Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (688 SE) esimene lugemine

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 688 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase.

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 688 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt regionaal‑ ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on au teile tutvustada eelnõu 688, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ehk KOKS on Eesti omavalitsuste alusseadus. Selle järgi toimub meie 79 valla ja linna töö, elanike kaasamine, riigi koostöö ja kõik, mis seondub kohaliku tasandi aruteludega. Seadus võeti vastu aastal 1993 ning seda on muudetud rohkem kui sada korda. Üksikute korrektsioonide tulemusel on seadusest saanud killustatud ja kohati vastuoluline tekst, mis ei toeta enam piisavalt tänast praktikat. Eelnõu eesmärk on see korda teha, mitte kirjutada uut seadust, vaid teha korda see, mis on aastakümneid toiminud, et see vastaks tänapäeva ootustele: vähem bürokraatiat, rohkem selgust ja suurem usaldus kohaliku omavalitsuse vastu. Töö selle eelnõuga algas juba 2018. aastal Rahandusministeeriumi juures moodustatud ekspertkomisjonis, kus osalesid vallavanemad, linnapead, teadlased ja põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Tegemist on laiapõhjalise ja tasakaalustatud eelnõuga, mis on valminud koostöös omavalitsuste ja riigiasutustega. See eelnõu jõudis Riigikogusse esmakordselt 2022. aastal, kuid ei jõudnud obstruktsiooni tõttu menetluse lõpuni. Täiendatud versioon kiideti valitsuse heaks tänavu 26. juunil ja anti Riigikogule üle 8. septembril. See eelnõu ei muuda volikogude valimise korda ega kohalike maksude süsteemi, ei anna omavalitsustele uusi valdkondlikke ülesandeid ega kohusta neid oma määruseid ümber tegema. Tegemist ei ole uue KOKS-iga, vaid vana korrastatud raamiga. Eelnõu annab selgema ja ajakohasema raami omavalitsuste töö korraldamiseks. Vähendatakse volikogude bürokraatiat ja menetluslikke otsuseid, mida saavad edaspidi teha valla- ja linnavalitsused või ametiasutused. Seadusesse lisatakse esmakordselt kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärk luua elanikele turvaline ja toimiv elukeskkond, pakkuda kvaliteetseid teenuseid ja toetada ettevõtlust ning piirkondlikku konkurentsivõimet. Samuti muutub lihtsamaks rahvaalgatus. Elanikud saavad esitada kirjaliku taotluse, mitte enam eelnõu. Ehk siis see eelnõu viide ei ole enam vajalik, vaid on tähtis anda edasi see sõnum. Kui vähemalt 10% elanikest seda toetavad, saab korraldada rahvaküsitluse olulises kohaliku elu küsimuses. See on samm, mis toob otsustusprotsessi inimestele lähemale. Oluline muudatus on ka KOV-i õigus teha järelevalvet oma volikogu määruste täitmise üle, näiteks heakorra, kaubanduse ja lemmikloomade pidamise osas. See annab omavalitsustele võimaluse tegutseda ennetavalt ja kaitsta kogukonna turvalisust, mitte oodata, kuni kahju on juba sündinud. Lisaks muutub kohalik õigusloome läbipaistvamaks. Kõigil määruste eelnõudel peab olema juures seletuskiri, mis selgitab muudatuse põhjuseid ja mõjusid. Kaotatakse omavalitsusliitude seadus ja selle regulatsioonid viiakse KOKS-i alla. Nii et omavalitsuste koostöö on edaspidi ühes raamistikus. Eelnõu jõustumine on kavandatud 1. jaanuarile järgmisel aastal, kuid vajaduse korral võib seda nihutada märtsini, et anda omavalitsustele piisav üleminekuaeg. See seadus ei muuda omavalitsuste olemust, vaid korrastab selle aluse. See ei võta ära nende iseseisvust, vaid annab seda juurde ja see ei kasvata bürokraatiat, vaid annab rohkem selgust, usaldust ja võimalusi. Omavalitsused on Eesti tugevuse mõõdukuu. Kui kohalik tase on selge ja toimiv, siis on ka riik tugev. Aitäh teile!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on au tutvustada teile eelnõu 688, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ehk KOKS on Eesti omavalitsuste alusseadus. Selle järgi toimub meie 79 valla ja linna töö, elanike kaasamine, koostöö riigiga ja kõik, mis seondub kohaliku tasandi aruteludega. Seadus võeti vastu aastal 1993 ning seda on muudetud rohkem kui sada korda. Üksikkorrektsioonide tõttu on seaduse tekst muutunud killustatuks ja kohati vastuoluliseks, mistõttu see ei toeta enam piisavalt tänast praktikat. Eelnõu eesmärk on see korda teha, mitte kirjutada uut seadust, vaid teha korda see, mis on aastakümneid toiminud, et see vastaks tänapäeva ootustele: vähem bürokraatiat, rohkem selgust ja suurem usaldus kohaliku omavalitsuse vastu. Töö selle eelnõuga algas juba 2018. aastal Rahandusministeeriumi juures moodustatud eksperdikomisjonis, kus osalesid vallavanemad, linnapead, teadlased ja põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Tegemist on laiapõhjalise ja tasakaalustatud eelnõuga, mis on valminud koostöös omavalitsuste ja riigiasutustega. See eelnõu jõudis Riigikogusse esmakordselt 2022. aastal, kuid selle menetlus ei jõudnud obstruktsiooni tõttu lõpuni. Täiendatud versioon kiideti valitsuses heaks tänavu 26. juunil ja anti Riigikogule üle 8. septembril. See eelnõu ei muuda volikogude valimise korda ega kohalike maksude süsteemi, ei anna omavalitsustele uusi valdkondlikke ülesandeid ega kohusta neid oma määruseid ümber tegema. Tegemist ei ole uue KOKS‑iga, vaid vana [seaduse] korrastatud raamiga. Eelnõu annab selgema ja ajakohasema raami omavalitsuste töö korraldamiseks. Vähendatakse volikogude bürokraatiat ja menetluslikke otsuseid, mida saavad edaspidi teha valla‑ ja linnavalitsused või [valla ja linna] ametiasutused. Seadusesse lisatakse esmakordselt kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärk: luua elanikele turvaline ja toimiv elukeskkond, pakkuda kvaliteetseid teenuseid ja toetada ettevõtlust ning piirkondlikku konkurentsivõimet. Samuti muutub lihtsamaks rahvaalgatus. Elanikud saavad esitada kirjaliku taotluse, see ei pea enam olema eelnõu kujul. Ehk siis viide eelnõule ei ole enam vajalik, vaid on tähtis anda edasi see sõnum. Kui vähemalt 10% elanikest seda toetavad, saab korraldada rahvaküsitluse olulises kohaliku elu küsimuses. See on samm, mis toob otsustusprotsessi inimestele lähemale. Oluline muudatus on ka KOV‑i õigus teha järelevalvet oma volikogu määruste täitmise üle, näiteks heakorra, kaubanduse ja lemmikloomade pidamise asjus. See annab omavalitsustele võimaluse tegutseda ennetavalt ja kaitsta kogukonna turvalisust, ei pea ootama, kuni kahju on juba sündinud. Lisaks muutub kohalik õigusloome läbipaistvamaks. Kõigil määruste eelnõudel peab olema juures seletuskiri, mis selgitab muudatuse põhjuseid ja mõjusid. Kaotatakse [kohaliku omavalitsuse üksuste liitude] seadus ja selle regulatsioonid viiakse KOKS‑i alla. Nii et omavalitsuste koostöö on edaspidi ühes raamistikus. Eelnõu jõustumine on kavandatud 1. jaanuarile järgmisel aastal, kuid vajaduse korral võib seda nihutada märtsini, et anda omavalitsustele piisav üleminekuaeg. See seadus ei muuda omavalitsuste olemust, vaid korrastab nende aluse. See ei võta ära nende iseseisvust, vaid annab seda juurde, ja see ei kasvata bürokraatiat, vaid pakub rohkem selgust, usaldust ja võimalusi. Omavalitsused on Eesti tugevuse mõõdupuu. Kui kohalik tase on selge ja toimiv, siis on ka riik tugev. Aitäh teile!

