Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE) teine lugemine

Ja jõudnud teise juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli meie hea kolleegi, majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

Oleme jõudnud teise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli meie hea kolleegi, majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjonis toimus Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 ettevalmistus teiseks lugemiseks 14. oktoobril. Meenutan, et eelnõu näeb ette ehitusseadustiku muutmist nii, et igas uues või põhjalikult uuendatavas kortermajas peab olema kiire internetiühenduse jaoks vajalik taristu juba ette nähtud. See tähendab omakorda, et taristuehitajad, eriti sidetaristu või ka digitaristu ehitajad saavad vajalikku infot võimalikult vara, mis võimaldab nendel vajadusel taristut koos teiste arendajatega planeerida. See koostöö võimaldab säästa kulusid ja muudab tööprotsessi lihtsamaks. Esimese ja teise lugemise vahepeal teavitas komisjon eelnõu menetlusest paljusid huvirühmi, neid oli kokku 50. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ühe muudatusettepanekuga liitus ka Isamaa fraktsioon. Oma seisukohad arvamustele ja ettepanekutele esitas majanduskomisjonile eelnõu algataja esindajana Justiits- ja Digiministeerium. Oli ka mõned ettepanekud turuosalistelt, mis muudatusettepanekuteks ei vormistunud. Eelnõu algataja, Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad selgitasid, et tegemist on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettepanekuga, mis puudutab sidetaristu planeerimise ja ehitamisega seotud probleeme üldisemalt. Näiteks, kui juba planeeritakse vee- ja elektrivõrke, siis oleks kajastatud ka sidevõrkude planeerimine, aga need ettepanekud ei jää tähelepanuta, vaid leiavad käsitlemist majanduskomisjoni menetluses oleva planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõus numbriga 683. Kokku sai muudatusettepanekuid neli: kolm majanduskomisjoni ettepanekut – nr 1, 2 ja 4 – ning üks Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanek, muudatusettepanek nr 3. Esimese muudatusettepaneku kohta ütlen, et seal täpsustatakse, milliste kulude hüvitamist võib riigi ja kohaliku omavalitsuse üksus mobiiltelefoni võrgu aktiivseadme omanikult nõuda. Nimelt öeldakse seal, et mobiiltelefoni võrgu aktiivseadme omanikult saab nõuda üksnes käesoleva § lõikes 1 nimetatud aktiivseadme paigaldamise ja edasise kasutamise – ja nüüd lisandub eemaldamisega kaasnevate – kulude hüvitamist. Kuna on vaja lepinguid muuta, siis on muudatuses sätestatud ka üleminekuaeg. Esimese muudatusettepaneku puhul otsustas komisjon konsensuslikult, et arvestada seda täielikult. Teise muudatusettepaneku eesmärk on tagada suurem õigusselgus ja prognoositavus sideettevõtjatele. Ettepanek on esitatud, lähtudes Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukohtadest. Meenutan, et esialgu kavandatud sõnastus nägi ette riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusele subjektiivse otsustusruumi sideettevõtjate taotluste mitterahuldamiseks. Nüüd peeti mõistlikuks see tekstiosa eemaldada, kus viidatakse tulevikule, kuna see on abstraktne mõiste. Juhtivkomisjoni otsus oli see arvestada seda täieslikult ja konsensuslik. Kolmanda muudatusettepanekuga soovitakse muuta ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1. See ettepanek tuli Isamaa fraktsioonilt. See muudatusettepanek sõnastab varasema eelnõuga võrreldes kitsamalt, et Eestit okupeerinud režiime ja nende relvajõude toetavad rajatised ning sümboolika hoonetele on keelatud. Muudatusettepanekut esitles komisjonis Mart Maastik, kes selgitas, et selle sätte lisamine ei välista hiljem algse eelnõuga sarnaselt laiema ulatusega sätete lisamist vastavalt vajaduse tekkimisele, kuid võimaldaks akuutse probleemi lahendamisega kiiresti edasi liikuda. Eelnõu algataja, ministeeriumi seisukoht on, et ta ei toeta seda ettepanekut, kuna see ei puuduta eelnõu 655 regulatsiooni eset, st ei haaku digitaristu teemaga. Samuti lisatakse Isamaa fraktsiooni muudatusettepaneku kohaselt ehitusseadustiku sätted, mis seonduvad Riigikogus uuesti arutamisel oleva nn monumentide eelnõuga, mille number on 746 UA. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku poolt oli 2, vastu 4. Ja viimase, neljanda muudatusettepanekuga soovitakse muuta seaduse üldist jõustumisaega. Algses eelnõus oli kavandatud 12. novembril 2025. aastal, uus jõustumisaeg on määratud 1. jaanuaril 2026. Juhtivkomisjoni otsus neljanda muudatusettepaneku suhtes oli arvestada täielikult ja siin oli ka konsensus. Ja menetlusettepanekud olid: ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobril, ettepanek teine lugemine lõpetada; kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 5. novembril. Kõik otsused olid konsensuslikud. Tänan!