Käendus
Istung: XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Kuupäev: 2025-10-15 15:54
Osalevad Poliitikud:
Sõnavõtte kokku: 10
Koosseis: 15
Päevakorra kestus: 12m
AI kokkuvõtted: 10/10 Sõnavõtud (100.0%)
Analysis: Structured Analysis
Poliitikute Kõneaeg
Poliitikud
Analüüs
Kokkuvõte
Riigikogu viies päevakorrapunkt käsitles peaminister Kristen Michali vastuseid Riigikogu liikme Mart Maastiku küsimusele riikliku käendusprogrammi kohta energeetikasektoris. Maastik väljendas muret Kliimaministeeriumis väljatöötatava uue laenukäendusskeemi pärast, mis on mõeldud suurtele energeetikaprojektidele (nagu meretuulepargid, salvestid ja tuumajaam). Maastiku hinnangul on tegemist turumajanduse põhimõtetega vastuolus oleva meetmega, kus maksumaksja kannab riskid (kahjumi korral) ja erasektor riisub koore (edu korral). Ta viitas Rootsi sarnase programmi peatamisele riskide ja sotsiaal-majandusliku efektiivsuse keerulise kalkuleerimise tõttu. Peaminister Michal kinnitas, et käendusmeede on kontseptuaalsel tasandil arutelu all ning seda töötavad välja mitu ministeeriumi (EIS, KliM, MKM, RaM). Meetme eesmärk on tuua Eestisse suuri tööstus- ja energiataristuprojekte, mis on erasektori finantseerijate jaoks liiga riskantsed, ning rõhutas, et riigi riskid peavad olema lepingutingimustes maandatud.
Täpsustavas küsimuses kritiseeris Maastik Kliimaministeeriumi 100 000 euro suurust kulutust tuulikute tervisemõjude süstemaatilisele ülevaatele, väites, et tegemist oli lihtsa referaadiga, mille oleks saanud koostada ka tehisintellekti abil, ja pidas seda riigi raha raiskamiseks. Peaminister kaitses teadustöö tellimist, selgitades, et teaduslik ülevaade on vajalik avalikkuse murede lahendamiseks taastuvenergia tervisemõjude osas. Lisaküsimuses väljendas Rain Epler muret juhuelektri eelisarendamise pärast, viidates Hispaania hiljutisele elektrikatkestusele ja hoiatustele, mis näitavad, et tuule- ja päikeseenergia eelisarendamine suurendab süsteemi kulusid ja katkestuste ohtu. Peaminister Michal vastas irooniliselt, et Eesti energeetikud on ammu teadlikud vajadusest tasakaalustada juhitamatuid ja juhitavaid võimsusi, viidates Eesti edukale desünkroniseerimisele Venemaa sagedusalast.
Tehtud otsused 1
Otsuseid ei tehtud
Aktiivseimkõneleja
Mart Maastik esitas nii põhiküsimuse kui ka pika ja detailse täpsustava küsimuse, kritiseerides valitsuse plaane energeetikasektoris ja riigi raha kasutamist. Ta esindab parempoolset opositsiooni.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Riigikogu istungil jõuti päevakorra viienda küsimuse juurde, mis oli suunatud otse peaminister Kristen Michalile. Küsimuse esitas Riigikogu liige Mart Maastik, tähistades seeläbi parlamendi järelevalvefunktsiooni täitmist valitsusjuhi tegevuse üle. Arutelu keskmes oli spetsiifiline teema "Käendus". Kuigi käesolev tekst ei sisalda küsimuse sisu ega peaministri vastust, viitab teema valik olulisele valdkonnale, mis eeldab valitsusjuhi selgitusi ja seisukohti. Käendusega seotud küsimused puudutavad tihti riigi finantskohustusi, majanduspoliitikat või sotsiaalseid garantiisid, mis teeb sellest olulise teema nii parlamendiliikmetele kui ka avalikkusele. Seega oli tegemist protseduuriliselt olulise hetkega, kus Riigikogu liige Maastik kasutas oma õigust nõuda peaministrilt aruandlust spetsiifilises ja potentsiaalselt tundlikus poliitikavaldkonnas, rõhutades parlamendi rolli valitsuse tegevuse kontrollimisel.