Suur tänu! Teile on üks küsimus. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Kõigepealt tunnustan, et kaua tehtud ja kaunikene. Sai ise juhitud seda pikka revisjoni, mida kaks aastat tehti, ja nii nagu sa siin kirjeldasid, parimad eksperdid osalesid selles. Tõesti, siin ei ole mingit revolutsiooni, aga kõik need väikesed, kuid olulised muudatused, mis on tulenenud KOKS‑i praktikast aastakümnete jooksul, on nüüd tehtud. Minu küsimus puudutab ühte vaidluskohta, millest on ka poliitilistes vaidlustes palju [räägitud], mistõttu see siia varem ei ole jõudnud. See on hallatavate asutuste juhtide volikogu liikmesuse peatumine, mis kunagi selles eelnõus sees oli, kui seda revisjoni tehti. Kogu aeg on vaieldud selle üle, kas see peaks olema nii või võivad kõik omavalitsuste hallatavate asutuste juhid ikkagi volikogus olla. Kuidas te jõudsite selle tulemuseni, mis siin praegu on?

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Kõigepealt tunnustan, et kaua tehtud ja kaunikene. Sai ise juhitud seda pikka revisjoni, mida sai kaks aastat tehtud, ja nii nagu sa siin kirjeldasid, parimad eksperdid osalesid selles. Tõesti, siin ei ole mingit revolutsiooni, aga kõik need väikesed, aga olulised muudatused, mis on tulnud KOKS-i praktikast aastakümnete jooksul, on nüüd tehtud. Aga minu küsimus puudutab ühte vaidlust, mida on ka poliitilistes vaidlustes olnud palju. Miks see siia varem ei ole jõudnud? See on hallatavate asutuste juhtide volikogu liikmelisuse peatumine, mis kunagi selles eelnõus sees oli, kui see revisjon tehti. Siis on kogu aeg vaieldud selle üle, kas see peaks olema nii või võivad kõik omavalitsuste hallatavate asutuste juhid ikkagi olla volikogus. Kuidas te jõudsite selle tulemuseni, mis siin praegu on?

Aitäh selle küsimuse eest! Suur tänu selle eest, et ka teie olete sellele protsessile kaasa aidanud ja enda panuse sellesse andnud. See protsess kestis väga pikalt ja seda [tulemust] on väga kaua oodatud. Selles küsimuses, millele te viitasite, on olnud erinevaid arvamusi, aga kuna siin on olnud mitmeid muudatusi ja protsess on olnud pikk, siis ei tahtnud me selle kännu taha kinni jääda. Kuna on erimeelsusi, siis see otsustati välja jätta ja liikuda edasi selle osaga, kus on konsensus, et me saaksime ikkagi asjad tehtud.

Aitäh selle küsimuse eest! Ja suur tänu selle eest, et ka teie olete selles protsessis kaasa aidanud ja enda panuse sellesse andnud. See on väga pikalt kestnud ja seda on väga kaua oodatud. Selles küsimuses, millele te viitasite, on olnud erinevaid arvamusi, aga kuna siin on olnud mitmeid muudatusi ja protsess on olnud pikk, siis me ei tahtnud selle kännu taha kinni jääda. Aga kuna on erimeelsusi, siis see otsustati sealt välja jätta ja liikuda edasi selle osaga, kus on konsensus, et me saaksime ikkagi asjad tehtud.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Ka minule teeb rõõmu, et konkreetselt ja selgelt on ära öeldud, et omavalitsuse üks ülesanne on toetada ettevõtluskeskkonda ja neid arenguid. Küsin, et nagu me ikka teame, ülesannetega peavad tulema kaasa ka vahendid. Kas olete kaalunud, kuidas need vahendid ettevõtluskeskkonna arendamiseks võiksid kohalike omavalitsusteni jõuda, eriti nendes piirkondades, kus täna napib ka nende seniste ülesannete täitmiseks vahendeid?

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Ka minule teeb rõõmu, et konkreetselt ja selgelt on ära öeldud, et omavalitsuse üks ülesanne on toetada ettevõtluskeskkonda ja neid arenguid. Nagu me teame, ülesannetega peavad tulema kaasa ka vahendid. Kas olete kaalunud, kuidas need vahendid ettevõtluskeskkonna arendamiseks võiksid kohalike omavalitsusteni jõuda, eriti nendes piirkondades, kus ka seniste ülesannete täitmiseks vahendeid napib?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See on igati mõistetav küsimus ja tähtis arutelu. Aga ma pean mainima, et käesolev seadus ehk KOKS on alusseadus ja siin me otseselt määratleme seda raamistikku, mis alusel kohalikud omavalitsused töötavad. Selle muudatuse eesmärk on anda arengukavadesse, tegevuskavadesse kohalikele omavalitsustele selge raam, mis seal tegevuskavas võiks olla esindatud, et seal oleks kindlasti olemas ka kohaliku majandustegevuse arendamine. Nüüd, meetmeid ja muid selliseid detaile ma arutaksin teistsuguste formaatide raames, praegu keskendume sellele alusseadusele.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See on igati mõistetav küsimus ja tähtis arutelu. Aga ma pean mainima, et käesolev seadus ehk KOKS on alusseadus ja siin me otseselt määratleme seda raamistikku, mille alusel kohalikud omavalitsused töötavad. Selle muudatuse eesmärk on anda arengukavade ja tegevuskavade jaoks kohalikele omavalitsustele selge raam, mis seal kavas võiks olla, et seal oleks kindlasti olemas ka kohaliku majandustegevuse arendamine. Meetmeid ja muid selliseid detaile ma arutaksin teistsuguste formaatide raames, praegu keskendun sellele alusseadusele.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõesti, KOV‑idel on hea meel, et see seadus saab lõpuks oma loogilise edasimineku. See, et hallatavate asutuste juhid saavad [nendel ametikohtadel] edasi olla ja oma valijaid esindada, on minu meelest hea. Aga küsimus on KOV‑ide õiguse kohta teha järelevalvet volikogu eeskirja rikkumise üle ja töödelda isikuandmeid kohaliku halduse raames. Mingisugune regulatsioon oli enne ka, aga kas nüüd tuleb ka mingi juhendmaterjal selle kohta või hakkab iga omavalitsus seda omamoodi tõlgendama?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõesti hea meel KOV-idel, et lõpuks see seadus saab oma loogilise edasimineku. See, et hallatavate asutuste juhid saavad edasi olla ja esindada oma valijaid, on minu meelest hea. Aga küsimus on selline. KOV-ide õigus teha järelevalvet volikogu eeskirjade rikkumiste üle ja töödelda isikuandmeid kohaliku halduse raames. Mingisugune regulatsioon oli enne ka, aga kas nüüd tuleb ka mingi juhendmaterjal selle kohta või iga omavalitsus hakkab seda tõlgendama omamoodi?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See arutelu on pikalt toimunud. Üks näide selle kohta on see lemmikloomade küsimus. Mõned koerad on teatud piirkondi hirmu all hoidnud, nad on lahti pääsenud, aga kohalikul omavalitsusel ei ole olnud seda õigusraami, et seal korda luua ja paluda kohaliku omavalitsuse eeskirja täitmist. See muudatus nüüd tuleb. Kindlasti me koostöös kohalike omavalitsustega nii-öelda üleminekuajal, kui see seadus on vastu võetud, aitame teha selgitustööd ja toimub palju arutelusid, et kõik saaks ühtemoodi sellest seadusemuudatusest aru. Me kavatseme teha selgitustööd ja olla seal kaasatud nii palju kui võimalik.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See arutelu sellel küsimusel pikalt on toimunud. Üks näide sellest on seesama lemmikloomade küsimus, kus on mõned koerad, kes on teatud piirkondi hirmu all hoidnud, et nad on lahti pääsenud, ja kohalikul omavalitsusel ei ole seda õigusraami, et seal seda korda luua ja paluda kohaliku omavalitsuse eeskirjade täitmist. See muudatus sellega tuleb. Ja kindlasti me kohalike omavalitsustega koostöös seda nii-öelda üleminekut, kui see seadus vastu võetakse, me kindlasti aitame teha seda selgitustööd ja toimub palju aruteluformaate, et kõik saaks ühtemoodi sellest seadusemuudatusest aru. Kavatseme seal teha selgitustööd ja olla nagu kaasatud, nii palju kui võimalik.

Jaak Aab, teine küsimus.

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Mul on ikka sama küsimus. Vladimir ka siin ütles, et see on hea lahendus. Tookord eksperdikomisjon pikalt kaalus neid asju – tõesti, see oli pikk protsess. Ja üks sisuline küsimus oli just nende hallatavate asutuste kohta. Absoluutne enamus oli selle poolt, et sellele peaks piiri tõmbama. Peaks peatuma volitused. Ja kui enam pole juht, siis sa võid taastada need volitused volikogus. Võtmata seda seisukohta, ma lihtsalt täpsustan, kuna nüüd on see jõudnud siia. Oli kuulda, et ka praeguses valitsuses oli kahe osapoole vahel ma ei ütle, et vaidlus, vaid eriarvamus selles küsimuses. Ma tean, et Eesti 200 toetas minu arust esialgset varianti, et peaks peatuma need volitused. Kas siis Reformierakond nõudis, et ta sellises vormis siia tuleks?

