Hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) esimene lugemine

Asume tänase päevakorra juurde ja tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Timo Suslovi, Anti Haugase, Tanel Teini, Kristo Enn Vaga, Madis Timpsoni, Jüri Jaansoni, Kristiina Šmigun-Vähi, Diana Ingeraineni, Stig Rästa, Tarmo Tamme, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaasa, Ando Kivibergi, Peeter Tali ja Toomas Uibo algatatud hasartmänguseaduse, hasartmängumaksuseaduse, hasartmängumaksuseaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728. Ja eelnõu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Tanel Teini. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teen teile ülevaate 16 Riigikogu liikme algatatud seaduseelnõust, mis kannab sellist toredat pikka nime nagu hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728. Täna arutame seaduseelnõu, mille mõte on lihtne ja selge: tuua Eestisse uut rahvusvahelist maksutulu, et viia kultuuri ja spordi rahastamine täiesti uuele tasemele. See eelnõu ei ole lihtsalt maksumäära muutmine, tegemist on uue rahastusmudeliga, mis loob püsivad ja läbipaistvad vahendid eraraha kaasamise fondi ja spordiehitiste fondi käivitamiseks. Seda eelnõu on vaja, et luua stabiilne ja konkurentsivõimeline maksustrateegia, mille eesmärk on hoida valdkonna ettevõtted Eestis ning tuua siia uusi rahvusvahelisi korraldajaid. Me muudame Eesti rahvusvahelisel turul atraktiivseks ja usaldusväärseks maksukohaks. See tähendab, et tulu ei tule siia seetõttu, et eestlased mängiksid rohkem, vaid sellepärast, et rahvusvaheliste mängukorraldajate raamatupidamine asub Eestis. Ettevõtted võivad tegutseda üle maailma, aga maksud laekuvad meie riigieelarvesse. Kui 2025. aastal tõsteti kaughasartmängumaksu määra 6%-ni, oli järgmine samm planeeritud veelgi kõrgem, 7%. See tõus jääb nüüd ära. Selline tõus oleks tähendanud peaaegu 40%-list maksukoormuse kasvu võrreldes varasemaga ning oleks reaalselt viinud paljud rahvusvahelised korraldajad Eestist välja. Seega, eelnõu näeb ette järkjärgulise maksulangetuse. 2026. aastal langeb maks 5,5%-ni ja 0,5% aastas langedes aastal 2029 jõuab ta 4%-ni. See on mõõdukas ja etteaimatav ja usaldust loov graafik. Selle tulemusel ei kaota Eesti tulevikus maksutulu, vaid me toome seda juurde läbi uute operaatorite tuleku Eestisse. Ja mis veel tähtsam, lisatulu ei lähe lihtsalt riigieelarvesse, üldossa, vaid sellel on selge siht ja nähtav mõju meie ühiskonnas. Eelnõu seletuskirjas toodud Rahandusministeeriumi prognoos on oma olemuselt konservatiivne, mis on mõistetav ja tavapärane. Nende hinnangud põhinevad olemasoleval turul ja tänastel tegijatel ega arvesta potentsiaali, mis tulevikus rahvusvahelise turu laienemisest tulla võib. Tänane kaughasartmängumaksu laekumine on ligikaudu 22 miljonit eurot ning ministeeriumi prognoosi järgi kasvaks see 2026. aastal 26 miljonini. See on küll stabiilne ja turvaline kasv, aga selle eelnõu eesmärk on avada uus majanduslik perspektiiv, luua strateegilised tingimused, et Eesti maksulaekumised võiksid kasvada tulevikus 120–140% praegusest tasemest, tuues juurde uusi litsentse, ettevõtteid ja maksustatavaid tegevusi. Arenguseire Keskus on analüüsinud, et sellise strateegilise lähenemise korral võib kaughasartmängumaksu laekumine tulevikus kasvada praeguselt tasemelt mitmekordseks – tänaselt 22 miljonilt tulevikus ligi 100 miljoni euroni –, sõltuvalt sellest, kui edukalt me suudame Eestisse tuua uusi turuosalisi ja nende tegevusmahte. Just selle kasvava tulubaasi pealt on võimalik tulevikus käivitada sihtotstarbelised fondid kultuuri ja spordi rahastamiseks, mitte olemasolevat raha ümber jagades, vaid tehes seda uue lisanduva tulu toel. Kust lisatulu tuleb ja kuidas see jaotub? Lisatulu tuleb rahvusvahelistelt ettevõtetelt, kelle tegevus on reguleeritud ja maksustatud Eestis. Me räägime globaalsest turust, mitte kohalikest mängijatest. Enamik täiendavast tulust suunatakse otse kultuuri ja spordi arendamisse: uutesse hoonetesse, renoveerimistesse ja ettevõtete annetuste võimendamisse. Kultuurkapitali juurde luuakse kaks fondi. Eraraha kaasamise fond, mille eesmärk on ettevõtete annetuste võimendamine ja seoses sellega Eestis kehtiv seadus lubab ettevõtetel annetada 10% oma kasumist maksuvabalt maksuhalduri kontrollitud nimekirjas olevatele mittetulundusühingutele, sh kultuuri- ja spordiühingutele. Reaalsuses aga annetab vaid 0,5% ettevõtetest ja kokku summas ligi 5 miljonit eurot aastas. Meil on seadus olemas, aga süsteem ei tööta piisavalt tulemuslikult, puudub käivitav jõud, mis motiveeriks ettevõtteid päriselt panustama. Eraraha kaasamise fond ongi see võimendaja. Kui ettevõte annetab 500 eurot nimekirjas olevale kultuuri- või spordiorganisatsioonile, lisab riik sellele kuni 50% juurde. Näiteks, kui ettevõte toetab spordi- või kultuuriühingut 10 000 euroga, lisab riik lisaks sinna kuni 5000 eurot. See ei ole kulu, see on investeering ja usalduslepe ettevõtluse ja riigi vahel. Nii kujuneb välja uus annetuskultuur, kus ettevõtete panus kultuuri ja sporti muutub loomulikuks ja nähtavaks osaks ühiskondlikust vastutusest. Teiseks luuakse ka spordiehitiste fond, mis tagab sporditaristu stabiilse ja läbimõeldud rahastamise. Spordirahvas on aastaid oodanud pikaajalist ja etteaimatavat süsteemi, kuidas toetada nii uute spordirajatiste ehitamist kui ka olemasolevate renoveerimist. Koostöös olümpiakomiteega, kes haldab riiklikult tähtsate spordiobjektide nimekirja, hakkab fond toimima läbipaistval ja prognoositaval viisil. See võimaldab tulevikus reaalselt ellu viia sporditaristu arendamise, mitte üksnes unistada sellest. Kuidas aga võimalik lisatulu jaotub? Nagu mainitud, tänane kaughasartmängumaksu laekumine on ligikaudu 22 miljonit eurot. Eelnõu järgi, kui kaughasartmängumaksu laekumine ületab tulevikus 27 miljonit eurot, hakkab lisatulu jaotuma järgnevalt. 8% riigieelarvesse, 12% kultuurkapitalile tema olemasolevate ülesannete täitmiseks ja 80% kahte uude fondi, millest omakorda 75% spordiehitiste fondi ja 25% eraraha kaasamise fondi. Natuke ka uutest reeglitest ja turvalisusest. Hasartmänguvaldkonna uue maksustrateegia toimimiseks peavad reeglid olema selged ja turvalised. Seetõttu tugevdab eelnõu oluliselt ka rahapesu ja terrorismi tõkestamise raamistikku. Tulevikus peab korraldajatel olema lisaks kohalik kontaktisik, Rahapesu Andmebüroo kooskõlastus ja Euroopa Liidu litsentsiga makseteenuste partnerid. Lisaks lisanduvad kohustuslik raamatupidamise audit, kõrgemad trahvid, mis tõusevad ligi kümme korda, rikkumise korral kiire tegevusloa peatamine ning tõhusam infovahetus Maksu- ja Tolliameti ja Rahapesu Andmebüroo vahel. Kuna see võib kaasa tuua võimaliku töömahu suurendamise, siis luuakse järelevalve tugevdamiseks mõlemasse asutusse kokku kuni kuus ametikohta ehk kolm ja kolm. Eelnõu uuendab ka loteriide võidufondide piirmäärasid, et ettevõtted ja kogukonnad saaksid korraldada sisukamaid tarbijate heategevusmänge. Seda on valdkonnad väga kaua oodanud ja see on oluline asi. Head kolleegid! Selle eelnõuga loome uue rahastusmudeli, mis võimaldab tuua globaalsete ettevõtete raamatupidamist ja seeläbi nende maksutulu Eestisse. Selle tulu suuname otse kultuuri ja spordi toetamiseks. See eelnõu võimendab ettevõtete annetusi ja loob uue annetuskultuuri, tugevdab turvalisust ja läbipaistvust hasartmänguvaldkonnas. See on samm, mis viib Eesti kultuuri ja spordi uuele tasemele. Me tõstame usaldusväärsust ja tagame, et iga euro, mis siia riiki jõuab, on kontrollitud ja selge päritoluga. Meie eesmärk ei ole sõltuvuse kasvatamine, vaid sõltumatuse tugevdamine, et kultuuri ja spordi rahastamine ei oleks sõltuv eelarvetsüklitest ega poliitilistest tuultest, vaid toimiks autonoomsete fondide kaudu. See on otsus, mida ootavad nii ettevõtjad, spordirahvas kui ka kultuuriloojad. Aitäh! Palun toetada seda eelnõu!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tartusse suurhalli rajamine mulle meeldib ja peaks seda tegema. Aga Eesti maksusüsteem on 30 aastat nagu kinni jooksnud ja ei mingit lootust, et seda võiks hakata revideerima. Nii et selle koha pealt on see positiivne. Ja nüüd me saame 30 miljonit Tartu vangla rentimisest või natuke rohkem. Umbes sama volüüm on oodata nüüd sellest tulust. Aga on olemas, siin näiteks on kirjeldatud, et oleks vaja tunnetuslikku kokkulepet, et sellest elulooma saaks, et seda muudatust peetakse otstarbekaks ja seda tajutakse õiglasena. Siin on ka igasugused sõltuvusravid ja mängurlus. Minu esimene küsimus on, et mis sa arvad, kas Tartusse see suur hall ikkagi tuleb. Aga teine küsimus: kas ühiskond tajub seda tunnetuslikult, et see ettepanek on otstarbekas ja ka õiglane?