Mart Maastik
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Kõneleja alustas meenutusega valitsuse varasemast lubadusest lõpetada riiklikud toetusmeetmed energeetikavallas pärast viimaseid taastuvenergia vähempakkumisi, liikudes turupõhisele süsteemile. Sellest lubadusest hoolimata töötab Kliimaministeerium praegu välja uut toetusskeemi suurtele energeetikaprojektidele, milleks on laenukäendus. See meede on mõeldud näiteks meretuuleparkide, suurte salvestite ja tuumajaama rajamiseks. Kriitika keskendub skeemi olemuslikule riskijaotusele: riik ehk maksumaksja käendab ettevõtte pangalaenu. Kui projekt osutub hiljem rahaliselt kahjumlikuks, tasub võla maksumaksja. Kui aga projekt õnnestub, riisub kasumi koore ettevõtja. Seega kannab maksumaksja igal juhul riski ja võimalikud kulud, makstes kinni ebaefektiivsed ja ülikallid arendused, mis moonutavad energiaturgu. Hoiatusena tuuakse esile Rootsi sarnane käendusprogramm, mis on nüüdseks pausile pandud. Rootsi põhjendas pausi vajadusega paremini kalkuleerida riske ja sotsiaal-majanduslikku efektiivsust pikaajaliste investeeringute puhul ning leida tasakaal riigi võetava riski ja oodatava sotsiaal-majandusliku kasu vahel. Kõneleja küsib valitsuselt, kas ei oleks targem õppida teiste riikide vigadest, selle asemel et otsida järjest uusi variante taastuvenergia arenduste iga hinna eest maksumaksja kulul toetamiseks.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Kõne keskendub esmalt keskkonna- ja energeetikaministri poolt algatatud uue käendusmeetme kontseptsioonile, mida töötavad välja mitmed ministeeriumid ja asutused, sealhulgas Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium. Meetme eesmärk on tuua Eestisse suuri tööstus- ja energiataristu projekte, mis jäävad riskipiirile ja mille finantseerimisriske erasektor üksi kanda ei soovi. Arutelu on käinud laia valiku tulevikuprojektide teemal, hõlmates nii tuumajaama, vesisalvesteid, meretuuleparke, andmekeskusi kui ka vesiniku- ja puidu väärindamist. Tegemist on tihtipeale pika, 30-aastase või pikema tasuvusajaga projektidega, mille laene saaks pikendada vastavalt varade tegelikule elueale. Rõhutatakse, et riigi jaoks tuleb garantiiga seotud riskid maandada lepingutingimustes omakapitali piirangute kaudu. Hetkel on kogu algatus siiski alles kontseptuaalsel aruteluetapil. Teises osas kritiseerib kõneleja Isamaa ja EKRE taastuvenergiavastast võitlust, märkides, et see on olnud edutu, kuna taastuvenergia annab Eestile juba pikemat aega olulises koguses soodsamat energiat. Kõneleja rõhutab, et tulevik peab ilmselgelt liikuma puhtama ja loodushoidlikuma energiabaasi suunas, vastandudes "taeva ja maa täistossutamisele." Lõppeesmärk on puhtama energia abil saavutada madalam hind ja kaitsta loodust, millel on kõneleja hinnangul Eesti enamuse toetus.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Antud lühike sõnavõtt Riigikogu istungil oli puhtalt protseduuriline, tähistades üleminekut ühelt arutelu etapilt teisele. Kõneleja alustas tänusõnadega, mis viitasid eelneva ettekande või debati lõppemisele, ning asus seejärel juhtima istungit edasi küsimuste-vastuste vooru. Sõnavõtu peamine sisu seisnes konkreetse saadiku, Mart Maastiku, poole pöördumises. Maastikule anti sõna, et esitada täpsustav küsimus, mis näitab, et tegemist oli struktureeritud debati osaga, kus küsimused olid ette nähtud. Kokkuvõttes oli tegemist istungi juhataja lühikese sekkumisega, mille eesmärk oli tagada parlamenditöö sujuv jätkumine, andes sõna järgmisele küsijale.
