Arupärimine Endla looduskeskuse sulgemise kohta (nr 815)

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Aivar Koka ja Priit Sibula energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimine Endla looduskeskuse sulgemise kohta. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Aivar Koka.

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Aivar Koka ja Priit Sibula energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimine Endla looduskeskuse sulgemise kohta. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Aivar Koka.

Hea juhataja! Hea Anti! Hea minister! No kurb on tõdeda, et selliseid olulisi otsuseid, mis muidugi Tallinnas tundub, et see on tühine, 80 000 eurot aastas. No mis summa see on? Noh, kui vaadata, et siiasamma Lennusadama kõrvale rajatakse 67 miljoni eest ühte uhket maja, siis sinna jätkub riigil raha alati. Aga kui piirkonnas üks maja, mis on looduskeskus olnud aastakümneid, pannakse kinni nii, et kohaliku kogukonnaga, rääkimata kohalikest omavalitsustest, mitte poolt sõnagi ei räägita. Ja ma saan aru, et see maja pannakse müüki, sõltumata sellest, et üks MTÜ on küsinud varianti, et ta tegutseks seal edasi, kui seda maja talle renditakse. Seoses sellega on mul ministrile üks ports küsimusi. Aga nende portsu küsimuste juurde ma kaks küsimust esitaks veel juurde, mis ei ole minu küsimused küll, aga kuna Facebookis 20 000 inimest muretsevad selle maja pärast mu lehe peal, siis üks palus küsida su käest, et kuna pea pool riigimetsast on kaitse all, siis kui palju riigil jääb saamata omanikutulu? Ja teine on seesama loodusmaja või keskkonnamaja – kuidas seda siis ilusasti nimetatakse – Lennusadama kõrval. Kas tõesti oli vaja ehitada seda maja, mis järgmisel aastal peaks valmima, ja ülejärgmisel aastal sinna sisse kolitama? Hetkeseisuga 67,3 miljonit saan mina andmete peale ehitamisest. Et äkki oleks seal jätnud mõne laua või kapi panemata ja oleks saanud ikkagi Endla looduskaitsekeskust Toomal ka järgnevatel aastatel pidada. Aga põhiküsimus nende küsimuste juures on see, et äkki sa ikkagi vastad, miks seda kohaliku omavalitsusega ei räägitud, vaid lihtsalt ühel hetkel tuli teade, et selle maja uksed on lukku pandud ja kõik, mis seal on natukenegi väärtuslikum, on Tallinnasse toodud. Aitäh!

Hea juhataja! Hea Anti! Hea minister! Kurb on tõdeda, et on tehtud selline oluline otsus. Muidugi, Tallinnas tundub, et see on tühine, 80 000 eurot aastas, no mis summa see on. Siiasamasse Lennusadama kõrvale rajatakse 67 miljoni eest ühte uhket maja, sinna jätkub riigil raha alati. Aga piirkonnas pannakse kinni üks maja, mis on olnud aastakümneid looduskeskus, nii et kohaliku kogukonnaga, rääkimata kohalikest omavalitsustest, mitte poolt sõnagi ei räägita. Ma saan aru, et see maja pannakse müüki, sõltumata sellest, et üks MTÜ on [soovinud] varianti, et nad tegutseksid seal edasi, kui seda maja neile renditaks. Seoses sellega on mul ministrile ports küsimusi. Aga selle portsu juurde ma esitaks kaks küsimust veel. Need ei ole minu küsimused. Facebookis 20 000 inimest muretsevad selle maja pärast minu lehe peal ja üks palus su käest küsida, et kuna pea pool riigimetsast on kaitse all, siis kui palju jääb riigil saamata omanikutulu. Teine asi on seesama loodusmaja või keskkonnamaja – kuidas seda siis ilusasti nimetatakse – Lennusadama kõrval: kas tõesti oli vaja seda maja, mis järgmisel aastal peaks valmima, ja kuhu ülejärgmisel aastal peaks sisse kolitama? Hetkeseisuga on 67,3 miljonit läinud, nii saan andmetest aru, ehitamise peale. Äkki oleks jätnud sinna mõne laua või kapi panemata ja oleks saanud ikkagi Endla looduskeskust Toomal ka järgnevatel aastatel lahti hoida? Aga põhiküsimus on see, äkki sa ikkagi vastad, miks kohaliku omavalitsusega ei räägitud, vaid lihtsalt ühel hetkel tuli teade, et selle maja uksed on lukku pandud ja kõik, mis seal on natukenegi väärtuslikum, on Tallinnasse toodud. Aitäh!

