2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine

Nüüd, head kolleegid, saame jätkata eilsel istungil pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimest lugemist. Me oleme jõudnud juhtivkomisjoni ettekandeni, milleks palun Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tere päevast! Suur heameel on teid jälle näha, iga päev kohtume. Tõepoolest, Vabariigi Valitsus on esitanud 2026. aasta riigieelarve Riigikogule ja see on antud rahanduskomisjoni esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks. Riigieelarvet ise tutvustas põhjalikult eile minister. Tuletan vaid meelde, et selle riigieelarve tulud on 18,6 miljardit, kulud 19,5 miljardit. Tulude ja kulude vahe 898 miljonit ehk peaaegu miljard, investeeringud 1,3 miljardit ja riigikassa finantseerimistehingud 1,6 miljardit ja 1,7 miljardit on valitsussektori tervikuna finantseerimise vajadus. Ja kui öelda kaks sõna selle eelarve kohta omalt poolt ka – ma näen, et Urmas Reinsalu noogutab rahulolevalt –, siis need kaks sõna on tulumaksu langetus ja kaitsekulude kasv. Nii et selline eelarve, ma ütleks, nagu Isamaa on alati soovitanud, juba viimane aasta või kaks, et langetage tulusid ja tõstke kulusid. Täpselt niimoodi see eelarve on kokku pandud ka. (Hääled saalis.) Mitte et selline meetod eelarve koostamiseks sobiks mõnesse muusse aega kui praegune, kui meil väliskeskkond on selline, nagu ta on. Ukrainas käib nüüd juba neljandat aastat sõda ja Euroopa Liidu riike provotseeritakse iganädalaselt vähemalt. Seetõttu on selle eelarve juures kõige tähtsam, et riigikaitsekulud kasvavad jõudsalt ja järgmisel aastal, kui see eelarve vastu võetakse, ulatuvad juba üle 5% SKP-st. Nüüd rahanduskomisjonis toimunud arutelust. Rahanduskomisjon arutas 2026. aasta riigieelarve eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist kokku neljal istungil ja osalesid nüüd juba kõik ministrid. Peale eilset täiskogu istungit käis oma ministeeriumi eelarveosa kohta selgitusi andmas ka välisminister. Me veel ei ole kohtunud Riigikantseleiga, aasta tagasi, eelmise aasta eelarve menetlusprotsessis me seda tegime. 25. septembril kogunesime ja komisjon tegi otsuse esimene lugemine läbi viia eile, 7. oktoobril. Sisuliselt asusime eelarvet uurima 1. oktoobril. Istungil osales rahandusminister Jürgen Ligi ja lisaks temale ka sotsiaalminister Karmen Joller ja kultuuriminister Heidy Purga. Teine pikem istungipäev oli 3. oktoobril. Istungil osalesid taristuminister Kuldar Leis, siseminister Igor Taro, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kaitseminister Hanno Pevkur, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ja haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Esmaspäeval, 6. oktoobril osalesid istungil kliimaminister Andres Sutt ja justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ja eile viimasena välisminister Margus Tsahkna. Riigieelarve arutelu on rahanduskomisjon ette valmistanud juba alates augustikuust, juba enne sügisistungjärgu algust. 27. augustil sai komisjon rahandusministrilt ülevaate 2025. aasta suvisest majandusprognoosist. Ja 15. septembril andis komisjoni istungil ülevaate eelarvenõukogu, kelle kohus on avaldada arvamust Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohta. Rahanduskomisjoni istungil eelarvenõukogu seisukohti tutvustas selle aseesimees Viljar Arakas. Komisjon langetas järgmised menetlusotsused. Peale 25. septembri menetlusotsuse, et võtta eelnõu päevakorda, tehti 6. oktoobril ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle kohta toimus ka hääletus. Poolt olid 5 – siinkõneleja, Maris Lauri, Mart Võrklaev, Diana Ingerainen, Tanel Tein –, ja vastu olid Andrei Korobeinik, Aivar Kokk ja Riina Sikkut. Samuti otsustati sellelsamal rahanduskomisjoni istungil, et juhtivkomisjoni esindajaks määratakse siinkõneleja, aga see otsus sündis juba konsensuslikult. Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva, mis algab jooksma siis, kui see esimene lugemine lõpeb. Nagu ma juba ütlesin, 25. septembril otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda eilseks. See on juba ka toimunud. 1. oktoobril tutvustas eelnõu rahandusminister ja temagi tõi välja, et põhiline märksõna selle eelarve kohta on kaitsekulude tõus ja maksukoormuse langus. Nimelt, maksukoormus langeb 2025. aasta 36,6%-lt järgmisel aastal 35,2%-ni, mis tähendab, et 1,4 protsendipunkti. Ja siis võib-olla öelda paar sõna ka eelarve ülesehituse kohta. Minu meelest eelarve ülesehitus läheb järjest nagu lihtsamini jälgitavaks. Kui meil 2025. aasta eelarves oli tegevuspõhine riigieelarve valdavalt ministeeriumide lõikes ja oli lisa, mis oli administratiivne ja kululiikide kaupa, siis 2026. aasta riigieelarve jaoks on Rahandusministeeriumi eelarvesüsteemi arendajad leidnud võimaluse ühte ja samasse tabelisse paigutada informatsiooni nii suuremate administratiivsete üksuste kaupa kui ka programmide kaupa. Kui te vaatate, siis on sellise halli põhjaga rida administratiivsete üksuste kaupa, mida ei tasu liita programmide eelarvetega kokku, muidu läheb osaliselt topelt. Ja lisaks veel arusaadavuse lihtsustamiseks ja eelnõu seletuskirja lugemise lihtsustamiseks ja nende omavahel kokkuviimise otstarbel on igal eelarve numbrilise osa või tabeli osa real ees number. Ja vastavalt sellele numbrile leiab seletuskirjast selgituse, mida see konkreetne rida sisaldab või ei sisalda. On räägitud ka sellest, kas eelarve koostamise infosüsteem töötab kvaliteetselt. Kinnitasid Rahandusministeeriumi esindajad, et sellel aastal on eelarve koostamise infosüsteem toiminud laitmatult, tagasilööke ei ole tulnud. Aga jätkatakse siiski arendustega ja hangitakse eelarvestamise uut süsteemi. Nii et on arvata, et eelarve läheb järjest lihtsamini jälgitavaks kõigile Riigikogu liikmetele samuti. Ma ei ole seda küll Rahandusministeeriumiga kooskõlastanud, aga ma arvan, et see kehtib kõigile Riigikogu liikmetele, see pakkumine, mida on tehtud rahanduskomisjoni liikmetele, et riigieelarve infosüsteemile saab isiklikku ligipääsu taotleda. Tuleb esitada isikukood praegusel juhul Tiina Lichtile ja sel juhul tehakse ligipääs ning saab korraldada nii, et enda isikliku salasõna ja riigieelarve süsteemis siis vaadata väga palju detailsemaid andmeid mõne valdkonna kohta, mille vastu Riigikogu liikmetel võib sügavam huvi olla. Seal neid päringuid saab teha väga erinevaid. See puudutab rohkem, ütleme, tehnilisi küsimusi. Aitab, jah! Nii, võib-olla tõesti (Hääl saalist.) ettekande lühiduse mõistes, kuigi need protokollid valmivad ja tulevad varsti üles, saab ise lugeda võib-olla täpsemalt tõesti, kuidas ministeeriumid või ministrid selgitasid oma eelarve valdkondi. Need istungid olid tõesti väga sellises konstruktiivses õhkkonnas. Ma pean ütlema, et ministrid kõik on endale oma valdkonnad väga hästi selgeks teinud, oskavad rõhuasetusi välja tuua, tagamaid avada. Need istungid olid tõepoolest väga huvitavad. Aga võib-olla siinkohal lõpetangi. Menetlusotsused on öeldud, ülevaade lühidalt on antud. Minister on pikalt eelarvet ka selgitanud. Lõpetan siinkohal ettekande ja ootan küsimusi.

