Peaministri plaan ja sõnumid Euroopa ülemkogus (kliimaeesmärgid, ränne)
Istung: XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Kuupäev: 2025-10-15 16:15
Osalevad Poliitikud:
Sõnavõtte kokku: 11
Koosseis: 15
Päevakorra kestus: 10m
AI kokkuvõtted: 11/11 Sõnavõtud (100.0%)
Analysis: Structured Analysis
Poliitikute Kõneaeg
Poliitikud
Analüüs
Kokkuvõte
Arutelu keskendus peaminister Kristen Michali plaanidele eelseisvaks Euroopa Ülemkoguks, eriti rändepoliitika ja kliimaeesmärkide osas. Riigikogu liige Rain Epler esitas väga konkreetse küsimuse, kas Eesti kavatseb sarnaselt Poolale taotleda erandit EL-i rändepakti kvoodisüsteemist või rahalistest kohustustest, viidates suurele hulgale Ukrainast pärit sõjapõgenikele. Peaminister Michal vältis otsest vastust erandi taotlemise kohta, märkides, et Eesti toetab tagasisaatmiste määruse kiiret rakendamist ja eeldab, et pagulaste suur arv Eestis võetakse arvesse erinevate tegevuste juures. Epler küsis ka, kas Eesti plaanib teha koostööd Poolaga, et vaidlustada koormavaid LULUCF-i kohustusi ja 2040. aasta kliimaeesmärke. Peaminister kinnitas, et Eesti seisukohad kliimaeesmärkide osas on tingimuslikud (nõudes tehnoloogia, rahastuse ja ülevaatusklausli olemasolu) ning et LULUCF-i metoodika muutmiseks on korduvalt ettepanekuid tehtud. Martin Helme kritiseeris peaministrit initsiatiivituse pärast, süüdistades teda teistele riikidele lootmises, mille peaminister teravalt tagasi lükkas, rõhutades Eesti aktiivset osalemist debattides ja selgeid rahvuslikke positsioone.
Tehtud otsused 1
Otsuseid ei tehtud
Aktiivseimkõneleja
Rain Epler (parem) oli kõige aktiivsem küsija, esitades kaks väga konkreetset teemat puudutavat küsimust (ränne ja kliimaeesmärgid) ning täpsustava järelküsimuse.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Tänasel Riigikogu istungil jõuti seitsmenda päevakorrapunkti juurde, mille raames esitas Riigikogu liige Rain Epler küsimuse peaminister Kristen Michalile. Küsimuse fookuses oli valitsusjuhi ettevalmistus ja plaanid eelseisvaks Euroopa Ülemkoguks ning konkreetsed sõnumid, mida Eesti valitsus kavatseb seal esitada. Epleri ja parlamendi huvi keskendus eelkõige kahele Euroopa Liidu jaoks kriitilisele teemale: kliimaeesmärkide ambitsioonikusele ja rändepoliitikale. Peaministrilt oodati selgitusi, milliseid seisukohti Eesti valitsus kliimapoliitika osas kaitseb, arvestades rohepöördega kaasnevaid majanduslikke kulusid ja mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale. Samuti sooviti saada ülevaade valitsuse strateegiast rändeküsimuste lahendamisel Euroopa tasandil. See küsimustering rõhutas parlamendi soovi saada selge ülevaade valitsuse strateegiast EL-i tasandil, eriti arvestades kliimapoliitika majanduslikku mõju ja rändepoliitika kasvavat poliitilist pinget liikmesriikide vahel. Eesmärk oli tagada, et peaminister esindaks Ülemkogul Eesti riigi huve tasakaalustatult ja läbimõeldult.