Arupärimisele palun vastama, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Arupärimisele palun vastama energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Head arupärijad! Kui arupärijatele sobib, siis võib-olla ma vastaks need kaks viimast küsimust, mis suuliselt sai just esitatud, esimesena, ja siis tuleks nende teiste küsimuste juurde, mis arupärimises olid. Nüüd, looduskaitse ja RMK omanikutulu. Need on olnud teadlikud valikud, et me kaitseme loodusväärtusi ja me ennekõike püüame kaitsta neid loodusväärtusi, millel on põhjust ja kus on põhjendused olemas, ja teeme seda ennekõike riigi maa peal, mitte eraomanike maa peal. Seepärast on ka RMK oma tegevuses nendest suunistest lähtunud. Tegelikult RMK on ka väga palju, mina ütleksin, aidanud kaasa looduskaitselise tegevuse kaudu mitte ainult metsamajandamisele, vaid tegelikult ka keskkonnateadlikkusele ja loodusturismile. See on kindlasti toetanud nii kohalikke kogukondasid kui ka lihtsalt aidanud inimesi loodusega rohkem kokku viia, eriti kui need inimesed on linnakeskkonnast tulnud. Teine küsimus puudutas keskkonnamaja ja Endla loodusmaja. Need kaks ei ole omavahel alternatiivid. Keskkonnamaja ehitus ei olnud mitte kuidagi selleks põhjuseks, miks Endla looduskeskuse sulgemise otsus tehti. Aga siit ma nüüd lähekski sujuvalt üle nendele neljale küsimusele, mis arupärijad esitasid. Esimene küsimus ongi, miks ei arutatud Endla looduskeskuse sulgemist kohaliku kogukonna esindajatega. Ma vastan järgnevalt. Kõigepealt, et tuua natukene konteksti, mis hoonega oli tegemist, Endla kontorihoones töötas sulgemisel kaks Keskkonnaameti teenistujat. Need töökohad on nüüd ümber paigutatud Jõgeva riigimajja, nagu ilmselt hea küsija ka teab. Otsus sulgeda 2025. aastal Endla kontor tehti Keskkonnaametis märtsis 2025 ning kohe teavitati sellest ka teenistujaid. Info kontori sulgemisest oli kohalikus kogukonnas seega teada märtsist 2025. Nüüd, see hoone ise on veidike üle 800 ruutmeetri, millest kontoriruumid moodustasid 12%. See ekspositsioon, millest on peaasjalikult olnud juttu, moodustas 9%, nendest 41% olid majutusruumid ja 38% koridorid ja tehnoruumid. Nii et selles vaates ma julgeks öelda, et ekspositsioon moodustas selle hoone puhul kõige pisema osa. Seda hoonet on pakutud selle aasta aprillis nii Tartu Ülikoolile kui ka maaülikoolile. Neil mõlemal puudus huvi läbirääkimisteks. Üks põhjus oli, et tegu on suhteliselt Tartu lähedal asuva objektiga ja vajadust seda õppebaasina kasutada pole. Hooned ei ole iseenesest vajalikud teadusuuringute läbiviimiseks, neid saab seal kohapeal teha ka ilma hooneid kasutamata. Sulgemisprotsessis oligi fookus töökohtade ümberpaigutamisel, sest Keskkonnaameti vaatest oli see hoone ennekõike kontor kahele töötajale. Teada on ju ka see, et Keskkonnaametil on olnud nii nagu teistelgi valitsusasutustel ülesanne leida kokkuhoiukohti. Nende kokkuhoiukohtade valikul on otsused tehtud, et teha neid lõikeid seal, kus pikaajaline mõju looduskeskkonnale oleks võimalikult väike. Ja selles kontekstis, arvestades seda üle kolmemiljonilist eesmärki, mis on eelarves vaja kokku hoida, on Keskkonnaamet vähendanud 45% kontoripindasid, kolmandiku võrra autosid ja on kas siis koondanud või jätnud täitmata või täitmata ametikohti maha võtnud kokku 60. Samuti on lühendatud järelevalve öist valveaega ning kontrollseirete mahtu. Põhjendus, miks hooned, on ka väga loogiline. Sest see on valutum kui uuringud, spetsialistid, koolitused ja arendused ning sellel on ka keskkonnale väiksem mõju. Nii et Keskkonnaameti jaoks on majanduslikult ning ka looduskaitseliselt mõistlik ja otstarbekas sulgeda see hoone, mille pindalast suur osa moodustasid majutus- ja kontoriruumid. Samuti on võimalik kaasaegse töökorralduse puhul teenistujaid paigutada riigimajadesse. Kohalike elanike ja külastajate