Шведские пленные в Тарту

Neist kõige esimene on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on Rootsi vangid Tartus. Martin Helme, palun!

Aitäh! Meil eile algas ja täna jätkub eelnõu, millega Riigikogu peaks ratifitseerima kokkuleppe Rootsiga, et Rootsist hakkavad Eestisse tulema kõige võikamad kurjategijad – vägistajad, tapjad, mõrtsukad, ka narkokurjategijad, organiseeritud kuritegevuse esindajad. Eilse parlamentaarse diskussiooni käigus olime me küll tunnistajaks masendavale demagoogiale, massilisele järjestikusele valetamisele. Ikka kõik selle jaoks, et alavääristada ja häbistada Eesti riiki ja ohustada Eesti inimeste turvatunnet ja turvalisust. Nüüd, see on taustaks. Teine taust on see, et teie erakonnakaaslased Tartust, härra peaminister, on väljendanud seisukohta, et neid vange ei peaks tulema Rootsist Tartusse, sest Tartu on ikkagi heade mõtete linn ja ülikoolilinn ja kuidas me siis nüüd siis muutume selliseks Rootsi immigratsioonipoliitika prügimäeks. Mul ongi küsimus nüüd selles liinis, et te olete meil peaminister küll, aga olete ka erakonna juht ja erakonna poliitika on lahutamatult seotud ka valitsuse poliitikaga. Teistmoodi see Eesti parlamentaarses ja demokraatlikus erakondlikus süsteemis olla ei saakski. Ma tahan lihtsalt teada saada, kas need häälitsused ja pooside võtmised, mida Tartu reformierakondlased on avalikkusele esitlenud, on jõudnud ka erakonnas teieni? Kas need on avanud arutelu Reformierakonna sees Rootsi islamivägistajate Eestisse toomise plaanile? Kas nad on kuidagi pannud teid järele mõtlema või kaaluma, et äkki jätaks selle asja pooleli? Või ongi see lihtsalt avalikkusele esitatav tsirkus, inimestele järjekordne valetamine reformierakondlaste poolt, seekord siis Tartu otsast, ja tegelikult nad erakonna sees mingisugust teemat avanud ei ole?

Aitäh, hea parlamendi esimees! Hea Riigikogu liige! Selles küsimuses oli juba hulga jälle sellist laetust. Mööname, eks te teete oma parima ja meie ka jõudumööda. Olgu jah kõige lihtsam ja olulisem kohe alguses öeldud, et Rootsi vangid selle lepingu alusel tulevad Tartu vanglasse ega vabane Eestisse, vaid lähevad ikkagi Rootsi tagasi enne vabanemist. Nii et nad ei hakka mitte Tartus ringi käima, vaid Tartu vanglas olema. Ja kui vaadata, miks see kasulik on ja miks see vajalik on, siis sellepärast, et selle koostöölepingu tulemusel säilib Tartu vangla koos teenustega – see tähendab seda, et säilib ka kinnine vanglaosa, arestialuste kinnipidamine – ja selle koostöö alusel säilib vajalik sisejulgeolekutaristu. Tagatakse ka vajalikud töökohad spetsiaalse väljaõppe saanud spetsialistidele. Rahaliselt tähendab see seda, et Rootsi on maksmas Eestile 300 koha eest 30 miljonit eurot, ja kui neid kinnipeetavaid on üle 300, siis makstakse täiendavalt 8500 eurot kuus ühe kinnipeetava kohta. Seal säilivad 160 töökohta, juurde luuakse vähemalt 250 uut ametikohta. See on kõik oluline taust kõigele sellele, mida te ütlete, sest töökohad, töökohtadelt makstavad maksud, sisejulgeolekuoskustega inimeste säilimine Tartus annab kindlasti ka Tartusse juurde. Tartu muresid, tulevad nad linnavalitsusest, tulevad nad tahes viisil, kindlasti kuulatakse. Kõik käiakse üle, kaasa arvatud Tartu uue koalitsiooni mured ja küsimused. Nad tulevad arutelude juurde, esitavad küsimusi, nii et selles debatis nad saavad kindlasti osaleda. Aga see ei muuda fakti, et Rootsi on meile oluline partner ka julgeoleku tagamisel. See tähendab seda, et nagu meie tagame oma partneritele julgeolekut ja aitame neid hädas, aitavad nemadki. Ma siiski meenutan, et näiteks merel toimuv kriitilise infrastruktuuri valve on muuseas käimas ka näiteks Rootsi laevadega. Nii et kui te küsite, kas Tartu mured kuulatakse ära ja neisse suhtutakse tõsiselt – vastus on jah. Ma arvan, et see ei pea olema kuidagi erakondlik tõstatus, vaid kui Tartu volikogu liikmed soovivad täiendavat informatsiooni arutada, siis seda kindlasti saab teha, sõltumata sellest, millisesse erakonda keegi kuulub.

