Второе чтение законопроекта о внесении изменений в Закон об актах гражданского состояния, Закон о Государственном регистре населения и Закон о государственной пошлине (687 SE)

Järgnevalt tänane kolmas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teiseks lugemiseks valmistas Riigikogu põhiseaduskomisjon ennast ette ja menetles seda eelnõu kahel istungil: 20. ja 21. oktoobril. Meile olid kutsutud komisjoni ka Siseministeeriumi ametnikud, kes aitasid teemat avada. Loomulikult oli kutsutud ka Isamaa fraktsiooni esindaja või muudatusettepaneku tutvustaja. 20. oktoobril oli meil võimalus kõigepealt tutvuda arvamustega Eesti Linnade ja Valdade Liidult ja Tallinna linnalt. Kõigepealt tutvustas esimees eelnõu eelnevat menetlust ja seda, et on laekunud üks muudatusettepanek Isamaa fraktsioonilt. Kuna Isamaa fraktsiooni esindajat sellel istungil meil ei olnud, siis me otsustasime, et me järgmisel päeval tutvume täpsemalt muudatusettepanekuga. Linnade ja valdade liit tegi ka kaks ettepanekut. Esiteks, täiendada seadust erandiga, et lapse eestkostja ülesandeid täitvad omavalitsused saaksid esitada sünniregistreerimise avalduse digialkirjastatult. Ja teiseks lahendada teatud rahvastikuregistri broneerimissüsteemi probleem, mille tõttu võib isikutel tekkida arusaamatust, kas nad on broneerinud ka kohaliku omavalitsuse teenused. Kuulasime ära Siseministeeriumi arvamused linnade ja valdade liidu ettepanekute kohta. Ministeerium erandi loomist ei toeta, kuna enamasti on lapsel vähemalt üks täisealine teovõimeline vanem olemas. Tegu on erandlike olukordadega, mida esineb vähe. Ja kuna menetluses võib olla ka teisi osalisi, kes kindlasti peavad niikuinii minema omakonnakeskusesse, siis omavalitsuse kui eestkosteasutuse kohal viibimine oleks ikkagi vajalik. Teiseks, broneerimissüsteem tõesti ei võimalda praegu arvestada kohalikele omavalitsustele pakutavate teenuste eest tasumise võimalusega, see tooks kaasa rahalisi kulutusi. Ja kuigi neid on kaalutud, on selge, et erinevatel omavalitsustel on ka nii teenused kui ka nende eest tasumised ja hinnad erinevad. Nii et arusaadav mure, kuid seda ka ei toetata. Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et põhjendused olid küll arusaadavad, aga kodaniku vaatenurgast oleks vaja siiski lisada süsteemile selged märkused või juhised, mis suunaksid kasutajaid tegema neid vajalikke toiminguid kohaliku omavalitsuse keskkondades. Lõpetuseks tutvustas komisjoni esimees ka õiguskomisjoni arvamust. Õiguskomisjon arutas selle eelnõu kohta arvamuse andmist 6. oktoobril ning toetas eelnõu edasist menetlemist. Märkusi ega ettepanekuid ei esitanud. Ja 20. oktoobril me komisjonis menetlusotsuseid ei teinud. Jätkasime 21. oktoobril koos rahvastikuregistri halduse talituse juhataja abiga. Plaanis oli vaadata läbi eelnõu kohta laekunud muudatusettepanek Isamaa fraktsioonilt ja teha menetlusotsused. Isamaa fraktsiooni esindajat ei olnud ka sel istungil, kuid komisjonis otsustasime, et eelnõuga tuleb edasi liikuda, kuna sätted võiksid ja peaksid juba varakult jõustuma ja pikemat aega me enam ei pidanud sellele asjakohaseks jätta. Siseministeerium andis ka oma arvamuse Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanekule. Lühidalt öeldes, ta ei toetanud muudatusettepanekut ja soovis jätkata esialgset plaani ehk sündide registreerimine toimuks edaspidi vaid maakonnakeskuste omavalitsuses. Valdavalt on automaatotsused e-teenuse kaudu, sünnid registreeritakse, kohaliku omavalitsuse ametnikuni jõuab väga vähe juhtumeid ja keerukamad juhtumid nõuavad kõrgemat kompetentsi, mida ei ole otstarbekas säilitada igas omavalitsuses. Seetõttu ei peetagi mõistlikuks seda pädevust väikestes omavalitsustes hoida. Esitati ka küsimusi nii statistika kohta, mis puudutab sündide registreerimist, kui ka selle kohta, kas maakonnakeskuste omavalitsustes tekib vajadus lisaametnike palkamiseks. Saime neile vastuse, et tõepoolest, eraldi ametnikke ilmselt meil kusagil vaja juurde palgata ei ole, need on juba kõik olemas. Vaadati läbi muudatusettepanek ja toimus ka hääletus. Komisjonis oli esitatud muudatusettepaneku poolt viis komisjoni liiget ja vastu ka viis. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta muudatusettepanek arvestamata. Tehti menetlusotsused. Ettepanek on võtta eelnõu täiskogu päevakorda 3. novembril, konsensuslikult, ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada, samuti konsensuslikult. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 10. novembril. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma näen selles seaduses tõsist probleemi selles, et isik, kes tuleb perekonnaseisutoiminguid teostama, peab tasuma riigilõivu. Ja sellega on nüüd tõsine probleem, sellepärast et PPA-s, kus üldjuhul need toimingud tehakse, ei võeta vastu sularaha. Punkt üks. Ja punkt kaks on seal ka piiratud kaardimaksete tegemine. See paneb väga halba olukorda nende inimeste tegevuse, kes tulevad nendesse tõmbekeskustesse, maakonnakeskusesse, kus neid toiminguid saab teha. Muidugi tõuseb veel ka kohaliku omavalitsuse töötajate halduskoormus sellega seoses, et nad peavad täiendavat tööd tegema, saamata selle eest tasu. Selgitage palun, kuidas see korreleerub põhiseaduse §-ga 13, mille kohaselt igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele, aga neid lihtsaid toiminguid, nagu on toimingute tasu maksmine, on tehtud võimalikult keeruliseks.