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Mul on ikka sama küsimus. Vladimir ütles ka, et see on hea lahendus. Tookord eksperdikomisjon pikalt kaalus neid asju. Tõesti, see oli pikk protsess. Üks sisuline küsimus oli just nende hallatavate asutuste kohta. Absoluutne enamus oli selle poolt, et sellele peaks piiri tõmbama, peaks volitused peatama. Kui sa enam pole juht, siis sa võid taastada oma volitused volikogus. Võtmata seisukohta, ma lihtsalt täpsustan seda, kuna nüüd on see [küsimus] siia jõudnud. Oli kuulda, et ka praeguses valitsuses olid kahel osapoolel – ma ei ütle, et seal oli vaidlus – eriarvamused selles küsimuses. Eesti 200 toetas minu arust esialgset varianti, et need volitused peaks peatama. Kas Reformierakond nõudis, et see sellises vormis siia tuleks?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma pean kõigepealt ütlema, et on juba teine küsimus järjest, kus te olete ajaraamis küsimuseni jõudnud. Ma ei pea ise nuputama ja ma tänan selle eest! Ma saan sellest põhimõttest aru, kus see komisjon selleni jõudis. Aga argument, mida ma ka mõistan, on see, et väiksemates kohtades on mõistlik, et volikogus oleksid võimalikult kohaliku eluga kursis olevad inimesed. Peaasjalikult me räägime siin koolijuhtidest, kes panustavad väga tugevasti kohaliku kogukonna arengusse. Sellest argumendist ma iseenesest saan aru, et nendel oleks ka võimalus näiteks hariduspoliitikat vallas suunata.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma pean kõigepealt ütlema, et juba teist küsimust järjest olete te ajaraamis küsimuseni jõudnud. Ma ei pea ise [küsimust] nuputama ja ma tänan selle eest. Ma saan aru sellest põhimõttest, kuidas komisjon selleni jõudis. Aga see argument, mida ma ka mõistan, on see, et väiksemates kohtades on mõistlik, et volikogus oleksid kohaliku eluga võimalikult hästi kursis olevad inimesed. Peaasjalikult me räägime siin koolijuhtidest, kes väga tugevasti panustavad kohaliku kogukonna arengusse. Sellest argumendist ma iseenesest saan aru, et nendel võiks olla ka võimalus näiteks valla hariduspoliitikat suunata.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister, aitäh eelmise vastuse eest! Kuid ikkagi see minu mure ja küsimus, et see mure kosmosesse ära ei hajuks: millises raamis ja formaadis me hakkame arutama nende vahendite andmist ettevõtluskeskkonna arendamiseks, kuidas te olete seda planeerinud, mis on ministeeriumi ettepanekud? Tegelikult nii ikka päris ei saa, et ülesanne antakse …Sellega antakse tegelikult selge ülesanne, seda saavad ka kodanikud küsima hakata, kuidas te seda teete. Kust tulevad vahendid ja millal neid meetmeid ja asju hakatakse arutama?

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister, aitäh eelmise vastuse eest! Kuid ikkagi on mul mure ja ka küsimus, selleks et see mure kosmosesse ära ei hajuks: millises raamis ja formaadis me hakkame arutama vahendite andmist ettevõtluskeskkonna arendamiseks, kuidas te olete seda planeerinud, mis on ministeeriumi ettepanekud? Tegelikult nii ikka päris ei saa, et lihtsalt antakse ülesanne. Siin antakse ju selge ülesanne, selle kohta saavad ka kodanikud küsima hakata, kuidas te seda teete. Kust tulevad vahendid ja millal neid meetmeid ja asju arutama hakatakse?

Aitäh selle küsimuse eest! Küsimus oli võrdlemisi sarnane varasema küsimusega. Ma kardan, et mu vastus on ka suht sama, mis ta oli eelmine kord. Meil on erinevaid meetmeid. Ma ei hakka neid praegu siin loetlema, seda me oleme tegelikult juba pikalt arutanud erinevates formaatides ka teiega. Praegu siin alusseaduses me räägime ikkagi raamistikust, ülesannete piiritlemisest. Majandustegevus varasemalt ei ole seal olnud, see on olnud loetelus muu hulgas, ehk siis toome selle täpsemalt välja arengukavade mõttes. Ja selle ressursi tagamine on juba järgmine samm. See on aluspõhimõtete määratlemine kohalike omavalitsuste tasemel.

Aitäh selle küsimuse eest! Küsimus oli võrdlemisi sarnane varasema küsimusega. Ma kardan, et mu vastus on ka suht sama, nagu oli eelmine kord. Meil on erinevaid meetmeid. Ma ei hakka neid praegu loetlema, seda me oleme juba pikalt erinevates formaatides ka teiega arutanud. Siin alusseaduses me räägime ikkagi raamistikust, ülesannete piiritlemisest. Majandustegevus ei ole varasemalt seal kirjas olnud, see on olnud loetelus muu hulgas. Me toome selle nüüd täpsemalt välja arengukavade mõttes. Ressursi tagamine on juba järgmine samm. Praegu on siin aluspõhimõtete määratlemine kohalike omavalitsuste tasemel.

Andrus Seeme, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ettekandes ütlesite, et seadus hakkab jõustuma jaanuarist, vajaduse korral märtsist. Mis see vajadus on, et ta jaanuarist ei hakka kehtima?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ettekandes ütlesite, et seadus jõustub jaanuarist, vajaduse korral märtsist. Mis see vajadus on, miks ta jaanuarist ei saa kehtima hakata?

Täna on esimene lugemine. Juhul kui Riigikogu menetlus venib pikemale ja on soov selle väga pikalt ettevalmistatud seadusega ka Riigikogu tasandil väga põhjalikku tööd teha, nii et see venib üle [ettenähtud] aja, siis on ju täiesti mõistetav, et pärast vastuvõtmist oleks vähemalt mõned kuud võimalik kohalikel omavalitsustel selle seadusega kohaneda ja ministeerium saaks neid sellega kohanemisel aidata.

