Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 esimene lugemine. Palun seda eelnõu siia Riigikogu kõnetooli taas tutvustama rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu eesmärk on parandada Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimet ja ergutada majanduskeskkonda. Selleks loobutakse eelnõuga eelmise valitsuskoalitsiooni seadustatud tulumaksumäära tõstmisest 24%-le. Ja sellega jääb tulumaksumääraks kehtiv 22%. Samuti jääb praegusele 20%-le ettevõtluskontole kantud ettevõtlustulu maksumäär, ettevõtluskonto. Maksutõusu ärajätmisel jääb keskmise palga saajale keskmiselt kätte umbes 340 eurot. Koos seadustatud maksuküüru kaotamisega – ma peaksin vabandama Urmas Reinsalu ees, see on ikkagi Isamaa maksuküür, ma pean seda alati meenutama, et ei jäta teda tunnustamata – ehk jõustuva ühtse 700-eurose maksuvaba tuluga ulatub see summa 1848 euroni aastas. Ja tühistatakse ka kõigi eraisiku tulude maksustamine esimesest peale 2%-ga. Muudatuste mõju eelarvepositsioonile jääb veidi alla 236 miljoni ja 2027. aastal on see 250 miljonit. Eraldi jätkame Ukraina toetamise soodustamist sedapidi, et Ukraina abistamisega tegelevatele MTÜ-dele tehtavate annetuste tulumaksuvabastust pikendatakse kahe aasta võrra veel, see on siis 2027. aasta lõpuni. Teatavasti sõda on veninud. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Kiidan sellise lühikese haiku-eelnõu eest, vaevalt leheküljele mahub ära. Aga miks te ei ole siia veel kolmandat punkti juurde pannud? Näiteks toiduainete käibemaksu langetamine, mille vajadus on ilmselt palju suurem kui need olulised Ukraina annetuste võimaldamine ja kõik need küürud.

Aitäh! Me rumalusi siia ei kirjutanud. Toiduainete käibemaksu vähendamine oleks rumal maksupoliitiline otsus, sotsiaalselt ka valesti suunatud, kuigi retoorika on, nagu ta oleks sotsiaalpoliitika. See siin tegeleb eelkõige majanduskeskkonnaga ja maksusüsteemi konkurentsivõimega. Toiduainete käibemaksuga riigid ei konkureeri, isegi vastupidi. Nendes riikides, kus see määr on vähendatud, on keskeltläbi isegi pisut madalamad toiduainete hinnad – olen sellest korduvalt rääkinud. Üks käibemaksumäär tegelikult mängib lõpphindades väga kaudset rolli. Üldine maksukoormus küll mängib, aga jah, hinnakujundus toimub teistmoodi kui sedapidi, et riik loobub enda eelarvest.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Jaa, loomulikult kiiduväärt on selle tulumaksu tõusu ärajätmine, sest nagu te ütlesite, elavdab see majandust. Samas jäi mulle kahjuks arusaamatuks see, kuidas käibemaksu alandamine ei elavda majandust. Aga see selleks. Ma küsiksin hoopis seda, et need kaheksa MTÜ-d, kellele on tehtud maksusoodustus seoses Ukraina aitamisega, on vabastatud. Miks ainult need kaheksa? Me teame ju, et neid on märksa rohkem ja tegelikult saaks märksa paremini ja rohkem Ukrainat aidata, kui ka teistele need maksuvabastused teha.

Aitäh! Mis puutub sellesse käibemaksu kommentaari, siis ma käibemaksu puhul räägin ikkagi konkurentsivõimest, mitte majanduse elavdamisest. See elavdab ju ka mingit sektorit. Tarneahelat elavdab küll. Tarneahel, kõigis riikides kogemus näitab, omandab selle, millest riik ilma jääb. Sellepärast ükski rahvusvaheline ekspert ei soovita seda. Seda teevad ikkagi parteid, keegi pressib selle välja koalitsioonis ja siis pärast kahetsetakse, et miks me seda küll tegime. Viimased näited[, mida] tuuakse, et Rootsi ja Läti ka, aga nemad teevad seda aastaks. Läti minister küll ütleb, et no me teame, et juba raske on sellest lahti saada. Lihtsalt kellelegi meeldimiseks aastaks justkui nagu hinna pärast. Maksupoliitiliselt ja sotsiaalselt see mitte kuidagi mõistlik ei ole. Aga käibemaksu puhul on ju asi see, et see on ikkagi sisemajanduse asi ja eksporti ta ei koorma. Selles mõttes majandusele ei anna see juurde midagi, et me siin üksteisele toitu müüme ja juukseid lõikame, see ei anna majanduse konkurentsivõimele midagi. OECD või IMF-i soovitus on seda mitte teha. Ärge tehke seda! Sel aastal on tungivalt soovitanud: ärge andke järele survele toidu käibemaksu vähendada! OECD soovitab loobuda eranditest. See on rahvusvaheline soovitus olnud kogu aeg. Kahjuks riikides parteid võitlevad populaarsuse teemal. Aga Ukraina abistamise või, ütleme, maksusoodustuste ohjes hoidmine on üks väga suur teema, mispärast neid tegelikult tuleb äärmise ettevaatusega teha. See puudutab nii toidu käibemaksu kui ka konkreetseid MTÜ-sid. See on suur vastutulek, et me teeme konkreetsetele ühingutele maksusoodustusi. Ja mis seal salata, üks kuulus näide on selline, kus oleme petta saanud. Tegime soodustuse ja pärast selgus, et kriminaalasi on. Ja oleme oma kolleegist ka siin, kolleegiga hüvasti jätnud, kes sellega seotud on. Igal juhul maksusoodustused on raskesti hallatavad ja tihti kuritarvitatavad, aga mis peamine, nad ei jõua tavaliselt eesmärgini. Sellepärast, et praegune eesmärk on muidugi kitsalt Ukraina abistamine, eks ole, seal kõik aruandlus ja kõik, kes peavad seda tagama, võib-olla saame kaheksaga hakkama, aga abstraktselt öelda, et kogu mittetulundussektor, et me seda suudame kontrollida lihtsalt vabastades Ukraina abistamise – no kindlalt tekivad skeemid, siin ei ole kahtlust, või vähemalt skeemikahtlused, mida ei jaksa riik iialgi kontrollida.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Muidugi jääb küsimus, miks sa siis seda skeemitamist toetad ja tood selle eelnõu siia. Aga ma küsin teise asja kohta. Väga tore on rääkida sellest, et tegime ja nüüd tühistame, aga see pole veel kehtima hakanud. Aga RES-is on järgmisel aastal ikkagi 264 miljonit ja järgnevatel aastatel veel tõuseb see miinus. Kuidas sa oled planeerinud katta seda kulude poolt ehk saamata tulu teiste sõnadega? Ühelt poolt on kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus, mis viib riigieelarvest ära pool miljardit, nüüd sa paned järgmise rea, mis RES-i järgi – ma räägin RES-i järgi –, ma väga toetan, et see 22%-line tulumaks jääb püsima, see oleks võinud olla 20%, ei oleks sedagi vaja tõsta olnud. Aga kuidas sa näed siis selle kulu katmist, mis sa RES-i oled pannud, 264 miljonit järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal see number on veel suurem? Aitäh!