vajadused on tagatud endiselt servituutide ja haridusmaterjalide üleandmise kaudu. Just sellesama majandusliku ehk selle hoone ülalpidamise kulukuse tõttu ei olnud ilmselt ka ühtegi tõsiseltvõetavat huvilist, kes oleks soovinud selle üle võtta. Kogukonna huvide tagamiseks ja vabaks juurdepääsuks Männikjärve loodusrajale on Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus teinud Riigi Kinnisvara AS-ile ettepaneku seada RMK kasuks servituut teele, parklale, lõkke- ja puhkekohtadele. Selle servituudi seadmine on ka töös. Kohalike laste, noorte ning laiemalt avalikkuse keskkonnaalase hariduse ja teadlikkuse edendamiseks andis Keskkonnaamet õppematerjalid, teavikud, raamatud, loomade topised üle õige mitmele haridusasutusele ja organisatsioonile. Ka Vaimastvere Kool sai, Luua Metsakool, Loodusmuuseum, RMK, Tartu Ülikooli teadusraamatukogu ja mittetulundusühing Eesti Turbamuuseum. Nii et ei ole kindlasti kõike koondatud Tallinna, vaid pigem vastupidi. Mittevajalik mööbel anti tasuta üle Jõgevamaa lasterikaste perede esindusorganisatsioonile MTÜ Jõgeva Lasterikkad. Teine küsimus: "Milline on Endla looduskeskuse sulgemise mõju kohalikule kogukonnale. Kuidas on selle asutuse sulgemine kooskõlas valitsuskoalitsiooni lubadusega arendada elu Eesti eri piirkondades?" Endla kontori sulgemine ei takista ei kohaliku kogukonna ega laiemalt avalikkuse juurdepääsu Endla looduskaitsealade väärtusele. Ka loodusala infrastruktuur, nagu teed, rajad, parklad ja lõkkekohad, selle hooldamine ja arendamine on jätkuvalt RMK ülesandeks. Samuti on jätkuvalt võimalik korraldada loodushariduse programme ja üritusi koostöös erinevate partneritega. Keskkonnaameti kaks töötajat, kelle töökohad enne olid Endla majas, jätkavad oma tööd Jõgeva riigimajas. Nii et ka need inimesed on endiselt kodanike ja õpilaste jaoks alles. See otsus jätab piirkonnale avatuks ka võimaluse, et hoone saab uue otstarbe näiteks haridus- või turismikeskusena, kogukonnaruumina või mõne kohaliku algatuse baasina, aga samas ei pea riik ega Keskkonnaamet kandma enam kõrgeid ülalpidamiskulusid hoonele, mille senine kasutus oli vähene. Nii et tegemist on tasakaalustatud lahendusega. Ma loodan väga, et ka kogukond näeb võimalusi, et seda maja kasutada oma tarbeks, ja neil on ideid, kuidas anda sellele hoonele uut elu. Kolmas küsimus: "Kui palju on Keskkonnaamet sellel aastal maksnud oma töötajatele tulemustasusid ja muid analoogseid lisatasusid?" Tulemustasu ei ole sellel aastal makstud mitte ühelegi Keskkonnaameti 533 töötajast. Kokku on makstud Keskkonnaameti teenistujatele muutuvpalka ajavahemikus aasta algusest kuni septembri keskpaigani summas 118 000 ja natuke peale. Keskkonnaameti eelarvet on ka vähendatud, kulusid on kokku hoitud ja seda tuleb teha ka veel järgmisel aastal. Ehk amet on oma senised võimalused veelgi teravama piluga üle vaadanud nii majade, inimeste kui ka töötajate motiveerimise kohta. Võib-olla lihtsalt, et oleks kokkuhoiukohtade info ka ilusti olemas, 2023.–2024. aastal oli see 1 074 000, 2025. aastal on see 1,1 miljonit, mis on ka tehtud. Järgmisel aastal on veel vaja teha ligi 670 000 ja 2027. aastal veel 450 000. Ehk viie aasta jooksul kokku veidi üle 3,3 miljoni. Ja ma ütlen kohe ka ära selle muutuvpalga sisu, et ei jääks muljet, et see tegelikult on tulemustasu. Kõige suurem osa sellest on antud täiendavate ülesannete eest. Näiteks, kui töötaja on asendanud teist töötajat, kui see on kas lahkunud või uue töötaja värbamine on viibinud, sellised tegevused, ja asendatavusmäär on 50% palgast. See moodustab üle 70% või peaaegu 70% nendest summadest. Ja neljas küsimus: "Kui palju on Keskkonnaamet sellel aastal kulutanud raha oma töötajate tänu-, motivatsiooni ja teistele sarnastele üritustele?" Ka siin ma alustan sellest, et Keskkonnaametil on ka ülesanne leida kokkuhoiukohti ja seda