Juhul kui Riigikogu, täna on esimene lugemine, juhul kui see Riigikogu menetlus venib pikemale ja on soov selle väga pikalt ettevalmistatud seadusega ka Riigikogu tasandil väga põhjalikku tööd teha ja see peaks venima üle selle aja, siis on täiesti mõistetav, et sellest vastuvõtmisest oleks see vähemalt mõned kuud võimalik kohalikel omavalitsustel sellega kohaneda, ministeeriumil aidata neil sellega kohaneda.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu ja langetatud otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab meie hea kolleeg, põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutles esmaspäeval, 6. oktoobril siin juba [käsitletud] eelnõu teemadel. Meil oli selle juures abiks praegu siin eelnõu tutvustanud minister, ta oli ka meie komisjonis. Lisaks oli meil hea võimalus kuulata Põllumajandus‑ ja Regionaalministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna inimeste arvamusi. Arutelu komisjonis oli päris pikk. Me kõnelesime päris põhjalikult sellestsamast ettevõtluskeskkonna arengust. Meie küsimused olid küll suunatud pigem sellele, kas piisab, kui eelnõus on väljendatud eesmärk, et tuleb aidata kaasa, või peaks need ülesanded olema seal kirjas tagamise mõttes hoopis täpsemalt. Ka siin arutatud lisavahendid on kindlasti olulised, kuid praegu on kõne all pigem ettevõtluskeskkonna raamistiku ja edendamise ühised kohustused, mis konkreetsemate ülesannete puhul saavad tõenäoliselt kaetud ka rahaliste vahenditega. Lisaks oli meil kõne all senine koerte ja kasside pidamise kord, mis edaspidi peaks pakkuma paremaid lahendusi ja peaks käsitlema ka muid lemmikloomi. Ma usun, et ka see on oodatud muudatus. Kui seadus jõustub, siis peaks olema järelevalve selle rakendamise üle ning ka koolitused ja täpsemad selgitamised. Kõnelesime veel sellest, et ka isikuandmete töötlemisega on olnud omavalitsustel raskusi. Neid püüab käesolev eelnõu veidi lahendada, kuigi kahjuks mitte küll piisavalt. Siin jääb siiski veel küsimusi, mis koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga vajavad lahendust. Pikalt rääkisime rahvaalgatuse ja otsedemokraatia teemadel. Meie protokollis on see kenasti kirjas, keda see huvitab, [see saab lugeda]. Siin oli ka asjakohaseid küsimusi ja vastuseid ning arvamusi oli komisjonis erinevaid. Paljud muudatused selles väga olulises eelnõus on siiski tehnilist laadi, mis ei tähenda, et need oleks vähem olulised. Siin on kvooruminõudeid, on hea õigusloome ja normitehnika eeskirja täpsustusi ning kohalikele omavalitsustele on pandud kohustusi. Peatusime põgusalt ka kohalike omavalitsuste [volikogude] valimistel kandideerivate inimeste püsiva elukoha temaatikal, mida see seadus otseselt ei lahenda, küll aga aitab see veidi piiritleda seda hindamise ulatust. Komisjon tegi menetlusotsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, see tehti konsensuslikult, meie ettepanek on esimene lugemine lõpetada, mis on samuti tehtud konsensuslikult, määrata esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. november 2025. Nii et kõik meie otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas esmaspäeval, 6. oktoobril siinsamas juba kõlanud eelnõu teemadel. Meil oli selle juures abiks praegu siin eelnõu tutvustanud minister, ta oli ka meie komisjonis. Lisaks oli meil hea võimalus kuulata Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna inimeste arvamusi. Komisjonis oli arutelu päris pikk ja me kõnelesime ka seal päris põhjalikult just nimelt sellestsamast ettevõtluskeskkonna arengust. Meie küsimused olid küll rohkem suunatud pigem sellele, kas piisab sellest, kui on eelnõus väljendatud eesmärk aidata kaasa, või peaks seal olema hoopis täpsemalt veel need ülesanded tagamise osas. Ka siin kõneletud ja arutatud lisavahendite asi on kindlasti oluline, kuid praegu on ülesanne pandud pigem ettevõtluskeskkonna raamistiku ja edendamise ühistele kohustustele, mis kindlasti konkreetsemate ülesannete puhul saab tõenäoliselt kaetud ka rahaliste vahenditega. Lisaks oli meil kõne all ka seesama seni koerte-kasside pidamise kord, mis edaspidi peaks saama paremini lahendatud ja käsitlema ka muid lemmikloomasid. Ma usun, et ka see on oodatud muudatus. Ja kui seadus jõustub, siis peaks tõesti olema järelevalve rakendamise üle ka koolitused ja selgitamised täpsemad. Kõnelesime veel sellest, et ka isikuandmete töötlemise osas on seni olnud omavalitsustel raskusi. Siin püüab ka käesolev eelnõu seda veidi lahendada, kuigi kahjuks mitte küll piisavalt, nii et siin jääb meile siiski veel Andmekaitse Inspektsiooniga kooskõlas edaspidi ilmselt lahendust vajavaid küsimusi. Pikalt rääkisime arutelust rahvaalgatuse ja otsedemokraatia teemadel. Meie protokollis on see kenasti kirjas, keda huvitab. Usun, et siin oli ka asjakohaseid küsimusi ja vastuseid ning arvamusi oli komisjonis erinevaid. Paljud muudatused selles väga olulises eelnõus on siiski tehnilist laadi, mis ei tähenda, et need oleksid vähem olulised. Siin on kvooruminõudeid, on hea õigusloome ja normitehnika eeskirja täpsustusi ja kohustusi pandud kohalikele omavalitsustele. Peatusime põgusalt ka kohaliku omavalitsuse valimistel kandidaadi püsiva elukoha temaatikal, mida küll see seadus otseselt ei lahenda, küll aga aitab see veidi piiritleda seda hindamise ulatust. Komisjon tegi menetlusotsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, konsensuslikult; esimene lugemine lõpetada on meie ettepanek, samuti tehtud konsensuslikult; määrata esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. november 2025. Nii et kõik meie otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu ka teile väga selge ettekande eest! Aga teile on rida küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea kolleeg! Eelnõuga püütakse tõesti seda paindlikkust suurendada, et kohalik omavalitsus saaks ise [kohalikku] elu korraldada. Seda ma iseenesest toetan. Ma toetaks ka seda, kui kohalikul omavalitsusel oleks rohkem võimalusi rahaliste vahendite üle otsustada. Keskvõim hoiab ikkagi jämedat otsa enda käes, proovime siit edasi liikuda. Aga mul on küsimus paindlikkuse kohta. Paragrahvi 22 muudetakse päris oluliselt: volikogu ainupädevus kaob ära, jääb pädevus, nimekiri jääb lühemaks ja nii edasi. Mu küsimus on, et kui siiamaani sai volikogu teadlikult üht-teist tegevvõimule delegeerida ja see oli võib-olla omavalitsuseti erinev, mida delegeeriti ja mis jäeti volikogule, siis kui see seadus jõustub ja kohalik omavalitsus oma põhimäärust ei muuda või ei ole muutnud, siis teatud otsused liiguvad automaatselt täitevvõimu kätte, volikogust ära. Kas mingeid riske ka nähti sellega seoses? Kas sellel teemal mingit arutelu oli? Kui oli, siis võib-olla sa saad avada, mis olid plussid ja miinused?

Aitäh, härra eesistuja! Hea kolleeg! Eelnõuga tõesti püütakse seda paindlikkust suurendada, et kohalik omavalitsus saaks ise seal elu korraldada. Seda ma iseenesest toetan. Ma toetaks ka seda, kui kohalikul omavalitsusel oleks rohkem võimalusi rahaliste vahendite üle otsustada. Täna ikkagi hoiab keskvõim väga jämedat otsa enda käes, proovime sellega edasi liikuda. Aga mul on küsimus paindlikkuse kohta. Paragrahvi 22 muudetakse päris oluliselt: volikogu ainupädevus kaob ära, jääb pädevus, nimekiri jääb lühemaks jne. Mu küsimus on, et kui siiamaani sai volikogu teadlikult üht-teist tegevvõimule delegeerida ja see oli võib-olla omavalitsuseti erinev, mida delegeeriti ja mis jäeti volikogule, siis nüüd, kui see seadus jõustub ja kohalik omavalitsus oma põhimäärust ei muuda või ei ole muutnud, siis teatud otsused liiguvad automaatselt n-ö täitevvõimu kätte, volikogust ära. Kas seal mingeid riske ka nähti sellega seoses? Kas sellel teemal mingit arutelu oli. Kui oli, siis võib-olla sa saad avada, mis olid plussid ja miinused?

Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis selle üle arutelu tegelikult ei olnud ja küsimust ei tekkinud. Ma usun, et tõepoolest 79 omavalitsuse põhimäärused ja kõik muud, ka volikogu õigusaktid ja volitusnormide andmised, võivad olla väga erineva praktikaga. Nii et sellest ka see eelpool viidatud jõustumisaja piisav ajavälp, et jõuaksime omavalitsustes teha vajalikud muudatused oma seadusloomes ja õigusaktides, see ilmselt selle lahendab. Siiski jäävad teatud küsimused, mida volikogu ei saa edasi delegeerida. Ma isiklikult arvan, et see vahepealne olukord, kus volikogu oli vaikimisi kõikide otsuste tegijaks ja pidi edasi paratamatult tehnilisemat laadi küsimusi delegeerima, saab nüüd võib-olla lahenduse.

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis selle üle arutelu ei olnud ja seda küsimust ei tekkinud. Ma usun, et tõepoolest võivad 79 omavalitsuse põhimäärused ja kõik muud volikogu õigusaktid ja ka volitusnormide andmised olla väga erinevad. Sellest ka see eespool viidatud jõustumisaja piisav ajavälp, et omavalitsused jõuaks teha oma õigusaktides muudatusi. See ilmselt selle lahendab. Siiski jäävad teatud küsimused, mida volikogu ei saa edasi delegeerida. Ma isiklikult arvan, et vahepealne olukord, kus volikogu oli vaikimisi kõikide otsuste tegija ja pidi tehnilisemat laadi küsimusi paratamatult edasi delegeerima, saab nüüd võib-olla lahenduse.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te olete ise ka olnud pikaaegne ja kogenud omavalitsusjuht. Sellepärast ma loodan, et te ei pea paljuks ehk ka isiklikku vaadet jagada lisaks komisjoni arutelule. Ma ikka läheksin edasi selle ettevõtluskohustusega, sellepärast et ma usun, et te nõustute minuga, et üks tegus, oma vallast, linnast hooliv omavalitsusjuht on tegutsenud ettevõtluse toetamise nimel juba enne selle kohustuse või ülesande lisamist. Samas me täna räägime, et seaduse muutmisega siiski nagu ressurssi kaasa ei tule, mis on olnud ju omavalitsuste põhisõnum, mis pigistab selles osas, et ettevõtete ja töökohtade loomisele päriselt hoogu juurde anda. Kuidas te ise näete ja mis see komisjoni lootus oli, et see deklaratiivne punkt päriselt maapiirkondadesse elu tooks, eriti nendesse omavalitsustesse, kes juba täna väga suurtes rahalistes kitsikustes on?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te olete ise pikaaegne ja kogenud omavalitsusjuht. Sellepärast ma loodan, et te ei pea paljuks jagada ka isiklikku vaadet, lisaks komisjoni arutelu tutvustamisele. Ma lähen edasi selle ettevõtluse [toetamise] kohustusega. Ma usun, et te nõustute minuga, et tegus, oma vallast või linnast hooliv omavalitsusjuht on tegutsenud ettevõtluse toetamise nimel juba enne selle kohustuse või ülesande lisamist. Samas me räägime, et seaduse muutmisega siiski ressurssi kaasa ei tule, kuigi see on olnud ju omavalitsuste põhisõnum, et [ressursipuudus] pigistab, mistõttu ei saa ettevõtete ja töökohtade loomisele päriselt hoogu juurde anda. Kuidas te ise seda näete ja mis see komisjoni lootus oli, kuidas see deklaratiivne punkt maapiirkondadesse päriselt elu tooks, eriti nendesse omavalitsustesse, kes juba on väga suures rahalises kitsikuses?

