First Reading of the Draft Resolution of the Riigikogu "Making a Proposal to the Government of the Republic" (713 OE)

Head kolleegid, saame minna teise päevakorrapunkti juurde. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 713 ... Aga mis see ettepanek on?Aga kõik on õige. Ma just kontrollisin, kas siit on midagi puudu. Ka selle eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli – ja siis me saame ka ettepaneku sisust teada – hea kolleegi, Riigikogu liikme Helmen Küti.

Suur tänu, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Mul on küll väga suur lootus, et järsku tuleb sellele eelnõule toetushääli rohkem kui 22, sest tegemist on otseselt vajaduspõhise ja väga raskes seisus olevate inimeste toetusega. Mul on väga kahju, et eelmine eelnõu ei leidnud sellist toetust. Sellega oleks tegelikult ka asutud tegelema, ehk siis otsuse eelnõu. Aga läheme nüüd Riigikogu otsuse eelnõu 713 juurde, mis on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ja see puudutab otseselt toimetulekupiiri. Me esitasime selle otsuse eelnõu juba 8. septembril 2025. Põhjus, miks me selle eelnõu esitasime, oli see, et kehtiv toimetulekupiir on 200 eurot pere esimene liige ja iga järgmine täisealine on 160, aga alaealine laps 240. Selleks hetkeks, kui me esitasime selle otsuse eelnõu, ei olnud veel selge, millise summa plaanib Vabariigi Valitsus esitada järgmisest aastast kehtima hakkavaks toimetulekutoetuse piiriks. Samas olime me eelnevalt esitanud ka selle aasta lisaeelarve lugemiseks eelnõu 250 euroni suvel ja see oleks olnud mõistlik. See oli lisaeelarve seaduse eelnõu 651 kohta tehtud muudatusettepanek, sellepärast et oli mõistlik see võtta vastu siis, kui nüüd on saabunud külmaperioodid ja kütte maksumused ja kõik muud kulud. Meil oli mingi lootus, kui me esitasime selle tol ajal 250 eurot, et toiduainete käibemaks tuuakse alla ja inimesed saavad kergemini hakkama. Kuna seda ei juhtunud ja seda muudatusettepanekut ei võetud arvesse ja selle aasta septembrist või oktoobrist ei muudetud toimetulekupiiri, siis see eelnõu, millest me täna räägime, puudutab toimetulekupiiri tõstmist vähemalt 300 euroni. Praegu on olukord, kus valitsus on tulnud ühe eelnõuga, mis puudutab sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, 732. Selle seletuskirjas öeldakse väga kenasti, et toimetulekutoetuse (edaspidi: toetuse) eesmärk on ajutiselt tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Ellujäämiseks vajalikke igapäevavajadusi peegeldab Statistikaameti vastav arvestuslik elatusmiinimum, mis tugineb väikseimale summale, millega on võimalik katta ühe liikme leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Arvestuslik elatusmiinimum on ainus riiklikult määratud metoodika, mis näitab, milline on inimese minimaalne kulu eluks vajalikele hüvedele: toit, rõivad, eluase jm. Praeguses olukorras, kus meil on absoluutse vaesuse piir 345 eurot ja 80 senti, on meie toimetulekupiir 200 eurot. Ja see, et ta 1. jaanuarist tõuseb 220 euroni – liialt hilja, liialt väike samm. Tegelikult oleks vaja palju kiiremini olukord lahendada. Kui valitsus räägib, et meil on tulemas majanduskasv, peaminister räägib, et inimesed saavad rohkem raha kätte, kui kaotada ära nõndanimetatud maksuküür. Andke andeks: need, kes toimetulekutoetust saavad – ja mitte ainult need, meil tuleb erihoolekanne ka siin teemana täna, nende inimeste palk on erihoolekandes 1150 eurot. Tema igakuine toetus palgale, mis ta hakkab rohkem saama, on 10 eurot. Meie räägime täna toimetulekutoetusest. Need inimesed, kes seda toimetulekutoetust saavad, elavad tõesti alla, nii nagu ma ütlesin, absoluutse vaesuse piiri. Kui valitsus on võtnud enda eesmärgiks liikuda samm-sammult toimetulekupiiriga, mis kataks absoluutse vaesuse piiri, siis tegelikult see toimub väga aeglaselt. Need inimesed jäävad hätta juba sellel talvel, jäävad hätta ka järgmise aasta alguses, eriti külmadel perioodidel. Me räägime täna üksikvanematest, me räägime eakatest inimestest, me räägime täna nendestsamadest rahvapensioni saajatest, kes vajaksid abi ja toetust. Ma tõepoolest siiralt loodan – sotsiaalkomisjonis seda arutades inimesed ju tõdesid, ka koalitsiooni kuuluvad saadikud, et teema on terav. Ja kuna meil komisjonis hääletust ei toimunud, vaid see otsuse eelnõu tuli siia saali, nii nagu ikka otsuse eelnõud, siis on suur hirm, et selle otsuse eelnõu korral koguneb hääli paarkümmend, võib-olla heal juhul kolmkümmend, aga see ei ole piisav. Sotsiaaldemokraadid on teinud ka 2026. aasta riigieelarve kohta muudatusettepaneku just nimelt toimetulekupiiri tõstmise kohta, et see oleks 300 eurot kuus. See tähendab ka seda, et kui see tõsta 300 euroni kuus, siis see kergendab ka lastega perede toimetulekut ja annab võimaluse, et kui esimene täisealine pereliige oleks 300 eurot, siis igale järgnevale täiskasvanud perekonnaliikmele oleks toimetulekupiir 240 ja igale alaealisele lapsele oleks see 360 eurot. See kergendaks lastega perede olukorda, kes tahtmatult ka teinekord töötuks jäädes on sattunud olukorda, või ka mitte ainult töötuks jäädes, vaid neil lihtsalt ongi alampalk, väike sissetulek: nad saaksid seda kergendust, vormistades toimetulekutoetust. Meil komisjonis tõdeti ka seda – ja küllap komisjoni ettekanne sellest räägib –, et tegelikult toimetulekutoetust saavate Eesti perede hulk ei ole oluliselt tõusnud, kui see oli 2019. aastal. See näitab ka seda, et inimesed tegelikult soovivad ise hakkama saada. Aga olukorras, kus kõik maksud on tõusnud, olukorras, kus inimesed on sundseisus ka toiduainete ostmise korral ja meie enda põllumehed on hädas selle tõttu, et nad ei suuda nii odavalt toota kui sissetulnud kaupa, mis kindlasti ei ole nii kasulik ja tervislik, kui on oma põllumeeste toodetud, sest toiduainete käibemaks on nii kõrge. Meil on toimetulekutoetuse saajaid circa 15 000 leibkonda. Olgu ka kohe ära öeldud, et nendest 29% on Ukraina sõjapõgenikud. Väga paljud on asunud ise tööle, maksavad makse ja saavad hakkama. Aga täna me räägime sellest, et aidata. Seda just nimelt nii, nagu ka valitsuserakonnad ja eriti Reformierakond ütlevad, et see ei pea olema laus üle põllu toetuse maksmine, vaid see peaks olema toetus just nimelt neile, kes on hädas. Kui on tõsi, et majanduskasv on tulemas, mida küll väga paljud märgid ei näita, siis kelle jaoks see kasv on? Riigikogu liikmed kindlasti peale maksuküüru kaotamist hakkavad rohkem sissetulekut saama. Riigikogu liikmed ei kvalifitseeru toimetulekutoetuse saajateks, aga nende inimeste jaoks, kes täna on toimetulekutoetuse saajad ja peavad kuidagi hakkama saama 200 või uuest aastast pere esimesele liikmele 220 euroga, oleks tõus 300 euro peale kindlasti väike kergendus, aga kindlasti mitte piisav. Sest nii nagu ka alguses sai öeldud, on absoluutse vaesuse piir sellel aastal 345 eurot ja 80 senti. Mina tänan ja loodan, et need, kes kabinettides kuulevad, tulevad saali ja toetavad seda, sellepärast et veel ei ole hilja. Oleme teinud õigel ajal ka muudatusettepanekud. Me saame seda riigieelarve menetlemisel arutada ja teha selles mõttes erakondadeülese ja riigieelarve sisse arvestatava otsuse. Aitäh!