Aitäh! Kui teil nüüd küsimus tekib, siis selle vastu aitab kuulata ettekannet. Ma nimetasin ju küll, miks tuleb soodustuse saajate arvu piirata ja miks see on sellegipoolest riskantne ja saab ka. Selles mõttes need kaheksa või seitse – vist on ikkagi kaheksa, seal oli üks ära kukkunud, midagi juurde tulnud vist –, kui te ütlete kaheksa, siis ma usun, et te olete seda kontrollinud värskemalt. Ongi raske hallata neid soodustusi. Selles mõttes ma ei soovita selle poliitikaga üldse liikuda, aga Ukraina ja sõda on sellised asjad, kus erand on tehtud. Aga miks ja miks mitte? Maksumäära teema, et ise toetate, aga siis küsite, miks te seda teete. Samal põhjusel, mis teiegi, mida ma olen teile sisendanud: tulumaks on kõige koormavam maks majandusele. Ja eriti mulle meeldib meelde tuletada Res Publicale ehk siis praegusele Isamaale, et kui hea asi on maksuvaba miinimum, sellel on ka tugev sotsiaalne mõju. Miks te tegite, oli küsimus. Ma küsin ka, miks te tegite selle maksuküüru eelarve defitsiidi arvel. Järjest kallimaks läheb, järjest kallimaks läheb selle kaotamine, see on väärareng maksusüsteemis ja on hoopis mingisugusest muust süsteemist, põhimõtteliselt ikkagi propagandatööstusest võetud maksuelement, mitte maksupoliitiline.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Minul on küsimus veidi laiemalt maksupoliitiliste otsuste kohta, mida valitsuskoalitsioon on teinud koos eelarvega. Kui varasemalt oli ette nähtud, et käibemaksu tõus on ajutine, oli ette nähtud teatud aastateks, siis nüüd on see põlistatud ehk ei ole enam seda ajutist. Ja natuke tahan vaielda ka. Te olete kogu aeg öelnud, et käibemaks mõjutab väga vähe majandust, konkurentsivõimet jne. Kas siis põllumajandus-kaubanduskoda, põllumeeste esindajad, toiduainete sektori esindajad, kes räägivad, et need kõrgemad hinnad – siiski 80% me tarbime veel praktiliselt Eestis toodetud toitu – mõjutavad just nende sektorit konkurentsivõime osas … Kui nende tooted on kallimad, siis neid ostetakse vähem, tihti tuleb odavam välismaalt siia asemele ja nad ei suuda teha nii palju investeeringuid, et püsida konkurentsis. Kas nende väited on valed?

Aitäh! Ma pean veel ja veel meenutama, viitama autoriteetidele. Ma nimetan OECD-d. Maksudest kõige koormavam majandusele on ettevõtluse tulumaks. Kõige koormavam. Järgmine on tööjõumaksud, kuhu kuulub üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaksud. Teevad tööjõu kallimaks, esimesel juhul investeerimise kallimaks ja ebaatraktiivsemaks. OECD hindab käibemaksu nullmõjuga majanduskasvule. Nullmõjuga! Loomulikult tuleb eeldada seda, et ei tehta mingit absurdset mudelit, et kui maksu üldse ei maksa, siis on kõige parem, vaid eeldatakse, et riik on siiski vajalik, et riiki tuleb kuidagi rahastada. Käibemaksu, nad ütlevad, et olemasoleva maksuvajaduse juures käibemaks on neutraalne. Eesti puhul võib öelda, et see on isegi vähe öeldud, sest me oleme väga sõltuvad ju avatusest, ekspordist. Käibemaks eksporti ei koorma, küll aga ettevõtte tulumaks ja tööjõumaksud. Ja veel kord, kinnisvaramaksu pidades küll silmas, mitte maamaksu, aga ma pööraks selle ikkagi maamaksu toetuseks, seda nad peavad majandust stimuleerivaks. Eriti on see selge just nimelt maa puhul, mis on piiratud ressurss, mis ei tähenda, et mina pakuksin kinnisvaramaksu. Seda on sotsid ikkagi pakkunud. See on liiga lahutatud rahavoogudest. Ma arvan, et seda valutult kehtestada ei saa, küll aga maa puhul, piiratud ressursi puhul on elementaarne maks kehtestada. Ma usun, et sotsid on sellega tegelikult nõus. Nii. Teil oli mingi küsimus veel. Ma andsin kõik vastused ära.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Ma tulen ikkagi tagasi selle juurde, et mulle tundub, et toiduainete käibemaksu langetamisel oleks Eesti rahvale suurem tähendus kui Ukraina abistamisel hädaabi ja annetuste puhul. Miks te ikkagi puiklete, tahate Ukraina rahvast rohkem abistada kui oma väeteid ja vaeseid? Ja teine küsimus. Kuna see üks, kes tõi siia Riigikogu saali mitmed kolleegid, on juba uurimise all või vabaneb, siis võib lisada äkki üheksandana selle Slava Ukraini. Lõpuks tuntud märk pagulasabi ja kõige muu kõrvale ja anda kellelegi võimalus jätkata sama lipu all, Ukrainat abistada? Olete mõelnud?

Ma olen mõelnud küll, et mul oleks kasulik müüa ka rahvale tsirkust, nagu poliitikas kipub domineerima, aga mina ei müü. Ma pakun paremat riiki, paremat ühisasjade korraldamist, kuhu hulka maksud ikkagi kuuluvad ja kuuluvad ka arvud. Te siin vastandate Ukrainat abistavate MTÜ-de kulu ja toidu käibemaksu kulu. Need erinevad, ma ütlen, kolm suurusjärku. Üks on veerand kuni pool miljardit, toidu käibemaksu soodustus, Ukrainat toetavate MTÜ-de võimalik tulumaksusoodustus maksab ehk paar miljonit, aga võib-olla mitte ka seda. Selles mõttes, kaks suurusjärku või kolm, võib vaielda, kui suur see vahe on. Neid asju võrrelda – mina küll ei saa sellest mõtteviisist aru, et oleme ihnsad ja kadedad, siis see on nagu endale hea. Tegelikult on Ukraina julgeolek ja hakkamasaamine sõjas meile absoluutselt fundamentaalne küsimus, et Ukraina jääks ellu, et Venemaa sellisel kujul ellu ei jääks, vaid saaks lüüa – sellisel kujul ellu, ma mõtlen. Nii et ma ei saa sellest väikluse hoiakust aru, et ei tohi Ukraina abistamist soodustada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mina siin seda toidu käibemaksu teemat võib-olla ei puutuks, selle kohta te olete siin nii palju juba öelnud, Eesti rahvast solvavat. (Jürgen Ligi naerab.) Aga möönsite, et maksumuudatuste tegemine on asi, mida tuleb äärmise ettevaatusega teha. Selles osas ma siinkohal väga nõustun teiega. Aga seoses sellega ma vaatan seda nimekirja siin, kellele neid soodustusi tehakse, ja see MTÜ Eesti Pagulasabi. No ma ei tea, MTÜ eelmise aasta puhaskasum oli pool miljonit eurot ja 2023. aastal 3 900 000, peaaegu 4 miljonit. Seal töötab 35 inimest keskmise kuupalgaga 2500 eurot. Olete te kindel, et see MTÜ ikka vajab seda maksuvabastust, samas kui näiteks väiravifond, mis aitab paljusid Eesti inimesi, ikka ei mahu sinna maksusoodustusega MTÜ-de nimekirja? Olete ikkagi sisse vaadanud ka sellesse nimekirja, kellele siin maksumuudatusi teete? Te ütlesite, et tuleb äärmise ettevaatusega suhtuda. Olete siis olnud äärmiselt ettevaatlik või?