on Keskkonnaamet ka teinud. Keskkonnaametil on üle Eesti 18 kontorit, see tähendab, et inimesed töötavad hajutatult, ja seetõttu on loogiline, et kolleegid omavahel aeg-ajalt kohtuvad, mis kokkuvõttes annab paremad töötulemused ja meeskonnatunde. Sellepärast on ka võimaldatud paindlikku tööaega, kaugtöövõimalusi ja töötajate motiveerimist. Ja need on näiteks uuringufirma Kantar Emor andmetel olnud üheks põhjuseks, miks Keskkonnaamet on avalikus sektoris atraktiivne tööandja. Nii et ühisüritustesse investeerimine ei ole midagi erinevat võrreldes iga teise ettevõtmise või organisatsiooniga. Kui see on hästi tehtud, siis see on loomulik ja vajalik, sest iga organisatsioon koosneb inimestest. Need ei ole ainult reeglid ja protsessid ning motivatsioon ja ühtekuuluvustunne on kindlasti tähtsad. See parem motivatsioon või kõrge motivatsioon, suurem pühendumus aitab vähendada voolavust ja hoida kokku värbamise pealt. Ma arvan, et Keskkonnaamet on siin käitunud mõõdukalt. On selge, et avalikus sektoris peab sotsiaalne närv olema paigas, et millises mahus sellised meeskonnaüritused on mõistlikud. Seetõttu ütlen ma need numbrid ära, mis Keskkonnaamet on kolme kategooria vahel kulutanud. Aastapäevaüritus oli 53 000 eurot või peaaegu 54 000, täpsemalt 53 700. Vabatahtlike tänuüritus, mis on Keskkonnaameti jaoks vabatahtlikku tööd teinud tegijate jaoks, on 7600. Ja suveseminar on 36 600. Nii et arvestades seda, et tegemist on organisatsiooniga, kus töötab üle 500 inimese, julgen mina siit öelda, et need otsused on tehtud mõistlikult ja selleks, et töötajaskond oleks motiveeritud ja panustaks. Jaa, sellega ma oma vastused lõpetan. Aitäh!

Aitäh, hea juhataja! Head arupärijad! Kui arupärijatele sobib, siis ma vastan need kaks viimast küsimust, mis said just suuliselt esitatud, esimesena, ja siis tulen nende küsimuste juurde, mis arupärimises olid. Looduskaitse ja RMK omanikutulu. Need on olnud teadlikud valikud, et me kaitseme loodusväärtusi ja püüame ennekõike kaitsta neid loodusväärtusi, mida [kaitsta] on põhjust ja kus on põhjendused olemas. Me teeme seda ennekõike riigi maa peal, mitte eraomanike maa peal. RMK on oma tegevuses nendest suunistest lähtunud. RMK on väga palju, ma ütleksin, aidanud looduskaitselise tegevuse kaudu kaasa mitte ainult metsamajandamisele, vaid ka keskkonnateadlikkusele ja loodusturismile. See on kindlasti toetanud nii kohalikke kogukondasid kui ka lihtsalt aidanud inimesi loodusega rohkem kokku viia, eriti kui need inimesed on linnakeskkonnast tulnud. Teine küsimus puudutas keskkonnamaja ja Endla loodusmaja. Need kaks ei ole alternatiivid. Keskkonnamaja ehitus ei olnud mitte kuidagi põhjuseks, miks Endla looduskeskuse sulgemise otsus tehti. Aga nüüd ma lähen sujuvalt nende nelja küsimuse juurde, mille arupärijad esitasid. Esimene küsimus: "Miks ei arutatud Endla looduskeskuse sulgemist läbi kohaliku kogukonna esindajatega?" Ma vastan järgnevalt. Kõigepealt loon natukene konteksti, mis hoonega on tegemist. Endla kontorihoones töötas sulgemise ajal kaks Keskkonnaameti teenistujat. Need töökohad on nüüd ümber paigutatud Jõgeva riigimajja, nagu hea küsija ilmselt ka teab. Otsus sulgeda 2025. aastal Endla kontor tehti Keskkonnaametis märtsis 2025 ning kohe teavitati sellest ka teenistujaid. Info kontori sulgemise kohta oli kohalikus kogukonnas seega teada märtsist 2025. See hoone ise oli veidike üle 800 ruutmeetri suur, millest kontoriruumid moodustasid 12%, ekspositsioon, millest on peaasjalikult juttu olnud, moodustas sellest 9%, 41% moodustasid majutusruumid ning 38% koridorid ja tehnoruumid. Selles vaates ma julgeks öelda, et ekspositsioon moodustas sellest hoonest kõige pisema osa. Seda hoonet pakuti selle aasta aprillis nii Tartu Ülikoolile kui ka maaülikoolile. Neil mõlemal puudus huvi läbirääkimisteks. Üks põhjus oli see, et