Aitäh, hea küsija! Mitu küsimust korraga. Jah, see ühiskondlik kokkulepe on kindlasti oluline ja selles mõttes me ei loo selle seaduseelnõuga mitte midagi uut. Me oleme väga ammu hasartmängumaksust tulu riigile võtnud. Läbi selle rahastataksegi kultuuri ja sporti väga suurel määral, ka olemasolevaid riiklikult tähtsaid kultuuriehitisi ja nii edasi. See on lihtsalt selline lisavõimalus läbi maksumuudatuse globaalselt turult raha Eestisse tuua ja seeläbi ka kohapealsete probleemide ennetuseks raha leida. Multihall Tartusse ei ole otseselt selle eelnõu osa, aga see kindlasti annab võimaluse, kui meil lisatulu tulevikus tekib, selliseid spordiehitisi rajada. Kas Tartusse, Pärnusse, Viljandisse või kuhugi mujale, seda näitab aeg.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Sa mainisid, et see maksumäära vähendamine hasartmängudel toob siis nagu globaalselt turult raha juurde. Samas kui riigis ja koalitsioonis olete makse kogu aeg tõstnud ja siinset ettevõtluskeskkonda tegelikult sellega ju raskendanud, just täpselt vastupidiselt ei tule ju siia investeeringuid tänu sellele. Siin on minu arvates väga suur vastuolu. Aga küsimus on teine. Sa ütlesid, et see väiksem maksumäär toob siia rohkem neid e-ettevõtjaid. Kui näiteks Maltal on, omavahelises vestluses sa väitsid, et Maltal on hästi suur e-kasiinode arv ja toob hästi palju riigile raha sisse, siis millega Eesti peaks konkureerima? Kas me laseme veel madalamaks selle protsendi kui Maltal, et siis kõik tuleksid meile, või milles meie eelis peaks sel juhul olema?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma arvan, et me riigina täna ei olegi aru saanud, miks meil hasartmängu valdkonnas just kaughasartmängumaksu nagu laekumine on suurenenud. Põhjus on selles, et koroonaajal, kui ülejäänud maailm oli kinni, oli Eesti lahti. E-riik, see on väga hea kuvand ka välja. Ja lihtsalt sellest koroonakinniolekust saime me üldsegi aru, et seal on kuskil turg olemas, kuskil globaalsemal sellel. Kuidas Maltaga võrrelda? Maltale me iialgi järgi ei jõua selles mõttes, aga tänase sellise maksualandusega või õigemini kahe aasta jooksul jõuame tagasi sinna, kus on Eesti piir kogu aeg olnud, 5% juures. Me tegelikult võtame ära võimaluse nendel olemasolevatel operaatoritel, kes täna juba Eestis tegutsevad, keda on ligi 40, et nad siit ära ei läheks, number üks. Me kindlustame võib-olla seda olemasolevate laekumise mahu jätku, aga anname ka sellise strateegilise vaate valdkonnale, et me teeme Eestis asju turvaliselt ja see maks tuleb allapoole. See ongi eeldus nende tulekuks. Kui me maksu tõstsime viielt kuuele, siis ei läinud, ma arvan, et nädalatki, kui üks suur operaator, kes Eestist lahkus, kelle aastane maksupanus Eesti riiki oli 4 miljonit eurot. Need ongi need signaalid, mis seda sunnivad tegema. Vaadates sinna valdkonda rohkem sisse – ka Arenguseire Keskus on teinud selle kohta väikese uuringu ja küsitluse erinevatelt operaatoritelt –, see tunnetus oli, et kui see maks siin tõuseb, siis nad siit lahkuvad. Me kindlustame olemasolevat turgu, aga anname ka võimaluse, et siia tuleks uusi operaatoreid. Eesti efektiivsus on ka see, et meil on väga hea Maksu- ja Tolliameti operatiivne töö, oskavad suhelda, kiiresti suhelda ja on paindlikud litsentsi nagu tekkimise mõttes. Aga kindlasti ülioluline koht on ka see rahapesuteema, kus siin ka selles eelnõus on väga kindlaid samme, mis tagavad ja muudavad meil seda litsentsi opereerimist Eestis turvalisemaks.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! On ilmselge, et Eesti kultuur kogu oma laias ampluaas vajab lisaraha, sealhulgas ka erinevate kultuuri- ja spordiobjektide rajamiseks. Aga kas ja milliseid muid meetmeid te võib-olla selle teema eestvedamisel, kuna te olete siin majas väga aktiivselt neid arutelusid pidanud, kas te nägite ka mingeid muid viise, kuidas valdkonda eraraha kaasamist soodustada? See oli üks pool. Ja teine pool. Te oma eelmises vastuses seda põgusalt puudutasite, tõesti, kuu alguses toodi rahapesu riskihinnangus välja, et kaughasartmängu kasutajate mitmekordse kasvuga on hasartmängu korraldajad muutunud üheks suurimaks rahapesuohuks. Võib-olla te lühidalt siiski kirjeldate, mis need võimalused nende riskide maandamiseks on.