Suur tänu teile! Nüüd on võimalus vastukomplemendiks Urmas Reinsalul. Teie küsimus, palun!

Selle kehva asja kandsite väga šarmantselt ette, Annely! Aga minu küsimus puudutab seda, et eelarve on nii selgeks läinud, et mitte midagi ei saa ma aru. Härra peaminister ütles mulle täna, et 2024. aastast alates on valitsemiskulusid kärbitud 1,4 miljardi ulatuses. Mina vaatasin 2024. aasta eelarve täitmist versus 2026. aasta eelarve projekti. 1,9 miljardi võrra on valitsemiskulud kasvanud. Ma küsisin härra peaministrilt, kust neid valitsemiskulusid siis on kärbitud 1,4 miljardit. Öelge, millistelt ridadelt. Ta hämas mulle midagi pensionitest. Ma vaatan, et pensionisummasid ei ole 1,4 miljardi võrra vähendatud. Pensionid ju kasvavad vastavalt indekseerimisele. Annely, aitame koos peaministrit, kes seda eelarvet ise ei ole läbi lugenud või vassib avalikkusele. Kust on näha, et peaministri lubatud 1,4 miljardit eurot valitsemiskulusid on vähendatud võrreldes 2024. aasta eelarvega? Öelge palun, kust see reaalselt näha on mul.

Ma ei kuulnud, mida te küsisite ja kuidas peaminister vastas. Aga ma oskan arvata küll, et need valitsemiskulude vähendamised 1,9 miljardi ulatuses on mitme aasta peale kokku. (Urmas Reinsalu räägib kohalt.) Jaa, oskan ka seda selgitada. Eelarves on väga palju selliseid kulusid, mis on edasikantavad. Kui me vaatame siit riigieelarve tulude poole pealt, näiteks tulumaksu, siis … Ma ei hakka siin täpseid numbreid otsima. (Urmas Reinsalu räägib kohalt.)

Aitäh, Urmas! Repliik on arusaadav.

Ma ei oska öelda, mille kohta te küsisite ja mille kohta te vastuse saite. Ma oskan ainult selgitada, et sellist rida nagu valitsemiskulud eelarves ei ole. Nii et ma ei saa teile kuidagi seda öelda. (Urmas Reinsalu räägib kohalt.) Ma arvan, et te sisustate valitsemiskulude definitsiooni suhteliselt vabalt. (Juhataja: "Head kolleegid, lubame nüüd Annelyl vastata. Jah, ma saan aru!) Sellist rida nagu valitsemiskulu riigieelarves ei ole. Küll aga oskan ma öelda, miks riigieelarve kulud kasvavad. Sest tõusevad palgad, kasvab tulumaks, tulumaksust teatud osa kantakse edasi kohalikele omavalitsustele. Koos palgakasvuga kasvab sotsiaalmaks, see kantakse edasi, on suurenenud edasikanded sadades miljonites sotsiaalfondile ...

Urmas Reinsalu! See ei ole "Esimene stuudio", kus sa võid igal hetkel vahele öelda.

… Tervisekassale, töötukassale, aga sellist rida nagu valitsemiskulu eelarves ei ole ja ma ei oska seda mitte kuidagi kommenteerida 2026. aasta eelarve vaates.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma päris ei mõista seda rahulolevat tooni ja hoiakut selle eelarve kontekstis. Tegemist on riigieelarvega, nagu te ise ütlesite, mis üheaegselt vähendab riigi tulusid ja suurendab kulusid. Te ütlesite seda võib-olla irooniliselt, aga kõlama jäi siiski, nagu oleks millegi väga uhke ja vahvaga valitsus hakkama saanud. Tegelikkuses on asi sellest ju päris kaugel. Tegemist on väga vastutustundetu dokumendiga riigi rahalise olukorra vaates ja teisest küljest on tegemist väga ebaõiglase dokumendiga just nimelt selles vaates, et valitsus on otsustanud anda olulise maksukingituse jõukamale osale ühiskonnast, suunata 10%-le jõukamatele üle 100 miljoni euro maksukingitust ajal, kui eelarve on miinuses. Ja samal ajal erihoolekande valdkond sai kõigest 4,2 miljonit eurot lisaraha. Mu küsimus teile on: kas teie hinnangul selline prioriteetide asetamine on õiglane ehk kõige jõukamatele üle 100 miljoni euro maksukingitust ja erihoolekandele ehk tõsist abi vajajatele 4,2 miljonit eurot?

Jah, tõepoolest, ma ütlesin seda kerge irooniaga, sest täpselt niimoodi on Isamaa soovitanud alati eelarvet teha, et langetada makse ja kõiki riigi tulusid ja siis samal ajal suurendada kulusid. Sellel aastal tõepoolest on nii ka tehtud kaitsekulude tõttu. NATO reegel või kokkulepe oli 2%, sellel aastal on üle 5%. See on üks asi. Teine asi on see, et me oleme väga pikalt kannatanud – ma ütlen tõesti, kannatanud –, sest inflatsioon on väga ebameeldiv kvaasimaks, kui nii võib öelda. Inimeste sissetulekud, palgad – inflatsioon on kaua aastaid vähendanud nende ostujõudu. Ja Reformierakonna valimislubadus ... Reformierakond sai kõrge toetuse ja on valitsuse liige ja valitsuse juht. Sellest võib eeldada, et põhiline valimislubadus saanud valijatelt väga tugeva mandaadi. Ja oma valijatelt saadud mandaati ellu viia ükski erakond ei peaks häbenema. Aga teine asi on see, et võrrelda tuleb võrreldavaid suurusi. See 100 miljonit ja 4 miljonit selles kontekstis omavahel hästi võrreldavad ei ole. Suhteliselt rohkem saavad tulumaksu tagasi siiski keskmised töötajad ehk inimesed, kes saavad mediaan- või keskmist palka. Kõige keskmiselt Eesti inimene kuus 154 eurot on maksimum, mis netotasu tõuseb. Ja 2100 eurost on 154 eurot 1% ja Riigikogu liikmete palkadest, 6000 eurost on 154 eurot hoopis teine osakaal. Nii et ma ikkagi matemaatiliselt jään oma seisukoha juurde, et enim tulumaksuküüru kaotamisest saavad netopalga tõusu keskmine Eesti tööinimene, mediaanpalgaga ja keskmise palgaga, pisut üle selle. See oli maksuküüru kaotamise eesmärk ja sellist maksusüsteemi, nagu Eestis ka Isamaa ja minu meelest Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid tookord valitsuses välja mõtlesid, sellist ma ei tea, et mujal maailmas oleks. Ja see on tegelikult kohutavalt ebaõiglane, kui palgatõus vahemikus 1200–2100 maksustatakse 33%-ga. See on väga ruineeriv olnud meie töötajatele.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus konkreetselt nende teemade kohta, mida me komisjonis käsitlesime, ja veel konkreetsemalt kulukärbete kohta. Ministrid selgitasid meile, mida nad kärpisid. Ma loen ette: kärbiti ürituste korraldamise kulu, lähetuskulu, koolituskulu, IT-kulu, remondikulu, sõidukite kulu. Loetelu ei ole lõplik. Vabandust, aga selliseid ridu eelarves ei ole. Need on klassikalise kuluressursi eelarve read, kuluartiklid. Tegevuspõhises eelarves selliseid ridu ei ole ja ei saagi olla. Mul on küsimus, miks ministeeriumid ise oma eelarveotsuste tegemisel, sealhulgas kärbete väljatöötamisel, kasutavad klassikalist kulueelarvet, aga meie menetleme eelarvet, kus kulud on liigendatud programmide lõikes.