Mart Maastik
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Kõneleja alustas oma pöördumist kriitikaga peaministri aadressil, heites ette konkreetsetele küsimustele vastamisest kõrvale hoidmist ja poliitiliste süüdistuste esitamist. Seejärel pöörduti tagasi majandus- ja keskkonnakomisjoni ühisistungil esitletud tuulikute tervisemõju süstemaatilise ülevaate juurde, mis oli tellitud Kliimaministeeriumi poolt. Kõneleja rõhutas, et tegemist oli 15 aasta jooksul eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringute kokkuvõttega, mis käsitlesid peamiselt infraheli ja müra mõjusid. Kriitika keskendus uuringu maksumusele ja sisulisele väärtusele. Kuus teadlast töötasid pool aastat, et koostada ülevaade, mille eest maksti riigieelarvest 100 000 eurot. Kõneleja väitel oli tegemist arutu raha raiskamisega, kuna kogu materjal oli sisuliselt internetist kättesaadav. Oma väite tõestuseks demonstreeris kõneleja, et sama tulemuse saab hetkega kätte, sisestades vastavad küsimused tehisintellekti tööriista ChatGPT-sse. Seega ei andnud kallis ülevaade mitte mingit uut teadmist. Riigikogu liige küsis peaministrilt otse, kas ta peab õigeks sellist riigi raha raiskamist, mille tulemusena ei saadud mitte midagi targemaks. Arupärija rõhutas, et 100 000 euro maksmine pelgalt olemasolevate teadustööde kokkuvõtmise eest on mõistusevastane. Palju otstarbekam oleks olnud suunata see raha uute, originaalsete uuringute läbiviimiseks, mitte maksta suuri summasid juba olemasoleva teadmise lihtsa ülevaate tellimise eest.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas küsijat tänades ja rõhutas, et aeglane kõne parandab arusaamist. Seejärel keskendus ta teadlaste poolt läbiviidavale uuringute ülevaatamisele ja koosesitamisele, mis puudutab taastuvenergia võimalikke tervisemõjusid. Ta rõhutas, et selline töö ei ole lihtne "lõika-kleebi referaat", vaid nõuab hoolikat kontrolli ja andmete valideerimist. Kuigi taastuvenergia aitab energiahinda langetada, on endiselt vastalisi, kes on veendunud, et taastuvenergia allikatel on kahjulikud tervisemõjud. Kui inimestel on mure, tuleb sellele otsida teaduslik lahendus, ja parim viis selleks on teadlaste poolt parimatele teadustulemustele tugineva info kokkupanemine. Kõneleja seisukoht on selge: inimestel on õigus seda teavet teada ja neil on seda vaja. Ta väljendas tugevat toetust info kokkupanemisele ja avaldamisele, eriti kui seda on küsitud, ning ei oleks kunagi selle vastu, et vajalik teave avalikkusele kättesaadavaks tehakse. Lõpetuseks puudutas kõneleja töö tasustamise teemat, märkides, et tööd tehakse harva tasuta, tuues näiteks ka Riigikogu liikmed, kes oma töö eest palka saavad, viidates sellega teadusliku ülevaate koostamise kulu õigustatusele.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Esitatud tekst ei ole sisuline poliitiline kõne, vaid pigem Riigikogu istungi juhataja või eesistuja protseduuriline teadaanne. Selle lühikese pöördumise eesmärk oli suunata debatti edasi ning anda sõna järgmisele küsijale, tagades parlamendi töökorralduse sujuva kulgemise. Kõne keskne ja ainus punkt oli Rain Epleri sissejuhatamine. Eesistuja andis talle loa esitada lisaküsimus, mis viitab sellele, et käimas oli debatt või vastuste voor, kus Epleril oli võimalus täpsustada eelnevalt käsitletud teemasid või paluda täiendavaid selgitusi. Väljend "Suur tänu!" tähistab eelneva esineja lõpetamist, samas kui "Palun!" on otsene kutse Eplerile oma küsimus esitada. Kokkuvõttes oli tegemist puhtalt organisatoorse vahepalaga, mis teenis istungi juhtimise eesmärki. Sisu poolest ei esitanud kõneleja mingeid poliitilisi seisukohti ega argumente, vaid täitis eesistuja rolli, tagades, et küsimuste ja vastuste voor jätkuks ettenähtud korras.