Aitäh! Tõepoolest, meil komisjoni arutelu esmalt oli tõesti veidi isegi teise nurga alt ja seal tekkis küsimus, kas mitte ei ole just nimelt liialt pehmelt öeldud, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on aidata kaasa, et äkki peaks olemagi, et tagada ehk veel rangemalt panna ülesanne, kindel vastutus ka kohalikule omavalitsusele. Oli küsimusi, kas omavalitsus tegutseb ainult siis, kui tal on selleks võimalus, või peakski tal olema ka kohustus nii-öelda ettevõtluskeskkonna edendamiseks ja arendamiseks. Meie arutelu tulemusena oli ikkagi selline arusaam, et tegu on sellise kompleksse ülesandega, mida tagada, ütleme seda, et ettevõtluskeskkond oleks kõigiti kvaliteetne, hea ja toetav, selle tagamine iseenesest ei ole tõenäoliselt jõukohane üksikule osapoolele, vaid ta on alati partneritevaheline töö. Ma tooksin siinkohal välja, et ikkagi kohaliku omavalitsuse kohustus on nii või naa iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. See on selline üldine põhimõte. Minu arvates on väga hea, kui on viited nüüd ka ettevõtluskeskkonna edendamisele. Meil on olnud varasemas praktikas tõesti olukordi – nüüd räägin isiklikust kogemusest tõesti –, kus omavalitsused näiteks, taotledes riigilt maad ettevõtluse edendamiseks, said vastuseks, et kuna seda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ei olegi ette nähtud, siis polekski nagu tegu kohaliku omavalitsuse ülesandega. See, mis puudutab nüüd rahalisi vahendeid, on kindlasti väga oluline küsimus, kuid üldiselt siin mina saan küll aru nõnda, et meil on KOKS-i ülesanne antud siis selliselt, et see on selline ülesanne kujundada ettevõtluskeskkonda ja ühise ülesandena siis ka maakondlikult edendada ettevõtluse arengut. Ehk siis rohkem ta taandub sellise strateegilise juhtimise ja analüüside ning ettevõtluskeskkonna korraldusliku poole peale, millele, ma väga loodan, et me leiame praktilised lahendused just nimelt sellises omavalitsusteüleses koostöös, olgu see siis maakondlik või maakondadeülene. Läksin natuke võib-olla liialt isikliku arvamuse peale, aga komisjon jäi üldiselt rahule sellega, et see ei ole praegu otsene kohustus tagada ainuisikuliselt või ainsana omavalitsuse poolt, vaid võimalus kujundada ettevõtluskeskkonda koos kõigi partneritega nii oma vallas kui ka laiemalt.

Aitäh! Komisjoni arutelu oli esmalt tõesti veidi teise nurga alt. Tekkis küsimus, kas mitte ei ole just nimelt liialt pehmelt öeldud, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on aidata sellele kaasa, äkki peaks olema [kirjas], et tagada, ehk veel rangemalt panna ülesanne, kindel vastutus kohalikule omavalitsusele. Oli küsimusi, kas omavalitsus tegutseb ainult siis, kui tal on selleks võimalus, või peakski tal olema ka kohustus ettevõtluskeskkonda edendada ja arendada. Meie arutelu tulemusena tekkis ikkagi selline arusaam, et tegu on kompleksse ülesandega tagada seda, et ettevõtluskeskkond oleks kõigiti kvaliteetne, hea ja toetav, mis iseenesest ei ole tõenäoliselt jõukohane üksikule osapoolele, vaid siin on alati partneritevaheline koostöö. Ma toon välja, et kohaliku omavalitsuse kohustus on nii või naa iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. See on selline üldine põhimõte. Minu arvates on väga hea, kui nüüd on viited ka ettevõtluskeskkonna edendamisele. Varasemas praktikas on meil tõesti olnud olukordi – nüüd räägin isiklikust kogemusest –, kus omavalitsus, taotledes riigilt maad ettevõtluse edendamiseks, on saanud vastuseks, et kuna seda [ettevõtluse edendamist] kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ei ole ette nähtud, siis polekski nagu tegu kohaliku omavalitsuse ülesandega. See, mis puudutab rahalisi vahendeid, on kindlasti väga oluline küsimus. Kuid üldiselt saan mina küll aru nõnda, et KOKS-is on kirjas selliselt, et ülesanne on kujundada ettevõtluskeskkonda ja ühise ülesandena tuleb ka maakondlikult edendada ettevõtluse arengut. Ehk rohkem taandub see strateegilise juhtimise ja analüüside ning ettevõtluskeskkonna korraldusliku poole peale, kus, ma väga loodan, me leiame praktilised lahendused just nimelt omavalitsusteüleses koostöös, olgu see siis maakondlik või maakondadeülene koostöö. Läksin natuke võib-olla liialt isikliku arvamuse peale. Aga komisjon jäi üldiselt rahule sellega, et see ei ole praegu otsene kohustus tagada seda ainult omavalitsuse poolt, vaid see on võimalus kujundada ettevõtluskeskkonda koos kõigi partneritega nii oma vallas kui ka laiemalt.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Siin on üks muudatus, mis puudutab arengu kavandamise põhimõtteid: § 37. Vallal ja linnal peavad olema arengukava, eelarvestrateegia ja üldplaneering, mis on omavahel kooskõlas. Meil on väga palju omavalitsusi, kus on arengukava ja üldplaneering vastuolus. Näiteks on üldplaneeringus määratud tuuleenergeetika alad, aga arengukavas neid ei ole kavandatud. Need ei ole kooskõlas. Kuidas vallal peaks see kavandamine olema? Kas ta kõigepealt teeb üldplaneeringu ja selle järgi arengukava või eelnevalt ikkagi arengukava ja siis üldplaneeringu? Ja kui need on juba omavahel vastuolus, siis kuidas seda vastuolu peaks lahendama hakkama?

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Siin on üks muudatus, mis puudutab arengu kavandamise põhimõtteid, § 37: "Vallal ja linnal peavad olema arengukava, eelarvestrateegia ja üldplaneering, mis on omavahel kooskõlas [---]." Meil on väga palju omavalitsusi, mille arengukava ja üldplaneering on vastuolus. Näiteks on üldplaneeringus määratud tuuleenergeetika alad, aga arengukavas ei ole neid kavandatud. Nad ei ole kooskõlas. Kuidas see kavandamine peaks vallas toimuma? Kas kõigepealt tehakse üldplaneering ja selle järgi arengukava või eelnevalt ikkagi arengukava ja siis üldplaneering? Kui nad on juba omavahel vastuolus, siis kuidas seda vastuolu peaks lahendama hakkama?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis meil selle üle arutelu ei olnud. Loomulikult ma usun, et on väga hea, et sõnaselgelt on väljendatud vajadust sellise kooskõla järele. Mil viisil see peaks otseselt toimuma? Esmalt kumb? Ma tahan öelda, et ideaalis liiguvad nad tõenäoliselt siiski ühte jalga, protsessina. Kui muutub vajadus näiteks arengu eesmärki muuta, siis tuleks ka kõik teised arengudokumendid sellega kooskõlla viia. Või kui on selge vastuolu, siis on vaja põhjalikumat arutelu, kas see muudatus on ikka asjakohane. Ma usun, et see menetlusprotsess ja kõikide arengudokumentide omavaheline kooskõla on ka selleks välja mõeldud ja meile omavalitsustes ülesandeks pandud, et oleks tõepoolest mitme külje pealt planeeringute, arengu eesmärkide ja võib-olla mõne huvigrupi soovide vastuolud ära analüüsitud ja kõigis õigusaktides ühesuguselt kajastatud. Ma usun, et seda on tingimata vaja teha.