Jaa, väga mitmel korral me oleme selles küsimuses juba Aivar Sõerdiga vestelnud. Võime seda teha ka siin Riigikogu stenogrammi vahendusel. Nimelt, Eestis kehtib riigi raamatupidamise kontoplaan ja kõige esimene kiht kulude arvestust, nii kulude kandmisel, arvete maksmisel, palkade arvestamisel kui ka nende eelarvestamisel, kõige esimene kiht ongi klassikaline kululiikide mõttes vastavalt riigi raamatupidamise kontoplaanile ja seal loetletud kuludele, kululiikide kontodele ja arvelduskontodele. Järgmine kiht on, siis jaotatakse need kulud administratiivselt, kui palju on Siseministeeriumis Päästeametil, kui palju politseiametil ja nii edasi. Kõikidel on oma administratiivüksused. Meie tase Riigikogus on poliitika, meie oleme poliitikud, meie ei ole raamatupidajad. Ja meie näiteks Siseministeeriumi näitel saame rääkida ja võrrelda ennast teiste riikidega. Me rääkisime komisjoni istungitel väga palju näiteks liiklussurmadest, mida me saame teha, et ükski inimene liikluses surma ei saaks. Kes sellega peavad tegelema? See on eesmärk. Sellega peavad tegelema teedeehitus, teede planeerimine ja projekteerimine, et oleks ohutu. Siis saab sellega tegeleda Transpordiamet, et autod oleks korras, et pidurid töötaksid, tuled põleksid. Siis saab tegeleda sellega politsei, et joobes juhid ja kiirust ületavad juhid ära korjataks, ja siis saab veel haridus, et kuidas õpetatakse inimesed sõitma, ja lisaks veel kultuur, missugune on liikluskultuur. See tegevuspõhine eelarve võimaldab poliitikutel rääkida poliitikast, mitte raamatupidajate kombel kuluridadest. Lõpuks ei oska ju mitte keegi öelda, et Siseministeeriumis 3000 inimest istub, no mis nad istuvad, kas 3000 on vähe või palju, ei, võtame 2000 maha, las 1000 inimest istuvad. Kas palka on vähe või palju? Paneme juurde, võtame ära. Sa pead ikkagi panema eesmärgi, mida nad seal teevad, kuhu nad peavad jõudma. Nii see käib. Selles mõttes, et ma olen olnud 2011–2015 ka Riigikogus ja siis oli täpselt seesama kriitika: ei ole arusaadav, mida need 3000 inimest seal teevad, järsku võiks olla 2000, miks nad sellist palka saavad, järsku võiks saada vähem, järsku võiks saada rohkem. Üldse saab arutada siiski ainult poliitikast rääkides, kui on poliitilised teemad, poliitilised eesmärgid, mida me poliitikaga ja maksumaksja rahaga siin mõjutame. Nii Kas on veel küsimusi? Palun!

Jaa, on küll, aga ma ei saa aru, millal te lõpetate, sellepärast ma jätan pikema pausi. Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, riigieelarves – me oleme poliitikud – teeme valikuid, kuhu me ressursse suuname. Me teame, et iga aastaga sünnib Eestis üha vähem lapsi, mullu jäi sündide arv juba alla 10 000 piiri. Sotsiaalministeerium on tellinud põhjaliku analüüsi, mis toob välja kümneid selgeid ja põhjendatud poliitikasoovitusi, mis aitaks toetada neid peresid, kes soovivad rohkem või üldse lapsi, aga neid mingil põhjusel ei saa. Nende soovituste elluviimine eeldab poliitilist tahet ja mitte niivõrd üksikuna väga ulatuslikke kulutusi. Näiteks peretoetuste õiglasemaks muutmine ja üksikvanema toetuse tõstmine maksaks suurusjärgus 50 miljonit eurot. Koolitoidutoetuse suurendamine, nii et iga laps sõltumata elukohast ja pere sissetulekust saaks kvaliteetse kõhutäie, maksaks ligikaudu 16 miljonit. Tugispetsialistide kättesaadavus, laste vaimse tervise toetamine – seda loetelu võiks täiendada, mida kõike riik võiks teha ja peaks tegema.

Aitäh!

Kas rahanduskomisjonis ei tekkinud küsimust, et samal ajal, kui tehakse rahakülv kõige jõukamatele, jäävad lapsed ja pered tähelepanu?

Aitäh!

Kuidas see on Eesti riigi tulevikule vaadates õiglane ja põhjendatud?

Ma ei nimetaks 154 eurot kõige jõukamatele. 154 eurot keskmistele inimestele ja sealhulgas jõukamatele ka, kuna meie maksuküüru likvideerimise vajadus tingib selle, et juhtub matemaatiliselt selline olukord. Aga ka nendel keskmistel Eesti inimestel, kes saavad mediaanpalka, kes saavad keskmist palka, töötavad meditsiiniõdede, arstide ja õpetajatena, politseinikena – me saame kõik Statistikaameti kodulehelt vaadata, mis ametid seal käivad –, neil on ka lapsed ja kindlasti nad kasutavad seda tulumaksu langetust oma laste heaks. Seda me lapsevanematena kõik teame. Seetõttu ma ütlen, et maksuküüru kaotamine ja perede ostujõu kasvatamine aitab kindlasti kaasa perede paremale toimetulekule ja võib-olla julgustab kedagi ka last saama – esimest, teist, kolmandat või neljandat.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt, hea juhataja ja komisjoni esinaine! Need olid väga head ja sisukad vastused ja ma loodan siis järgmisele küsimusele ka saada vastuse. Oluline on tulude pool. Kulusid saab teha siis, kui on palju tulusid. Ja tulude poole peal on hästi ilus number siin, kui vaadata 2026. aasta riigieelarve jaotust, siis näitab, et 25% tuludest tuleb käibemaksust. Kustkohast ma näeksin, millistest käibemaksuridadest see tuleb? Kui palju tuleb näiteks elektri pealt, kui palju tuleb soojamajandusest, kui palju kütuse pealt, kui palju see tuleb tööstusest, kui palju see tuleb toiduainete poole pealt? Kus see jaotus oleks võimalik näha? Siin on kirjutatud number. Kui ma võtan kaks lehekülge edasi, siis ma näen, et käibemaksutulu on 30%. Kus ma saaks seda võrrelda? Ja kui tahaks teha muudatusettepanekuid kuhugi, siis mul peaks olema ka tulude jaotus. Aga tänasel hetkel on tulude jaotus küllaltki nõrk selles eelarves. Kulude pool on väga hea.