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjonis valmistati Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 teiseks lugemiseks ette 14. oktoobril. Meenutan, et eelnõu näeb ette ehitusseadustiku muutmist nii, et igas uues või põhjalikult uuendatavas kortermajas peab olema kiire internetiühenduse jaoks ette nähtud vajalik taristu. See tähendab omakorda, et taristuehitajad, eriti sidetaristu või ka digitaristu ehitajad, saavad vajaliku info võimalikult vara, mis võimaldab neil vajaduse korral taristut koos teiste arendajatega planeerida. See koostöö võimaldab säästa kulusid ja muudab tööprotsessi lihtsamaks. Esimese ja teise lugemise vahel teavitas komisjon eelnõu menetlusest paljusid huvirühmi, neid oli kokku 50. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ühe muudatusettepanekuga liitus ka Isamaa fraktsioon. Oma seisukohad arvamuste ja ettepanekute kohta esitas majanduskomisjonile eelnõu algataja esindajana Justiits‑ ja Digiministeerium. Olid ka mõned ettepanekud turuosalistelt, mis muudatusettepanekuteks ei vormistunud. Eelnõu algataja, Justiits‑ ja Digiministeeriumi esindajad selgitasid, et tegemist on [Eesti] Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettepanekuga, mis puudutab sidetaristu planeerimise ja ehitamisega seotud probleeme üldisemalt. Näiteks, kui juba planeeritakse vee‑ ja elektrivõrke, siis peaks olema kajastatud ka sidevõrkude planeerimine. Need ettepanekud ei jää tähelepanuta, need leiavad käsitlemist majanduskomisjoni menetluses oleva planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise [seaduse] eelnõus 683. Kokku sai muudatusettepanekuid neli: kolm majanduskomisjoni ettepanekut – nr 1, 2 ja 4 – ning üks Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanek, muudatusettepanek nr 3. Esimese muudatusettepaneku kohta ütlen, et seal täpsustatakse, milliste kulude hüvitamist võib riigi ja kohaliku omavalitsuse üksus mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme omanikult nõuda. Nimelt öeldakse seal, et mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme omanikult saab nõuda üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktiivseadme paigaldamise, edasise kasutamise – see [järgnev] lisandub – ja eemaldamisega kaasnevate kulude hüvitamist. Kuna on vaja lepinguid muuta, siis on muudatuses sätestatud ka üleminekuaeg. Esimese muudatusettepaneku puhul otsustas komisjon konsensuslikult, et seda arvestatakse täielikult. Teise muudatusettepaneku eesmärk on tagada suurem õigusselgus ja prognoositavus sideettevõtjatele. Ettepanek on esitatud, lähtudes Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukohtadest. Meenutan, et esialgu kavandatud sõnastus nägi riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusele ette subjektiivse otsustusruumi sideettevõtjate taotluste mitterahuldamiseks. Nüüd peeti mõistlikuks eemaldada see tekstiosa, kus viidatakse tulevikule, kuna see on abstraktne mõiste. Juhtivkomisjoni konsensuslik otsus oli arvestada seda ettepanekut täielikult. Kolmanda muudatusettepanekuga soovitakse muuta ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1. See ettepanek tuli Isamaa fraktsioonilt ja seal sõnastatakse varasema eelnõuga võrreldes kitsamalt, et Eestit okupeerinud režiime ja nende relvajõude toetavad rajatised ning sümboolika hoonetel on keelatud. Muudatusettepanekut esitles komisjonis Mart Maastik, kes selgitas, et selle sätte lisamine ei välista hiljem, sarnaselt algse eelnõuga, laiema ulatusega sätete lisamist vastavalt vajaduse tekkimisele, kuid see võimaldaks akuutse probleemi lahendamisega kiiresti edasi liikuda. Eelnõu algataja, ministeeriumi seisukoht on, et seda ettepanekut ei toetata, kuna see ei puuduta eelnõu 655 regulatsiooni eset, see tähendab, see ei haaku digitaristu teemaga. Samuti lisatakse Isamaa fraktsiooni muudatusettepaneku kohaselt ehitusseadustikku sätted, mis seonduvad Riigikogus uuesti arutamisel oleva niinimetatud monumentide eelnõuga, mille number on 746 UA. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku poolt oli 2, vastu 4 [komisjoni liiget]. Viimase, neljanda muudatusettepanekuga soovitakse muuta seaduse üldist jõustumisaega. Algses eelnõus oli jõustumine kavandatud 12. novembrile 2025, uus jõustumisaeg on 1. jaanuaril 2026. Juhtivkomisjoni otsus neljanda muudatusettepaneku suhtes oli, et arvestada täielikult. Siin oli ka konsensus. Menetlusettepanekud: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobril ja teine lugemine lõpetada, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 5. novembril. Kõik otsused olid konsensuslikud. Tänan!