Aitäh! Ma hakkan otsast tulema. Kas oli ka teisi võimalusi raha kaasamiseks? Selle eripära võib olla selles, et me just tegutseme läbi seaduse kaudu globaalsel turul. Me ei jaga Eestis raha ringi ühest potist teise, et võtame kelleltki, näiteks õpetajatelt ära ja anname sporti või kultuuri. Me üritame tuua just globaalselt lisanduvat maksutulu. Lisanduvat maksutulu selles mõttes, et kui üks fond, näiteks spordiehitiste fond, et me ei hakka enne midagi tegema, kui meil see lisatulu tekib. See on väga vastutustundlik. Me teeme siis, kui see asi õnnestub, me ei võta kuskilt olemasolevatelt kohtadest ära. Teine pool, eraraha kaasamise fond. See on Eesti-sisene turg, et me ettevõtetelt rohkem raha saaksime kaasata. Selle motiveerimiseks on ka Arenguseire Keskus teinud järjekordselt suure uuringu, pikalt aitasime seda koos teha loomulikult, aga ka selles osas, et ettevõtjad, Eesti ettevõtted rohkem annetaksid, on vaja riigi panust. Samamoodi me saame seda Eesti ettevõtete annetust võimendada sellisel juhul, kui sinna teise fondi samamoodi see lisaraha tekib. Veel kord, me ei võta kuskilt ära. Kui see aitab annetustele kaasa – ja see aitab kaasa, uuringud ka seda näitavad –, siis selles mõttes on see jällegi hea asi. Lisaasju, meetmeid või kust veel raha saada, me nagu ei käsitlenud, väga mängu ei tulnud ka selliseid mõtteid. Ülejäänud oli ikkagi Eesti-siseselt, et kuskilt ära tõsta ja nii edasi. Rahapesuandmete teema – võib-olla peamine probleem, mis meil siin on, on see, et Rahapesu Andmebüroo jutu järgi ei olnud neil võimalik operaatoreid kätte saada, nendega ei suheldud. Küll sellist probleemi ei ole Maksu- ja Tolliametil – selles mõttes huvitav. Sellepärast me loomegi operaatoritele Eestis kohapealse kontaktisiku nõude. See on suhtluse parandamiseks, et kui mingi küsimus on, siis seal on kaks nädalat vastamisaega, on võimalik kõik küsimused ja vastused kätte saada lisakontrolliga. Aga selle juures on oluline, et me ei keeraks seda vinti üle. Nagu ma mainisin, nende operaatorite tulekul on kiirus ja paindlikkus väga oluline. Kui meil poole aasta jooksul ikkagi seda siia ei meelitada ei õnnestu, siis ega nad pikalt bürokraatia vastu toimetada ei taha. Ja me kindlasti sihime mitte mahtu nendest operaatoritest, vaid just võib-olla ka börsiettevõtteid suuri, kes vaataksid Eesti poole. Minu meelest see avab absoluutselt teise vaate välisinvesteeringute kohta. Kui Eestis on soodne maksukeskkond, siis see tagab, ühesõnaga, võimendab tulevikus teiste valdkondade vaadet ka Eestile. See on minu isiklik arvamus.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks peab ütlema, et natukene veider on kuulata siin seda teie ettepanekut makse langetada, teadmises, et teie ise ja teie erakond on toetanud automaksu kehtestamist, käibemaksu tõstmist, tulumaksu tõstmist, aktsiiside tõstmist, tulumaksuvabastuse kaotamist abikaasa ja laste pealt, koduste emade ravikindlustuse kaotamist. Kõikides muudes valdkondades te olete toetanud seda, et makse ja aktsiise tõsta. Aga nüüd, hasartmängumaksu, arvate, et oleks tarvis langetada. Lisaks muidugi ka pangamaksu kehtestamisele olete vastu olnud. Erinevalt Lätist, Leedust ja Poolast, kus on mindud seda teed, teie olete olnud tungivalt sellel seisukohal, et seda ei tohiks Eestis teha. Minu küsimus on see, et kas siin ei ole teatav kontseptuaalne vastuolu sellega seonduvalt, et hasartmängud ei ole ju mingisugune soovitav nähtus ühiskonnas. See on ju pahe, mida me ei peaks soosima, mida me peaksime pigem kärpima. Selleks ongi ju hasartmängumaks kehtestatud, et võimalikult palju seda pahet piirata. Aga teie ettepanek oleks justkui vastassuunaline. Kas te arvate, et hasartmäng on mingi hea nähtus, mida peaks soosima Eesti ühiskonnas?