Aitäh! Ma küll väga kahtlen, et vähiravifond ei kuulu soodustatute hulka ja et üldse MTÜ-de puhul on korrektne rääkida kasumist. Kui neil on tulem, siis see pigem peegeldab nende rahavoogu kui kasumi teenimist. Palgataseme kohta ei oska öelda. Ma arvan, et see Eesti keskmine palk sisuliselt – praegu ta on 2400, te nimetasite 2500 – organisatsioonis, kus on suure raha eest vastutav juht, ei ole tingimata väga helde palga maksmine, eriti oludes, kus see ilmselt tegutseb pealinnas. Pealinna keskmisega võrreldes on ta pigem alla keskmise, aga seal on ka juhtivate ametite osakaal suurem kui suures ettevõttes.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister! Mul on küsimus. Kas te saate siit puldist kinnitada, et selle eelnõu puhul ei ole tegemist valimiseelse trikiga? Praegu on esimene lugemine ja inimestele jääb mulje, et jäetakse ära tulumaksu tõus, aga siis see eelnõu jääb kuskile sahtlisse või katkestatakse teine lugemine või nii edasi, kui pühapäeval on valimised mööda saanud. Kas teie saate kinnitada, et teie tegelete sellega sellises täies usus ja teadmises, et selle eelnõu menetlus ikkagi jõuab võiduka lõpuni?

Ma saan kinnitada ainult poolt sellest teie soovitust, et tegemist ei ole trikiga, vaid tegemist on eelnõuga. Ja kui keerata aega tagasi, siis võttes üle riigirahanduse juhtimise juulis, ma andsin ka avalikult teada, et sellised maksuelemendid mind väga häirivad. Kolm asja. Üks on see määra enda tõus, aga veel sellest tunduvalt rohkem see nullist kõigi tulude maksustamine ja paralleelne ettevõtlustulu maksustamine. Ma ütlesin seda, kuigi ma oleksin pidanud ainult takka kiitma koalitsioonilepingul, aga ma ei teinud seda. Ma olin päris ehmatanud, ma sain mõnest asjast isegi liiga hilja teada, et sekkuda. Aga noh, mis seal ikka, kompromissid on valusad ja keegi ei saa tegelikult seda kõike, mida nad tahavad. Mina nendes läbirääkimistes ei osalenud, küll aga väljendasin oma pettumust tulemuste pärast.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister! See on nüüd olukord, kus see valu on tulnud välja kanda Eesti majandusel, majandususalduse kahjustamise tõttu, nüüd selle sisuliselt 15 kuu jooksul pideva tõmblemisega, mis puudutab makse. Ja me oleme näinud seda ka reaalselt meie majanduse väljavaadete halvenemise puhul. Kui viidata 2024. aastale, siis selle tulumaksukoormaga, millega te ähvardasite majandust, me nägime dividendipaanikat. Maailmapanga andmetel näeme 2024. aastast välisinvesteeringute netopositsiooni, sissevoo positsiooni negatiivsena 3,5 miljardit. Aga minu küsimus on, mis on selle välisinvesteeringute negatiivse, nii ulatusliku, Eesti ajaloos rekordilise netopositsiooni põhjustanud. Kas selle põhjustas teie valitsuse maksupoliitiline tõmblemine?

Aitäh! Ei, mis puudutab meeleolusid, siis selles on kindlasti tubli annus teie maksupoliitilisel tõmblusel. Aga see, mida te rääkisite netopositsiooni kohta, on peaaegu kindlasti vale. Ma arvan, et te ei oska lugeda maksebilanssi. Eelmine kord, kui te seda ütlesite, sai see kontrollitud, te ei oska näha üksikute maksebilansi kontode koosmõju. Ühel on finantstehingud, teisel juhul otseinvesteeringud ja need üksteist kompenseerivad. Kokkuvõttes on välisinvesteeringute hulk meil ikkagi positiivne, tendents on selline, kuigi olukord ei ole muidugi nii hiilgav, nagu oli taasiseseisvuse esimesel kümnendil või võib-olla isegi teisel. Aga jah, see, kuidas te olete seda meeleolu kujundanud ja kuidas te olete majanduseksperdi pähe toonud siia meeleoluuurijat, kes alati teab, kes on süüdi ja kuidas kõik läheb halvemaks, vaikides maha head numbrid, sõltumatud eksperdid, aga teie sõnumeid siin toodab ka puldis, eetris iga kord, teeb küsitlusi, mis mõõdavad meeleolusid, aga ise neid meeleolusid kogu aeg tootes ja sisendades – see on kindlasti üks kirjaoskamatus nii küsitlemismetoodika suhtes kui ka teie poolt majandusteaduse suhtes. Te olete kogu aeg proovinud omistada maksudele mingit hävitavat mõju, hindamata tegelikke numbreid, tegelikku raharinglust. Ja muidugi ka sedapidi, et te leiate bilansis ühe konto ja teete sellest suured järeldused, vaatamata vastamisele jätkate samade väidetega.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Väike õiendus nüüd, et jälle üritatakse kõik maksutõusud igaks juhuks sotsiaaldemokraatidele pähe määrida ja võib-olla isegi mõned uued maksud. Jah, sotsiaaldemokraadid on oma varasemates valimisplatvormides rääkinud teoreetilisest võimalusest kaaluda varamakse ja ka kinnisvaramaksu, aga kindlasti ei tähenda see üle põllu laialikülvamist. Me räägime jõukamatest inimestest. Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras, kus on vaja teha ka riigikaitses suured kulutused ja investeeringud, võiks kaaluda jõukamate inimeste suuremat maksukoormust. Ja varamaksude puhul me oleme rääkinud sellest, et kindlasti inimese esimene kodu ei peaks olema maksustatud. Täpsustan lihtsalt neid. Täpset mudelit ei ole keegi välja käinud, me oleme rääkinud sellest teoreetiliselt ja ma usun, et ka edaspidi selle üle vaieldakse. Olen nõus, varamaksud, ka näiteks kinnisvaramaks mõjutab majanduse konkurentsivõimet kõige vähem maksudest.