Rain Epler
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Kõneleja alustas oma sõnavõttu kriitikaga peaministri suunal, väljendades raskust mõista valitsuse armastust juhuelektri arendamise vastu. Oma seisukoha toetuseks tõi ta näite Hispaaniast, viidates oktoobri alguses ilmunud analüüsile kevadise suure elektrikatkestuse ehk *blackout'i* põhjuste kohta. Lisaks sellele andis Hispaania süsteemioperaator regulaatorile hoiatuse, et kui kiiresti midagi ette ei võeta, võib sarnane suur elektrikatkestus korduda. Kõneleja soovitas tungivalt peaministril lasta oma nõunikel või Riigikantselei töötajatel need hispaaniakeelsed dokumendid läbi töötada ja tõlkida. Nendest dokumentidest nähtub tema sõnul väga selgelt, et nii võrguprobleemide kui ka hinnakasvu peamine põhjus on just nimelt tuule- ja päikeseenergeetika eelisarendamine. Peamine küsimus peaministrile oli, miks pole tema meeskond pannud kokku infopaketti, mis tugineks maailma kogemusele ja ekspertide hinnangutele. See pakett peaks selgelt näitama, et taastuvenergeetika eelisarendamine mitte ainult ei muuda kogu süsteemi väga kalliks, vaid suurendab ka oluliselt suurte elektrikatkestuste ohtu. Lõpetuseks soovitas kõneleja peaministril lasta ekspertidel koostada lühike memo, mille ta saaks läbi lugeda enne eelseisvat ülemkogu.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Kõneleja vastas küsimusele teravalt iroonilisel toonil, väljendades suurt hämmastust selle üle, et aastal 2025 avastatakse Eestis vajadus tasakaalustatud energiasüsteemi järele, mis sisaldab juhitavaid võimsusi. Ta nimetas sellist avastust "metsikuks" ning rõhutas, et Eesti energeetikavaldkonna asjatundlikud inimesed on seda põhimõtet teadnud juba aegade algusest peale. Seetõttu ei ole küsija avastanud midagi uut ega vääri selle teadmise eest tänu. Tõestamaks Eesti energeetikute kompetentsi ja võimekust, tõi kõneleja näiteks hiljutise desünkroniseerimise Venemaa sagedusalast ja ühendumise Mandri-Euroopa sagedusalasse. See põhimõtteline valik viidi edukalt ellu, hoolimata Venemaa informatsioonilisest mõjutustegevusest, mis ennustas Baltimaadele pimedust ja kahjulikke tagajärgi. Kõneleja kinnitas, et hirmutajate kiuste saadi sellega kenasti hakkama. Süsteemi tasakaalu tagamiseks on Eestis juba olemas vajalikud mehhanismid ja lahendused. Juhitamatud energiaallikad peavad olema tasakaalus juhitavatega ning selleks on Eleringil olemas erinevad hanked, ühendused ja muud mehhanismid. Seega on energeetikasüsteemi tasakaalustamise põhimõtted Eestis ammu teada ja rakendatud.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Riigikogu istungi juhataja tegi lühikese protseduurilise avalduse, mille eesmärk oli kinnitada istungi jätkumine ja päevakorra järgimine. Pärast saalis kostuvaid hääli ja kellukese helistamist tänas juhataja kolleege ning teatas resoluutselt, et parlament liigub edasi vastavalt kinnitatud töökorrale. Kõne keskne argument oli puhtalt protseduuriline: lõpetada käsil olnud arutelu. Juhataja kinnitas, et tänase istungi viienda küsimuse käsitlemine on lõpetatud. See teade tähistas olulist üleminekut, suunates saali tähelepanu järgmistele päevakorrapunktidele ja tagades, et istung jätkuks plaanipäraselt ja tõrgeteta. Kokkuvõttes oli tegemist ametliku teatega, mis rõhutas vajadust säilitada parlamendi töökorraldus ja liikuda sujuvalt ühelt teemalt teisele. Juhataja lühike, kuid selge sõnavõtt kinnitas viienda küsimuse sulgemist ja tagas ülemineku järgmistele aruteludele.