Rain Epler
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Kõneleja alustab oma pöördumist peaministri poole rõhutades, et tema küsimus on teadlikult sõnastatud väga täpselt, et vältida ebamääraseid vastuseid, ning see puudutab eranditult vaid Euroopa Ülemkogu rändepakti teemat. Ta juhib tähelepanu Poola eeskujule, kes on Lääne ajakirjanduse andmetel saamas erandi rändepakti kokkulepetest. See erand on tingitud Poola suurest panusest Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel, mis vabastaks nad pagulaste kvoodipõhisest vastuvõtmisest või alternatiivse 20 000-eurose trahvi maksmisest. Kõneleja esitab peaministrile konkreetse nõudmise ja küsimuse: kas Eesti kavatseb minna koos Poolaga välja samade sõnumitega ja taotleda endale samuti erandit rändepakti kohustustest? Arvestades, et ka Eestis on väga suur hulk Ukrainast saabunud pagulasi, oleks koormuse vähendamine rändepakti kvootide kaudu igati põhjendatud. Seega nõutakse valitsuselt selget tegevust ja tahet, et see erand Eestile tagada.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas oma pöördumist tunnustusega Riigikogu liikme Rain Epleri suunas, kiites teda erakordselt täpse ja konkreetselt sõnastatud küsimuse esitamise eest. Rõhutati, et parlamendi töö kvaliteedi seisukohalt on oluline esitada just selliseid, sisulisi ja selgeid küsimusi, ning kõneleja kinnitas, et kavatseb ka edaspidi tunnustada Riigikogu liikmeid sellise täpsuse eest. Seejärel seati kõrge ootus peaministrile, väljendades kindlat veendumust, et peaminister vastab Epleri täpsele küsimusele samavõrd täpselt ja konkreetselt. Lõpetuseks anti sõna üle peaministrile, paludes tal nüüd asuda vastama Riigikogu liikme poolt esitatud sisukale küsimusele.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas küsija tunnustamisega harvanähtavalt konkreetse ja olulise küsimuse eest, kinnitades, et see kuulub tänaste küsimuste top kolme hulka. Ta teatas koheselt, et vastusena antakse esmalt põhjalik komisjoni ülevaade, kuid rõhutas, et puudutab ka muid teemasid, kuna need on laiemas kontekstis vältimatult olulised. Ülemkogu päevakord on äärmiselt mahukas, hõlmates hulgaliselt teemasid, mis nõuavad erineval määral aega ja tähelepanu. Peamiste teemade hulgas on Ukraina olukord, Lähis-Ida arengud ning Euroopa kaitse- ja julgeolekuküsimused. Lisaks käsitletakse konkurentsivõimet, kaksikpööret (digi- ja rohepööre), elamumajandust ja rännet. Muude teemade all on päevakorras ka hiljutised valimised Moldovas ja Venemaa hübriidtegevused. Rändearutelu osas, mille kohta konkreetne küsimus esitati, annab Euroopa Komisjoni president ülevaate seniste järelduste rakendamise edusammudest. Eesti seisukoht on toetada uute õiguslike algatuste kiiret menetlemist rändepoliitika valdkonnas. Eelkõige puudutab see niinimetatud tagasisaatmiste määruse eelnõu, mille kiirele vastuvõtmisele valitsus kaasa aitab.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Antud tekst ei ole sisuline parlamendikõne, vaid lühike protseduuriline vahelesegamine Riigikogu istungi käigus. Tegemist on eesistuja või moderaatori pöördumisega, mille eesmärk oli suunata arutelu edasi ja anda sõna järgmisele parlamendiliikmele. Konkreetselt kutsuti kõnepulti Rain Eplerit, kellele anti luba esitada täpsustav küsimus. See viitab sellele, et eelnev arutelu oli lõppenud ja algas küsimuste-vastuste voor, mis on Riigikogu töökorralduse lahutamatu osa. Seega puuduvad käesolevas lühikeses lõigus igasugused poliitilised argumendid, seaduseelnõude sisu puudutavad seisukohad või valitsuse tegevuse kriitika. Tekst on puhtalt tehniline ja reguleerib istungi kulgu, kinnitades Rain Epleri õigust esitada täpsustav küsimus.