Jah, see oli nüüd küsimärgi asemel hüüumärk ilmselt, aga ma ei olegi kõikides maksudes …, et lihtsalt fakti huvides. Te ju ei eita seda. Eelmine kord Lauri Läänemets, teie esimees, tuli tunnistama, et ma ei ole eksinud siin puldis. Ta väga kurjalt mulle siin kallale hüppas, verbaalselt muidugi, aga ka kehakeelega, mispärast meie sõnavahetus tekkis. Teie ikkagi olete selle autor, et tulumaksu tõstetaks ja ettevõtteid paralleelmaksuga koormataks, see 2%-line eritulumaks, ettevõtluse paralleelne maks. Kokkuvõttes on tulumaksukoormuse või tulude maksustamise tõstmine sotside nõue, mis on tegelikult ju igati partei nimega kooskõlas. Ma loodan, et te ei käsitle seda rünnakuna. See ongi teie poliitiline valik ja kõik teavad seda. Nii et jah, ma ei ole teile tõesti ülekohut teinud. Ma ei teinud seda eelmine kord, minule tehti ülekohut selle reaktsiooniga, ja ei teinud ka praegu ma.

Urmas Reinsalu, palun!

Alati kui ma küsin mingi konkreetse indikaatori kohta, siis teid tabab niisugune ärevus ja te lähete seal niimoodi emotsionaalseks. Mu küsimus on väga lihtne. Maailmapanga andmed: 2024. aastal oli Läänemere ja Euroopa Liidu äärsetest riikidest Eestil oli ainukesena negatiivne või miinusmärgiga see. See puudutas välisinvesteeringute netosissevoo positsiooni, 3,5 miljardit. Ja nüüd teie ütlesite, et ma ei oska seda maksebilanssi lugeda. Öelge mulle siis praegu – maailmapanga andmetele tuginedes, te olete ju ka rahandusministrina kursis nende asjadega –, miks Eestil on see kirje ainsana ja nii suure summaga, meie ajaloos rekordiliselt 2024. aastast, miinusmärgiga võrreldes teiste, Läänemere-äärsete Euroopa Liidu riikidega. Millest see –3,5 miljardit, mis on selle nii suure kõikumise põhjus võrreldes 2023. ja 2022. aastaga, varasema ajaga?

Ma siin mõni hetk tagasi poolteist tundi pidin teie selliseid verbaalseid väiteid taluma, teades, et ma ei usu neisse. Aga eks me vaatame selle konto üle siis, kui te nii Riigikogus seda kogu aeg tõstate. Minu vastus on, et välisinvesteeringute hulk suurenes ja tõenäolisem selle konto kohta on, et seal teisel pool on finantskonto muutus, mis tühistab selle teie väidetud miinuse. Aga loomulikult ma võin … (Naerab.) Ma ei saa teiste riikide eest vastutada. Majanduse struktuuri tehingud ongi erinevad, Eesti puhul üksiktehing võib nii palju seda üldist bilanssi muuta, et torkabki silma. Tõstetakse mingisugune kontor ümber, kajastatakse tema kapitali kusagil uues riigis ja kohe on suur paanika. Urmas Reinsalu hakkab küsima, et miks, miks, miks seal kontol. Aga nii juhtub. Üks selline näide on Volkswageniga, mis lõi meie statistika sassi. Tegelikult oli paberlik tehing. Panga liitumisel on seda olnud, ka nüüd, kus keegi kapitali hakkab kajastama. See on suuresti raamatupidamislik, sisuline on meil ikkagi välisinvesteeringute kasv, kuigi neid ostetakse ka väga palju kokku. Nii et sellist negatiivsust ei ole mõtet otsida. Me võime seda rahulikult vaadata, aga ma ütlen, et see on tegelikult koomiline, et me peame seda arutama. Teie räägite massilisest väljavoolust 2024. aastal, aga kuidas nii suudetakse reageerida, kui see meie hukatuslik poliitika algas poolteist aastat tagasi? No te võite öelda, et varem juba algas. Aga kindlasti välisinvesteeringute numbrid ei muutu niimoodi järsult. Te ikkagi kontrollige neid andmeid üle. Tegelikult algas ikkagi maksupoliitiline probleem või surve meil sellega, et üks Jüri Ratas sai peaministriks, tegi ümber eelarvereeglid, eelarvepoliitika. Miinus hakkas kuhjuma headel aegadel. Siis tulid kriisid otsa. Loomulik kriisireaktsioon oli rohkem kulutada. Kas alati mõistlikult, siin on meil eriarvamus. Aga üldjoontes tuleb kriisi ajal kulusid kasvatada. Ja viimase põntsu andis loomulikult USA muutused välispoliitikas. Ma arvan, et te olete ka kuulnud sellest, kuidas Biden oli väga halb, kõige halvem president üldse. Nii et kindlasti need muutused on positiivsed, aga Eestile ja Euroopale tähendavad need – teie erakonna vaates – järsult kasvanud kaitsekulusid ja miinust. Nii ta on.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Lihtsalt kommentaariks, et sotsiaaldemokraatidele samamoodi ei meeldi maksud nagu kõigile teistele siin. Mida väiksemad, seda paremad. Aga erinevalt paljudest siin saalis olijatest ei ole me populistid. (Saalis naerdakse.) Meie huvi on tõesti selles, et ka vaesemate või väiksema sissetulekuga perede lastel oleks võimalus, juurdepääs haridusele, tervishoiule ja kõigele muule. Selleks tuleb neid makse koguda. Aga ma küsin meie peaaegu vist ühisest valimispiirkonnast ühe küsimuse. Tänavalt inimene küsis järgmist, et härra rahandusminister äkki oskab vastata või õigemini, mis ta arvab sellest. Kas praeguses majanduslikus ja julgeolekupoliitilises olukorras kiirkaatrite päris massiline ost ettevõtete poolt peaks olema maksuvaba, millega sõja korral saaks siit ära põgeneda ja jätta riigikaitse nende vaesemate kanda? Kas see peaks olema maksuvaba ja heal juhul saab siis veel ka käibemaksu tagasi?

Aitäh! Väga palju teksti oli ja seda, mis tegelikult nõuab reageerimist. Veel kord, ma ei ole nõus teiega, et sotsiaaldemokraadid ei taha kõrgeid makse. Nad on seda ikkagi postuleerinud korduvalt. Mis siis, et on vastik, aga te väidate, et te suudate ühiskonnana rohkem tagasi anda, kui te korjate. See on igati legitiimne ja siin ei ole midagi halvustada. Aga ma lihtsalt teie puhul, kui vastata, siis te kogu aeg eksite selliste soodustuste jagamisega iseenda sõnade vastu, sest te tahate jagada soodustust sõltuvalt tulu või tarbimise suuruselt. Kõige esimese asjana loobuge maksueranditest, ärge kaitske neid. Te tulete siia – ma ei tea, kas täna isegi – toidu käibemaksu [vähendamise ettepanekuga]. Seal on kordades erinev jõukama kulu. Te väidate, et te aitate vaeseid. Vaeseid aidatakse tõepoolest, nii nagu te ütlesite, nende järeleaitamisel mitte sellega, et pannakse neile lusikaga, maksuvaba toitu antakse, vaid sellega, et neile luuakse neidsamu hüvesid sellest kogutud rahast. See asi on, tõepoolest, haridus, lastehoid, meditsiin. Me peaksime keskenduma siiski sellele, mida ühise raha eest paremaks teha, aga mitte sedapidi, et kõiki makse nimetame halvaks, aga kokkuvõttes jagame neid ümber sõltuvalt tulu suurusest.

