada. Ja mis oleks siis need sammud või mis sammud olete juba astunud selleks, et seda olukorda parandada? Ja ma saan aru, et tegelikult see probleem on päris suur. Ja minu andmete põhjal väga suur osa Eesti elanikest ikkagi iga aasta ei satu hambaarsti juurde. Ja sellest loomulikult tekivad muudki tüsistused ja probleemid – aga perearstina te teate seda väga hästi. Ehk siis teie poolt soovikski teada infot, mis on olukord, kui palju seda teenust meie inimesed suudavad ja saavad kasutada ja mis on juba praegused rakendatud lahendused või tulevikus rakendatavad lahendused. Aitäh!

Perearstina ma tõesti võin kinnitada, et Eesti, et, esiteks, suutervis mõjutab üldist tervist, näiteks tõstab infarktiriski, mõjutab väga tõsiselt erinevaid muid infektsioone organismis. Ja suutervis on oluline ka – mida väga rõhutavad näiteks ortopeedid –, kui on vaja implanteerida ehk vahetada inimesel näiteks puusaliiges, põlveliiges, selliseid protseduure teha. See on tõesti oluline. Ja ka seda saan kinnitada, et Eesti inimene üldiselt oma hammaste eest alati just eeskujulikult ei hoolitse. Hambaravi on üks osa sellest hamba-suuõõne tervisest, aga väga oluline osa on inimese oma elustiilil ja sellel, kuidas, kui palju siis ikkagi inimene reaalselt hambaid peseb, hambaniiti kasutab, kas ta teeb seda nii, nagu soovitatakse, kaks korda päevas, ja nii edasi. Ma arvan, ma ei pea seda loengut siin pidama, aga see üldine hügieen on väga suur probleem. Ja teiselt poolt toitumine, kus inimesed toituvad nii, et hammastel ei ole hea olla. Ja siin jällegi igaüks leiab omad materjalid. Eestis on sellel aastal kasutanud hambaravihüvitist, mis on 60 eurot aastas viimased kaks aastat on olnud, 327 000 inimest. Lastele on hambaravi tasuta, aga Eestis on hambaarsti juures käinud umbes 60% lastest. Hambaravihüvitise kohta võib ka öelda seda, et tõenäoliselt on palju inimesi, kes neid ka ei kasuta ja maksavadki ise. Tavaliselt hambakliinikud siiski soovitavad. Ma oletan, et see number on enam-vähem õige, see 327 000. Ja iga kahe aasta tagant tõesti võiks käia hambaarsti juures. Mida me teinud oleme, on see, et, esiteks, siin paari aasta jooksul on natuke tõstetud hüvitisi. Meil on olemas ka proteesihüvitis. Proteesid on jällegi väga oluline üldise tervise seisukohalt ja julgustan inimesi pöörduma, seda taotlema. Jällegi võiks olla rohkem kasutatud. Tervisekassa on ette näinud rohkem vahendeid, kui inimesed ära kasutavad. Iga aasta lõpus seda ka korrigeeritakse. Praeguseks on kasutanud hüvitise võimalust, hambaravihüvitise võimalust 83% inimestest või, ütleme, 83% eelarvest. Seda siis ühelt poolt. Aga lastega on plaan see, et vanematele hakatakse varasemalt saatma meeldetuletusi, et "palun konsulteerige hambaarstiga", ja et oleks siis, et inimesed päriselt pöörduksid. Ja lisaks püütakse täiskasvanute hambaravihüvitise teenust disainida paremini, nii et sinna jõuaksid inimesed, kes on näiteks vähem kindlustatud, et info ja teadlikkus oleks suuremad. Ja meetmeid on tegelikult veel. Aitäh!

Suur tänu! Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! No ega need numbrid ilusad ei ole ja eks nende numbrite kohta oli ka meil see teadmine olemas. Ma lihtsalt soovisin, et minister need numbrid meile ette tooks. 1 300 000 inimesest, meie elanikest, kasutab iga-aastaselt ainult 327 000 hambaraviteenust. Me saame ju väga hästi aru, et suutervis otseselt mõjutab meie üldtervist. Ja kui üldtervis on ka käest ära, siis see üleüldiselt mõjutab meie tervishoiu eelarvet negatiivses mõttes. See põhjus, ja ma arvan, et see on valdav põhjus, ja ma arvan, et see on tegelikult subjektiivne, aga võib-olla isegi objektiivne arvamus, et see on rahapuuduse tõttu, jäävad need käigud ära hambaarsti juurde. Kui võtta aluseks ka hiljutise uuringu, mille tellis Luminor, siis seal on selgelt välja toodud, et aina enam ja enam inimesi võtab kiirlaenu selleks, et hoolitseda oma hammaste eest. Noorte seas on lausa 40% kõikidest arstikäikudest tehtud kiirlaenu abil. See on see olukord, kus me praegu oleme. Ja võttes ka peaministri sellisest mõttest, mõttesabast kinni, et aidata on vaja neid, kes abi vajavad, siis ma arvan, et antud juhul on tegelikult just nimelt hambaravi osas inimesed abitud. Ja see abitus on nii kaugele jõudnud, et nad on sunnitud selleks, et hoida oma hamba- või suutervist, on sunnitud võtma kiirlaenu, sellepärast et riik ei suuda tagada, seda teenust. Ja me saame täiesti aru, et see mõjutab üleüldiselt meie tervishoiueelarvet. Ja meie ütleme, et meil ei ole praegu selget plaani, kuidas seda olukorda muuta.