Aitäh küsimuse eest! Meil komisjonis sel teemal vestlust ega arutelu ei olnud. Ma korrigeerin: kohalike omavalitsuste, maakonnakeskuste ja kohalike omavalitsuste ametnike tehtav töö on tasustatud kindlasti, see on tasustatud kohaliku omavalitsuse eelarvest ja eelarvesse laekub toetus riigieelarvest. Perekonnaseisutoimingute tegemise ja rahvastikuregistri toimingute eest on ette nähtud kohalikele omavalitsustele teatud eraldis. Nii et see väide ei ole päris korrektne. Mis puudutab seda, et riigilõivu tasumine võiks olla keerukas, siis ma siinkohal ei oska ausalt öeldes mingisugust vastust anda. Küll aga on paljudes kohalikes omavalitsustes jätkuvalt võimalik ka sularahas ikkagi ju makseid teostada minu teada, vähemalt osas neist. Nii et ma siinkohal ei oska teile täpsemat vastust anda. Kui soovite, siis saame seda edaspidi täpsustada ja selgitada.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Kas komisjonis oli sellest arutelu ja ka küsimusi? Mind huvitab just see teema, mis puudutab sünni registreerimist tervishoiuteenuse osutaja tõendita ehk kodusünnitusi. Kas see lahendab ära selle probleemi, mis on olnud, kus pered peavad minema kohtusse? Kas teie süda on selles mõttes rahul, et see asi sai nüüd korda? Seda on tegelikult lubatud pikki aastaid, et ei oleks niimoodi perede solgutamist ja oma lapsele DNA-testi tegemist ja tõestamist kohtu kaudu, et see on minu laps.

Aitäh küsimuse eest! Me arutasime seda esimese lugemise eel ja saime tõepoolest komisjonis ka vastused. Edaspidi peaks see olema oluliselt lihtsam ja arvestatama ka kõikvõimalikke kaudseid tõendeid. Erandiks jäävad ilmselt need olukorrad, kus tõesti ei ole võimalik ametnikul olla veendunud, et perekonnas on laps sündinud. Küll aga peaks see reeglina olema tagatud, kui on tõendatud, et ema oli lapseootel ja laps sündis kodus, ja on ka mõni inimene, kes saab seda kinnitada, on ta viibinud sünnituse juures või on ta teine pereliige. Enamikul juhtudel on tõepoolest ilma tervishoiuasutuse tõendita registreerimine sünni puhul võimalik.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt komisjoni esindaja! Ja te ütlesite siin, et sündide registreerimine jääb ainult maakonnakeskustesse. Ilmselt vist Narva ka jäi lisaks. Täpsustuseks.