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis me selle üle arutelu ei olnud. Loomulikult ma usun, et on väga hea, et sõnaselgelt on väljendatud vajadust sellise kooskõla järele. Mil viisil see otseselt peaks olema, esmalt kumb? Ma tahan öelda, et ideaalis liiguvad nad tõenäoliselt siiski ühte jalga protsessina. Kui muutub vajadus näiteks arengu eesmärki muuta, siis tuleks ka kõik teised arengudokumendid alati sellega kooskõlla viia. Või kui on selge vastuolu, siis seda põhjalikumat arutelu on vaja, kas see muudatus tegelikkuses ongi asjakohane. Ma usun, et seesama menetlusprotsess ja kõikide arengudokumentide omavaheline kooskõla on ka selleks välja mõeldud ja meile ülesandeks pandud omavalitsustes, et oleks tõepoolest mitme külje pealt nii planeeringute, arengueesmärkide kui võib-olla mõne huvigrupi soovide omavahelised vastuolud ära analüüsitud ja vastavalt kõigis õigusaktides ühesuguselt kajastatud. Ma usun, et seda on tingimata vaja teha.

Reili Rand, palun! Teine küsimus.

Reili Rand, palun, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ikka jätkan selle teemaga, sest ma kuidagi ei ole rahul, seda enam, et ma tean, et teil on praktiline kogemus ja te teate seda. Ühtepidi on hea, kui see deklaratiivne sõna lisamine või põhimõtte lisamine aitab riigiametitel aru saada, et ettevõtluse ja töökohtade loomisele kaasaaitamine on kohaliku elu edendamise osa. Aga reaalpraktikas omavalitsusjuhid, kes on juba varasemalt tegelenud sellega, et enda piirkonnas oleks töökohti, puutuvad varem või hiljem kokku küsimustega, kuidas KOV oleks valmis ja suudab aidata rajada sidevõrke, juurdepääsuteid, maa kasutusse andmis... Ühesõnaga, kõik need küsimused varem või hiljem maanduvad selles kohas, mis eeldab rahalist ressurssi. Ehk siis me ju tegelikult täna nendime – ma saan aru, teie ka, või vähemalt te sujuvalt võtsite selle niimoodi hästi kavalalt kokku –, et me teame, et see punkt tegelikult liialt palju kaasa ei aita sellele, et eriti kaugemates piirkondades KOV-idel päriselt …

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ikka jätkan selle teemaga, sest ma ei ole rahul, seda enam, et ma tean, et teil on praktiline kogemus ja te teate seda [vastust]. Ühtepidi on hea, kui see deklaratiivne sõna või põhimõtte lisamine aitab riigiametitel aru saada, et ettevõtluse ja töökohtade loomisele kaasaaitamine on kohaliku elu edendamise osa. Aga praktikas omavalitsusjuhid, kes on juba varasemalt tegelenud sellega, et piirkonnas oleks töökohti, puutuvad varem või hiljem kokku küsimustega, kuidas KOV suudab aidata rajada sidevõrke, juurdepääsuteid, maa kasutusse andmist. Ühesõnaga, kõik need küsimused varem või hiljem maanduvad selles kohas, mis eeldab rahalist ressurssi. Ehk me ju nendime – ma saan aru, et teie ka, vähemalt te sujuvalt võtsite selle niimoodi hästi kavalalt kokku –, et me teame, et see punkt tegelikult liialt palju ei aita kaasa sellele, et eriti kaugemates piirkondades KOV‑idel päriselt …

Aitäh!

… tekiksid hoovad töökohtade loomiseks.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole päris sellel meelel, et see ei aita kaasa. Ma olen väga rahul, et see punkt sõnaselgelt viitab sellele, et ettevõtluskeskkonna kujundamine ja selle edendamisele kaasaaitamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Mitte päris kõigis omavalitsustes ei ole see arusaam seni valitsenud ja just nimelt ka selle pärast, et nad ei ole suutnud leida kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest punkti, mis ütleks, et see on kohaliku omavalitsuse kohustus. See muidugi ei ole vabandus sellele tegematajätmisele. Enamik omavalitsusi tõesti selle küsimusega tegeleb. Mis puudutab seda, et paratamatult läheb vaja raha, selleks et midagi konkreetset teha, siis sellega ma olen ka nõus. Me oleme ju seni näinud praktikat, kus on olnud erinevaid meetmeid, mida on olnud võimalik ka kohalikul omavalitsusel kasutada näiteks taristu edendamiseks või teatud juhtudel omavalitsuse osaluse [tasumiseks] või toetuse andmiseks. Ma loodan, et see saab olema tõukeks kõigile, et näiteks kas või arengu kavandamisel läbi mõelda ettevõtluskeskkonna arendamise vajadused, millele järgnevad näiteks taotlused kas erinevate rahastusskeemide [kasutamiseks], või miks ka mitte selleks, et riik otse omavalitsustele tulevikus [raha] suunaks. Aga ma usun, et siin on üks suund näiteks meetmed. Kohalike omavalitsuste ühine ettevõtluskeskkonna arendamine on näiteks PEEK-meetmes ju väga päevakohane. Kui me ettevõtluskeskkonnast räägime, siis on väga vähe omavalitsusi, kus see keskkond saaks olla isoleeritud ümbritsevatest omavalitsustest. Seetõttu meeldib mulle pigem see muudatus kohalike omavalitsuste ühiselt täidetavate ülesannete juures, kus on ka öeldud, et ettevõtluskeskkonna pikaajalise arengu suundumused ja vajadused on vaja kindlasti üheskoos läbi mõtelda. Ka seda varem ei olnud.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole päris sellel meelel, et see ei aita kaasa. Aga ma olen väga rahul, et see punkt sõnaselgelt viitab sellele, et ettevõtluskeskkonna kujundamine ja selle edendamisele kaasaaitamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Mitte päris kõigis omavalitsustes ei ole seesama arusaam seni valitsenud ja just nimelt ka selle pärast, et nad ei ole suutnud leida kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest punkti, mis ütleks, et see on kohaliku omavalitsuse kohustus. See muidugi ei ole vabandus selle nii-öelda tegematajätmiseks ja enamik omavalitsusi tõesti selle küsimusega tegeleb. Mis puudutab seda, et paratamatult läheb vaja raha selleks, et midagi konkreetselt teha, siis sellega ma olen ka nõus. Me oleme ju seni näinud praktikat, kus on olnud erinevaid meetmeid, mida on olnud võimalik kasutada ka kohalikul omavalitsusel näiteks taristu edendamiseks või teatud juhtudel omavalitsuse osaluste või toetuste andmiseks. Ma loodan, et siin saab see olema tõukeks kõigile, näiteks kas või arengu kavandamisel läbi mõelda ka ettevõtluskeskkonna arendamise vajadused, millele järgnevad näiteks taotlused vastavalt kas erinevatesse rahastusskeemidesse või – miks ka mitte – riigi poolt otse omavalitsustele tulevikus suunatud. Aga ma usun, et siin on üks suund näiteks meetmed, mis praegu juba ütlevadki, kohalike omavalitsuste ühiselt ettevõtluskeskkonna arendamine on näiteks PEEK-meetmes ju väga päevakohane. Kui me ettevõtluskeskkonnast räägime, siis on väga vähe omavalitsusi, kus see keskkond saaks olla isoleeritud teistest ümbritsevatest omavalitsustest. Seetõttu meeldib mulle pigem see muudatus kohalike omavalitsuste ühiselt täidetavate ülesannete juures, kus on ka öeldud, et ettevõtluskeskkonna pikaajalise arengu suundumused ja vajadused on üheskoos vaja kindlasti läbi mõtelda. Ka seda varem ei olnud.

Rain Epler, teine küsimus.

Rain Epler, teine küsimus. Aitäh!

Aitäh! No ma jätkan § 22 teemal. Jätkuvalt on ju hea, kui kohalikul tasemel on võimalik oma asju ise rohkem korraldada ja raamid on mõnes mõttes lõdvemalt ette antud. Aga kuidas sa ise hindad, et kui seaduse jõustumine läheneb, kas siis pigem peaksidki ikkagi volikogud hästi teadlikult otsa vaatama näiteks kohaliku omavalitsuse üldmäärusele ja kogu sellele töökorraldusele, mis puudutab ülesannete jaotust täitevvõimu ja volikogu vahel, et läbi mõelda ja tehagi otsused, milline institutsioon millist rolli täidab? Sest seaduse poolt, eks ole, raamid lähevad lõdvemaks. Kas sa oled sellega nõus ja kas selles osas on plaanis ministeeriumil kuidagi ergutada ka volikogusid mingite teavituste teel, kutsuda neid üles neid asju enda KOV-is ülevaatamiseks? Mulle tundub, et kui KOV-i taseme aktides jääb kõik samaks. Kui uus seadus hakkab kehtima, siis seal võib tekkida selline muutus, mida inimesed ei taju.

