Piiritaristu, Saatse saabas ja kaitsevöönd

Läheme edasi. Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Priit Sibul ja teemaks on piiritaristu, Saatse saabas ja kaitsevöönd. Priit Sibul, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea peaminister! Te juba sellele küsimusele nii-öelda osaliselt, küsiti ja vastasite, aga mul on mõned täpsustused. Esiteks see, et kui me kohtusime augusti alguses Saatses, siis mul on küsimus, millist teed pidi teie sinna Saatsesse jõudsite? Kas seda pidi, kust praegu on keeld, või teie pidite minema tiiruga? Küsimus on, et miks meil praegu on see üks nukk, aga see kolmnurk seal, mis Lutepää juures sisse tuleb, seda saab õnneks või kahjuks endiselt läbida. Kas teile on teada ohuhinnangu kontekstis, miks see selliselt hetkel on lahendatud? See on väga mõistlik, et te homme jõuate lahendusele. Ma väga loodan, et te jõuate kiirele lahendusele homme. Ja see, mis oli kolleeg Marani mure – ma ütlen teile, et selle mure eest teie hea kolleeg ja järglane Sutt juba kahjuks liiga entusiastlikult toimetab. Näiteks Vastselinna kandis on toime pandud neonatsionaliseerimised, kus Natura alal toimub niimoodi, et looduskaitselised piirangud kasvatatakse. Sihtkaitsevööndid tulevad Keskkonnaameti poolt, ilma et maaomanikele mingitki teavitust oleks, millised on uued leiud, mis põhjusel neid kaitsealasid laiendatakse ja miks on täiendavad piirangud. Mitte keegi inimestega ei suhtle. Nii et ma ütlen, et ärge jumala eest tehke seda seal Saatse juures samamoodi, et jätate inimesed ootama nende looduskaitseliste lahenduste otsimise kontekstis. Tegelikkuses on seda teed väga-väga vaja ja ma loodan, et te homme lahendusteni jõuate. Küsimus on ka selles, milline on teie parim teadmine, kuidas piiritaristu, mida omal ajal Pevkur tegema hakkas ja vahepeal on väga palju muutunud – milline on täna teie parim teadmine sellest ehitamise seisust, mis puudutab piirirajatisi?

(Hääled saalis.) Tõepoolest, homme me saame jah täpsema ülevaate ja loodetavasti siis saame ka kirjeldada täpsemalt ära, millised need sammud on. Aga ma lihtsalt kordan üle, et RMK tee laiendamise ülesanne on Transpordiametil olemas, nad peavad seda ka hooldama rohkem, et sealt kõik saaksid läbi sõita. Seda esiteks. Ja ka uus tee tuleb teha. Selleks siis kaalume, vähemalt praegu on välja pakutud – võib-olla homseks tuleb veel täiendavaid lahendusi –, on välja pakutud erinevad seadusemuudatused või riigikaitselise erandi kasutamine selleks. Ma ise arvan ka, et seal inimeste ohutus ja julgeolek võtavad prioriteedi selle debati ees. Ma ei tea, mis on neonatsionaliseerimine, millele te viitasite. Te võib-olla tahtsite öelda, et natsionaliseerimine, riigistamine. Ilmselt te ajasite seal midagi sassi. Aga jah, jääme Setomaa juurde. Jah, kui kohtusime, ilmselt ma ikka tulin kõige seda pikemat teed pidi. Kõik, kes Eesti riigis mingis ametis on, peavad ikkagi Eesti riigi territooriumil seal sõitma. Nii et see on see elu. Nüüd piiriehitusest laiemalt. Väljaehitamine, vähemalt minu info põhjal, edeneb igati plaanipäraselt. Peamine osa maismaapiiri taristust valmib 2025. aasta lõpuks ja lõplik 80% ehk 90 kilomeetrit Eesti maismaapiirist on viivitusaiaga siis piiratud. 2025. aasta ehk selle aasta lõpuks on eesmärk valmis saada kokku 105 kilomeetrit viivitusaeda. Nii et see tähendab seda, et idapiir peaks valmis saama sellisel kujul, nagu see kunagi otsustati välja ehitada. Vajadused on siiski kasvanud ja projekti maht on ka kasvanud. Erinevaid arendusi on planeeritud idapiirile kuni 2027. aasta lõpuni ja paralleelselt ehitustegevusele paigaldatakse ka seiretehnikat valminud taristule. Seirevalmidus saavutatakse lähemate aastatega. Eesmärk on loomulikult katta tehnilise valvega 100% piirialast. Siseministeerium on juba algust teinud, et idapiiril välja ehitada statsionaarne drooniseirevõimekus. Droonimüüri arendamise esimene etapp kulgeb plaanipäraselt, sellel sügisel toimuvad hanked. Tarned toimuvad 2026. aastal. Jah, see ongi tegelikult üldpilt.