Anti Allas, teine küsimus, palun!

Aitäh! Väike lisaküsimus: kas enamikus Euroopa riikides on võimul sotsiaaldemokraadid, kus toiduainete käibemaksu on alandatud, samamoodi valdavates riikides on astmeline tulumaks? Aitäh!

Aitäh! Kõigis riikides on olnud võimul populiste, kes sisendavad rahvale asju, mis tegelikult on keerulised hoomata. Näiteks see, kuidas jaotub maksuerand. Ka teie selle pärast maksuerandeid kaitsete, et te ei ütle inimestele, et kuulge, aga näed, jõukam naaber saab tegelikult kaks korda rohkem. Seda te kunagi ei ütle. Astmelise tulumaksuga on tegelikult sama lugu, et on aja jooksul sisendatud inimestele, et kõige tähtsam on võtta kelleltki teiselt maksu. Võtame neilt, kes on jõukam, sest ta peab rohkem maksma, jättes ütlemata, kui palju ta juba maksab rohkem ja kuidas see tegelikult konkurentsivõimele hea ei ole. Euroopa konkurentsivõime on iga nädal minu töökavas üht- või teistpidi. Igal rahandusministrite kohtumisel on Euroopa konkurentsivõime, aga keegi ei julge öelda, et selline ümberjagav maksusüsteem on probleem. Kõigil, enamikul see on. Aga noh, kui te siin reklaamis ütlete, et kas sotsiaaldemokraatlik Kopenhaagen või Minsk, siis käibemaksusüsteem on sellenimelises Kopenhaagenis või pealinnaga riigis eranditevaba, 25% toidule ja kõigele. Rahvas on õiglaselt koheldud ja majandus on vähem haavatud. Väga jõukas riik, majanduslikult väga edukas riik ja ei mängi ega tee tsirkust mingite restoranisoodustuste ja selliste soodustustega, mille jõukama osa saab enamus endale.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Sõerdi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 734 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 1. oktoobri istungil. Nii nagu tänagi, ka komisjonis tegi minister meile eelnõust ülevaate. Koos ministriga osalesid rahanduskomisjoni istungil ka mitmed Rahandusministeeriumi maksupoliitika ja eelarvepoliitika osakonna ametnikud. Meil oli ka arutelu komisjonis, ma annan sellest siinkohal ülevaate. Nagu ma ütlesin, minister tutvustas eelnõu. Oli ka küsimusi ja seisukohavõtte. Kolleeg Diana Ingerainen avaldas arvamust, et on väga raske toetada seda hoiakut, et tulumaksu tõus tuleks ära jätta ja sellega tekitada kaasnevat defitsiiti. Ta küsis, et kui ikkagi tulumaks tõuseks 2%, siis kui palju väheneks selle tulemusena riigieelarve üldine defitsiit. Ja kas ikka on kindel, et kavandatav samm elavdab majandust? Minister vastas sellele küsimusele ja ütles, et üldine defitsiit väheneks umbes 0,7% SKP-st, aga tulumaksu vähendamine või senisele tasemele jätmine on kindlasti majandust ergutav. Ja selle mõju sõltub sellest, kus toimub kasumi jaotamine. On reaalne oht, et kasum viiakse Eestist välja. Samuti on oluline maksupoliitika emotsionaalne mõju. Järjestikused maksutõusud võivad tekitada rahulolematust ühiskonnas ja viia poliitilise debati taandumiseni vaid maksuteemadele. See omakorda kahjustab tarbijate kindlustunnet ja üldist majanduskeskkonda. See oli ministri vastus. Kolleeg Riina Sikkut küsis, et olukorras, kus dividende võeti juba enne tulumaksumäära tõusu välja ja see parandas jooksva aasta eelarvepositsiooni, on võib-olla eksitav eeldada, et 2%-lise maksutõusu ärajätmine tooks kaasa ootamatu positiivse efekti näiteks suurema dividendide ja seeläbi maksude laekumise näol. Tegelikult on raske mõista, et suurem osa otsustest tehti juba varem ja nüüdne meede ei pruugi enam märgatavat mõju avaldada. Praegust hinnatõusu arvestades ei võta see ka hinnatõusudelt hoogu maha. Veel rääkis kolleeg Riina Sikkut, et viimaste päevade kohtumisel Euroopas jäi silma, et Rootsi on ainukene riik, kus on suudetud erakondade üleselt kokku leppida vastutustundliku eelarve põhimõtetes ja tulemuseks on neil püsivad eelarve ülejäägid ning tugev rahaline positsioon. Minister vastas, et samas võib välja tuua, et Rootsi on praegu hädas 3%-lise kaitsekulude eesmärgi täitmisega. Ja kui maksupoliitiliselt käibemaksu puhul riigid üldiselt ei konkureeri, siis tulumaksu puhul toimub konkurents kindlasti, eriti ettevõtluse tulumaksu puhul. Kolmas sõnavõtja olin ma ise. Ma ütlesin seda, et riikide vahel toimub maksukonkurents, eelkõige ettevõtte tulumaksu puhul, ja selle kohta on ka meie lähiriikide näiteid. Me teame seda, et Rootsi ja Soome alles mitte väga hiljuti langetasid ettevõtte tulumaksu määra 24%-lt praegusele 20%-le. Rootsis on see praegu 20,06%. Aga nii Soome kui ka Rootsi kavandavad edasist ettevõtte tulumaksu langetamist 18%-le. Samas, me teame näiteks, et Soome riigi rahandus on veel keerulisemas seisus, kui meie olemegi. Võrdluseks: ka Lätis on ettevõtte tulumaksu määr madalam, see on 20%. Leedu tõstis hiljuti ettevõtte tulumaksu määra 1% võrra, aga ta tõstis 15%-lt 16%-le. Nii et ettevõtte tulumaks on igal juhul maksukonkurentsi küsimus. Ma ütlesin veel seda, et juba praeguse maksumäära juures on dividendide tulumaks 22% jagatud 78-le ehk 28% on küllaltki kõrge. Meil tuleb pingutada, et konkurentsis püsida, ja riigid saavad oma majandustegevust korraldada ka selliselt, et dividende mitte Eesti kaudu jagada. See oli minu seisukoht. Ja minister põhilises osas nõustus selle seisukohaga. Sellega meie aruteluga piirdus. Komisjon tegi otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. oktoobril, see otsus oli meil konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle otsuse üle oli meil ka hääletus, poolt oli 7 komisjoni liiget, 1 oli vastu, erapooletuid ei olnud. Ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh! Aivar, ma küsin sinult sama. Mis see sinu tunnetus ja teadmine on ja lubadus ka Eesti inimestele, kas sa saad selle anda, et selle eelnõuga on plaan ka peale valimisi edasi liikuda, mitte see ei ole praegu selline enne valimisi kergenduse lubamine inimestele, et maksutõus jääb ära, aga peale valimisi selgub, et eelnõu jäi kusagile toppama ja seaduseks ei saanudki? Kas sa saad kinnitada, et koalitsioonis valitseb üksmeel ja kindel plaan selle eelnõuga lõpuni minna?