Aitäh! Väga oluline küsimus. Kindlasti me kõik sooviksime, et ei oleks üldse tabusid maailmas, ei alkoholi, hasarti ega muud, vägivalda ega kõike sellist, aga paraku nad on. Ja küsimus on selles, kuidas Eesti kultuur ja sport täna üldse elus püsivad. Aga paraku püsivad nii, see on ühiskondlik kokkulepe olnud juba paarkümmend aastat. Sellist seadusemuudatust ei ole keegi algatanud ka, et muudaksime seda. Kas ühiskondlik kokkulepe selles tekib, et kust siis raha võetakse? See on tõesti kahetine, et me võtame läbi hasartmängumaksu raha, et me oma lapsed ja noored saaks liikuda, saaks huviharidust. Noh, nii see on. Ma ei anna siia seda hinnangut. Minu meelest on see mõistlik tegevus, eriti globaalselt turult. Me ei too siia füüsilisi kasiinosid Eestisse kohale, vaid me kaasame maksuseaduse muudatuse kaudu globaalselt turult lisaraha. See on minu meelest ülioluline. Tegelikult me võiksime – mul endal hetkel neid ideid ei ole veel – teistes valdkondades samamoodi vaadata, mida me maksumuudatuse kaudu saaksime teha just lisatulu teenimiseks. Teie välja toodud ülejäänud Eesti-siseseid maksutõusud ei ole selles mõttes võrreldavad, et sellisel juhul me jagaksime olemasolevat raha ümber Eesti riigi sees, aga me soovime tuua globaalset maksutulu. See on selles mõttes natuke erinev ja ma väga sisulisse diskussiooni ei langeks Eesti maksumudelist. Aga hea küsimus.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! See lisatulu teenimine läbi selle maksulangetuse on veel esialgu alles hüpotees ja seda me kindlasti ei tea, kuidas see asi läheb. Küll aga mind teeb murelikuks see, et see eelnõu näeb ette, nagu sa ütlesid, kuue uue ametikoha loomise. Bürokraatiat suurendada, teatavasti umbes kuus kohta on kulu aastas 200 000. See on küll garanteeritud kulu, aga see tulu on ikka täiesti küsitav. Nii et kuidas sa kommenteerid seda?

Aitäh! Hea küsimus ja väga oluline jälle küsimus. Me kindlasti ei soovi bürokraatiat juurde. Aga kui meil tuleb surve lisalitsentsidele, see tähendab, et töökoormus teatud valdkondades, nii järelevalves kui ka Maksu- ja Tolliametis, suureneb. See ei suurene enne, kui ei ole tekkinud ka lisakoormust. See on nagu selles mõttes võrduses. Need tuluread õnneks Eesti kasuks – kas kuus töötajat või ühe operaatori lisandumine Eesti süsteemi – ei ole võrreldavad. Me räägime 200 000 versus 500 000 kuni miljon maksutulu aastas. See kaetaksegi järjekordselt ära lisatulu pealt, mida saab võtta riigieelarvest, kuhu läheb 8% lisanduvast maksutulust.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas te ei taha siis ka prostitutsiooni legaliseerida? Tallinnast võiks saada Euroopa seksturismikeskus. Raha ju ei haise.

Jaa, selle eelnõuga me ei soovi seda teha. Kui teil on soov, siis tuleb siia teha seaduseelnõu ja võib-olla läheb läbi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on kirjutatud, et selle eelnõu puhul ja viidatud õiguskantsleri esinemisele, kus ta hoiatas preventiivriigi mudeli eest. See nagu ei, selle loojatele ei meeldi see. Aga minu küsimus on sulle nagu Varro Vooglaiu küsimuse jätkuks. Aga sina ja sinu kolleegid, kellest paljud on ka alla kirjutanud, ju hääletasid sellel kevadistungjärgu viimasel istungil selle superandmebaasi loomise poolt. See oli teada, et on põhiseadusvastane, aga te julgelt hääletasite kõik, ja mille president muidugi prügikasti saatis. Seleta ära, kuidas see kokku läheb selle asjaga. Ise ühelt poolt hääletate preventiivriigi poole liikumise poolt ja siis deklareerite, et te tegelikult selle poolt ei ole. Mille poolt te siis olete tegelikult?

Jaa, see on väga hea küsimus. Ma julgen seda julgelt öelda, et minu meelest see massandmete töötlemine sellises vormis oligi viga. Õnneks õiguskantsler ja president lükkasid selle tagasi. Aga nii demokraatia toimibki. Tegelikult see piir, kuidas me üle reguleerime või vähe reguleerime, ongi piiripealne. Tihtipeale minu meelest ei olegi võimalik leida sinna kohe nagu õiget teed või vastust. Selle jaoks on meil kohtusüsteem võib-olla, kes lõpuks selle piiri paika paneb. Miks see seal eelnõus kirjas on? Täpselt nii, nagu preventatiivselt õiguskantsler seda nagu suunas, ongi seesama koht, et ega me ka selles valdkonnas ei tohi üle reguleerida. Ma räägin siin selles mõttes Rahapesu Andmebüroo tegevusest. Meil on kõiki võimalik väga kiiresti kinni keerata ja selle poolt mina isiklikult nagu ei ole, kui me üle reguleerime. See peab olema normaalne, turvaline kõik, et ei tuleks igasuguseid probleeme. Aga väga lihtne on ettevõtluses asju kinni keerata. See on sellepärast sinna pandud just, et näitena, et õiguskantsler sellele ka oma pilgu suunas. Pigem ma olen temaga ühel meelel selles. (Küsimus saalist.) Jaa, viga. Ma ütlen, et see oli viga.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra Tein! Selle eelnõu tegelik initsiaator on internetikasiinode nii-öelda vahendaja ja maakler, nagu ma aru saan, ärimees härra Madis Haug, kes osales ka koalitsiooniläbirääkimistel selle propageerijana. Minu küsimus on, et Investigate Europe on toonud välja vägagi hämaraid seoseid ka Eesti hasartmängu-, kauginternetikasiinode seoste kohta. Nelja kasusaaja on Valgevene kodanik …., …. litsentsi alusel tegutseb kodanik ….., kes väidetavalt on variisik, ja äriseosed viivad Valgevene ja Vene ärimeeste ning ka Vene luurajani. Mu küsimus on, kas nimetatud internetikasiinode litsentse on härra Haug ka vahendanud.

Aitäh, hea küsimus! Ma absoluutselt ei tea, keda Madis Haug täpselt on vahendanud. See ei ole ka minu meelest oluline, selles kontekstis oluline, kuna ma ei tea infot. Aga mis on oluline? Mis on oluline selles mõttes ja minu meelest ülioluline? Nagu ma mainisin, ega me riigina väga hästi siiamaani aru ei saa, miks see lisatulu tekkinud on, mille pealt. Me riigina lihtsalt vaatame kuskilt, on tõusnud, tore, paneme maksu juurde. Selles mõttes ma olen teiega ühes paadis, et alatised maksutõusud ei ole head. Ja seesama nimetatud Madis Haug, mida ma üldse ei karda siin välja öelda, on Eesti riigile võib-olla oma tegevuse kaudu toonud 100 miljonit eurot, et ta lihtsalt hakkas litsentsidega tegelema. Ja ma ei näe selles mitte midagi paha. Selle jaoks on meil teised organid, kes kontrollivad, kuidas seda tehakse ja nii edasi. Neid nimetatud nimesid ma isiklikult ei tea, ei tea, kas see seos kuidagi on. Aga oluline on kindlasti seda kontrollida. Ja nüüd, kui me võtame, et kellegi töö tulemusena on Eesti riik saanud 100 miljonit eurot juurde – kas see on hea või halb?