tegu on suhteliselt Tartu lähedal asuva objektiga ja vajadust seda õppebaasina kasutada pole. Hooned ei ole iseenesest vajalikud teadusuuringute tegemiseks, neid saab kohapeal teha ka ilma hooneid kasutamata. Sulgemisprotsessis oligi fookus töökohtade ümberpaigutamisel, sest Keskkonnaameti vaatest oli see hoone ennekõike kontor kahele töötajale. Teada on ju ka see, et Keskkonnaametil on nii nagu teistelgi valitsusasutustel olnud ülesanne leida kokkuhoiukohti. Nende kokkuhoiukohtade valikul on tehtud otsus teha lõikeid seal, kus pikaajaline mõju looduskeskkonnale oleks võimalikult väike. Selles kontekstis, arvestades seda rohkem kui 3 miljonit, mis on eelarves vaja kokku hoida, on Keskkonnaamet vähendanud 45% kontoripinda ja kolmandiku võrra autode arvu. [Töötajaid] on koondanud ning jäetud ametikohti täitmata või neid [kaotatud] – kokku 60. Samuti on lühendatud järelevalve öist valveaega ning kontrollseirete mahtu. Põhjendus, miks [valiti kokkuhoiukohaks] hooned, on väga loogiline. See on valutum kui hoida kokku uuringute, spetsialistide, koolituste ja arenduste pealt ning sellel on ka keskkonnale väiksem mõju. Nii et Keskkonnaameti jaoks on majanduslikult ning ka looduskaitseliselt mõistlik ja otstarbekas sulgeda see hoone, mille pindalast suure osa moodustasid majutus‑ ja kontoriruumid. Samuti on kaasaegse töökorralduse puhul võimalik teenistujaid paigutada riigimajadesse. Kohalike elanike ja külastajate vajadused on endiselt tagatud servituutide abil ja haridusmaterjalide üleandmise kaudu. Just sellesama majandus[kulu] ehk selle hoone ülalpidamise kulukuse tõttu ei olnud ilmselt ka ühtegi tõsiseltvõetavat huvilist, kes oleks soovinud seda üle võtta. Kogukonna huvide tagamiseks ja vabaks juurdepääsuks Männikjärve loodusrajale on Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus teinud Riigi Kinnisvara AS‑ile ettepaneku seada RMK kasuks servituut teele, parklale, lõkke‑ ja puhkekohtadele. Selle servituudi seadmine on töös. Kohalike laste, noorte ning laiemalt avalikkuse keskkonnaalase hariduse ja teadlikkuse jätkuvaks edendamiseks andis Keskkonnaamet õppematerjalid, teavikud, raamatud ja loomade topised üle õige mitmele haridusasutusele ja organisatsioonile. Neid said Vaimastvere Kool, Luua Metsanduskool, loodusmuuseum, RMK, Tartu Ülikooli teadusraamatukogu ja MTÜ Eesti Turbamuuseum. Nii et kõike ei ole kindlasti koondatud Tallinna, vaid pigem vastupidi. Mittevajalik mööbel anti tasuta üle Jõgevamaa lasterikaste perede esindusorganisatsioonile MTÜ Jõgeva Lasterikkad. Teine küsimus: "Milline on Endla looduskeskuse sulgemise mõju kohalikule kogukonnale? Kuidas on selle asutuse sulgemine kooskõlas valitsuskoalitsiooni lubadustega arendada elu Eesti eri piirkondades?" Endla kontori sulgemine ei takista ei kohaliku kogukonna ega laiemalt avalikkuse juurdepääsu Endla looduskaitseala väärtustele. Loodusala infrastruktuuri, nagu teed, rajad, parklad ja lõkkekohad, hooldamine ja arendamine on jätkuvalt RMK ülesanne. Samuti on võimalik korraldada loodusharidusprogramme ja ‑üritusi koostöös erinevate partneritega. Keskkonnaameti kaks töötajat, kelle töökohad olid Endla majas, jätkavad oma tööd Jõgeva riigimajas. Nii et ka need inimesed on endiselt kodanike ja õpilaste jaoks alles. See otsus jätab piirkonnale avatuks ka võimaluse, et hoone saab uue otstarbe näiteks haridus‑ või turismikeskusena, kogukonnaruumina või mõne kohaliku algatuse baasina, aga samas ei pea riik ega Keskkonnaamet katma enam hoone kõrgeid ülalpidamiskulusid, kusjuures selle senine kasutus oli vähene. Nii et tegemist on tasakaalustatud lahendusega. Ma loodan väga, et ka kogukond näeb võimalusi, kuidas seda maja kasutada oma tarbeks, ja neil on ideid, kuidas anda sellele hoonele uut elu. Kolmas küsimus: "Kui palju on Keskkonnaamet sellel aastal maksnud oma töötajatele tulemustasusid