See ei ole küll see teema, mida me komisjonis arutasime. Komisjonis ei jäänud ka sellist muljet, et nüüd see eelnõu jääkski kuskile toppama. Kindlasti minu soovitus ja ma arvan, et ka koalitsiooni hoiak on ikkagi selline, et eelnõu esimene lugemine täna lõpetada, siis tulevad muudatusettepanekud, teine lugemine ja kolmandal lugemisel vastu võtta, sest eelnõu on äärmiselt vajalik, väga oluline meie majanduse konkurentsivõimet silmas pidades ja inimeste hakkamasaamist ja majanduse arengut tervikuna silmas pidades. Nii et see eelnõu väärib kindlasti toetamist ja Riigikogus seadusena vastuvõtmist.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

See seaduseelnõu on deklaratsioon valitsuse kehva rahanduspoliitika käpardlikkusest. Näete, kannab pealkirja julgeolekumaksu tühistamise seadus. Inimestele on valetatud. Meile öeldi eelmise aasta suvel härra Michali, härra Ligi isikus, et otsekui see julgeolekumaks on vajalik vältimatult ja alternatiivitult selleks, et panustada täiendavalt meie julgeolekusse. Isamaa hoiatas ja andis sõnumi juba aasta tagasi, et nendele maksutõusudele on alternatiiv. Selleni jõudmine on läinud meie majandusele väga palju maksma, mis puudutab majandususaldust. Loomulikult, Isamaa sõnum on praegu üks ja selge, uued maksutõusud on majanduse väljavaateid halvendavad, neist tuleb loobuda, mis puudutab selle eelnõu sisu. Kuid me mäletame 2024. aasta suve, millega lagedale tuldi, öeldi, et kehtestatakse kolmeks aastaks tähtajaline maks, kuna ei ole mandaati, ja siis peaks pärast valimisi saama uus rahvaesindus otsustada, kas säherdust maksu on vaja või mitte. 2025. aasta kevadel siit saalist põgenenud rahandusminister – muide, kuhu ta läks? – ütles, et seoses julgeolekuolukorraga on alternatiivitu kehtestada tähtajaline julgeolekumaks tähtajatult, püsivalt. Ja nüüd oleme jõudnud sellesse olukorda, kus selgub, et see, mida Isamaa on kõnelenud, selles perimeetris uuest maksutõusust on võimalik loobuda, nüüd valitsus oma poliitilises agoonias on valmis seda tunnistama. Kuid selle hind on majandususalduse väga tõsine tagasilöök. Ei usuta! Ei usuta valitsuse sõnu! Kui nii radikaalselt on nädalate ja kuude perspektiivis muudetud baasmaksusüsteemi selgroogu, juriidilise ja füüsilise isiku tulumaksu, edasi ja tagasi, siis loomulikult on selge, et inimesed, kui me vaatame perede kindlustunde puudumist, ammugi veel välisinvestoreid, on nii hapras olukorras, et on võimetud langetama strateegilisi otsuseid. Härra rahandusminister ei olnud võimeline vastama minu küsimusele. Ta rääkis mulle, kas ma ei oska lugeda õieti maksebilanssi või midagi muud, konkreetsele küsimusele, millest tuleneb tehiolu, et 2024. aastal Eesti maksebilansi puhul maailmapanga andmetel oli välisinvesteeringute sissevoo netopositsioon 3,5 miljardiga ajalooliselt rekordilises numbris miinuses. Ajal, kui ta oli Leedus 3 miljardiga plussis, ajal, kui ta oli kõigis ülejäänud Läänemere-äärsetes riikides plussis. Ma lasin ka kogu maakera riikide välisinvesteeringute sissevoo netopositsiooni analüüsi teha. Me oleme kuskil Iraagi tasemel, mis puudutab välisinvesteeringute lahkumist, ja mitte per capita, vaid absoluutarvudes oleme maakera riikide peal kuskil nii-öelda negatiivses positsioonis esikahekümnes. Väga tõsine meie konkurentsivõimet nõrgendav agenda, millega on hakkama saadud. Teine küsimus puudutab seda, millest härra Ligi siin kõneles, midagi rahandusest ja sellest nii-öelda keerukast olukorrast. Vabandust! See on väga tõsine probleem, Reformierakond on võtnud ette järgmise aasta eelarvega eelarvestrateegiat vaadates meie rahanduse väljavaadete juhitamatuks muutmise ja lagastamise poliitika. Nalja teeme või! 4,5% defitsiiti 2026! 4,5% defitsiiti 2027! Jah, lubatakse null koma osakaaludega parandada positsioone 2028 ja 2029, kuid me teame, et see on bluff, tarvitseb neid ridasid vaadata. See jääb vähemasti 4,5 taseme peale ka 2028.–2029. aasta vaates. Olukorras, kus riikide tasemel ka julgeolekule minevate täiendavate kulutuste tegemiseks Euroopa Komisjoni antud eelarvevabastus 1,5% täiendavat kehtib vaid 2028. aasta lõpuni. Ja sellel ajal näeb mida Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos rahanduse väljavaate jätkusuutlikkuse kohta? Miinuseelarve, eelarvedefitsiidis eelarve kuni 2070. aastani. Näete, kui pikk on rada, härra Ligi meil suusatab. Eesti eesmärgiks on seatud eelarvedefitsiit 2070. aastani. Ja selles olukorras nähakse ette valitsuse eelarvestrateegias – vabandust –, et praegune –4,5% riigi eelarvestrateegia muudetakse –1-ks mõneaastase välbaga. Ma küsisin härra Ligilt, milliste meetmetega seda saavutatakse. Härra Ligi vastas – ma ei taha talle sõnu suhu panna, aga vaba tsitaat oli selline –, et ega tema ka igavene ei ole ja selline rahanduspoliitika ei jätku ka igavesti. Loodame, et ei ole. Loodame, et see ei jätku, selline rahanduspoliitika. Aga mis puudutab nüüd seda … Ja siis härra Ligi tsiteeris mulle, pange tähele, et ei tohi öelda Kaja Kallase lauset. Ma küsisin, millist lauset. Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Teisisõnu, sellise eelarvedefitsiidiga, 4,5% järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks, kus me kaotame tegeliku kontrolli oma kulude üle strateegilises vaates, kodeerib valitsus siia sisse uusi maksutõuse. Nüüd, enne valimisi antakse signaal maksude langetamisest, aga rahanduspositsiooni triivima laskmine tähendab tegelikkuses uute maksutõusude sisseehitamist ja seda me ei saa lasta lubada. Eesti majanduse väljavaadete puhul me näeme, et meie tootlikkus kukub, ka inflatsioonilise tõsise probleemi tõttu, millele valitsus on jätnud paraku relevantselt reageerimata, vastupidi, on soodustanud inflatsiooni oma regulatiivsete meetmetega. Me näeme ka olukorda, kus nelja aasta perspektiivis, aasta tagasi, meie kogu majanduse reaalmaht on olnud sisuliselt samas positsioonis. Ainus, mis meil on, kui me räägime, et hinnad tõusevad, palgad tõusevad, see on inflatsiooniline efekt olnud. Aga mida see tegelikult tähendab? Me kaotame rahvusvahelises konkurentsipositsioonis. Nii et rahanduse väljavaadete puhul me peame siin põhimõtteliselt korrigeerima valitsuse käsitlust ja tegema seda nii arukalt, et me ei halvenda ka tuleviku, lähemate aastate Eesti majandususalduse näitajaid, vaid vastupidi, anname positiivse signaali, mis puudutab sisenõudluse taastamist, ja anname ka signaali investoritele selle kohta, et riigil on võimalik ka jätkusuutlikult rahanduslikult opereerida nõnda keskmises vaates, et ei ole vaja eksperimente, mille katselaboriks Eesti on olnud juba jupp aega, uute maksude kaosega. See on sõnum täna valitsusele ja valitsuse rahanduspoliitilistele ettepanekutele ja väljavaadetele. Härra Ligi naases siia saali. Ma tean, et seda oleks teil olnud liiga valus kuulata, aga me peame ükskord tegelikkusele näkku vaatama. Võtame ennast kokku siin saalis! Sellele valitsusele on alternatiiv. Aitäh!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea debatt oli siin rahandusministri ja sotside esindaja kolleeg Allase vahel. Saime teada, mõlemad kinnitasid vastastikku seda, et tõepoolest, sotsid on need, kes tahavad kõrgemaid makse. Muu hulgas ka varamakse on sotsid nõudnud. Ja nagu me teame, siis sotsid aitasid automaksu Eestis kehtestada, ilma nendeta ei oleks see läbi läinud. Minu arust oli see väärtuslik, et see siin nende dialoogis ilusasti üle sai käidud. Sotsid armastavad rääkida, et suured maksud on vajalikud väetite aitamiseks. Aga tegelikkus on vastupidine. Võtame sellesama automaksu. See lööb kõige valusamalt maapiirkondades elavaid inimesi, suuri peresid ehk just neid, keda ühiskond võiks toetada. Täna me kuulsime mõtetest, et ka kinnisvaramaks võiks võib-olla olla. Ma tuletan meelde, et kuigi sotsid räägivad, et küll see oleks hea, saaks jälle rikastelt inimestelt raha võtta, siis tegelikult satuksid löögi alla ka inimeste kodud. Ja kui täna kehvema sissetulekuga inimesed vähemasti oma kodus saavad elada niimoodi, et keegi neilt selle eest raha maksuna ei koori, siis kuulsime, et sotsid tahavad ka seda muuta. Ka astmelise tulumaksu idee käidi ikkagi korraks jälle lauale. Seda on muidugi sotsid pikalt rääkinud, selles mõttes müts maha, et nad vähemalt ei varja, et nad seda tahavad. Aga ma arvan, et nende ettekujutus on jälle selline, et kusagil on mingisugused rikkad inimesed, keda saab hirmsasti maksustada ja väeteid sellega aidata. Ma loodan, et seda astmelist tulumaksu kunagi ei tule, sest ilmselt, kui ta tuleb, siis on niimoodi, et inimesel palk on seal keskmine või natuke alla, kui juba öeldakse, et aga maksumäär tõusis, et maksa rohkem. Ja see kommentaar, Anti, mis sul oli selle kohta, et kusagil justkui keegi ostab kaatreid ja oi, mida kõike halba nende kaatritega teha võib – mõnes mõttes sotsilik seisukohavõtt, aga ma ütleksin, et see oli piinlik. Mina ikkagi pooldan seda, et õpi, tee tööd, näe vaeva, saad raha, osta, mis sulle meeldib, ja kasuta seda. Nii et minu arust me selles suunas ei peaks liialt mõtlema, et hakkama piirama seda, mida inimesed oma teenitud rahaga teha võivad. Aitäh!