Teate, ma arvan, et see on võib-olla liiga detailne riigieelarve jaoks. Ma arvan, et Rahandusministeeriumi eelarve koostajad üsna kindlalt jälgivad seda istungit praegu siin. (Saalist öeldakse midagi.) Jah … Ühesõnaga, stenogrammi jääb ja minu nõunik on seal taga, ma nägin, et ta võttis pastapliiatsi kätte. Aga põhimõtteliselt aastaaruandes ettevõtted ütlevad oma EMTAK-i koodi ja jagavad käibed ära ka EMTAK-i koodidele. Nii et puhtloogiliselt peab see info riigil olemas olema. Ma selles üldse ei kahtle. Ma isegi oskaks välja mõelda, kuidas ma statistika andmete põhjal suudaks selle ka ise välja arvutada enam-vähem.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma küsisin seda küsimust ka ministri käest ja ta mulle ei vastanud seda, aga võib-olla teil komisjonis oli rohkem aega sellega tegeleda. Oli mitterahaliste kulude mittekajastamine riigieelarves ehk selle alla on arvestatud amortisatsioon, mida siiamaani on riigieelarves kajastatud. Minister ütles, et selle võrra küll need asjad, mis valmis ehitatakse, amortiseeruvad küll, kuid rahalist väärtust sellele ei anta. Ma küsin siis, kas komisjoni arutelude üks osa oli ka see, et kui nüüd oleks amortisatsioon olnud ka numbriliselt välja toodud, siis võib-olla meie see miinuse protsenti oleks mitte 4,5%, vaid oleks olnud näiteks 6% või 7%. Kas see on tingitud sellest, et Euroopa Liidule meeldida ja jääda selle 4,5% vahele? Või kuidas teil oli selle amortisatsiooniarvestuse mittekajastamine eelarves arutelul?

Jaa, täiesti arusaadav küsimus. On siin seletuskirjas lehekülg 20 kirjeldatud ka, et kuidas. Ma näen siin kahte lehekülge, lehekülg 20 ja 21. Sellel aastal tõesti amortisatsiooni siin ei ole, kuna Riigikogu liikmed ei saa amortisatsioonile nagu muudatusettepanekuid teha. Amortisatsiooni arvestamist määratletakse standarditega, väikeettevõtete IFRS, aga arvestatakse riigis ikkagi vastavalt standarditele. Kindlasti amortisatsiooni lisamine eelarvepositsiooni ei muudaks, sest eelarvepositsiooni arvutamisel on ühtseid reegleid, mismoodi seda arvestatakse, Euroopa Liidu metoodika ja reeglistik, et oleksid eelarvepositsioonid võrreldavad. Eelarvepositsiooni see ei muudaks ja eelarve lihtsuse küsimustes ei ole amortisatsiooni lisatud, sest Riigikogu liikmed nagu ei saa neid mitterahalisi muudatusi teha.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma usun, et mitte keegi ei vaidlusta seda, et maksuküür oli ajale jalgu jäänud. Samamoodi ei vaidlusta keegi seda, kui keskmise palga saajad või meie õpetajad-päästjad saavad täiendavat tuge nii palgatõusu kui ka teistpidi, maksuküüru kas nihutamise või antud juhul kaotamise näol. Noh, oleks eelistanud seda nihutamist. Aga te peate ju nõustuma minuga, et täna sellest eelarvest võidavad kõige rohkem 10% kõige suurema sissetulekuga inimestest. Ehk me räägime, et 114 miljonit riigieelarvest läheb selleks, et teha maksuleevendusi inimestele, kes teenivad 5000–6000 eurot brutotöötasu. Olgu võrdluseks öeldud, et Hiiumaa mediaanpalk on 1400 eurot. Kas teile ei tundu, et sellel pildil on midagi valesti? Küsimus oli eelkõige selles, kas te nõustute minuga, et suurima võidu saab kõige rikkam detsiil Eesti inimestest.

Ma matemaatiliselt ei saa sellega nõustuda, sellepärast et kõige suurem, 154 eurot maksimum, saavad kätte need töötajad, kes teenivad 2100–2200 eurot kuus. Ja sealt edasi enam mõju ei kasva. 2200-st 154 eurot on 1% ja 5000–6000-st see 154 on ilmselgelt väiksem protsent. Seetõttu see matemaatiliselt ei päde. Detsiilid on nii, et kõik inimesed jaotatakse isiku kaupa kümnesse võrdsesse ossa ja see kõige viimane ei saa kõige rohkem. Neil see 154 jääb samaks, aga nende palgast on suhteliselt väiksem osa. Matemaatiliselt see ei ole nii.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud Annely! Eelarvesse on planeeritud laenu arvelt jooksvaid kulusid ja samuti on teada, et oleme 1 miljardi euroga defitsiidis. (Saalist täpsustatakse.) Vabandust, 1,7 miljardi euroga. Samas te tahate kaotada ära lineaarse tulumaksuvabastuse, mitte maksuküüru. Kuidas te leiate, et selline asi on omavahel korrelatsioonis? Kas te arvate, et oleks õige aeg oma nii-öelda valimislubadus täide viia, kui eelarve on sellises miinuses?

Valimislubadused on täitmiseks, sellel on väga tugev mandaat. On ikkagi efektiivne maksumäära tõus, vahemikus 1200–2100, palgakasv selles vahemikus maksustatakse 33%-ga ja see on kohutavalt ebaõiglane. Praegu lahendatakse see niimoodi, et kõik saavad 700 eurot maksuvabalt, me räägime töötajatest, ja pensionärid saavad rohkem. See on tõsi!

Head kolleegid! Mul on siiski palve, see vahelesegamine läheb natukene paljuks. Ma olen tolereerinud seda debatti debati huvides, et saab ka saalist vahele hõigata, aga üks kolleeg tegi seda siin juba väga pikka aega. Lühirepliike ma aktsepteerin, aga pikemad jutud siiski jäävad läbirääkimiste vooru. Mulle tundub, et äkki sina räägid läbi, siis on sul võimalus pikalt rääkida.

700 eurot kõigile maksuvabalt loobki lineaarse tulumaksusüsteemi. Ma selgitan. Kui inimene töötab kuupalgaga 1400 eurot ja töötab poole kohaga, nii et tema kuu sissetulek on 700 eurot, siis tema tulumaks on 0% ja 0 eurot. Aga kui ta töötab 1400-eurose kuupalgaga, siis on tema tulumaks juba umbes 10% ja see tulumaksu protsent läheneb sujuvalt 22%-le, sujuvalt 0-st kuni 22-ni. (Saalist räägitakse.) Kuidas? Ta ei jõua sinna kunagi matemaatiliselt, külili 8, läheneb lõpmatult. Väga hea!

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Te provotseerisite mind küsima, kuna te ütlesite, et teil on väga tugev mandaat selle eelarve- ja maksupoliitika elluviimiseks, mida valitsus praegu ellu viib. Ma siis küsin üle, kas tõepoolest te saite tugeva mandaadi kehtestada Eestis automaks, mis Reformierakonna juhtimisel pärast valimisi on kehtestatud – ma ei tea, kust te seda tugevat mandaati välja loete –, tulumaksu tõus ettevõtetele, üksikisiku tulumaksu tõus 20%-lt 22%-le. Vahepeal hirmutasite 24%-ga, nüüd piirdusite 22%-ga. Ka käibemaksu tõus 24%-le, erinevad aktsiisid. Seletage palun mulle lahti! Mina ei ole saanud aru, et teil selleks kõigeks on olnud mandaat. Ma tean, et peaminister, kes oli tol ajal ametis ja erakonna esimees, ütles, et maksud ei tõuse. "Lugege mu huulilt, maksud ei tõuse!" Aga teie kinnitate, et kõige selle elluviimiseks on teil tugev mandaat. Olge palun hea ja seletage lahti, kust see tugev mandaat teil tuli.