Aitäh! Ma tean, et mul on vastamiseks aega kolm minutit. Ja enne siin kolmest minutist kasutasin ma kaks ära selleks, et rääkida ennetuse olulisusest. Me kõik teame, kui palju maksab hambahari või hambapasta ja kui palju maksab kaks või kolm minutit hommikul ja õhtul, et oma hambaid pesta. Hambaarstid on eelkõige mures hügieeniharjumuste pärast ja ma tean, et te nõustute sellega, sellepärast et sellest on hambaarstid väga palju rääkinud. Hätta satuvad eelkõige need inimesed, kellel ei ole harjumust toituda tervislikult ja kellel ei ole harjumust oma suu eest hoolitseda. 60 eurot hambaravis, mis on praegu mõeldud, katab ära enamuse sellest, mida inimene vajab selleks, et käia kontrollis hambaarsti juures. Kui nüüd läheb olukord niikaugele, et vaja on juba ravi, siis seal on tänapäeval ka hambaarstide sõnul kõige esimesel kohal elustiil. On olemas ka haigusi, nii vaimseid kui ka füüsilisi, kus inimesel on takistatud oma suutervise eest hoolitsemine. Nende inimeste jaoks on juba päris mitu aastat Tervisekassal olemas teenus, mis võimaldab hambaravi anda inimesele tasuta kogu elu lõpuni. Ma arvan, et riik on praeguseks päris palju teinud. Ja tervishoiu eelarvet mõjutavad ka teised haigused ja teised mõjurid. Ma olen nõus, et hambaravi on väga oluline ja väga tähtis osa, aga eelarve läbivaatamisel peame lähtuma ka muudest aspektidest. Kokkuvõtteks tuleb olla ise väga hoolikas, tuleb maast madalast oma laste hammaste hoolitseda, tuleb elada tervislikult. Ja kellel on häda käes, siis nagu ma juba enne mainisin, Tervisekassa on disainimas teenuseid nii, et need oleksid paremini kättesaadavad eelkõige nendele inimestele, kellel on sissetulekud madalamad.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Need vastused kõlavad umbes nagu Reformierakonna vastused. Kui küsitakse toimetuleku kohta, siis need vastused on stiilis, et ärge olge vaesed. Aga siin on küsimus, et ärge olge haiged. Me oleme mitu korda käsitlenud Tervisekassa laristamist – uhked peod, suured koolituskulud, reklaami- ja meediakulud –, aga tundub, et tänaseks on sellest õppust võtnud ka Sotsiaalministeerium. Nimelt, Sotsiaalministeerium on saanud üle 4 miljoni euro Euroopa Sotsiaalfondist, et seda raha kasutada erivajadustega lastele teenuste arendamiseks. Eesti riigi kaasfinantseering on ka sellele 2 miljonit eurot. Ja nüüd on sisse vaadatud, et kuhu on see raha tänaseks kulunud. See raha on kulunud projektijuhtidele palkade ja tulemustasude maksmiseks, ürituste korraldajate vahendusel seminaride korraldamiseks, reisifirmadele välisreiside korraldamiseks, siis veel erinevad koolitustegevused. Kui vaadata, kes seminaridel esinevad, kas kutsutakse välisspetsialiste? Seminaril esinevad ametnikud Sotsiaalministeeriumist, Sotsiaalkindlustusametist ja muidugi Tervisekassast ehk üritused ametnike jaoks, täpselt nagu Tervisekassas. Aga nüüd see küsimus, kuidas reaalne raha jõuab abivajajani, kuidas see jõuab reaalsete tugiteenuste pakkumisteni – no tegelikult seda selgust tänaseks ei ole. Nii et see juba natukene hakkab meenutama seda olukorda, mis meil on olnud Tervisekassas, et kulutatakse raha pidudele, motivatsiooniüritustele, reisidele ja koolitustele, aga see raha reaalsete abivajajateni ja reaalsete teenusteni ei jõua ja seda ei jätku. Mul on nüüd väga konkreetne küsimus. Kas te plaanite sellesse olukorda sekkuda ja ikkagi aru saada, mis selles olukorras toimub?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma arvan, et küsimus ei olnud praegu hambaravist. Ma saan aru, et küsimus oli Euroopa sotsiaalfondide raha kasutamisest. Mul oleks õigus vastamisest keelduda, aga ma siiski vastan. Kuigi küsija on hiljuti ennast näidanud ääretult ebaeetilise inimesena, kes on soovinud ühe hapra lapse delikaatseid isikuandmeid kasutada ära oma poliitkampaanias. See on häbiväärne tegu. Aga ma vastan. Kui Sotsiaalministeeriumi ametnikud istuksid oma kabinetis ja kirjutaksid valmis seaduse ega kaasaks kedagi, siis mis seadus sellest tuleks? On ennegi olnud süüdistusi, et kaasamine on ebaefektiivne, aga nüüd süüdistatakse hoopis heas kaasamises, kuhu on kutsutud erinevate valdkondade spetsialistid, eksperdid ja ka needsamad ametnikud, kes peavad hakkama reformidega tegelema. Me teame kõik väga hästi, milline on olukord erihoolekandes, kuidas puudu on palju teenuseid. Näiteks autistide ja dementsete inimeste teenused on praegu täiesti puudu. Nad ongi erihoolekandes, kus nad üldse ei peaks olema. Nüüd, kui me kaasame erinevate riikide kogemusi ja spetsialiste, siis on see äkki probleem. Ma ei saa aru, milles see probleem on. Kui üks ajakirjanik leidis nurga, kust läheneda, siis ma arvan, et Riigikogu liikmel peaks olema piisavalt oidu, et lähtuda reaalsetest andmetest ja reaalsetest faktidest ning olla kriitiline ka faktide suhtes, mida aeg-ajalt ajakirjanduses esindatakse. See artikkel, millest te räägite ja millele te vihjate, oli täis faktivigu. Sotsiaalministeerium plaanib sellele ka vastata. Me teeme oma tööd parimal moel. Vahel on ametnikud justkui liiga kaasavad ja siis on liiga mittekaasavad. Võib-olla otsustate ükskord ära, kas ametnik tohib küsida valdkonnalt nõu ja kui tal on palju inimesi, siis ta broneeribki hotelli konverentsiruumi, või ta siis ei tohi seda? Või kas ta tohib näiteks, ma ei tea, pakkuda lõuna ajal suupistet, et need inimesed, kes on tulnud teisest Eesti otsast kohale mitmeteks tundideks, saaksid ka kehakosutust. Kui rääkida tervisest ja ajust, siis aju vajab tegelikult toitu. Ma päriselt ootaksin siin saalis konstruktiivseid küsimusi, sisukaid küsimusi, millele ma saan anda ka adekvaatseid vastuseid. Ja ma väga ootan, et inimesed, kes siin saalis istuvad, lähtuvad üldinimlikest eetikapõhimõtetest ja Eesti seadustest. Aitäh!