Aitäh! Ma jätkan § 22 teemal. Jätkuvalt on ju hea, kui kohalikul tasemel on võimalik oma asju rohkem ise korraldada ja raamid on mõnes mõttes lõdvemalt ette antud. Aga kuidas sa ise hindad, kui seaduse jõustumine läheneb, kas siis pigem peaksidki volikogud ikkagi hästi teadlikult otsa vaatama näiteks kohaliku omavalitsuse üldmäärusele ja kogu sellele töökorraldusele, mis puudutab ülesannete jaotust täitevvõimu ja volikogu vahel, et läbi mõelda ja tehagi otsused, milline institutsioon millist rolli täidab? Seaduse poolt, eks ole, raamid lähevad lõdvemaks. Kas sa oled sellega nõus ja kas ministeeriumil on plaanis kuidagi ergutada ka volikogusid mingite teavituste teel, kutsuda neid üles neid asju üle vaatama? Mulle tundub, et kui KOV-i taseme aktides jääb kõik samaks ja uus seadus hakkab kehtima, siis seal võib tekkida selline muutus, mida inimesed ei taju.

Aitäh küsimuse eest! Ma tahaksin loota, et seda olukorda ei teki. Ma tean, et asjatundlikud kantseleiinimesed, vallasekretärid ja linnasekretärid hoiavad silma peal kõikidel seadusemuudatustel ja kindlasti ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatustel. Vahepeal tekkis pigem olukord, kus tuli väga palju volitusnorme anda ja need olid korralduslike ülesannete puhul hästi tehnilist laadi. Volikogu ilmselgelt ei saanud hakata ei ajalise ega muu ressursi head kasutust silmas pidades väga tehnilist ja korralduslikku laadi küsimusi oma aktidega lahendama. Seetõttu ka need volitusnormid loodi. Ma usun, et nende küsimuste korral ei ole otseselt vaja õigusakte muuta, sest on olemas volitused ja pädevuses ei ole küsimust. Kindlasti on vaja uuesti üle vaadata need pädevusnormid ja uuesti läbi mõelda, kas kõik ülesanded jäävad selle organi teha, kes on selleks volitatud, või on vaja muutust. Nii et siin on vaja kindlasti õigusnormid kohalikes omavalitsustes üle vaadata ja uuendada.

Aitäh küsimuse eest! Ma tahaksin loota, et seda olukorda ei teki, sest ma tean, et asjatundlikud kantselei inimesed ja vallasekretärid ja linnasekretärid hoiavad tegelikult silma peal kõikidel seadusemuudatustel ja kindlasti ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmisel. Vahepeal tekkis praegu pigem olukord, kus volitusnorme tuli anda väga palju ja need olid korralduslike ülesannete puhul hästi tehnilist laadi ehk volikogu ilmselgelt ei saanud hakata ei ajalises ega muu ressursi head kasvatust silmas pidades väga tehnilist ja korralduslikku laadi küsimusi oma aktidega lahendama. Seetõttu ka need volitusnormid loodi. Iseenesest ma usun, et nende küsimuste korral ei ole otseselt vajadust õigusakte muuta, sest need on volitatud ja nende puhul ei ole pädevuses küsimust. Kindlasti on vaja uuesti üle vaadata needsamad pädevusnormid ja uuesti mõelda läbi, kas kõik ülesanded jäävad praegu selle organi teha, kus nad on volitatud, või on vaja muutust. Nii et siin on vaja kindlasti õigusnormi kohalikes omavalitsustes uuendada ja üle vaadata.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Siin on jälle üks väga huvitav ülesanne omavalitsusele antud: omavalitsusüksus võib moodustada valitsuse korrakaitseüksuse või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teha pädevuse piires volikogu õigusaktide täitmise üle järelevalvet omavalitsusüksuse määratud tööpiirkonnas. Jääb mulje, nagu siin oleks metsik lääs, et meil on oma šerif. Varem on korrakaitsega tegelenud ikkagi riik. Kas ka riigieelarves on arvestatud sellega, et kui omavalitsusele on pandud uus ülesanne korda tagada, siis see on kooskõlas eelarvega ja omavalitsusele antakse raha juurde selle nii-öelda korrakaitseüksuse loomise jaoks?

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Siin on jälle üks väga huvitav ülesanne omavalitsusele antud. Omavalitsusüksus võib moodustada valitsuse korrakaitseüksuse või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teha pädevuse piires volikogu õigusaktide täitmise üle järelevalvet omavalitsusüksuse määratud tööpiirkonnas. Jääb mulje nagu oleks Metsik Lääs, et meil on oma šerif. Varem on ikkagi korrakaitsega tegelenud riik. Kas on arvestatud ka riigieelarves, et kui omavalitsusele on pandud uus ülesanne korda tagada, siis see on kooskõlas eelarvega ja antakse omavalitsusele rohkem raha juurde selle n-ö korrakaitseüksuse loomise jaoks?

Aitäh küsimuse eest! Pean tunnistama, et komisjonis me küll ei märganud seda käsitleda, kellelgi sellekohast küsimust ei tekkinud. Aga ma usun, et iseenesest see on nüüd sätestatud võimalusena, mitte kohustusena. Ehk siis ka otse rahastust sellele tõenäoliselt ei lisandu kahjuks omavalitsuste jaoks. Ma väga loodan, et sellist šerifiüksust ei teki. Küll aga võib olla erineva suuruse ja võib-olla ka erinevate oludega kohalikes omavalitsustes vajadus mingisuguse korrakaitseüksuse rakendamiseks. Siis on ju hea, kui seda saab teha, sest kohaliku elu küsimuste kohapealne otsustamine ja lahendamine on ju iseenesest selline tuumülesanne ja hea, kui need võimalused on olemas.