Suur tänu teile väga selge ja arusaadava ettekande eest! Aga teile on küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Praegune kehtiv toimetulekupiir 200 eurot on ausalt öeldes päris häbiväärne Eesti riigi jaoks. Selle summaga ei kata isegi üüri, rääkimata toidust, ravimitest ja esmatarbekaupadest. Me räägime inimestest, kes loovad iga päev meie väärtusi, nii pensionärid, üksikvanemad, töö kaotanud inimesed. Ja neile me ütleme, et 200 euro, sellest teile piisab. Aga kas te analüüsite ka, mitu inimest Eestis saab seda toimetulekupiiri ja milline summa oleks eelarves, kui teie ettepanek ellu viia?

Suur aitäh teile selle küsimuse eest! Tõepoolest, meil oli sellest komisjonis juttu. Täna on toimetulekutoetuse saajaid circa 15 000 leibkonda. Muidugi seal leibkonnas on pereliikmeid rohkem. Me oleme teinud ka ettepaneku, et eelduslikult võiks see summa olla 12–13 miljonit aastas, mida oleks täiendavalt vaja juurde. See summa ei ole suur, mida oleks vaja, et tõsta see piir 300 euroni.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Kahtlemata väga oluline otsuse eelnõu. Teie olete selles sotsiaalvaldkonna teemas väga pikalt tegutsenud, väga pädev. Te tõite välja, kes on need toimetulekutoetuse saajad – üksikvanemad, pensionärid. Aga mure paremini mõistmiseks ka kodudes on teil kindlasti näiteid või neid inimesi, kes on teie poole pöördunud just selles küsimuses. Kas te saaksite avada, kes need inimesed on tegelikult meie seas, kes tõenäoliselt ei tahaks seda toetust ju kasutada – inimesed tahavad ise endaga hakkama saada –, aga kes on mingite saatuse keerdkäikude tõttu selles olukorras, kus neil on vaja eluga hakkama saada , aga see tänane summa on selline, et sellega paraku hakkama lihtsalt ei saa? Võib-olla mõni eluline näide.