Teine valimislubadus oli korrektne rahanduspoliitika. Tuletage meelde, et enne seda lasi EKREIKE defitsiidi 5,2%-le SKP-st, aga nendel aastatel, kui Reformierakond on olnud valitsuses, on defitsiit mahtunud lubatud piirmääradesse. Me püsime täpselt Maastrichti kriteeriumides ja see oli ka valimislubadus.

Õnne Pillak, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin lõpus ma oleks ka läinud natukene ajas tagasi ja minu küsimus on pigem siuke ajaloovaade, filosoofiline. Nii nagu te just hetk tagasi ütlesite, aastal 2020 oli EKREIKE valitsuse eelarve defitsiit 5,2%. Enne seda olid head ajad, siis löödi raha laiaks ja kulutati nii, nagu homset ei oleks. Kas toona need täna kõige suuremad kriitikud, mis me oleme siin viimastel nädalatel kuulnud, muretsesid samamoodi eelarve defitsiidi pärast? Kas neil oli plaan toona, kuidas sellest välja tulla, kui nüüd, kui järgmise aasta eelarve defitsiit on 4,5% selle pärast, et meil on vaja hüppeliselt tõsta oma riigikaitsekulusid? Kas toona see mure oli sama suur ja oli neil ka plaan, kuidas sellest välja tulla?

Jaa, mina mäletan küll, kuidas kunagine Isamaa esimees Mart Laar soovis põhiseadusesse lisada eelarve tasakaalu nõuet. Ma ütlen, ma tookord ei pidanud seda heaks mõtteks, aga ütleme, oleks teadnud, mis tuleb ees, 2016. ja 2017. aastal, võib-olla oleks siiski pidanud. Mart Laar on väga ettenägelik poliitik.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head kolleegid, oleme jõudnud läbirääkimiste juurde, aga enne on Arvo Alleril protseduuriline küsimus.

Jah, on tõesti protseduuriline. Ma panin küll virgatsi siia sisse, aga virgatsit pole jõudnud minuni. Ma küsin protseduuriliselt teilt. Ma ei leia siin päevakorrapunkti all materjale. Ma näen ettekandjaid, aga materjali ja linki siin ei ole. Eile oli see olemas. Kas täna on tehnikud jätnud selle siia lisamata või on see kuskile kadunud?

Ma palun kolleegidel seda täpsustada. Ma loodan, et sa jõudsid juba eile selle kõik läbi lugeda, aga äkki jäi mõni lehekülg veel lugemata. Siis korraldatakse seda. Nii et ma usun, et läbirääkimiste jooksul me leiame juba selle tehnilise ringi ja lahenduse. Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Esmalt palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel hea kolleegi Lauri Laatsi.

Kolm minutit juurde.

Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ma tahaks rääkida sellest mandaadist, mis kogu aeg siin Reformierakonna esindajad ütlevad välja, et nendel on tugev mandaat. Seda me oleme kuulnud läbi ministrite suu. Näiteks viimati Karmen Joller rääkis, et väga tugev mandaat on kõike ellu viia, nüüd me kuulsime lugupeetud rahanduskomisjoni esimehe suust, et nendel on tugev mandaat. Aga andke andeks, me ju väga hästi teame, et seda mandaati nendel ei ole. See, et Reformierakonna fraktsioonil on praegu 38 liiget, see on ju saadud tänu sellele, et lihtsalt inimestele valetati. Ja praegu veel öelda, et tegelikult meil on tugev mandaat, siis häbi olgu teil. Täpselt samamoodi te lubasite, et ärge muretsege, Eesti on kindlates kätes. Nüüd me saame aru, et tegelikult neid kindlaid käsi ka ei ole, sellepärast et valitseb väga suur segadus kaitsevaldkonnas, ei saa päris aru, kuhu raha läheb ja mis on nagu olemas. Seda on öelnud riigikontrolör. Hoidke tagasi, teil ei ole rahva mandaati! Millest te räägite? Te olete lihtsalt valetanud, läbi valede olete saanud Riigikogu liikmete kohad, fraktsioonis 38 liiget, jah, tõesti. Aga ka teie endine erakonna esimees Kaja Kallas on selgelt öelnud: kui ma oleksin tol ajal tõtt rääkinud ja oleksin öelnud, et on vaja makse tõsta, siis te ei oleks valinud mind. Vaat sellisel juhul oleks tõesti olemas mandaat, sellisel juhul, kui oleks ausalt välja öelnud, et mis meid ees ootab, ja kui te läbi selle oleks saanud 38 Riigikogu liiget siia oma fraktsiooni, siis ei oleks rohkem küsimust mitte kellelgi. Jah, teil on olemas tugev mandaat. Aga tegelikult ei ole. Ja seda rahvas mõistab. Rahvas on tegelikult ka läbi oma erinevate uuringute öelnud, kas ta usaldab teid või mitte, ja seda valitsust tegelikult ei usalda rahvas. Ja lisaks sellele on probleem üleüldiselt usalduses. Ei usaldata valitsust, ei usaldata Riigikogu. Ja see on tegelikult selle ja ka eelmise koalitsiooni töö viljad, kus olid ka sotsid veel koalitsioonis. Ja see peegeldub praegu ühiskonnas, täpselt need arvud, mis on välja toodud. Ja lisaks sellele, enne kui ma võtan ette eelarve, ma tahakski rääkida sellest, kes see valitsus on, milline see valitsus on, kes selle eelarve meie ette on toonud, kellel puudub tegelikult rahva mandaat ja usaldus. Ja mikspärast selline olukord on? Meil on ametis rahandusminister, kes nimetab neid inimesi rumalaks, kes julgevad kritiseerida näiteks toidukaupade kõrget käibemaksu. Meil on ametis haridusminister, kes ütleb, et riigil on raha s…., et hakkame kohe kulutama. Meil on ametis peaminister, kelle viimase aja silmapaistvaim tegu on Vabaduse väljakul voodis vedelenud juutuuberiga poseerimine. Meil on ametis siseminister, kes plaanis tõsimeeli hakata inimesi karistama selle eest, mida nad on lugenud või vaadanud. Lisaks, nagu me teame, soovis ta ka ära lõpetada meeleavaldustel kogunemise, võttis küll tagasi praegu oma eelnõu. Meil on ametis sotsiaalminister, kelle jõud ei käi üle arutult priiskavast Tervisekassast, rääkimata tervishoiu kogusüsteemist. Meil on ametis põllumajandusminister, kes vaikib, kui toidutootmine on tõsises kriisis seoses sigade katku ning erakorraliste ilmastikuoludega. Tagatipuks on meil ametis justiitsminister, kes tegeleb Stenbocki majas tualettruumide remondi küsimusega. Ja miks te siis arvate, arvestades kogu seda loetelu, mis ma välja tõin – see on, ma arvan, väga väike osa sellest kõigest –, et rahvas peaks teid usaldama? Ja miks te arvate, et meie peaksime teid usaldama, kui te toote meile sellise eelarve siiasamasse esimesele lugemisele, kus on selgelt näha väga suurt eelarve defitsiiti, kus on selgelt näha, et see laen, mis võetakse, ei lähe ainult investeeringute peale, vaid valitsemiskulude katteks, kus on selgelt näha, et 2027. aastal see valitsus, kes peale Riigikogu valimisi tuleb, on sunnitud tänu teie otsustele, praegu mis te teete, tõstma makse, sellepärast et teist olukorda ei ole võimalik tekkida, et selle raha tagasi maksta? Me kindlasti ei saa toetada seda eelarvet. See ei ole see, mida ühiskond ootab, see ei ole ühiskonna tellimus. Ühiskonna tellimus on praegu tegelikult, kuidas saada hakkama igapäevaste asjadega, kuidas tagada toidulaud, kuidas teha nii, et natukenegi jääks inimestel raha kotti. Toimetulek! Ühiskonna tellimus oli toiduainete käibemaksu langetamine. Peaaegu 100 000 inimest allkirjastas petitsiooni, laseme toiduainete käibemaksu alla 9%-le. Teie seda ei tee! Selle asemel te ütlete: meil on tugev mandaat, et lõpetada ära Keskerakonna, Isamaa ja sotside ajal vastu võetud progressiivse tulumaksu süsteemi. Lihtsalt ära lõpetada, teie nimetate seda maksuküüruks, tegelikult see on progressiivne tulumaksusüsteem. Nüüd, lugupeetud rahanduskomisjoni esimees ütles, et teate, sellist süsteemi, nagu meil oli siin vahepeal või siiamaani on Eestis, selle niinimetatud maksuküüru süsteemi, aga seda ei ole ju mitte kuskil riikides, see on nagu ennekuulmatu, selline süsteem. No andke andeks! Aga ennekuulmatu ei ole süsteem, kus toiduainetele on kehtestatud tunduvalt väiksem käibemaksumäär. Euroopa Liidus on neid 25 riiki, kus ongi erisused toiduainetele. See ei ole ennekuulmatu, aga ka seda te ju ei taha rakendada. Rahanduskomisjoni esimees ütles, et meil oli eile siin rahandusminister ja tema andis hea ülevaate, väga ülevaatliku ülevaate eelarvest. Me nägime väga hästi, mis siin tegelikult toimus. See oli lihtsalt piinlik ja kurb. Ja mis puudutab rahandusministrit, siis ma tsiteerin mõningaid väljaütlemisi, mis ta on öelnud intervjuude käigus. Jürgen Ligi ütles järgmist: suur pilt on majanduse vaates kehv. Ta seda kommenteeris siis, kui ta esitas järgmise aasta eelarvet. Lisaks Jürgen Ligi ütles ka seda, et see eelarve, mida me praegu menetleme, läheb veelgi läbipaistmatumaks. Ja siinsamas rahanduskomisjoni esimees ütleb, et see on tunduvalt läbipaistvam ja korralik. Me loomulikult teeme tagasilükkamise. Aitäh!