Urmas Reinsalu, palun!

Ma arvan, et avalikkusel on siiski õigus teada, et kummastaval moel niisugune makse puudutav eelnõu ei ole esitatud mitte valitsuse poolt, vaid rea parlamendiliikmete poolt. Ma tuleksin selle juurde täpsustuseks tagasi. Te ütlesite, et härra Madis Haug on netikasiinode maakler. Mul oli küsimus konkreetses nimistus netikasiinode litsentside kohta, mis on Valgevene ja Vene äri taustaga, väidetavalt ka variisikute kaudu, sest niidid viivad välja väga kaugetesse kohtadesse. Kas sellele kataloogile, nendele äridele, on härra Haug vahendaja või netikasiinode maakler selles tegevuses? Ja millest see netikasiinode maakleriäri … ? Kuna tema on selle eelnõu tegelik initsiaator, siis täpselt millest tekib maakleri kasum?

Aitäh, hea küsimus! Ma ei oska vastata, keda ta esindab, aga te eksite selles, et tema on selle eelnõu initsiaator. Initsiaator on paraku seesama koalitsioon, kes maksu tõstis. Siis tuli valdkonnast – ei Madis Haugilt ega kelleltki teiselt – signaal, et vaadake selle maksutõusuga ette. See globaalsel turul toimiv äri ei käi niipidi, kuna globaalsed ettevõtted, kes hoiavad Eestis oma litsentsi, omavad litsentsi ka teistes maades. Maksutõusu korral on neil väga lihtne minuti pealt olemasolevat maksutulu siit eemale suunata.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Teatud mõttes jätkates oma eelmist küsimust, küsin teilt seda. Te ennist ütlesite, nagu hasartmängumaksu kavandatav langetamine ei puudutaks nii väga Eesti turgu, vaid pigem võimaldaks globaalselt turult raha rohkem Eestisse tuua. Ma selguse huvides küsin, kas see siis Eesti turgu üldse ei puuduta või. Kas Eestis pakutavad hasartmängumaksud ei muutu korraldajatele soodsamaks, kui seda maksu langetatakse? Olgem nüüd ikkagi täpsed. Mina saan aru, et see puudutab ikka nii ühte kui ka teist. Seda peaks siiski ausalt välja ütlema. Teiseks, sellega seonduvalt ma küsin: kui see puudutab ikkagi Eestis tegutsevaid, Eesti turgu ja Eestis tegutsevaid ettevõtteid, kellel on ka globaalne haare, siis äkki te oskate ka nimetada – ju te olete need kindlasti kaardistanud –, kes on need konkreetsed ettevõtjad ja ettevõtted, kes sellest maksulangetusest kõige rohkem võidaksid? Ja kui suured need võidud võiksid aastate lõigetes olla? Kui näiteks praegu teenitakse nii palju kasumit aastas, siis kui palju pärast seda maksulangetust teenitakse rohkem?

Aitäh! Ma ei oska ühtegi nimetada, kuna mina otse kellegagi rääkinud ei ole ja seda ei tea. Küll aga, millest see prognoos tuleneb: kui te tähelepanelikult kuulsite, siis on Arenguseire Keskus, selline Riigikogu kõrval toimetav abistav organ, või kuidas seda öelda, ja nende uuring on see. Selles mõttes, ta tegigi uuringu ja võttis ühendust operaatoritega, et mis siis juhtuks, kui maks langeks, ja mis siis juhtuks, kui maks tõuseks. See on nende tagasiside. Ka elulised näited, nagu ma eelnevalt tõin välja, et seesama 4 miljoni euro lahkumine peale maksutõusu oli Eesti riigile miinus 4 miljonit eurot. Nii lihtne see selles osas ongi. Kuidas meil prognoos tekib? Kui me võtame Rahandusministeeriumi prognoosi, siis ka siin eelnõus ütleb, et me pigem kaotame, laekumine langeb. Eks me kahekesi oleme selle kokku pannud, ütleme, Riigikogu liikmed ja Rahandusministeerium. See erineb Arenguseire Keskuse omast selles mõttes, mis lähenes küllalt lihtsas vaates. Me teame, kui palju meil täna on litsentse Eestis, operaatorite litsentse on ligi 40. Me saame laekuva tulu pealt arvutada välja keskmise ühe litsentsi hinna ja mis siis juhtub, kui neid litsentse tuleb viis või kümme aastas juurde, mis siis juhtub, kui neid on viie aastaga tulnud juurde 40. Sellest tekib see prognoos, mis on minu meelest küllalt loogiline. Ja nüüd on küsimus, millised tegevused soodustavad turvaliselt tuua Eestisse oma raamatupidamist, mitte füüsiliselt ise tulles. Te küsisite ka kohapealsete kohta – jah, teatud mängudel need vist langevad ka Eestis.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuidas te tagate selle, et juhul, kui Eesti näiteks muutubki suureks netikasiinonduse keskuseks, et siin ei tekiks seoseid organiseeritud kuritegevuse ja vaenulike eriteenistuste tegevusega? Kuna mängus on väga suured rahad, siis need seosed kipuvad siin väga kergesti tekkima. Ma küsikski, kuidas me sel juhul tagame, et need seosed oleksid välistatud.