Suur aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, ajal, mil ma ise sotsiaalametis töötasin ja ka praegu suheldes otseselt sotsiaaltöötajatega, väga paljud inimesed, kes ka kvalifitseerusid sellele toetusele, ei pöördu, sellepärast et eriti eakate inimeste hulgas on see, et nad ei tule seda toetust taotlema, neil on piinlik. Ja mõnikord see toetuse summa on ainult üksikud eurod ja selle tõttu nad seda teed vormistamiseks ette ei võta. Aga mul on küll üks näide selle kohta, mis ilmselt tulevikus hakkab ka toimetulekutoetuse saamist mõjutama. Meil on siin menetlemisel üks eelnõu, mis puudutab seda, et kui noor, kes on lõpetanud gümnaasiumi, ei pääse õppima kõrgkooli, kuhu ta minna tahtis, või ametikooli, enne, kui ta hakkab töökohta leidma või läheb töötukassasse arvele – jah, töötukassast ta kõiki neid teenuseid saab –, siis eelnevalt sai ta ka töötutoetust, aga nüüd on see kadunud. See pereliige, seesama laps, kes seal peres on täiskasvanud, noor inimene, isiklikeks kuludeks, mida ta enne ka töötutoetuse eest sai muretseda, on nüüd pere ülal pidada. Ja ilmselt ka need inimesed, osaliselt, kui on väike sissetulek või üksikvanem, siis nad kvalifitseerusid sellele toetusele, kui see toetus oleks 300 eurot, ma mõtlen toimetulekupiirina. Kui ta jääb alla selle ja tuleb 1. jaanuarist 220, siis kindlasti nad ei kvalifitseeru ja selle võrra on nendel peredel, üksikvanematega peredel tunduvalt-tunduvalt keerulisem hakkama saada. Toimetulekutoetuse vormistamisele ta loetakse, aga ta ei pruugi seda toetust saada, sest mõni euro jääb sissetulek kõrgemaks. Ja samas, töötukassa kaudu makstav töötutoetus temale enam ei rakendu.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin sinult, kuidas sa nii-öelda vana olijana suudad säilitada rahu, aga mitte raevu minna, teades, mis mäng käib. Üks asi, mida tehakse, on see, et eelnõu hääletatakse ja lihtsalt tapetakse ära. Aga teine, rafineeritum on see, mida tehti eelmise, nii-öelda sünnipäevatoetusega. Nii-öelda lämmatati. Noh, liiga vähe hääli – 22. Reform ja Eesti 200 istusid oma urgudes, ei tulnud. Vaikselt, viisakalt lämmatati. Ja selle eelnõu kohta on antud samasugune korraldus. Kuidas sina suudad nii rahulik olla? Mina olen raevus.

Ma väga tänan selle küsimuse eest! Mul on alati selline lootus pulti tulles, et ehk sünnib ime. Mul on mõnikord olnud opositsioonis, eriti kui ma esimeses koosseisus olin, see, et olles opositsioonis, siiski mõne eelnõu puhul see nähtamatu piir saalis kadus ära ja toetati. Mul on ikkagi lootus. Muidu ma seda tööd ka ei teeks. Aga ma ütlen, et järjest rohkem see lootus kaob. Aga rääkida tuleb ikka ja selgitada oma põhimõtteid. Mina arvan, et lahkus loeb, leebel meelel selgitada arvude ja numbrite ja olukorraga. Aga kui sa arvad, et mul nagu seesmiselt ei kee, siis sa eksid. Eks ma ikka olen õnnetu, kui see ei saa neid vajalikke hääli. Ei pea ilmselt olema selgeltnägija Nastja, ega seegi eelnõu ei saa seda 51 toetushäält.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, väga hea ettepanek, aga miks te ei teinud seda varem, näiteks siis, kui te olite valitsuses?

Suur aitäh! Eks valitsuses olles me tegime seda ka. Toimetulekutoetust on tõstetud eelnevalt, nii et ei saa öelda, et me ei ole seda teinud. Lausa meie ministri ajal tõsteti. Teine on see, et sõltumata istekohast on seisukohad kogu aeg olnud, et inimeste toimetulekut tuleb kergendada. Me tegime selle ka lisaeelarve muudatusena selleks aastaks. Aga jälle, mina arvan seda, et olles opositsioonis – meie kõik siin saalis, kes me oleme koalitsiooni liikmed, ma märkan siin ainult kahte, minu selja taga istuv aseesimees ja Eero Merilind, kes tuleb komisjoni poolt seda ette kandma –, et mida rohkem me üksteist, olles opositsioonis, peksame ja süüdistame, ega sellest paremat ei tule. Järsku paneme ükskord seljad kokku ja teeme opositsioonis olles neid häid asju koos?!

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Seletuskirjas on selgitatud ka, et elatusmiinimumist jääb toimetulekupiir kõvasti maha. Ja kindlasti muidugi need hinnatõusud. Mina tegin siin kiire arvutuse, tegelikult, kui võtta täisaastaid 2022, 2023 ja 2024, kui võtta need hinnatõusud kõik arvesse – ma 2025. aastat veel ei lisanudki –, siis ma sain, et 34–35% on tegelikult hinnad tõusnud, kusjuures toiduhinnad veelgi kiiremini. Kahjuks on see olnud niimoodi, et me nihutame seda piiri nii-öelda takkatraavi – kõigepealt läheb elu eest ära ja siis vaikselt üritame seda piiri ülespoole kangutada. Vahel õnnestub, vahel mitte. Aga kindlasti ma arvan, et see teie hinnang, miks see just praeguses ajaperioodis on väga vajalik, tahaksin seda kuulda.

Suur aitäh! Tõepoolest, kui arvestada, et tegemist on väga vajaduspõhise ja väga tõestava toetusega, siis ma arvan küll, et siin ei tohiks olla vastuseisu piiri tõstmisele. No proovige ise 300 euroga hakkama saada. Tõesti, nagu te ka nimetasite, nendele maksutõusudele, mis on, me ikkagi lootsime, et toiduainete käibemaks langeb, aga vaatame, et ära on kadunud osaliselt laste huviringide toetus. Meil on täna arutelul teema, kuidas ebavõrdsus suureneb juba laste hulgas. See tegelikult kergendaks nendel inimestel ka paremini tunnetamist, et nende riik ei ole neid päris maha jätnud. See tõus ei ole selline, mis peaks riigieelarvele üle jõu käima.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Toimetulekutoetus antakse ikkagi viimases hädas olevatele inimestele ja toimetulekutoetus selgelt on vajaduspõhine toetus. Kuulates koalitsiooni häid kolleege ja ka nende esindajat, rahandusministrit härra Ligi siin puldis tihti, siis ta selgelt ütleb, et pigem võiks anda just vajaduspõhist toetust ja just seal me peaksime appi minema. Kui nüüd need sõnad ja teod lähevad lahku, mis sellest siis arvata?