Teie aeg, hea kolleeg! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel hea kolleeg Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Valitsus on esitanud Eesti 2026. aasta riigieelarve, mis toob meile peaministri sõnul jõukust ja tagab julgeolekut. Tõde on paraku vastupidine. See ei loo jõukust, vaid kasvatab võlga, see ei taga julgeolekut, vaid õõnestab usaldust. Illusionisti kombel luuakse esiteks pettekujutelm, et laenurahaga on võimalik makse langetada, ja seda olukorras, kus püsitulud ei kata juba praegu püsikulusid. Teiseks väidavad nii peaminister kui ka rahandusminister, et võlakoormuse kasvatamine on paratamatu sellise kaitsekulude kasvu juures. Ei ole! Seda ütles ka Eesti eelarvenõukogu ja kinnitasid eksperdid Euroopa Liidu parlamentide ja rahanduskomisjonide kohtumisel. Seega, see eelarve ei too meile mitte jõukust ega taga julgeolekut, see on pigem pettus ja peataolek. Seda kõigepealt. On märkimisväärne, et eelarvepuudujääk on pretsedenditu, neljaks aastaks. Mitte ükski varasem valitsus pole kirjutanud nii sügavat miinust nelja-aastaseks perioodiks, ja mitte selleks, et teha ajutisi kriisikulusid nagu COVID-i ajal, vaid teha püsikulusid. Kui me iga majanduslanguse ajal võtame laenu ja majanduskasvu perioodil ei suuda eelarvet tasakaalu viia, siis millal me seda üldse suudame? Struktuurse eelarvepositsiooni mõttes liigume me nelja-aastase perioodi jooksul tasakaalust eemale ja puhvrit järgmiseks kriisiks ei ole. Nii et laskemoona meil on, aga eelarvepoliitiliselt oleme täiesti kaitsetud. Kusjuures oleme ka ilma plaanita miinusest välja tulla. Kust see eelarvepositsiooni parandus tuleb peale 2029. aastat? Valitsusel ei ole aimugi, nad ei pea seda tähtsaks ja nad ei näe seda oma vastutusena. Nii nagu eile rahandusminister meile nentis, et eks mõni järgmine valitsus klaarib. See ongi nagu õppetund opositsioonis olijatele. Kas see on vastutustundlik või riigimehelik? Ei ole! Samal ajal kasvab riigi võlakoormus kiiresti, meie intressikulud mitmekordistuvad. Me maksame juba täna intressideks pea sama palju, kui kulub kultuuri või perearstiabi rahastamiseks. Kujutate ette, välismaale intressikuluna läheb sama palju kui perearstiabisse, sama palju kui kultuuri. Need on tegelikult kohutavalt suured suurusjärgud. Ja taas, me oleme täiesti kaitsetud intresside tõusu vastu. Seda tõusu me ei kontrolli. Ainus viis mõjutada, et me ei maksaks kõrgemat intressi kui näiteks teised Euroopa Liidu liikmesriigid, on ajada vastutustundlikku eelarvepoliitikat. Aga seda me ju praegu ei tee. Kui valitsus leiab, et inimestel on keeruline selgitada maksutõusu vajadust kaitsekulude tegemiseks praeguses julgeolekuolukorras, siis ma soovitan teil proovida inimestele selgitada maksutõusu vajadust intressikulude katteks. Kolmandaks, eelarve mõttes võitjad on ka 10% kõige jõukamatest Eesti elanikest. Nemad saavad ka maksukingituse. Selle asemel, et suunata ressursid töötavatele peredele, üksikvanematele ja madalapalgalistele toimetuleku leevendamiseks, me suuname leevenduse sinna, kus muret tegelikult ei ole, kus leevendust ei küsita, kus leevendust pakkuda pole vaja. Selle asemel, et parandada toimetulekut, kanname tulumaksusüsteemi kaudu laenuraha neile, kellel juba on piisavalt. Eelmisel nädalal toimus Riigikogu ees meeleavaldus, et juhtida tähelepanu erihoolekande alarahastusele. 34 aastat oleme sotsiaalhoolekannet rahastanud napilt ja osakaaluna eelarvest jääb see Euroopa Liidu keskmisele pea kolmandiku võrra alla. See on toonud kaasa erihoolekandes järjekorrad ja raske töö tegijate madala palga. Ühiskonnana on erihoolekande kahtlemata teenus, mida me peamegi ühiselt rahastama, ühiselt pakkuma. Üle 100 miljoni on valitsus otsustanud kasutada, et 10% jõukamatest saaksid ikkagi ka selle 1848 eurot aastas lisaks kätte, aga erihoolekande kriitiline rahavajadus jääb katmata. Koalitsiooni prioriteedid, nagu rahandusminister ütles. Ja need valikud on teinud oma näo järgi valitsus, kes ei tea, mida tähendab töötamine miinimumpalga eest, üksi laste kasvatamine, erihoolekande järjekorras kohta ootava lähedase eest hoolitsemine või kodu soetamine Euroopa Liidus rekordiliselt kasvanud kinnisvarahindade juures Eestis. Palun kolm lisaminutit!