Aitäh küsimuse eest! Pean tunnistama, et komisjonis me küll ei märganud seda käsitleda, kellelgi selle kohta küsimust ei tekkinud. Aga ma usun, et iseenesest on see sätestatud võimalusena, mitte kohustusena. Ka rahastust selle tarvis omavalitsustele tõenäoliselt kahjuks ei lisandu. Ma väga loodan, et sellist šerifiüksust ei teki. Küll aga võib erineva suuruse ja võib-olla ka erinevate oludega kohalikes omavalitsustes olla vajadus mingisuguse korrakaitseüksuse rakendamiseks. Siis on ju hea, kui seda saab teha, sest kohaliku elu küsimuste kohapealne otsustamine ja lahendamine on ju iseenesest selline tuumülesanne. Hea, kui need võimalused on olemas.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid ja inimesed, kes seda ülekannet jälgivad! Tuleb siiralt ikkagi tunnustada Riigikogu tööd ja rõõmu tunda, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus on läbimas – mulle tundub, et edukalt – uuenduskuuri. Seda on pikalt oodatud, nagu siin saalis ka varem on kuulda olnud. Kohalik omavalitsus on kodanikule kõige lähem avaliku võimu organ. Kui inimesel on mure, millest endal jõud üle ei käi, siis pöördub ta esimeses järjekorras oma valla‑ või linnavalitsuse poole. Küllap paljud meist mõistavad, et väga paljude kodanike jaoks on vallamajas ja Toompeal aetavad avalikud asjad üks riik kõik. Seepärast on iseäranis oluline, et kohalikud omavalitsused suudaksid elu korraldada ja teenuseid pakkuda sama kvaliteetselt kui riigiasutused. Kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärkide selgem sõnastamine, õigusloome kvaliteedi tõus kohapeal, vähem dubleerivat detailsust, rohkem enesekorraldusõigust, kaasamise ja rahvaalgatuse kohalikul tasandil lihtsamaks muutmine, paindlikum volitamine ja sujuvam täideviimine, selgem raam volikogu volituste andmiseks valitsusele, kui jutt käib mitmest üksikjuhtumist ja nende ühendamisest, et kiireloomulisi haldusülesandeid saaks lahendada ilma igakordse eraldi volituseta. Vähetähtis ei ole ka elektrooniliste istungite selge lubamine ning vastava õigusraamistiku ettenägemine. Küllap me mäletame kõik, kuidas me koroonaepideemia tingimustes volikogude tööd korraldades improviseerima pidime. Volikogude töökorraldus saab sujuvamaks muutuda, sest näiteks volikogu liige saab oma volituste peatamist edaspidi pikendada järjest vähemalt kolme kuu kaupa, ilma et ta peaks neid vahepeal uuesti taastama ja uuesti peatama. Ühesõnaga, vähem bürokraatiat, sujuvam töö. Muidugi veel ka näitena, et sama omavalitsuse ametnikuks olemine on edaspidi samuti volituste peatamise aluseks, samamoodi nagu kohaliku omavalitsuse töötajate puhul. Kasutades seda võimalust siin puldis, saan rahuldada ka kolleegi uudishimu korrakaitseüksuse või korrakaitseametnike töö raamistamise suhtes edaspidi. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et meie pealinnal, Tallinna linnal, on munitsipaalpolitsei juba ammu olemas ja seda täiesti tema omal algatusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatustega sellise võimaluse ettenägemine – veel kord, see on võimalus, see ei ole kohustus – ei ole riiklike ülesannete üleandmine, küll aga selge raamistamine, kuidas seda soovi korral võiks teha ja peaks tegema kohalik omavalitsus. Kõike seda arvesse võttes Eesti 200 fraktsioon kindlasti tervitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja kutsub seda toetama. Ma olen südamest veendunud, et jõustudes aitab kõnealune eelnõu kohalike inimeste ja seega kogu Eesti elukorraldust ladusamaks ja sujuvamaks muuta. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid ja inimesed, kes seda ülekannet jälgivad! Tuleb siiralt ikkagi tunnustada Riigikogu tööd ja rõõmu tunda, et kohalike omavalitsuste korralduse seadus on läbimas, mulle tundub, edukalt uuenduskuuri. Seda on pikalt oodatud, nagu siin saalis ka varem on kuulda olnud. Kohalik omavalitsus on kodanikule kõige lähem avaliku võimu organ. Kui inimesel on mure, millest endal enam jõud üle ei käi, pöördub ta esimeses järjekorras oma valla- või linnavalitsuse poole. Küllap paljud meist mõistavad, et väga paljude kodanike jaoks on vallamajas ja Toompeal aetavad avalikud asjad üks riik kõik. Ja seepärast on iseäranis oluline, et kohalikud omavalitsused suudaksid oma elu korraldada ja teenuseid pakkuda sama kvaliteetselt kui riigiasutused. Kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärkide selgem sõnastamine, õigusloome kvaliteedi tõus kohapeal, vähem dubleerivat detailsust, rohkem enesekorraldusõigust, kaasamise ja rahvaalgatuse kohalikul tasandil lihtsamaks muutmine, paindlikum volitamine ja sujuvam täideviimine, selgem raam volikogu volituste andmiseks valitsusele, kui siis jutt käib mitmest üksikjuhtumist, nende ühendamisest, et kiireloomulisi haldusülesandeid saaks lahendada ilma igakordse eraldi volituseta. Vähetähtis ei ole ka elektrooniliste istungite selge lubamine ning vastava õigusraamistiku ettenägemine. Küllap me mäletame ka seda kõik, kuidas koroonaepideemia tingimustes volikogude tööd korraldades me improviseerima pidime. Volikogude töökorraldus saab sujuvamaks muutuda, sest näiteks volikogu liige saab oma volituste peatamist edaspidi pikendada järjest vähemalt kolme kuu kaupa, ilma et ta peaks vahepeal uuesti taastama ja uuesti peatama. Ühesõnaga, vähem bürokraatiat – sujuvam töö. Ja muidugi veel ka näitena, et sama omavalitsuse ametnikuks olemine edaspidi on samuti volituste peatamise aluseks, sarnaselt kohaliku omavalitsuse töötajatele. Kasutades seda võimalust siin hetkel puldis, saan rahuldada ka kolleegi uudishimu selle korrakaitseüksuse või korrakaitseametnike töö raamistamist edaspidi. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et meie pealinnal, Tallinna linnal, on munitsipaalpolitsei tegelikult juba ammu olemas ja täiesti omal algatusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatustega sellise võimaluse ettenägemine – veel kord, see on võimalus, see ei ole kohustus – ei ole riiklike ülesannete üleandmine, küll aga selge raamistamine, kuidas siis seda võiks ja peaks tegema soovi korral kohalik omavalitsus. Kõike seda eespool toodut arvesse võttes Eesti 200 fraktsioon kindlasti tervitab käesolevat kohalike omavalitsuste korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja kutsub seda toetama. Ma olen südamest veendunud, et jõustudes aitab kõnealune eelnõu kohalike inimeste ja seega kogu Eesti elukorraldust ladusamaks ja sujuvamaks muuta. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Väga pikka kõnet ei pea, aga mõned mõtted. Kindlasti meie fraktsioon tervitab seda kaua tehtud kaunikest eelnõu. Lausa seitse aastat! Tegelikult parem hilja kui mitte kunagi, aga mõned väikesed tähelepanekud siiski oleks. Kui me näeme, et Eesti Vabariiki on olnud juba päris mitukümmend aastat ja ikkagi ei ole kohalike omavalitsuste ülesannete hulgas olnud ettevõtlusega tegelemise kohustust ja loomulikult ka ei ole vahendeid, siis tegelikult see ei ole päris hästi. Noh, rääkimata võimalustest neid tegevusi ellu viia, oleme pidanud omavalitsustena kõik need aastad vaidlema ka riigi erinevate allasutustega, et kas meil on näiteks maad vaja, tarvis tööstusalade tegemiseks või meil seda ikka ei ole tarvis. Rääkimata sellest, kas maad antakse riigi poolt tasuta või mitte. Need võimalused on väga-väga ahtakesed olnud ja selles suhtes on väga hästi, et nüüd väike selgus saabub, et omavalitsuse üheks ülesandeks on ka ettevõtluse arendamine. Ja siis kindlasti ka muud küsimused, mis sellega kaasuvad, lahenevad kergemini. Muidugi, millega ei saa nõus olla, on see, et selle eelnõuga pannakse võib-olla otseselt või varjatult rida ülesandeid, mille katteks pole vahendeid. Ma olen väga seda meelt, et järgmiste lugemiste käigus peab tulema selgus, kust need vahendid tulevad. Ei ole mõtet panna väga kehvas majanduslikus seisus olevatele omavalitsustele ülesannet, mida nad tegelikult teha ei suuda, aga rahva ootus tekib, eriti näiteks selle korrakaitseorgani puhul. Hoidku jumal selle eest, et riik vaikselt ei mõtle seda, nagu meil ikka, et vahendeid napib, tõmbame politseid koomale, siis peab omavalitsus neid ülesandeid täitma hakkama, sest ootus ju inimestel loogiliselt võiks tekkida. Aitäh!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Väga pikka kõnet ei pea, aga mõned mõtted. Kindlasti tervitab meie fraktsioon seda kaua tehtud kaunikest eelnõu. Lausa seitse aastat! Tegelikult parem hilja kui mitte kunagi, aga mõned väikesed tähelepanekud siiski on. Kui me näeme, et Eesti Vabariiki on olnud juba päris mitukümmend aastat, aga ikkagi ei ole kohalike omavalitsuste ülesannete hulgas olnud ettevõtlusega tegelemise kohustust ja loomulikult ei ole selleks ka vahendeid, siis tegelikult see ei ole päris hästi. Rääkimata võimalustest, kuidas neid tegevusi ellu viia. Me oleme omavalitsustena pidanud kõik need aastad vaidlema riigi erinevate allasutustega, kas meil on näiteks vaja maad tööstusalade [rajamiseks] või meil seda ikka tarvis ei ole. Rääkimata sellest, kas maad annab riik tasuta või mitte. Need võimalused on väga-väga ahtakesed olnud. Selles suhtes on väga hästi, et nüüd saabub väike selgus, et omavalitsuse üheks ülesandeks on ka ettevõtluse arendamine. Siis lahenevad kindlasti ka muud küsimused, mis sellega kaasnevad, kergemini. Muidugi ei saa nõus olla sellega, et selle eelnõuga pannakse otseselt või varjatult [omavalitsusele] rida ülesandeid, mille katteks pole vahendeid. Ma olen väga seda meelt, et järgmiste lugemiste käigus peab saabuma selgus, kust need vahendid tulevad. Ei ole mõtet panna väga kehvas majanduslikus seisus olevatele omavalitsustele ülesannet, mida nad [täita] ei suuda, aga rahval tekib selline ootus. Näiteks toon selle korrakaitseorgani. Hoidku jumal selle eest, et riik vaikselt ei mõtle seda, et nagu meil ikka, vahendeid napib, tõmbame politseid koomale, siis peab omavalitsus neid ülesandeid täitma hakkama. See ootus inimestel ju loogiliselt võttes võiks tekkida. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 688 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 12. november kell 17.15. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.