Jah, see on tõsi, et toimetulekutoetust on õigus saada inimesel ja perel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Mitte keegi ei saa seda lihtsalt avaldust esitades, vaid ta tõestab neid kviitungitega. See on paljudele ka selles mõttes kuidagi väga alandav ja väga piinlik, aga seda tehakse, sellepärast et häda on suur. Tõepoolest, heidetakse ette, et laustoetusi makstes me koormame riigieelarvet ja seda saavad need, kes seda saama ei peaks. Ma eriti eelmise Riigikogu otsuse valguses ei pea seda seisukohta õigeks, sellepärast et täpselt nii, nagu hea ametikaaslane Mart Helme rääkis, need inimesed ongi selle vundamendi ladunud, mille peal täna kogu riik püsib ja mille peal tegelikult saavad ka kõik need järgmised otsused sündida. Nende inimeste arvelt kokku hoida ei ole mõistlik ja ilus. Täpselt samuti, kui nüüd me räägime vajaduspõhisest toetusest ja samas kuuleme seda juttu, et majandus kohe hakkab tõusma, inimestele jääb rohkem raha kätte – no need inimesed ei ole kunagi saanud toimetulekutoetust. Toimetulekutoetust saavad ikka need, kelle pension on väike, sissetulek puudub, üksikvanemad, puuetega inimesed ja nad ei saa seda ka pidevalt, vaid saavad näiteks talvekuudel. Sellest ma tõesti aru ei saa, et kui seda piiri ka tõsta ei saa ja seda toetust maksta neile, kes on päriselt hädas.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te olete kindlasti sellel teemal siin saalis üks paremaid eksperte Riigikogu liikmetest ja te teate tegelikult nende inimeste eluolu kohta päris palju. Kui vaadata seda riigieelarvet, mille valitsus on meie parlamenti saatnud, siis sealt jääb ju mulje, et tegelikult raha on väga palju. Näiteks vähendatakse riigieelarve tulusid rohkem kui 114 miljonit eurot, et suunata see raha maksumuudatuste abil kõige rikkamale osale Eesti ühiskonnast, 10%-le kõige rikkamatest, kes teenivad 4000, 5000 või 6000 eurot. Ja samal ajal öeldakse, et nende jaoks, kelle toimetulek on tõesti raskustes, raha lihtsalt ei ole riigieelarves. See kindlasti tekitab mingisugust arusaama ja midagi nendes inimestes, kes seda kõike kuulma peavad. Kas te äkki kirjeldaksite seda või, mismoodi see vaade ja tunnetus neil inimestel on?

Aitäh küsimuse eest! Jah, tegelikult on see sama teema, et eelmine otsuse eelnõu selle raha eest, mis oli 33 miljonit, oli siin öeldud, et oleks seda vaja, ja see 13 miljonit. Aga mäletame, et kui erihoolekandeteenuse pakkujad olid meil lossi ees platsil, siis see oli esimest korda kogu selle ajaloo jooksul, et selle valdkonna inimesed tulevad suure mure ja hädaga välja. Nad jätavad oma töö või võtavad kliendid kaasa ja osaliselt teised katavad. Kogu selle raha eest, mis te välja tõite ja mis lähebki rikkamale osale elanikkonnast, oleks need mured saanud lahendada. Ja mina usun, et meie riik oleks olnud solidaarsem, sidusam ja võib-olla ka rohkem tekitanud inimestes usku, et nende mured lähevad korda.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jah, olen nõus, et see arutelu, mis puudutab toimetulekupiiri, on kindlasti ülimalt vajalik. Aga kuna te olete tõesti siin saalis, ma arvan ka, üks parimaid eksperte, siis ma küsin natuke laiemalt. Kas lisaks sellele toimetulekupiiri tõstmise arutelule on seal sees ka mingisuguseid temaatikaid veel, näiteks toidule, riietusele, jalanõudele, muudele kaupadele ja teenustele, mis on vajalikud esmavajaduste rahuldamiseks? Kas selles osas on ka mingisuguseid nüansse, mida võiks arutada, mida saaks muuta, mida võiks arvestada tulevikus just nendele inimestele selle arvestusliku aluse põhjal?

Suur aitäh! See loetelu tõesti puudutab hetkel toitu, rõivaid ja eluaset. Sealt on väljas, nagu te aru saate, näiteks telefonile ja internetile kulud. Need on väga hädavajalikud perel, kus on õpilased, õppivad lapsed, aga ka eakatel, sest järjest rohkem kolivad kõik teenused internetti. Ja need inimesed jäävad ju tegelikult kõrvale, kellel kas ei ole vahendeid ja seadmeid või lihtsalt puudub levi. Seal on mitmed asjad, mida võiks kaaluda, aga sellist arutelu sotsiaalkomisjon ei ole pidanud. Küll valmib 2026. aasta kevadel koostöös rakendusuuringute keskuse CentAR uus elatusmiinimumi arvestuse metoodika. Ja kuna praegune elatusmiinimumi metoodika on enam kui 20 aastat vana, siis ka komisjonis arutelu korral oli see, et eeldus oleks ikkagi see, et toimetulekupiir ei tohiks olla elatusmiinimumist allpool. Aga seda arutelu me ilmselt hakkame pidama 2026. aasta kevadel. Need on need probleemid.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Hea kolleeg Helmen! See on kindlasti asjalik ja vajalik eelnõu, selles mõttes, et iga ühiskond peaks oma nõrgemate liikmete eest hoolt kandma. Ma küsin numbrite kohta. Ma seletuskirjast ei leidnud teie hinnangut ja ma ise püüdsin riikliku statistika ja eelarve numbreid vaadates mingit orientiiri arvutada, aga ma ei ütle seda oma küsimuses. Kas ka teie püüdsite ja kuhu teie jõudsite oma arvutustega? Palju see riigieelarvele lisakulu oleks, kui eeldada ebatõenäolist, et see eelnõu läbi läheb ja sellega edasi liigutakse, kui see piir 300 peale tõsta? Mis see lisakulu teie hinnangul on?