Jah, kolm minutit lisaks.

Nii et peaminister lubas meile jõukust ja julgeolekut, aga tegelikult saime rekordilise eelarvepuudujäägi ja kiiresti kasvava võla, maksukingitused neile, kes seda ei vaja, ja valitsuse, kelle peamine oskus on süü mujale lükata ja vastutust vältida. Ka rahandusminister nentis, et tema selle eelarve üle õnnelik ei ole, aga et ta esindab koalitsiooni ja need on valitsuse prioriteedid. Ja üleüldse on otsustatud opositsioonile õppetund anda. Jah, head kuulajad, eelarve ongi valitsuse valikute peegel, kõige olulisem dokument, mis näitab prioriteete. Selle aasta peegelpilt näitab poliitilist lühinägelikkust, majanduslikku hoolimatust, sotsiaalse ebaõigluse kasvatamist. Selle eelarve on koostanud erakonnad, kelle toetus reitingute põhjal on erakordselt madal. See pretsedenditult madal reiting on toonud kaasa pretsedenditult suure puudujäägi, sest vastutustunnet ei ole, riigimehelikkust ei ole. Kas sotsiaaldemokraadid on valmis seda eelarvet toetama? Ei ole! Annan sotsiaaldemokraatide nimel üle ettepaneku eelarve esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Õnne Pillaku.

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! See on sihuke kaks päeva tõelist kirgede tormi olnud siin, nii nagu riigieelarve üle arutelu ikka on olnud. Täna, kui ma kuulasin neid kõnesid, neid erinevaid arvamusi, siis mulle meenus mu vanaema nõuanne, mida ta pidevalt mulle meelde tuletas, et kibestumine on üks kõige halvem nõuandja. Mul on kahju, et Lauri Laats on siit läinud, aga kui siin juba läks meenutamiseks, siis jah, 2023. aastal me küsisime mandaati, et Eesti riigikaitsesse rohkem panustada ja maksuküür kaotada. Ja kui me vaatame järgmisse aastasse, siis maksuküür kaob, riigikaitsekulud tõusevad ja maksukoormus langeb. Nüüd ühest elevandist, mida üritatakse siia tuppa maalida. Üldse me mitte kuidagi ei eitagi seda, et jah, järgmise aasta riigieelarve on defitsiidis, defitsiit on 4,5%. Kuid me kõik ju teame, miks see nii on. Ka need, kes tegelikult ei taha seda tunnistada, ma usun, et endale tunnistavad, aga valjuhäälselt mitte, et selle põhjuseks on Euroopas halvenenud julgeolekuolukord, mis on tinginud vajaduse kiiresti suurendada oma kaitsevõimekust. Euroopa Komisjoni lubatud paindlikumaid eelarvereegleid oma kaitsevõimekuse suurendamise rahastamiseks planeerib hetkel kasutada 16 liikmesriiki. Ja see ei ole veel lõplik, sellepärast et näiteks Prantsusmaa ja Itaalia alles arutavad ja teevad neid otsuseid. Kuid see, et üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest seda kasutab, näitab, et me ei ole selle poolest erandlikud. Vastupidi, kõiki võimalusi, mida me saame oma kodumaa kaitseks kasutada, tuleb kasutada. Teiseks, siin on ka suur vahe, kas defitsiidi põhjuseks on see, et kogu Euroopa, sh Eesti, teeb endast kõik oleneva, et oma riiki ja vabadust kaitsta, või lihtsalt kulutatakse nii, nagu homset polekski. Miks ma seda räägin? Aastatel 2018 ja 2019 ja enne seda, kui riigi rahanduses oli hea aeg, kulutati nii, nagu homset polekski. EKREIKE valitsus ei kogunud varusid, vaid kulutas. Kõige suurem eelarve puudujääk, nii nagu siin on ka kõlanud, 2020. aastal oli 5,2%, aga toona see muret ei tekitanud. Kuid tulen tagasi tänasesse päeva ja järgmise aasta riigieelarve juurde. See on eelarve, mis on Eesti vabaduse, majanduse ja inimeste sissetulekut kasvatav eelarve. Ma usun, et enamikule siin saalis on oluline, et Eesti jääks vabaks ja iseseisvaks riigiks, et Eesti julgeolek oleks kindlalt tagatud. Reformierakonnal on see tõesti prioriteet nr 1. Järgmistel aastatel tõusevad riigikaitsekulud vähemalt 5%-ni SKP-st. See tähendab, et järgmisel neljal aastal kokku on Eesti riigikaitsekulud üle 10 miljardi euro. Ja ma ei väsi seda kordamast, kuigi mõnele siin tundub, et miks kogu aeg sellest räägitakse, me ju teame seda. Sest see on oluline meie riigi ja rahva kaitseks ja see on väga suur kulu riigieelarvele, millest tuleb ka aru saada. Teiseks, ma olen absoluutselt nõus nendega, kes ütlevad, et lisaks riigikaitsele tuleb hoida ka Eesti inimesi, ettevõtteid, et majandus saaks kasvada, ja inimesi, et nende sissetulekud kasvaksid ja toimetulek paraneks. Tõsi, siin saalis on erinevad arvamused, kuidas seda teha. On neid, kes arvavad, et suurema hulga raha ärakorjamine, selle toetustena maksmine on hea mõte või käibemaksu langetamine kaupmeestele on parim lahendus. Aga Reformierakonnas me oleme seda meelt, et riigi ülesanne on luua majanduse kasvuks soodsad tingimused, sest kui kasvab majandus, kasvavad ka sissetulekud ja pensionid. Ja sellest ka valikud: kaotada ära maksuküür, jätta ära tulumaksu tõus ja jätta ära ettevõtete kasumi maksustamine. Nende valikute tulemusel langeb järgmine aasta maksukoormus 35,2%-ni. Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks, palun!

