2026. aasta riigieelarvesse käibemaksust laekuvate tulude struktuur, sealhulgas elektri- ja soojamüügist laekuva käibemaksu rahaline suurus

Aga liigume edasi. Tänane kolmas küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele peaministri ülesannetes, teemaks on 2026. aasta riigieelarvesse käibemaksust laekuvate tulude struktuur, sealhulgas elektri- ja soojamüügist laekuva käibemaksu rahaline suurus. Küsib Riigikogu liige Aivar Kokk. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma vaatan riigieelarvet ja esimese rea peal tulude poole pealt näitab, et riigisisene käibemaks on ainult pool miljardit eurot. Läheme järgmise rea peale ja näeme, et tegevuspõhise eelarve juures näitab, et 25% on eelarvestruktuurist protsendiga käibemaks. Ja oh imet, riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve juures näitab tabel, et käibemaksu osakaal on lausa 30%. Millist rida uskuda, ei oska öelda, aga me näeme siin tabelis, et kui aktsiisid on ilusti lahti kirjutatud – alkoholi-, tubaka-, kütuse-, pakendi- ja elektriaktsiisid, kõik on eraldi ridadel –, siis kahjuks käibemaks on 4,6 miljardi juures ühe reana. Ja kahjuks rahandusminister esimesel lugemisel ei osanud vastust anda ja siiamaani ei ole ka kirjalikku vastust saanud, siis ma küsin peaministri kohusetäitjana teilt. Kindlasti olete saanud Rahandusministeeriumis vastuse, milline on käibemaksu struktuur ja kui suur osa tuludest tuleb nii elektritootmisest ja -müügist kui ka soojamajandusest?

Lugupeetud saadik, aitäh küsimuse eest! Siin laua taga on ilmselt ikkagi ka pädevam inimene sellele vastama, aga ma siis püüan, nii nagu ma oskan. Käibemaksu struktuur on natuke segane küsimus. Käibemaks on käibemaks, meil ei ole eraldi oma käibemaksu erinevatele aladele. Meil on erinevad käibemaksumäärad, aga maks on ikkagi ühetaoline ja ühesugune. Ehk kui te loetlete aktsiise, siis seal on erinevad aktsiisid, aga käibemaks on üks ja sama. Eelarve prognoosi kohaselt on 2026. aastal käibemaksu laekumiseks prognoositud kokku 4,64 miljardit eurot, mis on 11% enam kui 2025. aasta prognoositud laekumine. Käibemaksu tulu kasv tuleb eratarbimise, kodumajapidamiste ja valitsussektori investeeringute pealt ja valitsussektori lõpptarbimiskulutuste ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust. 2025. aasta teisest poolest alates kehtima hakanud 24%-lise käibemaksu standardmäära mõju on 105 miljonit eurot, mis on 0,2% 2026. aastaks prognoositud SKP-st. Rahandusministeerium koostab käibemaksu prognoosi kogusummana, mitte tegevusalade või konkreetsete kaupade ja teenuste lõikes. Maksulaekumise prognoos põhineb maksubaaside, maksuaugu ja maksumuudatuste näitajatel. Kuna eelarve prognoosis käibemaksu laekumise struktuuri tegevusalade kaupa ei jaotata, ei ole võimalik eristada elektri- ja soojusenergia müügist laekuvat käibemaksu osa. Seda saab teha tagantjärele, kui vaadata elektri- ja soojusenergia müüki, mis kuulub EMTAK-koodi 35 alla. Ja kui vaadata 2024. aasta tegelikke käibedeklaratsioonide andmeid, siis moodustas energeetika tegevusala käibemaksu laekumine kokku ligikaudu 66 miljonit eurot, mis on alla 2% kogu tegevusalade laekumisest. 2027.–2029. aastani suureneb käibemaksu tulu standardmäära tõusu mõjul kogu käibemaksu laekumine 225 miljoni euro võrra.

Suur tänu! Aivar Kokk, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma sain nüüd peale viimase kolme lause, et te lugesite ette seda, mida eelarve seletuskirjas on. Aga kahjuks – see ei ole küll teie valdkond, aga kuna te olete täna peaministri kohustes – ei ole ju võimalik, et eelarved tehakse kokku ja seal ei ole paigas, kust tulud tulevad. Lihtsalt öeldakse, et kuskilt on 24%, kuskil on käibemaks 9% ja kuskil on veel üks võimalus käibemaksul. Väga selgelt on ju näha, et kui on elektri müügist, kui palju on kas või 2024, selle järgi prognoositakse järgnevad aastad. Sama on soojamajandus. Kuidas on võimalik riigieelarvet teha, et kulude pool kirjutatakse lahti, aga tulude pool on praktiliselt pime? Keegi ametnik ütleb, et võiks olla selline. Ma paluks küll väga selget vastust, kui palju on prognoositud soojamajandusest ja kui palju on elektri poole pealt. Me teame, mis on elektrikulu, kolmandik on elanikkonnale, kolmandik on transpordile ja kolmandik on tööstuspoolele. Mis need numbrid siis tegelikult on? Mind kui eelarvekomisjoni liiget huvitab see väga.

Aitäh täiendava küsimuse eest! Ma siiski pean natuke selgitama, et tõepoolest ei tehta – see ei ole minu ala, aga püüan – prognoosi niimoodi, et mitu saiapätsi inimene tõenäoliselt järgmine aasta ostab ja kui palju sealt meile käibemaksu laekub või kui palju ta järgmine aasta elektrit tarbib ja kui palju meile sealt käibemaksu laekub. Sellist prognoosi ei ole võimalik teha, selliseid prognoose ka mitte kunagi pole tehtud. Prognoos baseerub siiski maksulaekumistel. Prognoos põhineb maksubaasil, maksuaugul ja maksumuudatuste näitajatel. Need on põhinäitajad, millega prognoose tehakse. Prognoosis on ilmselt piisav elastsus sees selleks, et tulude ja kulude baasi üksteisele palju lähemale tuua, aga mina ei ole prognoosiekspert. Ma arvan, et oleks õiglasem, kui te selle küsimuse esitaksite kirjalikult nendele, kes prognoosi teevad. Aga loogiline on ka see, et tegevusalade kaupa ei ole võimalik käibemaksu nii detailselt prognoosida, see prognoosimudel on ikkagi midagi muud.

Suur tänu! Kuna lisaküsijaid ei ole, siis, Aivar Kokk, te saate võimaluse lisaküsimuse esitamiseks selle konkreetse küsimuse raames. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma siis natukene koolitan või õpetan. See on väga lihtne, me teame täpselt, kui palju Eestis elektrit tarbitakse aastas. See prognoos on väga selge ka järgnevateks aastateks. Seoses sellega ostab Eesti riik ka elektrit rohetarbijatelt, tuulikute ja päikeseenergia poole pealt. Nii et see number oleks Rahandusministeeriumil olnud teile väga lihtne öelda. Soojamajandusega on võib-olla natukene keerulisem, aga elektri tootmisel seda ei oleks. Ma loodan küll, et ma saan kirjaliku vastuse nendele küsimustele. Aitäh!

Küsimust küll ei olnud, oli kommentaar, aga ma tänan selle kommentaari eest!

Aitäh! Sellega lõpetame tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.