Rain Epler
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Riigikogu liige alustas oma pöördumist märkusega, et peaministri vastamata jätmine viitab sellele, et Eesti ei kavatse Poola eeskujul taotleda erandit kvoodipõhises pagulaste jagamises. Küsimuse peamine fookus oli aga suunatud kliimaeesmärkidele ja nendest tulenevatele kohustustele, mille osas on Eesti saanud endale eriti koormavad nõudmised, eriti LULUCF-i sektoris. Kõneleja rõhutas, et Eesti metsandussektor saab tugevalt pihta LULUCF-i sektoris kehtestatud kohustuste tõttu. Viidates Poola otsesele seisukohale, et 2040. aasta kliimaeesmärk on ebamõistlik ja seda ei täideta, esitati peaministrile konkreetne nõue: kas valitsus kavatseb Ülemkogul anda sõnumi Eesti kohustuste ülevaatamiseks ja korrigeerimiseks? Eelkõige sooviti teada, kas on plaanis teha Poolaga koostööd, et ühiselt töötada kliimaeesmärkide leevendamise ja Eesti LULUCF-i kohustuste selge korrigeerimise suunas.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas protseduurilise kriitikaga, rõhutades, et arukad inimesed kuulavad esmalt ära esitatud ülevaate ja alles seejärel võtavad seisukoha või hakkavad ettepanekuid arutama. Lisaks rõhutati, et pagulaste suure arvuga seotud asjaolud peavad olema arvesse võetud erinevate tegevuste planeerimisel, kuna see on iseenesestmõistetav. Kliimaeesmärkide osas kinnitati, et valitsus ja Riigikogu püsivad varasemalt kokku lepitud tingimuste juures. 2040. aasta kliimaeesmärkidega nõustumiseks on esiteks vajalik, et oleks tagatud võimaldavate tehnoloogiate ja rahastuse olemasolu. Teiseks peab olema tagatud ülevaatusklausel, mis võimaldaks jälgida edasiliikumist, ning arvestama peab liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone. Oluline on ka paindlikkuse põhimõte: kliimaeesmärkide täitmisel kasutatavad paindlikkused peavad olema rakendatavad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside arvestussektorite üleselt. Eraldi teemana tõsteti esile LULUCF-i metoodika, mille muutmiseks on Eesti korduvalt esitanud nõukogule erinevaid ettepanekuid, mida ka keskkonna- ja energeetikaminister on varem parlamendile kirjeldanud.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Analüüsitud tekst ei kujuta endast sisulist parlamendikõnet, vaid on lühike protseduuriline märkus, mis on tõenäoliselt esitatud istungi juhataja poolt. Sisu piirdub vaid lühikese tänuavaldusega eelneva esineja suunas ning teavitusega, et istung jätkub lisaküsimusega. Järgnevalt antakse teada, et lisaküsimuse esitamise õigus on antud Martin Helmele. Tekst on seega puhtalt administratiivne ja tähistab üleminekut ühelt kõnelejalt või teemalt järgmisele, paludes Helmel oma küsimus esitada. Kuna esitatud tekstis puuduvad poliitilised seisukohad, argumendid või sisulised ettepanekud, ei ole võimalik koostada kokkuvõtet kõne peamistest punktidest ega väidetest. Tegemist on üksnes istungi tehnilist kulgu reguleeriva teatega.