Suur tänu teile väga selge ettekande eest! Teile on paar küsimust. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on, miks meil ei tohi neid tugimaste püstitada teele lähemal kui 50 meetrit. Põhjamaades ei ole probleemi ja riigimaa on seal ja nende püstitamine oleks kergem. Aga kas meil on siis ilmastik kuidagi väga tormine võrreldes Põhjamaadega või on meie mastid väga viletsast materjalist, et võivad kukkuda teede peale? Miks seda asja ei ole siin selles eelnõus reguleeritud?

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on see: miks meil ei tohi tugimaste püstitada teele lähemal kui 50 meetrit? Põhjamaades ei ole sellega probleemi. [Tee ääres] on riigimaa ja nende püstitamine oleks seal kergem. Aga kas meil on siis ilmastik kuidagi väga tormine võrreldes Põhjamaadega või on meie mastid väga viletsast materjalist, nii et need võivad kukkuda teede peale? Miks seda asja ei ole siin selles eelnõus reguleeritud?

Lugupeetud Peeter Ernits! Mina esindan siin komisjonis toimunud teise lugemise arutelu ja sellel arutelul teie püstitatud küsimust ei olnud päevakorras. Palun!

Lugupeetud Peeter Ernits! Mina esindan siin komisjonis toimunud teise lugemise arutelu. Sellel arutelul ei olnud teie püstitatud küsimust päevakorras.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Eelmise arutelu, kui esimene lugemine oli, siis meil ministriga diskussioon oli selle üle, mis see maksma läheb. Ühtepidi üks ettevõtja paneb selle kaabli, kõri nii-öelda maa sisse. Me lugesime sealt seletuskirjast välja, et sinna peaks vähemalt mahtuma viis kaablit, aga tegelikult selle kõri läbimõõtu ei ole eelnõusse sisse pandud ja ei ole ka tingimust, mis tingimustel keegi teine saab sinna oma kaablit panna. Tühja kõri panekul ei ole nagu mingit mõtet. Me teame näiteid, et Rootsis seda kõri keegi ei kasuta, sest selle rentimine läheb kallimaks kui uue kõri panek. Kas komisjonis oli siis arutelu ka, mis siin esimesel lugemisel päevakorda tekkisid, et millistel tingimustel seda kõri saavad teised ettevõtjad kasutada?

Aitäh! Eelmisel arutelul, kui oli esimene lugemine, siis meil ministriga oli diskussioon selle üle, mis see maksma läheb. Üks ettevõtja paneb selle kaabli, nii-öelda kõri maa sisse. Me lugesime seletuskirjast, et sinna peaks mahtuma vähemalt viis kaablit, aga tegelikult ei ole selle kõri läbimõõtu eelnõusse kirja pandud ja ei ole ka seda, mis tingimustel keegi teine saab sinna oma kaabli panna. Tühja kõri panekul ei ole nagu mingit mõtet. Me teame, et näiteks Rootsis seda kõri [rentimist] keegi ei kasuta, sest rentimine läheb kallimaks kui uue kõri panek. Kas komisjonis oli arutelu, mis siin esimesel lugemisel tekkis, et millistel tingimustel saavad teised ettevõtjad seda kõri kasutada?