Suur tänu! Priit Sibul, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Vabandust, ma ei saanud aru, mis perioodi jooksul see, mis puudutab taristut … Ma saan aru, et täna see valguskaabli kaevamine käib, aga mis ajal peaks see infotehnoloogiline valmidus seal piiri peal saabuma? Ma saan aru, et need on need rahalised võimalused. Mul on küsimus teile ka, kas see teid sellisel kujul rahuldab. Teine küsimus, mis oli ka minu kirjalikus küsimuses või selles teadaandes püstitatud, oli see Balti kaitsevööndi teema. Milline on see teadmine, mis teil täna on, kuidas ja mis tempos seda ehitatakse ja ette valmistatakse? Millisel kujul, kas seal on kõik riigimaad, on seal maade omandamise protsess käimas või juba taristu rajamine või mis see seal on? Neonatsionaliseerimise all – see on täitsa termin, mida ma kasutasin ka siis, kui Sutt käis siin parlamendis. See on see, kus omand kahjuks inimesele jäetakse alles. Maamaksusid ja asju küll, väiksemas mahus ta peab maksma, omand jääb alles, aga piirangud tulevad peale. Nii et ta mitte midagi seal teha ei saa, kaks kuuske saab metsast võtta. Omand jääb, kohustused jäävad, aga teha ei saa midagi, eks ju. Ma ei oska seda kuidagi muud moodi nimetada ja ma ütlen, et seda tuleks silmas pidada. Ka see konkreetne objekt, millest ma räägin, on piiri ääres. Minul on küsimus, mida need inimesed näiteks julgeoleku kontekstis kaitsma peavad, kui meie riik niiviisi täna nendega käitub. See ei ole minu meelest mõistlik, sest Keskkonnaamet ei suhtle nende inimestega, vaid saadab kirju, kus on peal pikaajalised kitsendused 75 aastaks. See kindlasti ei ole mõistlik suhtumine riigi poolt. Aga nüüd jah küsimus selle kohta, mis puudutab Balti kaitsevööndi rajatisi.

Selle küsimuse esimene ots vist, ma arvan, on vastus 2026. ja 2027. aastal. Seda esiteks. Jah, ma seda terminit ei teadnud, aga igaühel on õigus kasutada neid termineid, kui ta neid ära seletab, kuidas ta soovib. Piiranguid on Eestis siiski paljudes kohtades. Me oleme ju selleks ka tegelikult seda debatti siin pidanud koos ettevõtjate ja nõukojaga ja ka varem, et Eestis oleks see printsiip 30–70, et oleks selge, kui palju on majandatav ja kui palju on piiratud aladel. Nüüd Balti kaitsevööndist. 2024. aastal – ma lihtsalt annan ülevaate – hangiti tõkestuselemente, need on traat- ja betoontõkked. Need on paigutatud eelladustamise aladele kirde- ja kagusuundadel. 2025. aastal hangitakse metall- ja betoontõkkeid, tarned on töös. Lisaks on 2025. aasta teisel poolaastal kavas rajada nii kirde- kui ka kagusuunale üks tugipunkt, see tähendab 14 pluss 14 punkri paigaldamist maastikule. Valdavalt paigaldatakse punkrid riigimaadele, 28st 26 paigaldatakse riigimaadele. Tõkestuskraavi osas on rajatud üks 500 meetri pikkune katselõik Kagu-Eestis. Täiendava 40 kilomeetri tõkestuskraavi rajamise vajadus laekub Kaitseväelt 2025. aasta lõpuks. 2026. ja 2027. aasta perioodi fookus on tugipunktide rajamisel ja vajalike maa-alade, sealhulgas ladustamisalade soetamisel. Projekti esialgne eelarve on 60 miljonit eurot ja kaitsevööndi rajamine on kavas lõpule viia 2027. aastal. Kaitseministeeriumi valitsemisala nelja-aastases arengukavas on selleks sees ka vajalik ressurss.