Jah, aitäh!

Aga mul küsimus on, et kas te selle eelnõu mõttest just nimelt sündide registreerimise koha pealt saite aru, miks seda muudatust vaja teha on? Mina, olles esimesel komisjoni istungil, sellest küll aru ei saanud ja sellest tulenevalt ka Isamaa muudatusettepanekut, mida ma kahjuks seal kaitsta ei saanud, sest ma teisel istungil ei viibinud. Aga kas tõepoolest see on nii suur töömaht ja nõuab nii suurt pädevust, mida peab nendelt teistelt omavalitsustelt ümber jagama maakonnakeskuse omavalitsustele? Te olete ise olnud omavalitsusjuht. Kas tõesti näiteks Türi vallal seda kompetentsi ei ole piisavalt, et seda peab andma Paide linnale, kus Türi valla elanike arv on suurem ja võib-olla ka sündide arv näiteks suurem? Miks maakonnakeskus peaks seda tegema? Mulle jääb see siiamaani arusaamatuks. Oli see teile veenev põhjendus komisjonis?

Aitäh! Ega mingisugust väga rohkem selgitust sellele ei ole. Minu teada on praegu kõigis – ma julgen küll arvata, et kõigis – omavalitsustes see pädevus ametnikel olemas. Neid toiminguid tuleb küll ette aina harvem, sest väga suur osa inimesi kasutab sünni registreerimiseks e-kanaleid ja e-teenuseid, aga siiski on peresid, kes soovivad seda kohapeal teha. Ja hetkel on see pädevus kõigil olemas. Minule teadaolevalt lihtsalt nende pädevust pidevalt ajakohastatakse, ametnikele korraldatakse nii koolitusi kui ka teadmiste kontrolle. Siin ongi vist see koht, kus tegelikkuses nähakse, et kuna meie väikeses riigis nende toimingute sagedus muutub aina harvemaks, siis selle pädevuse säilitamine ühelt poolt ametnikul, kes ka selle oskuse on omandanud, on võib-olla keeruline. Ja teiseks, kindlasti kõikide 79 inimese korduv koolitamine ja pidev koolitamine ei ole asjakohane ja seetõttu on plaanitud seda teha väiksemas mahus ja vähemates omavalitsustes ehk reeglina maakonnakeskustes. See oli tõepoolest see argument ja põhjendus. Ja kindlasti ka see, et e-teenuste aina laialdasem kättesaadavus ja kasutatavus on viinud selle vajaduse ikkagi üsna miinimumilähedaseks paljudes omavalitsustes.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali. Palun!

Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Põhiseaduse preambulis on üks väga ilus lause, et Eesti riik on loodud selleks, et tagada õiguse ja õigluse, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule. See on ilus kõlav loosung, aga kas praegune valitsus teeb selliseid toiminguid, mis on kasuks õiglusele ja õigusele ning tagavad ka sisemise rahu. Mina ütlen, et ei ole. Täna on see eelnõu kolmas lugemine. Enne seda oli …

Teine lugemine.

Ma ikkagi jään enda juurde, see on kolmas. Eelnõu lugemine küll, aga see on kolmas eelnõu. Ma väljendasin siin ebaselgelt, aga tegelikult on kolmas. Esimene, mis siin täna menetleti, taheti teha Vabariigi Valitsusele ettepanekut tõsta toimetulekut vähemalt 300 euroni kuus. Pikalt arutasime, aga lõpuks ei tulnud sellest midagi välja, sest Reformierakonna ja Eesti 200 saadikud ei tulnud lihtsalt saali. Pole vaja! Penskarid ja nendel, kellel on raske, saate hakkama küll ilma 300 eurota. Teine eelnõu, mis siin saalis oli, oli see, et töötada välja pensionäridele täiendav iga-aastane ühekordne pensioni lisamaksmine. Jälle suur arutelu, tulemus: Reformierakond ja Eesti 200 ei ilmunud jälle saali ja see asi kukkus läbi. Ja nüüd oleme järgmise asja ees, kus vaest inimest pitsitatakse üha rohkem ja rohkem. Nagu me kolleeg Pipi-Liis Siemanni ettekandest kuulsime, need perekonnaseisutoimingud koondatakse maakonnakeskustesse. Ehk kui me võtame Järvamaa näite, siis kolib nende toimingute tegemine Paidesse. See toob kaasa selle, et igast Järvamaa nurgast, kellel on vaja seda toimingut teha, peab mingi nipiga saama Paidesse, omades selleks vähemalt kas autot või sõpra, kellel on auto, et sinna keskusesse kohale jõuda. See on väga arvestatav kulu sellele kodanikule, eriti kui ta on veel natuke eakam. Alles hetk tagasi ma ju mainisin seda, et ega siis pensionide osa nagu ei taheta tõsta, Reformierakond, ja toimetulekutoetus peab jääma sinna, mis on alla elatusmiinimumi. Aga ma ei saa praegu aru, kuidasmoodi on võimalik selliseid otsuseid vastu võtta, kui me tegelikult iga sellise otsusega – mitte meie, vaid Reformierakond, Eesti 200 – sirutame käe maksumaksja taskusse, et sealt raha välja võtta. Meil on ju niigi halb – Eesti rahval, ma pean silmas –, meeletu maksukoormus. Ja ka nende pisikeste asjadega tehakse seda olukorda veel hullemaks. 1990. aastatel oli Eestis maffia päris ... Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