Aitäh! Väga oluline küsimus. Nagu ka siin ettekandes sai üles loetletud, need lisategevused, mida me teeme, milleks on siis kohapealse rahapesu andmebüroole ja maksu- ja tolliameti parema töö soodustamiseks kohapealse kontaktisiku nõue, raamatupidamise audiitorkontroll, maksevahendid peavad Euroopa Liidu maksesüsteemis olema, trahvid suurenevad, litsentsi äravõtmine kiirus suureneb, juhul kui leitakse eksimused. Neid meetmeid on. Iga organ peab oma tööd tegema. Ja teadaolevalt täna on Eestis ligi 40 litsentsi. Meil ei ole probleeme seal. Võib-olla kaudselt kuskil teises riigis on nagu öeldud, aga otse Eesti litsentsidel täna minule teadaolevalt ei ole ühtegi probleemi. Selles mõttes see ei ole midagi uut, mida me täna looma läheme. Me läheme maksulangetust tegema ja turvameetmeid parandama. Ja alles kahe aasta pärast jõuame sinna positsiooni Eesti riigina tagasi, kus me oleme olnud kogu aeg aastast 2009, kui ma ei eksi, kui maks langetati 5%-ni.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere päevast, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu, mille number on 728, esimesele lugemisele saatmiseks teisipäeval, 7. oktoobril 2025. aastal. Eelnõu eesmärk on luua suurte spordiobjektide rajamiseks ning spordi- ja kultuurivaldkonnale tehtavate eraannetuste suurendamiseks stabiilne rahastamissüsteem. Selleks luuakse kultuurkapitali koosseisu uued nendel eesmärkidel tegutsevad fondid. Selleks muudetakse atraktiivsemaks riiklikku väärtuspakkumist rahvusvaheliselt tegutsevatele kaughasartmängu korraldajatele maksulangetuse abil. Rahapesuriskide maandamiseks tugevdatakse Rahapesu Andmebüroo võimekust lisatöökohtade loomisega, sätestatakse audiitorkontrolli ja kohapealse esindaja olemasolu nõuded, tõstetakse trahvimäärasid rikkumiste eest ja lubatakse arveldusi vaid litsentsi omavate makseteenuste pakkujate kaudu. Lisaks tõstetakse selle eelnõuga nende loteriide, mis on nii väikesed, et neile ei kohaldu hasartmänguseadus, piirmäärasid. Loterii, mille võitu ei loosita välja sagedamini kui üks kord nädalas, võidufondi maksimumväärtus suureneb 1000 eurolt 3000 euroni. Selliseid loteriisid korraldatakse meelelahutuslikel ja heategevuslikel eesmärkidel, näiteks, ma ei tea, laatadel või küla ja kooli kokkutulekutel, aga ka laevadel. Loteriide, mille võitu ei loosita sagedamini kui kolme kuu kestel, võidufondi väärtuse piiriks seatakse 6000 eurot. Selliseid loteriisid korraldavad näiteks raadiod. Selliseid väikesemahulisi loteriisid ei tohi korraldada mitu samal ajal. Komisjonis arutati seda eelnõu kaunis pikalt ja tõusetusid järgmised küsimused. Kuidas tulla toime rahapesuriskiga? Evelyn Liivamägi ütles, et hasartmängukorraldajatel praegu kontaktisikut kohapeal olema ei pea. Seetõttu lisandub hasartmänguseadusesse nõue kohapealse kontaktisiku kohta, kes vastutab selle eest, et ettevõttes on sisekontrolli reeglid, mis tagavad rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed. Veel arutati, kuidas annetusi ja sponsorlust üksteisest eristada ja arusaadavaks muuta. Samuti täpsustas Evelyn Liivamägi, et annetuste ja sponsorluse maksurežiimid on täiesti erinevad. Nimelt, eraisikute tehtavad annetused teatud organisatsioonidele, kes on kantud Rahandusministeeriumis peetavate tulumaksust vabastatud organisatsioonide nimekirja, on eraisikutele teatud maani maksuvabad. Aga keerulisem on see ettevõtete soodustuste puhul. Kus ikkagi lõpeb sponsorlus ja algab annetus? Ettevõtete regulatsioon on täiesti teistsugune. Siis tõusetus veel selline küsimus, et kui nüüd hasartmängumaksu määr väheneb ja see toob kultuurkapitalile olenevalt aastast kaasa 3–6 miljoni euro ulatuses vähenemise, mis siis saab. Margus Allikmaa selgitas, et kui see nii peaks minema, siis on see kultuurile suur kaotus. See tähendaks, et 50% ulatuses jääb kultuuriehitiste jaoks raha vähemaks. Tõepoolest mööndi ka komisjoni arutelul, et prognooside tegemine on nagu õnnemäng. Raha võidakse kultuurkapitalile hasartmängumaksu tulu arvel nii kaotada kui ka juurde saada. Praegu on kaughasartmängumaksu laekumine 20 miljonit eurot. Komisjonis arutati veel, mis asi ikkagi on suurehitis. Margus Allikmaa vastas, et suurehitise definitsiooni ei ole praegu. Kultuuriobjektide puhul on need määratletud kui riiklikult tähtsad kultuuriobjektid, mille on kinnitanud Riigikogu kultuurikomisjon. Spordiobjektide puhul kavandatakse nii, et Eesti Olümpiakomitee teeb selle ettepaneku, et juhul kui kaughasartmängumaksust laekub raha kultuurkapitali fondi, siis missugust objekti selle raha eest ehitama hakatakse. Veel arutleti selle üle, millal võiks hakata sellest fondist, kuhu eraldatakse hasartmängumaksu laekumise kasvu arvel raha, spordi- ja kultuurivaldkonna mittetulundusühinguid ja sihtasutusi toetama. Tanel Tein selgitas, et need põhimõtted on kirja pandud. Kõigepealt peab tekkima lisatulu sellesse fondi ja kõige varem 2027. aastal saavad mittetulundusühingud hakata annetusi koguma. Siis tõusetus ka küsimus, kuidas need ühingud, kes on annetusi kogunud, saavad sellest fondist lisa. Evelyn Liivamägi selgitas, et praegu on mõeldud pigem nii, et teatud tingimustele peab see ühing vastama ja juhul, kui ta on annetusi saanud, siis saab lisaraha taotleda. Need tingimused veel täpsustuvad, nende tingimuste täpsustamisega on veel aega. Praegu on kavandatud nii, et vastavalt fondis olevale rahahulgale võiks saada kuni 50% ulatuses ise kogutud eraannetustest sellest fondist taotleda. Margus Allikmaa tõstatas veel probleemi, mis ei puutu küll eelnõusse, aga on seotud annetamisega. Kohati on piinlik, et annetuste pealt tuleb makse maksta. Teistes riikides on erarahafond, kus on nii riiklikud vahendid kui ka annetused maksuvabad. Aga Eestis on tõepoolest nii, et avaliku sektori organisatsioonidele, kas või kultuurkapitalile või kohalikule omavalitsusele või kohaliku omavalitsuse koolile või muuseumile, annetustelt tuleb tasuda tulumaksu. Ma isiklikult ka ei pea seda õigeks, aga nii ta praegu on. Lõpetuseks. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobril. Vahepeal korraldati päevakorda ringi, nii et arutelu toimub siin täna, 21. oktoobril. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need ettepanekud menetlusotsuste kohta võeti vastu konsensuslikult või leidsid konsensusliku toetuse. Ma ütlen veel, et valitsuse arvamus ei ole rahanduskomisjonile veel saabunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on normikohane kümme tööpäeva. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Tarmo Tamm. Tarmo Tamm, palun!

Oi, sorri!