Suur aitäh! Varasemalt ma korra seda ka mainisin. Eelduslikult on see summa circa 12–13 miljonit eurot aastas tänasele summale lisaks, mis toimetulekutoetuseks on arvestatud. Ja kuna tõesti, selle raha riik eraldab kohalikele omavalitsustele, kes vormistavad seda, siis seal on ka vormistamiskulude katteks. Aga otsuse eelnõu korral ongi just nii, et otsuse eelnõu annab Vabariigi Valitsusele suunise katteallika leidmiseks. Meie küll tegime muudatusettepaneku ka riigieelarvesse.

Head kolleegid, selle eelnõu juures on kummalegi ettekandjale üks küsimus. Head … Üks hetk, palun! Riina Sikkut jõudis. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Iseenesest selline 100-eurone tõus, 200 pealt 300 peale – võib ju toimetulekupiiri mõttes öelda, et oot-oot, niivõrd mahukas. Kas ma saan õigesti aru, et elatismiinimum on juba üle 340 euro, nii et ka tõstetud summa on tegelikult minimaalne, vajalik, see ei ole kuidagi ehmatavalt suur kasv või mittevajalik eelarvekulu? Ka seda muudatust tehes me liigume sihi suunas, et elatismiinimum oleks midagi, mida me suudame katta. Võib-olla ei suuda nüüd ühe sammuga, aga selle sihi võiks vähemalt võtta. Kas ma saan aru, et tegelikult see muudatus viib meid alles elatismiinimumi suunas?

Suur aitäh! Tõepoolest, arvestuslik elatismiinimum on väiksem summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. See on ühtlasi absoluutse vaesuse piir. Ja tõepoolest, see summa on 345 eurot ja 80 senti. Nagu öeldud, kui toimetulekupiir 1. jaanuarist tõuseb – no tore, et ta üldse tõuseb –, aga 20 eurot on selgelt vähe selleks tõusuks, siis me liigume küll sinnapoole, aga ma ei tea, kas lõpuks, kui me kohale jõuame, need inimesed, kes seda täna vajavad, enam alles on.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Siiski üks küsimus on veel.

Ahjaa!

Üks küsimus on veel. Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Väga hea eelnõu. Ma siinkohal tahangi küsida, kas te komisjonis arutasite seda ka. Sa tõid välja, et lisakulu võiks olla umbes 12–13 miljonit. Tegelikult me kõik saame ju aru, et see raha läheb kõik tagasi meie riigis tarbimisse. Sealt võta maha kohe käibemaks 24%, ehk me tegelikult ei räägi isegi mitte 10 miljonist, mis on lisaraha. Kas te seda arutasite ka või kas ministeeriumi esindaja sai üldse aru sellest, et see raha ei lähe mitte kuskile välismaale, vaid tuleb tagasi Eesti majandusse, mille needsamad inimesed, keda me aitame, tarbivad kohe ära?

Aitäh teile selle küsimuse eest! Meil otseselt sellist kaalukausile panekut komisjonis ei olnud, aga selge oli see, et seda kõneledes ja rääkides, need inimesed, kes toimetulekutoetust saavad, viivad selle kohe poodi, maksavad arveid või ostavad vajalikke asju oma perele. See on täiesti selge, et kui ta tõuseb, siis seda kergem on neil seda teha, aga tagasi tuleb see kindlasti. Nii et sellel on see seos otsene.

Helle-Moonika Helme, palun! (Helmen Kütt tuleb naerdes tagasi kõnepulti.) No üks küsimus on ikka veel. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Helmen! Tõesti, ma kuulan seda arutelu siin ja tõesti, siin on eelküsijad ka juba öelnud, et tegemist on väga hea eelnõuga. Ma vaatan siin neid numbreid, ma käisin vahepeal ka internetis ja vaatasin, mis inimesed saavad. Tegelikult need summad on ikkagi nii väikesed. Ma mõtlen selle peale, et isegi kui see oleks 300 eurot, eks ole, siis see oleks ussikesena elamine, aga mis elu see on, eks ole. Aga sa oled ka pikka aega olnud sotsiaaltöötaja ja tegelenud nende probleemidega. Kas sa võiksid lihtsalt hüpoteetiliselt öelda, mis oleks see inimvääriline toimetulekupiir, millest me riigina võiksime rääkida, et see ei oleks meie riigi häbiplekk, kuidas meie inimesed peavad hakkama saama?