Vaat huvitaval kombel sellist nii täpset arutelu ei ole. Ma mäletan küll, kuidas te siin esimese lugemise ajal seda küsisite ja ütlesite ka, et te olete sellel alal asjatundja. Põhiliselt tulenesid need muudatusettepanekud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning kaubandus-tööstuskoja käsitlustest ja ettepanekutest. Kogu selle muudatuste ikkagi eesmärk on see, et kõik need telekommunikatsiooni ettevõtjad oleksid infoga kursis juba siis, kui hakatakse kuskile teid ja muid asju planeerima, mis kergendaksid tõenäoliselt ka nende kõride paigaldamist õigel ajal. Komisjoni istungil enne teist lugemist meil sellist küsimuseasetust ei olnud.

Vaat huvitaval kombel nii täpset arutelu ei olnud. Ma mäletan küll, kuidas te esimese lugemise ajal seda küsisite ja ütlesite ka, et te olete sellel alal asjatundja. Põhiliselt tulenesid need muudatusettepanekud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning kaubandus-tööstuskoja käsitlustest ja ettepanekutest. Kogu selle muudatuse eesmärk on ikkagi see, et kõik need telekommunikatsiooniettevõtjad oleksid selle infoga kursis juba siis, kui kuskile hakatakse teid või muid asju planeerima. See kergendaks tõenäoliselt ka nende kõride paigaldamist õigel ajal. Komisjoni istungil enne teist lugemist meil sellist küsimuseasetust ei olnud.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Küsin lisatava § 822 kohta. Seal on olemas ka keeldumise alused, et millal võib keelduda. Kas komisjonis oli mingi arutelu selle üle, et need punktid on mõnevõrra sellised, kuidas ma ütlen, ambivalentsed või jätavad päris suure tõlgendamisruumi, näiteks et ei sobi tehniliselt või arhitektuuri poolest ja nii edasi? Kas arutati, et see võib põhjustada kohalikes omavalitsustes meelevaldset keeldumist ja teisipidi võib hiljem kaasa tuua mingisuguseid kohtuasju ja pikki vaidlusi, kui näiteks sellesama arhitektuurilise sobimatuse tõttu ei lubata kellelgi sinna seadet paigaldada? Kas see arutelu oli ja kuhu sellega jõuti?

Aitäh! Hea kolleeg! Küsin lisatava § 822 kohta. Seal on olemas ka keeldumise alused, et millal võib keelduda. Kas komisjonis oli mingi arutelu ka, et need on mõnevõrra sellised, kuidas ma ütlen, ambivalentsed või jätavad päris suurt tõlgendamist ruumi, näiteks et ei sobi tehniliselt või arhitektuurilt ja nii edasi? Need punktid. Kas arutati seda, et see võib tekitada meelevaldset keeldumist kohalikes omavalitsustes ja teisipidi hiljem mingisuguseid kohtuasju ja pikki vaidlusi teemal, et näiteks sellesama arhitektuurilise sobimatuse tõttu ei lubata kellelgi sinna seadet paigaldada? Kas see arutelu oli ja kuhu sellega jõuti?

Lugupeetud Rain Epler, ei olnud sellist arutelu seekord.

Lugupeetud Rain Epler! Ei olnud sellist arutelu seekord.