Suur tänu! Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa. No eks see jutt, mis te rääkisite, ju kinnitab, et Reformierakond ei ole saanud riigivalitsemisega hakkama. Meil on valitsus, mis on riigi nii pankrotti ajanud, et enam ei ole võimelised üleval pidama sisejulgeolekut ja vanglaid. Eraldi rõhutab see teie kriminaalpoliitika läbikukkumist, et vanglad on meil tühjad. Sellepärast et inimesed, kes sõidavad teadlikult teede peal teisi surnuks, olles enne oma elukaaslast pussitanud, koduvägivallatsejad – Reformierakond ei ole võimeline ka naisi kaitsma Eestis, nagu me teame –, inimesed, kes Tammsaare pargis purjutavad – neid ei panda vangi ja siis on vanglad tühjad. Kuna raha on ka kõik ära kulutatud Rail Balticule ja tuulikutele ja ma ei tea kuhu, siis ei saa enam vanglaid üleval pidada. Ja siis hakatakse alandama Eesti riiki, põhimõtteliselt prostitueerima Eesti riigiga, et äkki kuskilt keegi tuleb ja maksab meile midagi. See on Eesti riigi ja Eesti kodanike väärikuse alandamine. Aga ma tegelikult ei küsinud kõigest sellest midagi, ammugi mitte sellest, kas Rootsi on meile hea partner julgeoleku vallas. Ma küsisin, kas … Ja see ka ei puutu asjasse, et nüüd, kui otsus valitsuses on tehtud ja tahetakse Riigikogus läbi suruda pärast seda, te siis hakkate meile rääkima mingisugusest kaasamisest. See on ju ka mõnitamine. "Pärast me kuulame teid ära." Ei-ei, enne tuleb ära kuulata. Ma tahan ikkagi üle küsida, kas need reformierakondlased, kes on Tartus reljeefselt sõna võtnud, et ei, meie neid vange siia ei taha ja nad ei tohi tulla, kas need reformierakondlased Reformierakonna sees on teinud oma hääle kuuldavaks ja kas Reformierakonna juhatuse esimees on seda häält kuulda võtnud või läheb plaan edasi häirimatult.

Aitäh, hea küsija! Siin oli jälle väga mitu laetud küsimust. Kõigepealt, mis puudutab nõrgema poole kaitset ja vägivallavastast võitlust, siis siin meie oleme teiega leppimatult eriarvamusel. Teie hoiak on, et Istanbuli konventsioon, mis pakub vägivallaohvritele kaitset, tuleks tühistada. Nägin, teie suurepärane kogu fraktsioon tegi sammu ja andis selle eelnõu sisse. Martin Helme mainis seda küsimuses, et Rain Epler ei peaks segaduses olema. Nüüd teine, mis puudutab maanteel sõitvat inimest, kes oleks pidanud trellide taga istuma. Seal me oleme jälle ühel nõul. Minu hinnangul tuleb see juhtum läbi uurida ja vajadusel teha korrektuure seadustes. Kui me menetleme mõnda protsessi, ma saan aru, et see võib-olla on ainult killukene sellest, aga üheksaeurost juukselõikust ikkagi juba väga pikka perioodi ja inimene, kes tegelikult peaks trellide taga istuma, siis ei lähe see minu ja ilmselt ka rahva õiglustundega kokku. See tähendab seda, et tuleb ikkagi üle vaadata, mis seal toimus, miks toimus. Tean, et siseminister on palunud selle selgeks teha. Ilmselt tuleb astuda samme, kui protsessis on olnud auk. Nüüd, mis puudutab Tartu koalitsioonilepingut, siis ongi ju loogiline, et Tartu linn on kogu aeg partner, mitte ainult enne lepingut, ka lepingu ajal on partner. Nii et ka praeguses protsessis nii sisejulgeolekuasutused, korrektsioon ehk vangla, riik, Justiits- ja Digiministeerium – kõik suhtlevad Tartu linnaga, Tartu linna muresid võetakse tõsiselt. Ma saan aru, et teil on ettekujutus, et me võtaksime neid muresid ainult siis tõsiselt või võtame ainult tõsiselt, kui see on oma parteiliinis, nagu te väljendate. Mina võtaks neid muresid ka tõsiselt siis, kui seal oleks keegi teine linnavalitsusest, Tõnis Lukas, kes siin tavaliselt sümpaatselt esireas istub. Ma ka siis võtaks neid muresid tõsiselt. Sellised mured on tõsised. Turvalisus on Eestis väga kõrge ja selliseks ta peab jääma. Olgu ka öeldud, et kui on negatiivsed tagajärjed, kui ilmneb midagi sellist, mida me ei soovi, siis on alati võimalus see leping ennetähtaegselt lõpetada. Aga selle lepingu läbimõeldus on põhjalik, vangid tulevad vanglasse, mitte Tartusse. Lisaks tagab see sisejulgeolekuoskustega inimeste olemasolu ja Tartule täiendava turvalisuse.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Rain Epler. Palun!