Suur aitäh selle küsimuse eest! Tegelikult täpselt nii, nagu ma ütlesin ka heale kolleegile Peeter Ernitsale, et mul on usku ja lootust. Ma alustaksin kas või sellega, et kui me jõuaksime selle summani 345 eurot, mis praegu on absoluutse vaesuse piir ja tegelikult ka elatusmiinimum, siis oleks see ideaalne. 300 eurot on kindlasti parem kui uuest aastast kehtima hakkav 220 eurot ja kindlasti on see lähemal sellele eesmärgile.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi enam ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Vabandust! Kõigepealt on meil veel vaja kuulata ära sotsiaalkomisjoni seisukoht, just nimelt, sellepärast et Eero Merilind sotsiaalkomisjoni liikmena räägib sotsiaalkomisjonis toimunud arutelust. Palun, kolleeg Merilind!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Me arutasime seda teemat 21. oktoobril sotsiaalkomisjonis. Teen väikese kokkuvõtte, millest juttu oli. Sotsiaaldemokraatlik Erakond esitas Riigikogule otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiir vähemalt 300 euroni kuus. Praegu on see piir 200 eurot ja valitsus on otsustanud tõsta seda 220 euroni alates 2026. aastast. Aga ettekandja ja sotsiaaldemokraadid pidasid seda liiga väikeseks ja hiliseks sammuks. Helmen Kütt ütles, et 2025. aasta elatusmiinimum on 345 eurot ja 80 senti, seega jääb uus 220-eurone piir selgelt alla tegelikule elatusvajadusele. Ja kui piiri tõsta 300 euroni, siis oleks järgmiste pereliikmete toimetulekupiir vastavalt 240 eurot täiskasvanule ja 360 eurot lapsele. Tõstmine aitaks enam üksikvanemaid ja pensionäre, kellel on raskusi küttearvetega. Eeldatav kulu riigile oli Helmen Küti arvates 12–13 miljonit eurot aastas. Ja nad näevad ette, et katteallikas tuleb riigieelarve menetluse käigus. Signe Riisalo ütles, et toimetulekutoetust saab Eestis umbes 15 000 leibkonda, kellest umbes 29% on Ukraina põgenikud, ja toimetulekutoetust saavate Eesti perede hulk ei ole kasvanud rohkem kui 2019. aastal. Ta nõustus, et eelnõu eesmärk on õige, aga riigieelarve võimalused on siin piiratud. Uus elatusmiinimumi metoodika valmib 2026. aasta kevadel koostöös CentARiga ja see võib tuua kaasa süsteemi suurema muudatuse. Arvutasime komisjonis, et toimetulekupiiri tõstmine 200 eurot 220 eurole maksab umbes 4 miljonit eurot ja 300 euroni läheks see oluliselt kallimaks, see tuleks umbes 20 miljonit. Tanel Kiik ütles, et 10% tõstmine ei ole piisav, sest hinnatõus on juba viimastel aastatel olnud 20%, ja soovitas seda tõusu kiirendada. Aleksandr Tšaplõgin toetas eelnõu ja küsis katteallikate kohta. Helmen Küti sõnul täpsustatakse need riigieelarve menetluse käigus. Helme Kütt avaldas lootust, et eelnõu täiskogus toetatakse, ja lisas, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekut on võimalik lahendada riigieelarve menetlemisel. Komisjon tuletas meelde, et eelnõu arutatakse Riigikogu otsusena ja vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 51 poolthäält. Komisjon tegi menetluslikud otsused. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati Eero Merilind, otsustati võtta eelnõu 713 täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 3. novembril 2025. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ma ei jõudnud seda protokolli lugeda, aga ma mäletan, et kunagi ma proovisin, kuidas on võimalik ära elada nii-öelda koeratoiduga, ja vaatasin praegu järele, et 800-grammine purk nii-öelda inimtoidu kvaliteediga maksab praegu 4 eurot kopikatega. Nii et minu kogemus näitas, et üks purk nädalas, leiba ja tasuta vett, et on võimalik ära elada. Aga ma küsin, kas teie arutasite komisjonis ka seda alternatiivi.

Jah, sellist alternatiivi me ei arutanud.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma tean, et üldiselt reformierakondlased on natuke tõrksad laiemalt vastama kui komisjoni arutelu piires, aga ma ikkagi proovin. Kui nüüd veidike ajalugu meenutada, et kui te koos sotsidega käibemaksu tõusu otsustasite 2023. aastal – esialgu see tõusis 22% peale ja siis 24% peale –, kas siis oli arutelusid ja kas sotsid panid selle laua peale? Teatavasti käibemaks on regressiivne maks, vaesematelt võtab proportsionaalses mõttes kõige rohkem. Kui suur on selle käibemaksu tõusu mõju sellelesamale sihtgrupile, kui me räägime nendest, kes toimetulekutoetust saavad? Kas selliseid arutelusid oli? Kas vaadati nendele numbritele sedapidi otsa?

Jaa, niipidi ei vaadatud, aga kui te tähelepanelikult jälgisite, siis eelnev ettekandja Helmen Kütt vastas nendele küsimustele väga täpselt.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslane ja sotsiaalkomisjoni liige! Te kindlasti arstina olete ka ise kogenud, kui tihti eakatel inimestel ei jätku raha ravimite väljaostmiseks. Aga seda me komisjonis ei arutanud. Aga me arutasime küll komisjonis seda, et inimesed, kes toimetulekutoetust vormistavad ja saavad, see ei ole lihtsalt nagu lausjagamine, vaid see on vajaduspõhine toetus. Ma mõistan, et teie meelsus selgub siis, kui tuleb hääletamine – kas te osalete hääletamisel või te ei osale hääletamisel. Aga nagu ma ütlesin, mul on siiski lootust, et selle eelnõu korral ehk siiski rohkem inimesi seda toetab ja võib-olla tuleb isegi piisav arv kokku, sest tõesti, see peaks olema ju ka teie erakonna põhimõtete kohane.