Jah. Paneme selle kella algusest peale, siis saab Tarmo minuti küsida. Tarmo Tamm, palun! Ei ole küsimust? Selge. Küsimus võeti maha. Suur tänu, Annely! Küsimusi ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! See eelnõu pälvis minu tähelepanu siis, kui reformierakondlased hakkasid mulle ütlema, et tegemist on piinliku eelnõuga, mida neil sisimas on raske toetada, kuid muidu, kui see eelnõu siia saali ei jõua ja vastu ei võeta, läheb koalitsioon lõhki. Vaadake, kui huvitav! Kõik maksutõusud, kõik kaose oleme üle elanud, aga nüüd on korraga Eesti 200 jaoks esimene küsimus see eelnõu, muidu läheb koalitsioon lõhki. Millised on tehiolud? Jürgen Ligi valitsus – tavapäraselt maksuseadusi esitab ju, vägagi kiirete pakkide kaupa on hakkama saanud, Rahandusministeerium ja valitsus – keeldus seda eelnõu esitamast. Näete, selle on esitanud grupp seltsimehi, grupp parlamendi liikmeid, ja ainult kuus Reformierakonna liiget koalitsioonist on sellele alla kirjutanud. Eelnõu oma olemuselt on ju naljanumber. Kui võtta eelnõu seletuskiri, mis ütleb, et selle eelnõu tulemusena vähenevad riigi eelarvestrateegia perspektiivis tulud 38 miljonit eurot, siis mida ütleb eelnõu? Sellest üle jääv raha suunatakse kultuuriobjektide ehitamisse. Oot-oot, kuidas siis nii? Riigi raha väheneb 38 miljonit eurot ja sellest vähenemisest üle jääv raha suunatakse kultuuriobjektide ehitamisse. Kultuuriobjektide aspekt, millega loomulikult tuleb eraldi tegeleda, on minu meelest hämav ja n-ö kattevari millelegi muule. Küsimus: mis see muu tegelikult on? Iseenesest ei ole ettevõtjate ärihuvide väljendamises midagi piinlikku ja häbenemisväärset. Tõsi, on võib-olla harvaesinev, et ühe kitsa äri huvide perimeeter on jõudnud nii kõrgele poliitilisele tasemele, muutunud üheks poliitiliseks lipukirjaks. Ajakirjanduse andmetel osales see minu küsimuses nimetatud netikasiinode maakler härra Madis Haug ka koalitsiooniläbirääkimistel sellel teemal. Nii kõrge profiiliga selgelt, ma saan aru, esindas Eesti 200-t see konkreetne ettevõtja, kes, ma eeldan, on ka initsieerinud selle n-ö idee selle loogika järgi, et netikasiinode äri Eestis arendada. Loomulikult, see on üks rahvusvaheliste – nimetame seda siis nii – teenuste või meelelahutustööstuse vorme eraldi võetuna, mida enesestmõistetavalt tuleb reguleerida ja vältida väärkasutust. Väärkasutuse probleemi eest on hoiatanud ühe kesksena – paradoksaalsel kombel just nimelt, lupus in fabula, selle eelnõu menetlemise ajal – ka Rahandusministeerium, öelnud välja, et rahapesu keskne riskikoht on praegu meil netikasiinod. Uuriv ajakirjanik Piret Reiljan on selle aasta kevadel toonud ära andmed Eesti Ekspressis, vägagi põhjalikud ja huvipakkuvad. Investigate Europe, ajakirjanike kollektiiv, on rahvusvaheliselt koondanud kokku netikasiinode hämarast ja rahapesuärist ka põhjaliku loo, kus teatud aspektides me tunneme ära Eesti. Ma viitan siin tõepoolest, et näiteks on nelja litsentsi omanik või kasusaajana märgitud Valgevene kodanik Botšarnikov. BeFree puhul on litsentsi vormistatud, ma saan aru, härra … nimelt, keda Investigate Europe väidab, et on tegemist variisikuga, kelle äriseosed on Valgevene ja Vene ärimeestega ning äriseosed viivad ka Vene luurajani. See on nagu niisugune praegune valdkonna kontekstualiseerimine. Loomulikult tuleb siin luua täiendavat korda ja reegleid, ka selles eelnõus mõned elemendid on. Kuid selle valguses on see tegelikult ikkagi see perspektiiv, mis puudutab vägagi huvipakkuvat perspektiivi. Kui meie majandus on seisak, korraga leitakse, et see sektor eraldivõetuna tekitab selle tulu. Üles-alla ja üles-alla on see koalitsioon neid makse ka konkreetses valdkonnas tõstnud, ja nüüd väidatakse, et planeeritava maksutõusu eelsele olukorrale jõudmine toob kaasa 100 miljonit eurot. Nagu ma ütlesin, eelnõu autorid on toonud välja, et tegelikkuses tähendab see riigi maksutulude vähenemist 37 miljonit. Ja sellise eelnõu esitamine on seda, ma ütlen, originaalsem või kummastavam, et valitsus on esitanud parlamendile täielikult riigi rahanduslikku olukorda vabalangusse viiva nii riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve, nähes ette, nagu eelarvenõukogu ütles, Eesti kõigi aegade sügavaima ja pikima eelarvedefitsiidi. Aastal 2026 on see 4,5% ja aastal 2027 siis 4,5%. Nii et selles asjas on midagi kummalist. Kummaline maik on sellel asjal manu. Ma kindlasti ei ründa siin heauskseid inimesi, kes on kantud sellest paatosest kultuuriobjekte arendada ja eesti kultuuri toetada. See motiiv on enesestmõistetavalt täiesti mõttekas, aga mulle tundub, et see kontekst, kus valitsus keeldub, Rahandusministeerium keeldub seda eelnõu esitamast, koalitsiooni eelnõu, nii-öelda väidetavalt, tekitab väga tõsiseid küsimusi. Nii et sellest lähtudes on Isamaa ettepanek ikkagi, et menetleme asju süsteemselt. Kui valitsus vastutab selle poliitika eest, selle poliitilise käekirja eest, mis on siia sisse toodud, siis esitatagu see eelnõu korrektselt Vabariigi Valitsuse algatatuna. Ja on huvipakkuv ja tähelepanuväärne: tavapärases parlamendipraktikas esimesele lugemisele ei jõua seaduseelnõud, mille kohta ei ole Vabariigi Valitsuse arvamust. Selleks võetakse oma aeg, Vabariigi Valitsusel ongi küsimus arvamuseks. Nüüd ütles ettekandja, et valitsus ei ole veel arvamust esitanud. Kus on see arvamus? Milline see arvamus siis on? Kes see valitsus siis on? Nii et selles kontekstis, kaaludes neid asjaolusid väga tõsise arutelu käigus, teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku see seik, niisugune etüüd parlamendisaalis, siin peatada ja teeme ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Nii julm, armsad sõbrad ja võitluskaaslased, kui see ka ei kõla, kui see ka ei tundu. Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Kadri Tali. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! On märgiline, et seisan täna teie ees, kui eile õhtul võitis taas korra dirigeerimise konkursi eestlane ja sai ka publikupreemia, ajal, kui Eesti Festivaliorkester teeb maailma suurimatel lavadel tegusid Paavo Järvi käe all. Ma tahtsin alustada oma sõnavõttu sõnadega, et ma tean, et teie seas ei ole mitte ühtegi inimest, kes kahtleks kultuuri olulisuses Eesti elus, Eesti tulevikus. Aga ma ei saa pärast eelnevat sõnavõttu niimoodi öelda, eriti veel seetõttu, et eelnevalt on minule vandunud toetust mitmed Isamaa liikmed ka kirjalikult, et nad toetavad seda algatust ja see oleks lahendus Eesti kultuurile. Nii et ma olen kurb, pettunud ja kultuuri 28-aastase karjääri jooksul on see mulle ennekuulmatu vasturääkivus sõnades ja tegudes lava taga ja lava peal. Igaüks meist räägib ühel või teisel moel oma kõnedes sellest, kuidas professionaalne kultuur on tähtis ja et loovtegevus harrastusena toidab isiksust ning professionaalse tegevusena ühiskonda ja majandust. Ühiselt nõustume ka sellega, et kultuuri- ja spordivaldkond on lisaks eneseväljenduse ja teostuse taimelavaks olemisele ka majandusharu, rahvusvaheline konkurentsieelis, tööandja, eksportija ja regionaalse elu elavdaja, samuti noorte motiveerija. Kultuurivaldkonna inimesed meeskonnana on ka tugev löögirusikas. Ehk on just see üks põhjus, miks üsna ebapopulaarne, aga veidi isegi kardetud amet on olla kultuuriminister, sest olukorras, kus inimesi hirmutatakse igapäevaselt majanduse kokkukukkumisega, olematu homsega, sõjavõimalusega, tundub kultuur, justkui räägitaks kellegi kõrvalisest hobist. Ometi on just kultuur iga inimese elus üsna kesksel kohal. Ja küünilisemad meist kordavad mantrat kultuuri heast rahastusest, kusagilt on pähe õpitud, riigi SKP-st 2%, süvenemata, et Kultuuriministeeriumi eelarvest tervelt 12% on meedia ehk rahvusringhäälingu rahastus, loomemajandus ja digikultuur 13% ja lõimumine 5%, spordi osakaal eelarvest on vaid 14%, etendusasutused ehk teatrid ainult 13% ja muusika 5%. Nii moodustab kaunite kunstide ja niinimetatud lavale jõutav osa eelarvest üsna väikese osa. Näiteks 5%-lise toetusega muusikavaldkonna hulka kuuluvad nii Eesti rahvusorkester, Eesti Kontsert kui ka filharmoonia kammerkoor, aga ka kõik erarahastusel organisatsioonide toetused, keda on Eestis üle poole kollektiividest ja organisatsioonidest. Ikka ja jälle tuuakse valimise eel lauale valus teema: kultuuri rahastamine. Kavalamad reeglina lubavad neile katteta lubadusi ja helgemat tulevikku. Nüüd on valimised läbi ja kultuuriinimene teab, et maad võtab kurjakuulutav vaikus. Intelligentse inimesena on tal häbi vastanduda teiste Eesti inimestega, õpetajate, arstide, päästjatega ja paljude teistega, kel olevat veelgi raskem, sest nemad on kultuuriinimeste publik. Mis peab olema täna meie prioriteet ja eesmärk? Kultuuri- ja spordivaldkonna kasvupotentsiaali toomine iseseisvaks, hakkamasaavaks, ilma olemasolevat eelarvet ümber jagamata. Kultuurivaldkond ei ole sotsiaalhoolekanne, ta on tugev lisandväärtust loov valdkond, millel on potentsiaal tõusta majandusharuks. Me vajame ennekõike finantsilist mehhanismi, mis looks kasvuks vajalikud tingimused. Jaotamine ja ümberjaotamine neid tingimusi ei loo. Uue rahastusmudeli loomine on põhjus, miks olen tulnud Riigikokku pärast 28-aastast tööd kultuurisektoris, Eesti Kontserdis, ERSO juhina, erarahastusel kollektiivi loojana, muusikamänedžerina, pärast 28 aastat tulemuseta selgitusi poliitikutele, et eelarve ümberjaotamisest ei piisa, tuleb luua eraraha, riigi ja kultuuriorganisatsioonide koostööd võimaldav rahastusmudel. Seda on näidanud ka majandusteadlaste järeldused. Niisiis, millist probleemi me soovime Eestis lahendada? Vastus on: soovime luua head mehhanismi, mudelit kultuuri ja spordi rahastuseks. Selleks on ainus võimalus riigi ja erasektori koostöö ehk eraraha kaasamine kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks. Tänased võimalused ei motiveeri ettevõtjaid panustama, eraraha kaasamise fond teeb seda. Seetõttu palun, et te usuksite minu ja Tanel Teini kui kahe professionaali 2,5-aastast tööd koos majandusteadlaste ja Arenguseire Keskusega, loomaks lahendust meist enamusele väga võõras, kuid Eestile nii olulises valdkonnas, valdkonnas, mis on virelenud suures vaesuses ja alarahastuses, kuid millel on potentsiaal tõusta Eesti ekspordiartikliks. Kultuur ja sport on majandusaru. See on valdkond, mis väga selgelt loob lisandväärtust, mille otsene mõju majandusele on kergesti tõestatav. Jah, see on riiklikult tähtis küsimus, sest mõjutab otseselt meie uue põlvkonna tervist, majandust, riigi mainet ja kaitsetahet, kaitsevõimet. Spordi ja kultuuri tähtsustamine ja selle paigutamine prioriteetsete valdkondade juurde aitab meie riiki tulevikus tugevamaks, tervemaks ja nähtavamaks teha. Meie rahastusmudel näitab, et spordi- ja kultuurivaldkondadele võib olla esimesel aastal 10 miljonit lisaraha, tulevikus aga võib-olla 50 miljonit aastas või rohkem, vastavalt meie ettevõtete käekäigule, aga ka riigi veendumusele panustada ja võimendada ettevõtete annetusi. Väikese riigina peame vaatama lisavõimaluste poole, mida meil annaks teha globaalselt, kuidas olla edukad globaalsel turul, toetama leidlikke ideid ja aitama Eestil areneda. Jah, kultuur ja sport on ka täna rahastatud hasartmängumaksust. Elus tasakaalu loomine seisneb pahede maksustamise suunamisel lisandväärtuste loomisesse. See on algusest peale nii kujundatud ning kultuuri ja spordi rahastamine on läbi aegade põhinenud hasartmängumaksul. Seega on üsna küüniline lugeda moraali, just nagu see oleks midagi moraalitut. Ma väga loodan, et meie siin saalis ei otsi täna võimalust vastandumiseks, vaid ühiselt tajume võimalust majanduse arenguks, võimalust teha kultuurist ja spordist Eestis tugev majandusharu. Loodan südamest teie kõigi toetusele ja ühisele häälele, et anda Eesti kultuurile ja spordile uus hingamine. See on kindlasti üks lootustandvamaid lahendusi, mida Riigikogu väga pika aja jooksul on kultuuri ja spordi tuleviku ning sektori arengu jaoks teinud. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 728 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud Isamaa fraktsiooni ettepanek hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 728 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. november kell 17.15.