Aitäh teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea kolleegid! Tegemist on järjekordse määrusega, otsekohalduva määrusega, gigabititaristu määrusega, mis iseenesest on positiivne. Ta aitab lahendada neid olukordi, kuidas digiriik jõuab inimesteni, jõuab odavamalt ja kiiremini ja paremini. See on üldine selle asja mõte, kuigi tegemist on nii-öelda määrusega, Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega. Kui vaadata originaali, originaal on 40 lehekülge pikk ja väga konkreetne, nii-öelda sätestatud erinevate alapealkirjadega, alates mõistete lahtiseletamine ja kõik muu selline, selges, ka eesti keelde tõlgitud, muuseas. Eelnõu ise, mida me siin praegu arutame, on kümme korda lühem, neli lehekülge. Ja siin võiks hakata norima, miks me oleme võtnud või teinud lühikokkuvõtte ja sugugi mitte nii selge, nagu see euromäärus on. Peale selle oleme keevitanud siia juurde veel, see on meie ministeerium, digiministeerium on keevitanud juurde veel nende mastide paigaldamise kohaliku omavalitsuse ehitistele, no katlamajadele või kusagile mujale. Samas tuleb välja siin mitu asja, mida ei ole siin lahendatud, aga mis on olulised asjad. Mida ma siin küsisin, et need mastid on nagu Põhjamaades, ei ole nagu probleemi, võib ka olla teele lähemal kui 50 meetrit, aga meil millegipärast on kartus nii suur, et kukuvad äkki tee peale. Ilmastikutingimused ei ole meil sugugi kõige hullemad võrreldes Põhjamaadega. See on selline, mida oleks võinud ka ära reguleerida, sest riigimaad on seal tee ääres ja oleks palju lihtsam. Praegusel juhul jah tõesti katlamajadele ja kohaliku omavalitsuse hoonetele jah nüüd on võimalik neid väiksemaid maste kinnitada ja kirikutornidesse ka. Nii et see on väike nüanss. Ja teine moment on, mis meil võiks ka olla. Rootsis tuleb välja see, et need sidekaablid ei peaks nii sügaval olema, võiks freesida kusagile maapinna lähedale, hoiab kokku raha ja nii edasi. Aga meil ei saa seda teha, kohalikud omavalitsused on ees. Selline väike asi, aga elu lihtsamaks muutmiseks võiks nagu siiski olla. Aga praeguses selles eelnõus – mis eelnõu, õigemini euromääruse lühendatud variant – seda ei ole peetud vajalikuks suunata. Ja tõepoolest, see on ju igapäevane asi, et tulevad mingid vennad, kaevavad kraavi, panevad mingid torud või mingid kaablid sisse ja järgmine nädal või mõne nädala pärast tuleb mingi muu seltskond ja hakkab jälle kaevama. No ja siis tuleb jälle kolmas, neljas ja nii edasi. Selle eelnõuga või selle määrusega peaks asi nagu muutuma selgemaks, et need, kes kaevavad, ja ehitajad ja nii edasi, saavad ehitusregistrist juba järgmise aasta maikuus, kui ma õigesti mäletan, jah, saavad vaadata juba ennetavalt, et kuhu keegi midagi kaevama või midagi hakkab. Aga oluline moment selle eelnõu puhul, mida me ka esimesel lugemisel siin pikalt arutasime ja ausalt öeldes eriti kusagile ei jõudnud – Aivar Kokk on kusagile kadunud praegu siin –, see on nii-öelda see kõriteema. Kui lai kõri peab olema? Noh, maal poe taga arvatakse midagi muud, kui lai peab see kõri olema, aga see on see kõri, kuhu pannakse sisse, topitakse need kaablid. Ja esimesel lugemisel lugupeetud justiitsminister ei suutnud kuidagi vastata küsimustele. Ka mina küsisin mitu korda, kui lai see kõri peab olema ja mis sinna sisse mahub.