Martin Helme
Profiileerimine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonAI kokkuvõte
Kõneleja alustab terava kriitikaga peaministri aadressil, heites talle ette initsiatiivitust ja passiivset kõrvaltvaataja rolli nii siseriiklikus poliitikas kui ka Euroopa Liidu tasandil. Märgitakse, et peaminister justkui vaatab pealt kõiki sündmusi, ilma et need teda puudutaksid. See muster kordub ka europoliitikas, kus Eesti näib eeldavat, et teised riigid, näiteks Poola, võitlevad meie eest välja soodsamad tingimused või kvoodid. Kõne keskne küsimus on, kas Eestil on Brüsselis esindamiseks oma aktiivne plaan ja eesmärgid, mida peaminister käib survestamas, või piirdutakse vaid korralduste vastuvõtmisega. Kui Eesti huvide eest tõesti võideldakse, nõutakse selgitust, milles see initsiatiiv seisneb ja kuidas see väljendub. Praegune tegevus Brüsselis väljendub kõneleja hinnangul vaid kohvijoomises ja teiste juttude kuulamises, lootuses, et keegi teine teeb Eesti töö ära. Kõne lõpetab retoorilise küsimusega, kas selline passiivsus ongi Eesti eest võitlemine, ning antakse mõista, et sellise tegevuse eest võiks palga välja võtmata jätta. Nõutakse selget vastust, milline on Eesti plaan ja kuidas riik kavatseb ise oma huve Euroopa Liidus kaitsta, selle asemel et loota teiste abile.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas vastust terava kriitikaga küsija Euroopa Liidu vastase võitlusvaimu aadressil, võrreldes seda Viktor Orbáni sõnavõttudega ning viidates Mart Helme lubadusele moodustada parlamendis EL-ist väljaastumise toetusrühm. Rõhutati, et Euroopa asjade ajamine ei käi vastandumise, väljapressimise või paberilt küsimuste ettelugemise teel, vaid viisakate arutelude kaudu. Valitsusel on kõikides olulistes teemades seisukohad olemas, kuid need kujunevad ja neid esitatakse arutelu käigus, kus kuulatakse ära erinevad positsioonid ja peetakse Ülemkogul debatti. Samuti rõhutati tihedat koostööd samameelsete riikidega, nagu Poola, algatuste ja ettepanekute tegemisel. Seejärel tõi kõneleja esile valitsuse jaoks kõige olulisemad teemad, rõhutades, et esikohal on Ukraina toetamise jätkamine, 19. sanktsioonide pakett ja Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt. Teiseks peeti ülioluliseks kaitse- ja julgeolekuküsimusi, eelkõige idapiiri kindlustamist, milleks otsitakse ka Euroopa rahalisi vahendeid. Lisaks kinnitati, et valitsusel on olemas positsioonid nii kliimaeesmärkide kui ka rändeteema osas, mille arutelu toimub pärast Euroopa Komisjoni presidendi ülevaate esitamist. Lõpetuseks lükati tagasi küsija ettekujutus Euroopaga järjekindlast võitlemisest, märkides, et see ei vasta tegelikule asjade ajamise viisile Euroopa Liidus.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Kõne oli lühike ja rangelt protseduuriline, tähistades parlamendi istungjärgul ühe päevakorrapunkti lõpetamist. Arupäraneja või eesistuja teatas, et käesolevaga on seitsmenda küsimuse käsitlemine lõppenud. See lühike teade oli suunatud istungi sujuva jätkumise tagamisele, andes märku, et debatt või arutelu antud teemal on ametlikult lõppenud ja on aeg liikuda edasi järgmiste päevakorrapunktide juurde. Kõneleja väljendas lühidalt tänu ("Suur tänu!"), mis on viisakas ja standardne vormistus istungi juhtimisel. See tänuavaldus rõhutas istungi juhi rolli protsessi haldamisel ja kinnitas, et parlamendi töökorra järgi on antud teema käsitlus lõpetatud. Sisulisi argumente või poliitilisi seisukohti kõne ei sisaldanud, kuna selle eesmärk oli puhtalt administratiivne. Kokkuvõttes oli tegemist administratiivse teatega, mis kinnitas parlamendi töökorra järgimist ja päevakorra punkti edukat läbimist. Kõne peamine eesmärk oli istungi ametlik sulgemine antud küsimuse osas, võimaldades Riigikogul jätkata oma plaanipärase tööga.