Aitäh hea küsimuse eest! Te ise tegite ka ettepaneku muuta riigieelarvet, teha ettepanek riigieelarve muudatuseks. Isegi kui see tänane ettepanek ei leia toetust, siis ma loodan, et järgmisel kolmapäeval, kui on riigieelarve arutelu, siis ta leiab toetust.

Ja Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Ma nüüd peaksin ikka täpsustava küsimuse küsima härra Epleri küsimuse peale. Kas teile tõesti pole teada, et kui toona sotsiaaldemokraadid valitsuses olid ja neid maksumuudatusi arutati, siis tegelikult valitsuses me palusime Rahandusministeeriumil analüüsi ja tegelikult valitsusele ja koalitsioonile näidati – ma oletasin, et ka teile teie erakonnas näidati –, milline on maksumuudatuste mõju erineva sissetulekuga inimestele? Ja see oli ka põhjus, miks näiteks käibemaksu ei tõstetud 2% rohkem, nagu Reformierakond soovis. See oli põhjus, millega me argumenteerisime ära selle tulumaksuvaba miinimumi langetamise 300 eurole ja kõik need asjad. Tegelikult seda tehti. Mul on nüüd küsimus siit vastu. Te ütlesite, et kõigepealt härra Eplerile vastates, ma sain aru, et sellega ei tegeletud. Aga tegelikult tegeleti küll. Kas teil oli siis erakonnas see teadmata, et need mõjud on ja väga suur vaidlus valitsuses käis, et nii palju ei tehtaks inimestele liiga, nagu algselt soov oli seal Reformierakonnal?

Jaa, kogu see info on Reformierakonnal olemas. Mina lihtsalt rääkisin, mis meil komisjonis toimus ja kuidas me komisjonis arutasime. Ma arvan, et teile on ka teada, et praegu tõuseb see piir 200 eurolt 220 eurole. See maksab umbes 4 miljonit. Kui me tõstame 220-lt 300-le, on selle hind 16 miljonit, ja kui me tõstame 200-lt 300 [euro]le, on selle hind 20 miljonit.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ikkagi küsin edasi selle komisjoni arutelu kohta. Kas ta siis ikkagi oli või ei olnud, aga äkki oleks vaja veel komisjonis arutada? Kui me saime teada, et umbes 12–13 miljonit on see aastane kulu, mis tuleks juurde, kui see ettepanek nüüd heaks kiita, siis sealt käibemaks maha, mis tuleb otsekohe tagasi riigieelarvesse, siis tegelikult jääb see alla 10 miljoni. Loomulikult läheb see ülejäänud raha riigis käibele kõigi nende ettevõtjate ja teenusepakkujate vahel, kes seda pakuvad. Kas te arutasite seda sügavamalt ka? Me teame, et 2023. aastal oli 100,4 miljonit riigieelarves, MKM-i rea peal seisis, see ei leidnud rakendust. Selle aasta alguses avastati, et 100 miljonit on eelarves, siis ei ole eelarves gaasijaama jaoks. Äkki peaks selle teema ikkagi võtma sisuliselt ka ette, mitte kuidagi nii, et valitsus lükkab selle laualt maha. Ehk peaks päriselt vaatama, kas meil ikkagi on olemas need vahendid, et see ettepanek heaks kiita?

Ma ütlen veel kord, et komisjonis me käibemaksu mõju ei arvutanud, me arvutasime üldist kulu riigieelarvele.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma selle küsimuse, millal tõstetakse toimetulekumäära, esitasin teie erakonna eelmisele sotsiaalministrile kuskil juba, oli see nüüd veebruar või märts. Kust nimelt: kas ja millal? Ja mulle öeldi, et on moodustatud komisjon, mille tulemus selgub alles aastal 2026 kevadel. Kas te teate sellest komisjonist üldse midagi? Ja kas see komisjon on oma töö lõpetanud ja järgmisest aastast räägitakse, et ikkagi midagi tõuseb?

Tuletan meelde, et siiski tõuseb. Järgmisest aastast tõuseb toimetulekupiir 200 eurolt 220-le ja uuringute keskkond CentAR saab valmis 2026. aastal – see on juba järgmise aasta kevadel – uue elatusmiinimumi metoodika.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nüüd tõepoolest saame avada läbirääkimised. Keskerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab kahtlemata ettepanekut tõsta toimetulekutoetus 300 euroni kuus. Tegelikult oleks seda tulnud teha juba ammu, ajal, kui sotsiaaldemokraadid veel valitsuses olid. Kuid selline on meie poliitiline reaalsus, et mõne erakonna südametunnistus ärkab alles siis, kui nad satuvad opositsiooni. Ent nagu öeldakse, parem hilja kui mitte kunagi. Tegelikult on ka 300 eurot kuus liiga väike summa, et tagada inimesele normaalne elu. Selle mõistmiseks piisab, kui minna lähimasse toidupoodi. 300 eurot kuus tähendab elu alla vaesuspiiri, kuid see on siiski parem kui nälgimine 200 euro eest kuus. Neile kolleegidele, kes täna otsustavad seda eelnõu mitte toetada, teen ma lihtsa ettepaneku, et proovige vähemalt üks kuu ise 200 euroga ära elada, ja ma arvan, et siis te mõistate, et praegune toimetulekupiir ei vasta tegelikkusele. Ma väga loodan, et Riigikogu kiidab selle ettepaneku täna heaks. Loodan samuti, et see saab olema vaid esimene samm teel selleni, et meie sotsiaaltoetused vastaksid tegelikele hindadele ja elamiskuludele. Euroopa riigis 21. sajandil ei tohi keegi nälgida. Mõelge sellele, enne kui langetate tänase otsuse. Aitäh!