Hea juhataja! Hea kolleegid! Tegemist on järjekordse otsekohalduva määrusega, gigabititaristu määrusega, mis iseenesest on positiivne. Ta aitab lahendada seda, kuidas digiriik jõuab inimesteni, jõuab odavamalt, kiiremini ja paremini. See on selle asja üldine mõte, kuigi tegemist on Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega. Originaal on 40 lehekülge pikk ja väga konkreetne, erinevate alapealkirjadega, alates mõistete lahtiseletamisest ja kõigest sellisest. Ka eesti keelde on tõlgitud, muuseas. Eelnõu ise, mida me siin praegu arutame, on kümme korda lühem, neli lehekülge. Võiks hakata norima, miks me oleme teinud lühikokkuvõtte, mis pole sugugi mitte nii selge, nagu see euromäärus on. Peale selle oleme keevitanud siia juurde – meie digiministeerium on keevitanud – veel nende mastide paigaldamise kohaliku omavalitsuse ehitistele, katlamajadele või kusagile mujale. Samas tuleb välja, et siin on mitu asja, mida ei ole lahendatud, aga mis on olulised. Ma küsisin selle kohta, et Põhjamaades ei ole nende mastidega nagu probleemi, need võivad olla teele ka lähemal kui 50 meetrit, aga meil millegipärast on nii suur kartus, et kukuvad äkki tee peale. Ilmastikutingimused ei ole meil sugugi hullemad võrreldes Põhjamaadega. See on selline asi, mille oleks võinud ära reguleerida, sest tee ääres on riigimaa ja nii oleks palju lihtsam. Praegu on tõesti katlamajadele ja kohaliku omavalitsuse hoonetele võimalik neid väiksemaid maste kinnitada, kirikutornidesse ka. See on üks nüanss. Teine moment, mis meil võiks ka olla. Rootsis on tulnud välja, et need sidekaablid ei peaks nii sügaval olema, võiks freesida kusagile maapinna lähedale, see hoiaks kokku raha ja nii edasi. Aga meil ei saa seda teha, kohalikud omavalitsused on ees. Selline väike asi, mis elu lihtsamaks muutmiseks võiks siiski olla. Aga praeguses eelnõus – mis eelnõus, õigemini euromääruse lühendatud variandis – ei ole peetud vajalikuks seda suunata. Tõepoolest, see on ju igapäevane asi, et tulevad mingid vennad, kaevavad kraavi, panevad mingid torud või mingid kaablid sisse ja järgmine nädal või mõne nädala pärast tuleb mingi muu seltskond ja hakkab jälle kaevama. No ja siis tuleb jälle kolmas, neljas ja nii edasi. Selle eelnõuga või selle määrusega peaks asi muutuma nagu selgemaks, et need, kes kaevavad, ja ehitajad ja nii edasi saaksid ehitusregistrist juba järgmise aasta maikuust, kui ma õigesti mäletan, ennetavalt vaadata, kus keegi midagi kaevama või midagi tegema hakkab. Aga oluline moment selle eelnõu puhul, mida me ka esimesel lugemisel siin pikalt arutasime ja ausalt öeldes eriti kusagile ei jõudnud – Aivar Kokk on praegu kusagile kadunud –, on see nii-öelda kõriteema. Kui lai peab kõri olema? Noh, maal poe taga arvatakse midagi muud selle kohta, kui lai peab kõri olema, aga siin on see kõri, kuhu pannakse, topitakse sisse kaablid. Esimesel lugemisel ei suutnud lugupeetud justiitsminister kuidagi nendele küsimustele vastata. Ka mina küsisin mitu korda, kui lai see kõri peab olema ja mis sinna sisse mahub.

Hea kolleeg, viis minutit on täis. Kas kõriteemal on veel täpsustusi?

(Naerab.) Ei. Nüüd ma tean, et viis kaablit peab sinna mahtuma, lõpuks on see selgunud. Aga jah, igal juhul on seekord siin oluline määrus, aga natukene on ülejala lastud. Minister oleks võinud tulla ja selgeks teha, kui lai see kõri peab olema, mis majja läheb ja mis peaks nagu andma võimaluse majaelanikele ka teisi kaablite pakkujaid, soodsamaid pakkujaid enda majja lubada. Nii et üldiselt positiivne värk, aga natuke ülejala pandud. Aitäh!

Ei, nüüd ma tean, et viis kaablit peab mahtuma sinna, lõpuks on selgunud. Aga jah, igal juhul selline seekord oluline määrus, aga natukene ülejala lastud. Minister oleks võinud tulla ja selgeks teha, kui lai, kui suur see kõri peab olema, mis majja läheb ja mis peaks nagu võimaluse andma, et majaelanikele ka teisi pakkujaid, soodsamaid pakkujaid, neid kaableid enda majja lubama. Nii et üldiselt positiivne värk, aga natuke ülejala pandud. Aitäh!

Aitäh teile! Täname täpsustuse eest! Sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu eespool öeldud, selle eelnõu kohta on esitatud neli muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Koos sellega on lõppenud ka eelnõu 655 teine lugemine.

Aitäh teile, täname täpsustuse eest! Sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu eelpool öeldud, on selle eelnõu kohta esitatud neli muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud ja koos sellega on lõppenud ka eelnõu 655 teine lugemine.