ja muid analoogseid lisatasusid?" Tulemustasu ei ole sellel aastal makstud mitte ühelegi Keskkonnaameti 533 töötajast. Kokku on Keskkonnaameti teenistujatele makstud muutuvpalka ajavahemikus aasta algusest kuni septembri keskpaigani summas 118 000 ja natuke peale. Keskkonnaameti eelarvet on vähendatud, kulusid on kokku hoitud ja seda tuleb teha ka veel järgmisel aastal. Ehk amet on veelgi teravama pilguga üle vaadanud oma senised võimalused nii majade [haldamisel] kui ka töötajate motiveerimisel. [Ütlen] lihtsalt selleks, et oleks ilusasti olemas info ka kokkuhoiu kohta: 2023.–2024. aastal oli see 1 074 000 eurot, 2025. aastal on see [kohustus] 1,1 miljonit, mis on ka [täidetud]. Järgmisel aastal on veel vaja [hoida kokku] ligi 670 000 ja 2027. aastal veel 450 000 eurot. Ehk viie aasta jooksul kokku veidi üle 3,3 miljoni. Ma ütlen ära ka selle muutuvpalga sisu, et ei jääks muljet, et see on tegelikult tulemustasu. Kõige suurem osa sellest on antud täiendavate ülesannete [täitmise] eest. Näiteks, töötaja on asendanud teist töötajat, kes on lahkunud, või siis, kui uue töötaja värbamine on viibinud. Selliste tegevuste eest. Asendatavusmäär on 50% palgast. See moodustab peaaegu 70% nendest summadest. Neljas küsimus: "Kui palju on Keskkonnaamet sellel aastal kulutanud raha oma töötajate tänu-, motivatsiooni- ja teistele sarnastele üritustele?" Ka siin ma alustan sellest, et Keskkonnaametil on ülesanne leida kokkuhoiukohti ja seda on Keskkonnaamet ka teinud. Keskkonnaametil on üle Eesti 18 kontorit, see tähendab, et inimesed töötavad hajutatult. Seetõttu on loogiline, et kolleegid omavahel aeg-ajalt kohtuvad, mis kokkuvõttes parandab töötulemusi ja loob meeskonnatunde. Sellepärast on ka võimaldatud paindlikku tööaega, kaugtöövõimalusi ja töötajate motiveerimist. Need on näiteks uuringufirma Kantar Emor andmetel olnud üheks põhjuseks, miks Keskkonnaamet on avalikus sektoris atraktiivne tööandja. Nii et ühisüritustesse investeerimine ei ole midagi erinevat võrreldes iga teise ettevõtmise või organisatsiooniga. Kui see on hästi tehtud, siis see on loomulik ja vajalik, sest iga organisatsioon koosneb inimestest. Organisatsioon ei ole ainult reeglid ja protsessid, ka motivatsioon ja ühtekuuluvustunne on kindlasti tähtsad. Parem motivatsioon ja suurem pühendumus aitavad vähendada voolavust ja hoida kokku värbamise pealt. Ma arvan, et Keskkonnaamet on siin käitunud mõõdukalt. On selge, et avalikus sektoris peab olema paigas sotsiaalne närv, millises mahus sellised meeskonnaüritused on mõistlikud. Seetõttu ütlen ma ära need numbrid, kui palju on Keskkonnaamet nendes kolmes kategoorias kulutanud. Aastapäevaüritus [läks maksma] 53 000 eurot või peaaegu 54 000, täpsemalt 53 700. Vabatahtlike tänuüritus, mis on Keskkonnaameti jaoks vabatahtlikku tööd teinud [inimeste] jaoks, [läks maksma] 7600. Suveseminar [läks maksma] 36 600. Nii et arvestades seda, et tegemist on organisatsiooniga, kus töötab üle 500 inimese, julgen ma öelda, et need otsused on tehtud mõistlikult ja selleks, et töötajaskond oleks motiveeritud ja panustaks [aktiivselt]. Sellega ma oma vastused lõpetan. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister, kõigepealt suur tänu vastuste eest! Paar küsimust jäid õhku. Sa mainisid, et kui seal keegi tahaks midagi teha, siis kõik need võimalused on olemas. Seal on olemas üks MTÜ, MTÜ Endla Looduse Selts, kes Endla looduskaitseala toetuseks on pöördunud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poole, et seda rentida. Seal on selgelt öeldud, et see maja läheb müüki. See otsus on põhimõtteliselt tehtud. Kellele ta müüakse, eks see selgub. Aga mind jääb painama see, et 82 000 eurot väidetavalt oli see kulu. Kas see oli kommunaalkulu, see 82 000? Mis kulu tegelikult tekkis nendel kahel töötajal riigimajas? See rent ei ole ju tasuta.

Aitäh, hea juhataja! Hea minister, kõigepealt suur tänu vastuste eest! Paar küsimust jäid õhku. Sa mainisid, et kui keegi tahaks seal midagi teha, siis kõik need võimalused on olemas. Seal on olemas üks MTÜ, MTÜ Endla Looduse Selts, kes Endla looduskaitseala toetuseks on pöördunud Riigi Kinnisvara AS‑i poole, et seda [hoonet] rentida. On selgelt öeldud, et see maja läheb müüki. See otsus on põhimõtteliselt tehtud. Kellele ta müüakse, eks see selgub. Aga mind jääb painama see, et 82 000 eurot oli väidetavalt see kulu. Kas see oli kommunaalkulu, see 82 000? Mis kulu tegelikult tekkis nendel kahel töötajal riigimajas? Seda ei rendita ju tasuta.

Aitäh! Kui on soov saada päris täpseid numbreid, millest see 82 000 koosnes, siis need hea meelega saadan kirjalikult järele. Ja samamoodi, kui palju on nende kahe töötaja kulu Jõgeval riigimajas. Need küsimused vastaks hea meelega kirjalikult. Kui nüüd kohalikul kogukonnal, sellelsamal MTÜ-l näiteks, on huvi võtta seesama hoone rendile – ma ei oska öelda, kas nad on Riigi Kinnisvara AS-ile selle pakkumise teinud või ei ole –, siis Riigi Kinnisvara AS peab hindama, kas see võiks olla midagi, mis on teostatav. Ja ma iseenesest pean õigeks, et kõige halvem, mida teha, on see, et see vara seisab tühjana. Kas müüa või anda kellelegi teisele rendile – need ongi kaks kaalutluskohta, mille vahel RKAS peab valima, aga see on juba nende juhatuse otsus.

Aitäh! Kui on soov saada päris täpseid numbreid, millest see 82 000 koosnes, siis saadan need hea meelega kirjalikult järele, samamoodi [andmed selle kohta], kui suured on kulutused nende kahe töötaja peale Jõgeval riigimajas. Nendele küsimustele vastaks hea meelega kirjalikult. Kui nüüd kohalikul kogukonnal, sellelsamal MTÜ‑l näiteks, on huvi võtta see hoone rendile – ma ei oska öelda, kas nad on Riigi Kinnisvara AS‑ile selle pakkumise teinud või ei ole –, siis Riigi Kinnisvara AS peab hindama, kas see võiks olla teostatav. Ma iseenesest arvan, et kõige halvem on see, kui see vara seisab tühjana. Kas see müüa või anda kellelegi teisele rendile – need on kaks kaalutluskohta, mille vahel RKAS peab valima, aga see on juba RKAS-i juhatuse otsus.

Aitäh! Selle formaadi juures on ettekandjale üks küsimus. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised ning arupärijate esindajana Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Selle formaadi puhul on ettekandjale üks küsimus. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Arupärijate esindajana Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Selle teema juures on kõige kurvem see, et kui kaks töötajat olid kevadel väidetavalt saanud teate, et nad kolivad sellest majast välja, siis kahjuks kohalikku omavalitsusse see info ei jõudnud. Mitte kordagi ei istutud Jõgeva Vallavalitsuses koos ega arutatud seda teemat. Ma arvan, et nii mitmedki probleemid oleks olnud palju varem lahendatavad. Mitte nii, et mõni päev enne 1. septembrit teatatakse, et maja pannakse lukku, autod olid ette vuranud, seal pandi seda kaupa peale ja siis sõideti laiali. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ja vallavalitsuse esindajad lugesid kohalikust ajalehest, et sihuke olukord oli. Me täpselt ei tea, kui suur see kokkuhoid on. Kurb on see, et seda maja lihtsalt ei kasutatud sellel otstarbel, milleks ta loodud oli. Seal oli võimalik ja on ka nüüd võimalik läbi viia koolitusi, seal olid ööbimisvõimalused. Tegelikult on seal ikkagi väga korralikud loodusrajad, kus on võimalik loodusturismiga tegeleda, rääkimata sellest, et seal on ka kalapüügivõimalused ja kõik muu. Nii et ma loodan küll, et minister, kui ta läheb tagasi ministeeriumisse, räägib selle selgelt läbi. Kui selline olukord kuskil kohalikus omavalitsuses tekib, et mingil põhjusel soovitakse midagi kinni panna, siis riigi üks partner on ikkagi kohalik omavalitsus, aga kui see [läbirääkimiste] etapp jäetakse vahele, siis on keegi jätnud midagi sõna otseses mõttes tegemata. Tunduvalt hiljem on tulekahju kustutada keeruline. Mina tean selle maja saatust ja selle ellukutsumist väga hästi. Ma olen lihtsalt selle piirkonna inimene olnud ja pean ka siin saalis oma piirkonna huve kaitsma. Aga veel kord: selliseid otsuseid ei tohiks teha kuskil kabinettide [vaikuses]. Ma saan väga selgelt aru nendest inimestest, kes mulle on öelnud, et pea 70 miljoni eest ehitate maja, aga 82 000 eurot ei ole. Ma räägin, et see on kõik suhteline. Tallinn versus loodus, kus on raba, Endla raba. Tallinnas sellist kohta ei ole. Selle uhke maja, ma saan väga hästi aru, idee tekkis koroonaajal, et anda kohalikule tööstusele tööd. Siis oli selle maksumus 38 miljonit, aga tänaseks on praktiliselt 20 miljonit sinna maksumaksja raha lisaks läinud. Veel kord, palve on püüda seda probleemi ennetada ja leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. Nende kahe inimese eest ju ikkagi Jõgeva riigimajas makstakse renti, ja see on kindlasti Jõgeva linna üks kalleimaid pindasid. Aitäh!

Hea juhataja! Austatud minister! Selle teema juures on kõige kurvem teema see, et tegelikult, kui kaks töötajat nagu väidetavalt oli kevadel saanud teate, et nad kolivad sellest majast välja, siis kahjuks kohalikule omavalitsusele see info ei jõudnud. Mitte kordagi ei istutud Jõgeva Vallavalitsuses maas ega arutatud seda teemat. Ma arvan, et nii mitmedki probleemid oleks olnud lahendatavad palju varem. Mitte nii, et mõni päev enne 1. septembrit teatatakse, et maja pannakse lukku, kuna autod olid ette vurisenud ja sealt siis seda kaupa peale pandi ja laiali sõideti. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ja vallavalitsuse esindajad loevad seda siis kohalikust ajalehest, et sihuke olukord on. Me täpselt ei tea, kui suur see kulu kokkuhoid on. Kurb on see, et seda maja lihtsalt ei kasutatud sellel otstarbel, mis sinna loodud oli. Seal oli võimalik või on ka täna võimalik läbi viia koolitusi, seal ööbimisvõimalused olid. Tegelikult on seal täna ikkagi üks väga korralik loodusrajad, kus on loodusturismiga võimalik tegeleda, rääkimata sellest, et seal on ka kalapüügivõimalused ja kõik muud. Nii et ma loodan küll ministrilt, et ta tagasi minnes ministeeriumisse räägib selgelt läbi, et kui sellised olukorrad kuskil kohalikus omavalitsuses tekivad, et mingil põhjusel soovitakse midagi kinni panna, siis riigi üks partneritest on ikkagi kohalikud omavalitsused, ja kui see etapp jäetakse tegemata, siis tegelikkuses on keegi midagi jätnud sõna otseses mõttes tegemata. Tulekahju kustutada tunduvalt hiljem on see keeruline. Mina tean selle maja saatust ja selle ellukutsumist väga hästi. Ma olen lihtsalt selle piirkonna inimene olnud ja siin saalis pean kaitsma ka oma piirkonna huve. Aga veel kord, selliseid otsuseid ei tohiks teha kuskil kabinettide varjus. Ma saan väga selgelt aru nende inimestest, kes mu käest on küsinud, et aga pea 70 miljoni eest ehitate maja ja 82 000 ei ole. Ma räägin, et see on kõik suhteline, aga Tallinn versus loodus, kus ongi raba, Endla raba – Tallinnas sellist kohta ei ole. Sellist uhket maja, ma saan väga hästi aru, et see idee tekkis siis, kui oli koroonaajal, et anda kohalikule tööstusele tööd. Siis selle maksumus oli 38 miljonit, aga täna on 20 miljonit sinna praktiliselt otsa tulnud maksumaksja raha. Veel kord, palve on püüda seda probleemi ennetada ja leida sellele probleemile kõiki osapooli rahuldav lahendus, sest kaks inimest täna ju ikkagi on Jõgeval ja maksavad riigimajas renti, mis kindlasti on Jõgeva linna üks kallimaid pindasid. Aitäh!

Aitäh! Kas minister soovib osaleda läbirääkimistel? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Oleme läbinud tänase kaheksanda päevakorrapunkti.

Aitäh! Soovib minister läbirääkimistel? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Oleme läbinud tänase kaheksanda päevakorrapunkti.