Aitäh! Enne kui ma küsimuse juurde lähen, siis sissejuhatuseks: vaatasin, et värsked reitingud jälle näitavad, et Reformierakond on teinud madala reitingu rekordi. Ja nüüd teid vaadates: lips ei ole mitte ainult lõdvaks lastud, vaid lausa eest võetud. Kas peaministripõlve lõpp juba terendab? Aga nüüd asja juurde. Neid vanglarendilepinguid on Euroopas teisedki riigid proovinud teha: Belgia ja Holland, Norra ja Holland, taanlased vist proovisid Albaaniasse hakata oma vange saatma. Kaks probleemi on kohe tekkinud. Üks on see, et kuritegelikud sidemed tekivad kohaliku kuritegevuse ja selle vange eksportiva riigi kurjategijate vahel, ja teine väga suur probleem on külalised. Kohe tekivad probleemid nende majutusega. Isegi nii kaugele on asjad läinud, et on pindasid puudu, ja siis need mõlemad riigid, kes lepingus on, lahendavad neid, kulutavad selle peale raha. Ja tegelikult kuritegevuse pilt muutub halvemaks. Nii et kui te siin räägite, et saame mõne miljoni, siis odavalt müüte seda Eesti sisejulgeolekut. Ma tõmbaksin paralleeli sellega, kuidas te veel odavamalt trambite jalge alla inimeste vabadusi. Mäletame, et selles superandmebaasi seaduses, mida te surusite, ju toodi põhjenduseks, et me saame Euroopast mõne miljoni. Kas see, et te niimoodi senthaaval siit ja sealt proovite raha leida, tegelikult annab tunnistust, et teie jutt sellest, kuidas kohe hakkavad piimajõed ja pudrumäed Eestis olema ja kõik läheb paremaks, tegelikult ei vasta tõele? Kas Reformierakonna juhtimisel me olemegi pankrotikursil ja nüüd tuleb odavalt müüa meie julgeolekut?

Aitäh, hea küsija! Mis puudutab majanduse perspektiivi, siis jah, mul on teile häid uudiseid. Ma tean, et te janunete nende järele, ja mul on hea meel neid teile ka anda, sest ma tean, et te annate need alati edasi. Viimane, näiteks Swedbanki majandusprognoos tõstis lähiaastate kasvu ootusi. Nii et kui sinna liita ka keskpanga erinevad prognoosid ja teiste kommertspankade prognoosid, siis tõepoolest, sellel aastal on majandus pöördunud kasvule. See kasv on küll veel madal, madalam, kui me oleme võib-olla tavaliselt harjunud, aga kui me vaatame ajas tagasi, siis viimased kaks kuni kaks ja pool aastat on ikkagi väga keerulised olnud Eestile tervikuna. See tähendab seda, et majandus on olnud kas kahanemises või, ütleme, kahanemise ja kasvu piirimail, kuskil nulli kandis. Nii et see aasta, jah, tõepoolest on majandus kasvu poole pöördunud. See kindlasti on oluline. Kasv on väike, järgmisel aastal juba suurem ja ülejärgmisel aastal ka. Need prognoosid on seal umbes konservatiivsemast 2–2,5%-st üle 3%-ni – 3,2–3,4%-ni, kui ma õigesti mälu järgi tsiteerin. Nii et see näitab ikkagi seda, mida te nimetasite pudrumägedeks ja piimajõgedeks. Jah, pilt läheb paremaks. Kui ma vaatan inimeste toimetulekut, siis ajaloo suurim maksulangetus, 36,6%-lt 1,4 protsendipunkti ehk 35,2%-ni, seegi on kokku lepitud. Maksuküür kaob ja tulumaksu tõusu jätame ka ära. Selleks on meil menetluses erinevad maksumuudatuste seadused, millele ma loodan ka parlamendis toetust. Nii et jah, majanduse poole pealt on see pilt kindlasti positiivne. Nüüd, mis puudutab neidsamu vanglanäiteid, siis ma olen neid ka varem infotunnis toonud ja see ei ole teid kuidagi loksutanud, aga ma näen siiski vaeva sedasama kirjeldada. Näiteks võrreldavad näited on Hollandist olemas: 2009–2016 rentis Holland Belgiale kuni 650 vanglakohta Tilburgi vanglas, 2015–2018 rentis Holland kolmeaastase lepinguga Norrale 242 vanglakohta. Ja nendes kõikides järelmhindamistes, näiteks ka Hollandi parlamendi avalikes stenogrammides, kui 2016. aastal justiitsminister teatas, et Belgia ei pikenda enam Tilburgis vanglakohtade rentimist, avaldasid parlamendierakonnad hoopis kahetsust, sest kohapealt kadus 400 töökohta. Oleks seal kuritegevusest täiendavalt märki olnud, küllap oleks sellest ka räägitud. Külastustega sarnane lugu.

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise.