Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on suur privileeg olla siin Tallinnas Riigikogu hoones ja pöörduda teie poole selles ajaloolises hoones, mis on nii tihedalt seotud Eesti iseseisvusega. Keskajal sai Tallinnast, mida tollal tunti Revalina, üks Hansa Liidu peamisi sadamaid, mis ühendas Läänemere selliste linnadega nagu Lübeck, Gdansk minu koduriigist, Hamburg ja Brugge. Need ühendused ülejäänud kontinendiga ulatusid kaubandusest kaugemale. Nad kujundasid linna valitsemist, õigussüsteemi ja kultuuri. Ja need on valdavad ka iseseisvas Eestis. Praegu on see pikaajaline avatuse ja koostöö traditsioon, millega teie riigis ollakse väga harjunud, sellegipoolest silmitsi järgmise tõsise tuleprooviga. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on meie kontinenti raputanud ja tuletanud meile meelde, et vabadust ja rahu ei saa pidada iseenesestmõistetavaks, neid tuleb kaitsta. Siin Eestis, Euroopa Liidu ja NATO kirdeservas on seda tegelikkust tunda rohkem ja otsesemalt kui kusagil mujal. Narvas on piir enamat kui joon kaardil, see tähistab kahe väga erineva maailma kohtumist. Üht valitsevad hirm ja sund, teist aga vabadus, demokraatia ja koostöö. Öeldakse, et Euroopa päike tõuseb Narvas. Ja tõepoolest, iga päev see tõuseb seal üle rahva, kes valvab julgelt ja veendunult Euroopa idahorisonti. Euroopa Liit peaks sellesse pingutusse samuti panustama. Meie jagatud vahendite, investeeringute ja valikute kaudu saame tagada selle, et Euroopa julgeoleku ja võimalustega seotud lubadused ulatuvad meie liidu igasse nurka, sealhulgas siia, kust Euroopa igal hommikul alustab. Austatud riigikogulased! Selles kontekstis esitas Euroopa Komisjon selle aasta juulikuus oma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku. See eelarve viib Euroopa edasi aastani 2035 ja sealt edasigi. Me teame kõik, milline on see maailm, milles me elame. Agressioonisõda Ukraina vastu, kaubanduspinged, tehnoloogilised nihked ja kliimamuutused kujundavad meie tööstusi ja ühiskondi ümber. Meie ettepaneku eesmärk on saavutada tasakaal. Me toetame jätkuvalt neid poliitikasuundi, mis on osutunud edukaks, aga samal ajal reageerime uutele väljakutsetele: kaitse, julgeolek ja konkurentsivõime. Meie ettepanek on ühtekuuluvust ja põllumajandust hoida Euroopa Liidu eelarve tugevate alussammastena. Need on jätkuvalt riiklikes ja piirkondlikes partnerluskavades kirjas, nende eelarved jäävad nominaalses mõttes stabiilseks. Me keskendame uusi vahendeid sinna, kus poliitiline nõudlus on kõige suurem – kaitse, julgeoleku, konkurentsivõime ja piirikaitse valdkonda. Meie ettepaneku keskmes on riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, mis on uus lõimitud koosinvesteerimise viis. Euroopa prioriteedid on jagatud, kuid väljakutseid meie ees on mitmesuguseid. Need kavad ühendavad reformid ja investeeringud ühte sidusasse raamistikku, sidudes ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja teised põhiprogrammid rahastamispaketti suurusega 865 miljardit eurot. Näiteks ühine põllumajanduspoliitika, mis on samuti keskne teema, jääb meie toidujulgeoleku alussambaks. Me tagame selle, et talunike sissetulek kaitstakse, me tagame selleks 300 miljardi ulatuses vahendite sihtotstarbelist kasutamist. Sissetulekutoetusi põllumajandustoodjatele kasutatakse sihtotstarbeliselt, sealhulgas keskkonnakaitse meetmeteks, investeeringuteks põllumajandusettevõtetesse, toetuseks noortele talunikele ja riskijuhtimisvahenditeks. Põllumajanduse ja maakogukondade rahastamise reeglid hakkavad olema lihtsamad, sealhulgas maksete, kontrollide ja auditite kohta. Tugevdamaks Euroopa suutlikkust ühistele väljakutsetele reageerida meie piiridel, lõimime me ka rahalised vahendid piiride, julgeoleku ja rände jaoks ning integreerime need riiklikesse ja piirkondlikesse partnerluskavadesse. Euroopa Liidu liikmesriigid saavad eelnevalt kindlaksmääratud 34 miljardi euro suuruse toetuse rände- ja piirihalduse jaoks, mis on kolm korda suurem kui praegune rahastamispakett. Me kahekordistame rahastust Frontexi agentuuri ja Europoli jaoks, vastavalt 12 miljardi ja 3 miljardi võrra. See ettepanek arvestab konkreetsete liikmesriikide vajadustega välispiiridel, eriti arvestades praegust geopoliitilist olukorda. Komisjon tunnustab selgelt Eesti olulist rolli Euroopa Liidu välispiiri kaitses, seepärast tugevdabki ettepanek ka piirihalduse rahastust, taristu rahastust ja kerksusmeetmete rahastust. Idapiirkonnad, mille piiririigiks on Venemaa ja Valgevene, saavad lisatasu ja rahalisi vahendeid, mis peegelduvad nende konkreetsetes väljakutsetes nii julgeoleku kui ka majandusarengu valdkonnas. Euroopa Konkurentsivõime Fond. Euroopa Liidu eelarve tõeline kaasajastamine peegeldub konkurentsivõimes ja sellele keskendumises. Koos programmiga "Euroopa horisont" saavutab see konkurentsivõime fond võimsuseks 410 miljardid eurot. See ühendab meie pingutused investeerida puhtasse tehnoloogiasse, digivaldkonda, biotehnoloogiasse, kaitsesse, kosmosevaldkonda ja toidujulgeolekusse, toetades projekte alates ideest kuni tööstusliku tasandini välja. Programm "Euroopa horisont" jääb juhtprogrammiks, selle eelarve saab olema kahekordne – 175 miljardit eurot. See toimib käsikäes Euroopa Konkurentsivõime Fondiga, tagamaks sujuva toetuse alusuuringute jaoks kuni kaubanduslikel eesmärkidel kasutamiseni. Niimoodi aitame novaatoritel Euroopas areneda. Kaitse on nüüd Euroopa prioriteet ja see peegeldub selgelt ka arvudes. Kaitse ja kosmose komponent konkurentsivõime fondis ulatub 131 miljardi euroni, mis on viis korda praegusest eelarvest suurem. See võimaldab meil koos investeerida teadusuuringutesse, tootmisesse ja innovatsiooni kaasaegses Euroopa kaitsetööstuses. Tänapäevases geopoliitilises kontekstis puudutavad need investeeringud peamisi julgeoleku prioriteete ja strateegilisi vajadusi. Kaitsevaldkonnas pole aega raisata. Me ei jõua ära oodata seda, et mitmeaastane finantsraamistik kasutusele võetakse. Seepärast on Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega loonud rahastamisvahendi SAFE, mis on 150 miljardi euro suurune rahastu, mis võimaldab meil investeerida praegu kaitsevaldkonda, toetudes Euroopa Liidu laenuvõimekustele. SAFE on tugev märk Euroopa ühtsusest: me ühendame nõudluse, suurendame investeeringuid kaitsesse ja tugevdame oma tööstust, samas kui liikmesriigid jäävad juhtpositsioonile. Jõudes nüüd mitmeaastase finantsraamistiku juurde tagasi, pean mainima ka sõjaväelist liikuvust – võimekust liigutada vägesid ja varustust kiiresti üle Euroopa. See saab raha 18 miljardit eurot, praegusest tasemest kümme korda rohkem. See pole abstraktne: see tähendab teid, sildu, raudteid ja digitaristut, mis on mõeldud nii tsiviilisikutele kui ka kaitsele. Sõjaväeline liikuvus kinnitub Euroopa ühendamise rahastule, tagades selle, et ühenduvust, kerksust ja julgeolekut arendatakse koos. Seetõttu mängib Euroopa ühendamise rahastu kahest rolli: tugevdab Euroopa ühtset turgu ja strateegilist julgeolekut. Eesti jaoks on Euroopa ühendamise rahastu juba osutunud väärtuslikuks, näiteks sellised projektid nagu Rail Baltic, mis praegu piirkonnas arendamisel on. Täna oli mul võimalus oma silmaga näha Rail Balticu terminali ehitust Tallinnas. See on tipptasemel sidesõlm. Euroopa ühendamise rahastu jääb meie üheks tugevamaks vahendiks, ühendamaks piirkondi, lõimimaks energiavõrgustikke ja loomaks üliolulisi transpordikoridore, mis muudavad meie liidu nii konkurentsivõimeliseks kui ka kaitstavaks. Globaalne Euroopa. Meie tugevusest kodumaal peab saama usaldusväärsus välismaal. 200 miljonit eurot globaalseks Euroopaks. Niimoodi on võimalik tegutseda kiiremini, reageerida paremini ja paremini ka partnerlussuhteid rajada, alates laienemisest kuni humanitaarabi pakkumiseni. Laienemine ei ole lihtsalt poliitiline kohustus, vaid strateegiline investeering meie tulevikku ja me toetame seda suurema ja sihipärasema ühinemiseelse toetusega. Eelarve on umbes 43 miljardit eurot globaalse Euroopa programmi kohta. Lõpuks panime kõrvale 100 miljardit väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku ja selle ülemmäärasid Ukrainale, kes on meie kõige strateegilisem partner. See on pikaajaline pühendumine Ukraina taastumise, kerksuse ja liikmesuse teekonnale. Ukraina ei ole mitte ainult partner, see on osa meie jagatud julgeolekust. Ukraina toetamine on Euroopa enda stabiilsusesse investeerimine. Teised juhtprogrammid. Me rahastame jätkuvalt neid programme, mida kodanikud kõige rohkem väärtustavad ja hindavad. Tugevam Erasmus+ programm 41 miljardi euroga avab erinevaid võimalusi eurooplastele õppida, end koolitada ja töötada teistes riikides. Uus AgoraEU programm eelarvega 9 miljardit eurot toetab meediat, kultuuri ja demokraatiat ja väärtushinnanguid, liites programmi "Loov Euroopa" kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga ühtseks lihtsamaks raamistikuks. Meie liidu elanikkonnakaitse mehhanism kasvab viiekordseks, ühendades elanikkonnakaitse tervisealase valmisolekuga, kuna pandeemiast, metsatulekahjudest ja üleujutustest saadud õppetundidest on selge, et kriisid tulevad ja Euroopa peab olema valmis. Tulu. Tugevam eelarve tähendab ka tugevamat ja õiglasemat rahastamissüsteemi. Me lihtsustame tulusüsteemi, lõpetame iganenud korrigeerimised ja muudame Euroopa Liidu rahastuse rohkem läbipaistvaks. Samal ajal peame kasutusele võtma ka uued tuluallikad, mis on meie prioriteetiga kooskõlas, nii et me saame rahastada konkurentsivõimet, ühtekuuluvust ja julgeolekut, suurendamata riiklikele eelarvetele avaldatavat survet. Ja asi ei ole lihtsalt numbrites, see on selles, et Euroopa Liidule antakse finantsselgroog, et see saaks tegutseda strateegiliselt, anda tulemusi ja kaitsta oma kohta maailmas. Uus mitmeaastane finantsraamistik saab olema paindlikum ja reageerivam. Selles on ka kriisimehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel pääseda ligi Euroopa Liidu toetustele väledalt, siis kui tabavad suured šokid, improviseerimata või viivituseta. See on viimase aasta õppetund. See eelarve, mis meil on praegu, ei võimalda Euroopa Liidul väledalt reageerida, kui kriis tabab. Just see on põhjus, miks me oleme otsustanud vähendada ….. programmide arvu, koondada vahendeid ja pakkuda rohkem paindlikkust, reageerimaks ootamatutele olukordadele, näiteks pandeemiatele, sõdadele, pöördelistele aegadele majanduses. Aga me teame ka seda, et ennustatavus pikaajaliste investeeringute lõikes on oluline ja seda tuleks kaitsta, eriti sellistes valdkondades nagu energia, transport ja teadustegevus. Need on valdkonnad, mis tugevdavad nii meie majandust kui ka julgeolekut. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Õigusriigi põhimõtte austamine jääb põhitingimuseks selleks, et saada Euroopa Liidu rahastust, ja see ei muutu. Kui selliseid põhiväärtusi nagu õigusriik või Euroopa Liidu põhiõiguste harta rikutakse, võib rahastuse peatada. Aga toetus vahendite lõplikele saajatele peab jätkuma. Me võtame kasutusele ka nutikama, tõhusama, tingimuslikkuse formaadi. Vähemalt osa kulutamata toetustest võib ümber jaotada, toetamaks kodanikuühiskonda, meediat või teisi osalisi, näiteks selliste programmide kaudu nagu AgoraEU. See on uus põhiline uuendus, tagades selle, et Euroopa Liidu rahalised vahendid on alati eurooplaste teenistuses ning meie väärtushinnanguid mitte ainult ei kaitsta, vaid tugevdatakse. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Euroopa Liidu pikaajaline eelarve pole midagi muud kui arvudes väljendatud poliitika. See peegeldab neid valikuid ja prioriteete, mis määravad Euroopa suuna. Sellisel ajal, kus me praegu elame, on ilmselge, et Euroopa Liidu eelarve peaks rohkem keskenduma julgeolekule ja kaitsele. Seda me praegu ka uue mitmeaastase finantseraamistiku ettepanekuga teeme. See on iseseisva Euroopa eelarve, sellise Euroopa eelarve, mis on võimeline suutma kaitsma oma territooriumi ja väärtushinnanguid ja on ühendatud taristu kaudu tuleviku mõttes ja on enesekindel oma võimekuses maailmas tegutseda. 2023. aasta märtsikuus kirjutas Arvo Pärt oma kirjas ukrainlastele: andke meile andeks, et me ei suutnud teid kaitsta meie ajal kujuteldamatu katastroofi eest. Me peaksime sellest kogemusest õppima, me peaksime Euroopa muutma tugevamaks. Euroopa vabadus ja julgeolek sõltuvad sellest, mida me otsustame rahastada ja mida me otsustame kaitsta. Aitäh teile!