Suur tänu! Ma istungi juhatajana teen siiski ühe väikese täpsustuse. Katsume seda diskussiooni ja arutelu pidada nii, et me üksteist ei sildista viisil, mis tekitab ühel hetkel inimestes solvumist ja pahameelt. Katsume diskussiooni pidada viisil, mis oleks korrektne. Aga ma lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Enne kui me liigume edasi neljanda küsimuse juurde, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, austatud esimees! Tegelikult ma ei jõudnud seda maha võtta. Ma tahtsin teid tänada, et te andsite adekvaatse kommentaari. Ma arvan tõesti, et siin saalis ei ole kohane ei ministril ega Riigikogu liikmetel tegeleda sildistamisega või anda hinnanguid küsimustele või küsimuste püstitamisele. Ma arvan, et mõlemad pooled soovivad saada konstruktiivseid vastuseid ja sellega võiksid ka ministrid tegeleda. Aga ma tänan esimeest, et te andsite selle kommentaari.

Aitäh! Küll saab istungi juhataja anda hinnangu küsimuse kohta. Ma pean küll ka teile täpsustuseks ütlema, et teie küsimus päris täpselt nüüd hambaravi olukorra kohta Eestis ei olnud. Aga kuna see väga kaudselt puudutas hambaravi olukorda, mis puudutab rahastamist, siis sellepärast minister sai sellele küsimusele vastata. Minister vastas sellele.