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Helmen Küti. Palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Head ametikaaslased – need, kes täna siin saalis on, aga ka need, kes oma kabinettides arvutite ja teleekraanide taga seda vaatavad ja tõenäoliselt selle hääletuse ajaks saali ei tule! Ma ei ole siiski kaotanud lootust. Ma loodan, et mõned asjad võiks teha erakondadeüleselt, eriti mis puudutab kõige nõrgemaid. See, et toimetulekupiir tõuseb 20 eurot, on parem kui mitte midagi, aga see ei ole piisav. Tegelikult oleks pidanud seda tegema juba suvel lisaeelarvega, et see tõus oleks olnud alates septembrist või oktoobrist. Need külmad kuud ja need kuud, kus on kulud suured, inimesed peavad ikka hakkama saama selle 200 euroga. 220 eurot pere esimene liige – no see ei ole piisav. Selle otsuse eelnõu kohaselt oleks esimene pereliige 300 eurot, igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele oleks toimetulekupiir 240 ja igale alaealisele lapsele 360 eurot. Nagu hea ametikaaslane Helle-Moonika Helme ütles, see ei ole ju see summa, mida võiks nimetada elamisväärseks või piisavaks. Muidugi ei ole. Aga see on siiski parem kui tänane ja ka 1. jaanuarist kehtima hakkav. Tulge kabinettidest välja, toetame seda ettepanekut, ja nii nagu Eero Merilind ütles, muudatusettepanekut samuti. Aitäh!

Suur tänu! Ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel on kõnesoovi avaldanud Rain Epler. Palun!

Aitäh! Head kolleegid ja head inimesed, kes seda diskussiooni jälgivad! Nagu kolleeg Kütt ütles, malbelt ja numbrite abiga. Ma siis vaatasin neid numbreid. Iseenesest ütlen eelnõu kohta muidugi seda, nagu ma siin enne ka küsimuste voorus ütlesin, et iga ühiskond peab ikkagi enda nõrgemate liikmete eest hoolitsema, nii et sedapidi vaadates on see igati mõistlik, aga mõned aspektid tasub veel välja tuua. Käibemaksu tõus, mille sotsiaaldemokraadid koos Reformierakonnaga tegid, tõi riigieelarvesse juurde kusagil 370 miljonit. Tõusust endast tuli ilmselt kusagil 300 miljoni ringis. Nii et kogu see raha võeti Eesti inimeste taskust ära. Selle aasta suvel teatavasti tõusis käibemaks veel, nüüd on see 24%. Kui me vaatame nüüd seda sihtgruppi, kes on selle toimetulekutoetuse saajad, siis neid oli möödunud aastal veidike alla 7%. Ma püüdsin täna arvutada riikliku statistika ja eelarve numbrite pealt, kui palju võeti raha ära selle käibemaksu tõusuga just nimelt sellelt sihtgrupilt. Jõudsin numbrini circa 14 miljonit. Nagu me täna kuulsime, kolleeg Kütt ütles, et riigieelarve kulu selle toetuse piiri tõstmiseks 200-lt 300-le – sotside arvutuse kohaselt oli see umbes 12–13, mina jõudsin 14-ni. Me oleme samas suurusjärgus. Ühesõnaga, tõsteti käibemaksu, võeti inimestelt 14 miljonit ära – ma mõtlen siis seda sihtgrupi – ja nüüd on tuldud eelnõuga, et see 14 miljonit tagasi anda. Kui me vaatame seda, kui efektiivselt Eestis makse kogutakse, siis me oleme siin maailma eesotsas. Kulu maksude kogumiseks ei ole kuigi suur, aga ikkagi selline pool miljonit kuni miljon läheb. Palju suurem kulu on toetuste administreerimise kulu, sinna läheb mõni miljon selle toetuse puhul. Siis me jõuame kohta, kus sotsid, kes tõstsid käibemaksu ja võtsid sellelt toetuse saamise sihtgrupilt 14 miljonit ära, on nüüd teinud ettepaneku, millega antakse 14 miljonit tagasi, aga selle kõige peale kuluks 3–5 miljonit, et see asi läbi viia. Mina ütleksin, et parem oleks, kui oleks jätnud maksudega raha röövimata, et seda administreerida ja toetustena tagasi maksta. Jääks inimestel raha rohkem kätte ja see administreerimiskulu tuleb ju mõne teise maksuna võtta. Nii et ei maksa unustada seda, et sotsid koos Reformierakonnaga tegid ka automaksu. Ma jälle püüdsin arvutada, kui palju sellele konkreetsele toimetulekutoetuse saajate sihtgrupile see kulu oli. Pool miljonit kuni miljon võeti sealt, selleltsamalt sihtgrupilt. Teatavasti on seal sihtgrupis ka palju lastega peresid. Sotsid kaotasid koos Reformierakonnaga ära tulumaksuvabastuse lapse ülal pidamise puhul. Hinnanguliselt ma ütleksin jälle, et pool miljonit kuni miljon võeti selleltsamalt sihtgrupilt. Lisaks tõsteti igasuguseid tasusid, lõive toimingute eest riigiga, KOV-iga. Nii et ma kutsun üles eelnõu toetama selles seisus, kus me täna oleme, aga sotsi ma kutsun üles seda kõnet stenogrammist vaatama, nende numbrite üle mõtlema, sest tegelikult sotsialism viib lõpuks pankrotti. Ja kui sotsiaaldemokraadid sellest aru saaks, siis oleks lootust, et Eestis hakkab elu paremaks minema. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 713 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, tuletan teile meelde, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 713. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1. Eelnõu ei leidnud toetust ja langeb menetlusest välja.