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Eelmisel nädalal saime lugeda järjekordse küsitlusuuringu tulemusi, mis nentis, et usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on järjekordselt langenud. Ka Riigikogu ja valitsuse vastu on usaldus erakordselt madal. Vähem kui kolmandik inimesi usaldab või pigem usaldab meid otsuseid tegema, on see siis makse tõstma või langetama. Selline legitimatsioonikriis on tegelikult ajalooliselt sügav. Kuidas seda usaldust siis tõsta? On olnud siin majas arutelusid, täna tutvustasin koolinoortele Riigikogu tööd. Ja mis ma vastan? Vastan, et seda usaldust saame tõsta ainult meie ise. Meie peame olema väärikad, tõepoolest seisma Eesti heaolu eest, mitte tegema isiklikke rünnakuid, pidama silmas lühiajalist perspektiivi. Aga ka see eelnõu, mida me praegu arutame ja mille pealkiri on ausalt öeldes enam-vähem sama pikk kui eelnõu sisu, on järjekordne samm selle suunas, et usaldust vähendada. Tõepoolest, peaminister Kristen Michal lubas julgeolekumaksu tähtajalisust, lubas maksurahu, kutsus ühiskonda seda austama ja põhjendas neid muudatusi kaitsekulude vajalikkusega. Aga kõik need otsused on tõesti vähem kui aastaga tühistatud, muudetud, vastupidiseks pööratud. See täna arutatav eelnõu on taas näide sellest, kuidas ei vaadata kaugemale kui järgmised valimised, ja vastutustunnet riigi rahanduse ees ei ole. Ka rahandusminister kirus tulumaksuküüru kehtestamist. Ja siin ongi tehtud topeltviga. Eksperdid tulumaksuküüru kehtestades soovitasid teha seda eelarveneutraalselt. Jah, tõepoolest, madalapalgalistele leevendust pakkudes tõsta maksumäära nii, et muudatuse mõju eelarvele oleks null. Nüüd, maksuküüru kaotamisel oli ekspertide soovitus sama. Tõepoolest võib astmeliselt väheneva maksuvabastuse asemel minna tagasi varem kehtinud ühtlase tulumaksu määrani, aga seda muudatust tuleks teha eelarveneutraalselt. Ei, maksuküüru kaotamine läheb kalliks maksma, aga praegu arutatav eelnõu läheb siit nüüd sammu kaugemale ja teeb midagi, mida Eestis ei ole kunagi tehtud.: laenurahaga langetatakse maksumäära. Ja sellest võidavad keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesed. See on erakordselt ühinägelik, see on ühiskonnale kallis muudatus, see on eelarve ja laenukoormuse kasvu mõttes erakordselt vastutustundetu. Ausalt öeldes on populiste siin saalis kõvasti, aga seni ei ole keegi veel tulnud selle peale, et teha uks lahti ja hakata laenurahaga makse langetama. Ma loodan, et sellest ei saa uut halba kommet, sellepärast et tõepoolest, inimestele maksud, maksutõusud ei meeldi, maksuerandid meeldivad, aga selles suunas paar aastat astuda ja riigireiting hakkab meil langema ning see on nii meie ettevõtete kui ka inimeste jaoks erakordselt kallis löök. Tõesti, valitsuserakondade mure on selle pärast, nagu rahandusminister on väljendanud, et nad oma reitingu langusega maksid maksutõusude eest. Ausalt öeldes, kui poliitik ei suuda maksutõusu vajadust ära seletada kaitsekulude kasvuga praeguses julgeolekuolukorras, siis ma tahaks näha, kes on need poliitikud, kes suudavad ära seletada maksutõusu vajalikkust, et tulevikus katta intressikulusid, mis meil kasvavad väga kiiresti ja mille katmiseks tulevikus meil tegelikult katet ei ole. Võtame laenu selleks, et maksta intressikulusid. See on vastutustundetu, see on lühinägelik. Tegelikult Eestis me ei peaks eelarvepoliitiliselt olema sellisesse seisu jõudnud. Me tegelikult teame ja oskame paremini. Me ei ole sundolukorras, et neid käike teha. Väga kahetsusväärne, et selline eelnõu ja tegelikult ka eelarve, mis seda peegeldab, on juba esimese lugemise läbinud ja küll ta vastu võetakse. Mina ei saa olla muud kui äärmiselt kriitiline vastutustundetu poliitika suhtes, mida valitsuskoalitsioon ajab. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Nii. Rohkem kõnesoove ei ole, aga Anti Allas, ma korra küsin … (Saalist öeldakse midagi.) Vastusõnavõtt Rain Eplerile? Ma teen niimoodi, Anti Allas. Härra minister soovis ka veel läbirääkimistel osaleda. On nii? Härra minister, palun, Riigikogu kõnetoolist ja siis ma võtan, Anti Allas, teie vastusõnavõtu. Palun, Jürgen Ligi!