Suur tänu! Ja lisaküsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh! Nüüd, minu eksperdihinnangul – ja ma olen poliitikas vaieldamatu ekspert, kaua olnud poliitikas ja une pealt saan kõikidest asjadest aru – minu eksperthinnangul Kristen Michali valitsus koosneb suures osas läbikukkunud ministritest – silmapaistvalt küündimatud, ebakompetentsed, rumalad. Ja siseminister Taro kõnnib seal eesrinnas selle läbikukkumise ja saamatusega. Ja selles mõttes võib-olla ei peakski üllatuma ja ei peaks üle reageerimagi, aga olukorras, kus seitse Vene piirivalvurit – ja piirivalvurid on relvastatud, Venemaal kindlasti – kõnnivad Vene territooriumil patrullis ja selle peale satub meie siseminister hüsteeriasse ja kütab ülesse üldrahvalikku paanikat, siis minu meelest on see – kuidas ma nüüd ütlen, proovin jääda kuidagi viisakaks – minu meelest on see lihtsalt vastutustundetu ja sõge tegevus. Ja mul on lihtsalt küsimus, et kas sina oled aru saanud, et mille pärast ta seda teeb. Kas sellepärast, et tal oli vaja sinna oma kodukanti saada riiklikku rahastust ühele teejupile ja siis kuidagi see on talle endale kasulik teejupp või aitab tal kohalikele inimestele näidata, et ta on tegus poliitik, või oli see lihtsalt selline nii-öelda ühiskondliku hirmuhüsteeria kütmine, et valitsuse ümber koondada toetust ja sellega upitada siis Eesti 200 muttavajunud protsenti? Kumb see on või on äkki mingi mõistlik seletus ka sellele, mis toimub?

Aitäh! Aitäh, et see küsimus on jälle selliselt peenelt püstitatud – alati nauditav. Eksperdina, jah. Ma siis ka mõningase ekspertteadmise baasilt vastan, kui lubate. Minu hinnangul oli PPA ehk Politsei- ja Piirivalveameti otsus tee sulgeda Eesti inimeste ohutuse tagamiseks igati õige. Tee, mis läbib Venemaa territooriumit, mida tuleb läbida peatumata, võib ju osutuda võimatuks sellel hetkel, kui sul jääb keegi auto ette, kellel on relv, või kui neid on mitu tükki. Üldiselt keskmine inimene ju neist üle ei sõida. Nüüd, jah, see hüpotees, et Igor Taro pidi Setomaa huvides astuma selle sammu või kuidagi seda tähelepanu tõmbama sinna, et tee rajada, see hüpotees ilmselt ei pea, sellepärast, nagu ma juba kirjeldasin, 2024. aastal, kui mina olin kliimaminister ja selle valdkonna eest vastutasin, siis andsime juba Transpordiametile selle palve valitsuse poolt. Ja, ütleme, 2025. aastal, kui ma olin peaminister, sinna selle tee jaoks see raha leiti. Nii et ka need on, raha on selle tee jaoks tegelikult olemas. Probleem on ju seni olnud menetlemise kiirus, eeskätt just keskkonnanõuete tõttu – see on olnud see probleem. Nii et, ütleme nii, et, jah, nüüd see protsess kindlasti muutub kiiremaks, aga seda, et venelased Vene poolel käivad relvadega, see ju tõepoolest ei ole üllatav, aga, ütleme nii, et kui ohuhinnang seda näitab – ja homme me siis valitsuses kuuleme täpsemalt – ohuhinnang näitab, et sellest on täiendavat ohtu meie inimestele, kes seda lõiku peaksid läbima, siis see teelõik jääb kinni, aga vastavalt ohuhinnangule me käitume. Ja nagu ma juba kirjeldasin, praegu on RMK teed täiendavalt Transpordiamet laiendamas ja garanteerib ka selle tihedama hooldamise, et sealtkaudu saaksid kõik sõita. Ja lisaks tuleb ka uus tee ja selle planeerimisega tegeletakse ka. Nii et ma ütleks, jah, et pigem see olukord liigub meie vaatest loogilist lahenduserada pidi, mis oli ka enne plaanis. See ei puuduta kuidagi siseministri otsust. Probleem on siiski Venemaa ebaratsionaalne käitumine, mitte Eesti riigi, Eesti Piirivalve- ja Politseiameti, siseministri või kellegi teise otsused. Need otsused on olnud õiged ja kohased. Aitäh!

Suur tänu! Lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.