1990. aastatel oli Eestis väga aktiivne maffiaperiood, kus ärimehi maksustati. Tulid kohale nahktagides ja Nike'i tossudes, dressides ambaalid ja ütlesid, et maksad või muidu põled. Osa maksid ka. Aga praegune maffia on see, kes tuleb kohale ja naeratab sulle ja ütleb, et maksa. Kui sa ei maksa, siis sa ei saa seda, mida Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis öeldakse: tekitada sisemist rahu, õiglust ja õigust. Me olemegi tegelikult ju pöördvõrdeliselt tagasi 1990. aastates, kuid siis ei olnud Eesti riik selline, kes kooris oma elanikku. Siis Eesti riik võitles kuritegevusega, maffiaga, sest ta ei sallinud seda, et maffia tegutseb riigis. Aga praegu on olukord vastupidine. Riik on muutunud maffiaks, kes maksustab iga sammu ja võtab inimeselt viimasegi taskust ära, et suunata teda globalistide soovitud uude "Nõukogude Liitu", kus kehtib põhimõte, et kui sul midagi ei ole, siis oled sa kõige õnnelikum. Kuigi selle eelnõu mõte on teatud küsimustes hea, on see ikkagi jällegi ehitatud selleks, et inimeselt võtta rahakotist välja veeringud, mida tegelikult ei peaks tegema. Minu palve on teile, head Riigikogu liikmed, ka Reformierakonnast, kasutades Helmen Küti lauset, et ma siiski usun ja loodan, et mingi sõnum jõuab ükskord kohale ka valitsevale koalitsioonile. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt on sõnavõtusoov kohapealt. Ma saan aru, Pipi-Liis Siemann, kaks minutit. Soov teha vastusõnavõtt eelnevas kõnes kõlanud seisukohtadele. Palun!

Aitäh! Ma lihtsalt, et võib-olla ei jääks kõlama, kuna ma siin komisjoni menetlustoiminguid ja arutelu tutvustasin, siis kindlasti tahaksin rõhutada, et võib-olla härra Grünthal sai valesti aru. Tegu maffiaga kindlasti ei ole. Ükski inimene ei pea tegelikkuses tasuma riigile eraldi mingisugust tasu selle eest, et registreerida sündi. Maakonnakeskusesse sünni registreerimisele mineku vajadus on siiski väga väikesel hulgal. Kui see on soov, siis saab sinna alati pöörduda. Reeglina on võimalik e-teenuseid kasutades ja ka kohaliku omavalitsuse harjumuspärase sotsiaaltöötaja või mõne teise ametniku abi kasutades e-teenuste vahendusel lapse sündi registreerida. Ja erandjuhtudel, kui tõesti on tegu olukorraga, kus lapsevanemad ei ole teovõimelised või on vajalik eestkosteasutuse kohalolu, siis maakonnakeskusesse kohale minekuks on kohalikul omavalitsusel alati vajaduse korral kohustus aidata transpordiga inimest, kes seda iseendale lubada või organiseerida ei suuda ega oska. Ma usun, et selle toimingumuudatusega perede võimalused lapse sündi registreerida ei muutu. Eakatele viide ilmselt väga paljude sündide registreerimise puhul ei ole kohane. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh, hea kolleeg! Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 1 ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Me oleme eelnõu 68[7] muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 687 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.