Austatud Riigikogu! Kahju, et Urmas Reinsalu ära läks. Ma põhimõtteliselt tema kõne peale andsin märku, et ma tahaksin vastata. Talle on mul lühike soovitus, et lugegu läbi, mida arvasid debatieksperdid tema eilsest Tallinna debatist. Kas ta paistis asjatundlik, siiras? Kas ta püsis teemas? Vastus on kogu aeg: ei. Ja see juhtus praegu ka, eks ole. Meil on konkreetne eelnõu, konkreetsed maksumuudatused, mida ma ka maksupoliitiliste argumentidega illustreerin, kui küsimused tulevad, aga tema rääkis ikka oma juttu. Ja me ei saanudki teada, mida ta arvab tulumaksu vähendamisest, ettevõtluse maksustamise normaliseerimisest. Ta kasutas oma aja ära tegelikult ju valitsuse kirumisele, täpselt nagu Tallinna debatiski. See ei ole hea taktika, see on murendav. Sa võid praegu olla populaarne ja minu poolest peaministrikski saada, aga niimoodi kukub Res Publica samasuguse kolinaga kokku, nagu ta kukkus Partsi ajal reitingutes 30%‑lt 1%‑le. Mina seda ei taha, sest see on poliitmaastikule liiga suur vapustus ja populistid, teistmoodi populistid, võtavad selle jälle üle. Oleme normaalsed ja argumenteeritud siin puldis ja püsime rohkem eelnõu teemas.

Suur tänu! Nii! Anti Allas palun, vastusõnavõtt.

Aitäh, austatud eesistuja! Lihtsalt vastuseks heale kolleegile Rain Eplerile seda, et ega, Rain, sa ei tõsta ennast sellest, et sa paned oma kohalikule konkurendile kohalikel valimistel Võrus sõnu suhu, mida ta pole kordagi öelnud. Valijad annavad sellele juba seitsme päeva pärast hinnangu ja küll sa näed siis, et see ei vii kuhugi, kui sa lihtsalt tuled pulti ja valetad ja käitud tegelikult inetult. Rahvas annab selle hinnangu ja üks ühine inimene meie valimispiirkonnas ütles, et see on väga äpulik käitumine. Aitäh!

Suur tänu! Sellega ma sulgen läbirääkimised. Enne, kui me edasi läheme, Peeter Ernits, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Hea juhataja! Selline mõnus üksteise nokkimine nii-öelda. Ma saan aru, enne valimisi, aga siin on olnud mitmeid asju, mida meie päevakord või töö- ja kodukord ei luba. Sama, et lugupeetud volinikule küsimusi esitada, kuigi tuleb siia, ei saa tõlkida, kogu kupatus. Nüüd sama asi, et kui üks tark mees tuleb pulti, siis teine on läinud. Enne Urmas Reinsalu küsis, kus on rahaminister, alati ta kaob minema. Ja nüüd, kui rahaminister läks oma targa jutuga, on teine tark mees kadunud. Ma saan aru, et see on lootusetu, et juhtida, aga et ei oleks sellist möödarääkimist. Kodu- ja töökorra seadus võiks ju mitte pika aja tagant, vaid lühema aja tagant ja väikeste tööampsudega seda parandada. Mis te arvate?

Suur tänu, hea kolleeg! Kas te tahate nüüd pikka vastast või lühikest vastast? (Peeter Ernits vastab saalist.) Kodu- ja töökorra seaduse muutmine on väga keeruline protsess ja te teate väga hästi, et seda muudetakse konsensuslikult. Selles lepivad fraktsioonid omavahel kokku ja kui on toetus kõigil olemas nendele muudatustele, siis on võimalik neid ellu viia. See ei ole kindlasti lihtne tegevus. Teine ja oluline aspekt on see, et kindlasti istungi juhataja ei saa kohustada kedagi saalis viibima. Ka sellist kohustust või karmi reeglit ei saa istungi juhataja kuidagi kehtestada. See olukord, mida te siin kirjeldasite, oli natukene nagu multifilmis "Päkapikk ja maja", mida me tõenäoliselt veel kõik hästi mäletame, kus siis kui üks oli kohal, siis teist ei olnud. Aga ütleme, et ka sellise olukorra suhtes meie kodu- ja töökorra seadus ei võta mitte mingisugust seisukohta. Nii et ka seda ei ole võimalik minul kuidagi siin istungi juhatajana lahendada. Me peame lootma, et sellel hetkel, kui Riigikogu liige või minister soovib sõna või peab sõna võtma, siis on ta siin saalis kohal ja ütleb oma väga selge seisukoha ära. Lõppkokkuvõttes ju debatt toimus, vaatamata sellele, et võib-olla mingitel hetkedel kedagi just parajasti saalis ei viibinud. Aitäh! Aga, head kolleegid, läbirääkimised on suletud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 734 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15.