Nende valikute tulemusel ei sõltu maksulangetuste mõju jõudmine inimesteni, mis inimeste sissetulekut kasvatab, kellestki kolmandast. Nende valikute tulemusel võidavad kõige enam keskmised tööinimesed, nii nagu mu hea kolleeg Annely Akkermann siin selgitas. Näiteks konkreetselt keskmise palga saaja võidab järgmisel aastal circa 1800 eurot aastas juurde. Õpetajad, päästjad, politseinikud, kultuuritöötajad, treenerid, erihoolekande töötajad – kõik nad võidavad juurde. Ma väga palun, et ärge pisendage neid otsuseid ega nende tähtsust ega mõju! Need on olulised maksumaksjale ja majandusele, sest kui inimesele jääb rohkem raha kätte, siis jõuab see tarbimisse, elavdades seeläbi majandust. Ja see aitab meil ka riigi rahandust paremini rööbastele saada. Üks mure, mida ma usun, me koos siin jagame, mis küll veel ei ole arutlusse väga tulnud, on mure pensionäride pärast. Ma arvan, et me kõik tahame, et meie kõigi vanemad oleksid meiega kaua ja elaksid hästi. Ainult esimesest pensionisambast elatuvad inimesed on paraku suhtelise vaesuse piiril. Seetõttu ma ei pea õigeks neid hüüdeid, mis siin on olnud, et pensionid tuleb külmutada, ega ka seda, kui EKREIKE teise pensionisamba lammutas. See viimane on küüniline viga, mille tulemust näeme mõne aja pärast, sest löögi alla jäeti hulga tulevaste pensionäride heaolu. Kuid tagasi tulles tänasesse, ma kinnitan siit veel üle, et me ei loobu pensionide indekseerimisest. Prognoosi järgi järgmisel aastal pensionid kasvavad 5,4% ehk praeguselt 817 eurolt 861 euroni. Ja lõpetuseks. Ma jagan seda muret, mis siin saalis on kõlanud ja väljaspool riigi rahanduse pärast. Ma pean õigeks seda, et riigi rahandus peab olema korras, kulud-tulud tasakaalus. Järgmistel aastatel eelarve puudujääk väheneb. 2027. aastal on see 3,8% ja aasta hiljem 3,6%. Me ei ole loobunud riigi rahanduse kordategemisest ega jäta seda vastutust tulevastele valitsustele. Valitsuses on kokku lepitud, et kulusid kärbitakse kokku 1,4 miljardit eurot. Ka õpetajate, päästjate, politseinike, erihoolekande töötajate ja kultuuritöötajate ja treenerite palgatõusud tulevad kokkuhoiu arvelt. Ehk siis palgatõusud tulevad ühest valdkonnast täiendavate kärbete najal. Kui tänavu hoiti avalikus sektoris tööjõu- ja majanduskuludelt kokku 5%, siis järgmisel aastal lisandub sellele veel 3%-line kärbe ja ülejärgmisel aastal 2%-line kärbe. Kokku teeb see kolme aasta peale 10% kärpeid. Head kolleegid! Ma mõistan seda, et mitte kõik eelarvevalikud ei soojenda teie kõikide südameid, kuid ma usun, et te toetate Eesti riigi kaitse tugevdamist, maksukoormuse alandamist ning sissetulekute ja pensionide kasvu. Just seetõttu ma kutsun seda eelarvet teid toetama. Toetage neid valikuid, sest need on olulised nii Eesti inimestele, riigile kui ka majandusele. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Toomas Uibo.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! 2026. aasta riigieelarve on rohkem kui lihtsalt üks arvude ja protsentide kogum. See on peegel sellest, kuhu Eesti liigub, millised on valikud ja mida me teeme ning mida peame oluliseks oma inimeste, oma majanduse ja oma tuleviku jaoks. Saan täna öelda, et Eesti liigub kindlamale pinnale. Me soovime murda seda suunda, kus eelarve defitsiit kasvas ja riigivõlg suurenes liiga kiiresti. Selleks loome selle eelarvega eeldused. 2026. aasta eelarve näitab selgelt, et me suudame tagada nii majanduskasvu kui ka vastutustundliku riigirahanduse pikas plaanis. Maksukoormus langeb. See tähendab, et Eesti inimesed ja ettevõtted saavad rohkem hingamisruumi. Me ei kasvata riiki maksumaksja arvel, vaid loome keskkonna, kus ettevõtlus saab kasvada ja inimesed saavad oma töö ja pingutuse vilju ise rohkem tunda. See on meie majanduspoliitika tuum: mitte karistada edu, vaid toetada seda. Samal ajal, kui maksukoormus väheneb, on riigivõla suurenemise tempo aeglustumas pea neli korda. See ei ole juhus, see on teadlik valik. Me ei ela enam tuleviku arvelt, vaid liigume samm-sammult vastutustundliku rahanduse poole. Me teame, et iga laenatud euro tuleb kord tagasi maksta, aga me teame ka, et mõistlik investeering tulevikku, haridusse ja innovatsiooni on väärt iga senti. Jah, eelarve on endiselt puudujäägis, defitsiit on 4,5%, aga see on ajutine. Järgnevatel aastatel see väheneb, sest meie eesmärk on selge: viia Eesti tagasi rohkem eelarve tasakaalu poole, mitte kärpides pimesi, vaid targalt ja prioriteete seades. See eelarve panustab inimestesse. Me tõstame õpetajate, päästjate ja meditsiinitöötajate palku, et väärtustada neid, kes hoiavad ühiskonda koos. Me investeerime teadusesse ja digiriiki, sest need on Eesti konkurentsieelised, mitte luksus. Ja me kindlustame, et ka rohepööre ei jää loosungiks, vaid toob reaalseid töökohti, on kooskõlas majanduse arenguga ja puhtama tulevikuga. Eesti 200 seisab selle eest, et Eesti riik oleks nutikas, vastutustundlik ja inimkeskne. Me usume, et targad investeeringud täna tähendavad väiksemat defitsiiti homme ja väiksem maksukoormus täna tähendab tugevamat majandust homme. Ja tugev majandus tähendab tugevamat riiki, sellist, kus inimesed tunnevad, et neil on tulevikku siin kodus, Eestis. Nii et me ei ehita õhulosse, vaid tugevat vundamenti ja see vundament on usaldus – usaldus riigi vastu, usaldus tuleviku vastu, usaldus Eesti vastu. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel hea kolleeg Aivar Kokk, palun! Kõike ei jõua ette lugeda, Aivar.

Jah. Hea juhataja! Head kolleegid! Pean tunnistama, et ma olen kuulanud siin Riigikogus rohkem kui kümmet riigieelarve vastuvõttu ja esimeeste kõnesid. Siis ma pean tunnistama, et nii nõrka ministri vastuseid pole ma vist nendel aegadel kuulanud, sest minister ei suutnud praktiliselt enamus küsimustele vastata. Ja kui keegi tahab püüda rääkida, et see eelarve on hea eelarve, siis ma pean tunnistama, et nii halba eelarvet ei ole ka siin saalis pikka aega olnud. Kui vaadata 2019. aastat, siis riigieelarve tulude vool oli 11 miljardit. Täna me räägime pea 19 miljardit. Kui keegi räägib, et raha ei ole, siis ta ju valetab. Kui keegi räägib, et maksuküüru kaotamise eelarve on, siis on see ju järjekordne vale. See on tegelikult maksude tagasimaksmise küür ehk laenu tagasimaksmise küür. Võtta 1,7 miljardit eurot laenu selleks, et Riigikogu liikmed saaksid järgmisest aastast iga kuu 146 eurot rohkem raha, palka, et ministrid saaksid järgmine aasta jaanuarist 146 eurot iga kuu rohkem palka. Aga siin ei ole mitte ühtegi kohta, kus räägitakse, kuidas väiksema sissetulekuga inimesed saaksid tulu rohkem oma maksudelt. Kui 2020 oli keeruline aeg, siis Isamaa koalitsioon koos Keskerakonna ja EKRE-ga vähendasid aktsiise, andsid kolmeks kuuks palgatoetuse ja vabastasid ehk tegid vabaks teise pensionisamba. Tänu sellele Eesti riigi majandus järgmisel kahel aastal kasvas Euroopas kõige kiiremini. Siis jõudis järgmine valitsus, mille tulemusena energiahinnad tõusid kordades, kordades, ja puhtalt tolle hetke võimul oleva kahe erakonna süül. Sealt algas Eesti majanduse langus Reformierakonna juhtimisel, Kaja Kallase juhtimisel. Kui poleks tol hetkel tehtud valesid otsuseid nii kõrgepingeliini kolmanda avamisel Läti suunas kui ka LNG-ga, oleks jäänud alles 1,7 miljardit inimestele ja ettevõtjatele aastas. See võeti energia hinnaga ära. Rääkida siin, et Ukrainas tuli taas sõda, see tuli pool aastat hiljem. Otsused tehti siis. Nüüd on kolme viimase aastaga suudetud kokku leppida see koalitsioonis, et inimestelt ja ettevõtjatelt võetakse võrreldes 2023. aastaga ära 2 miljardit eurot. Sõbrakesed! See tähendab seda, et ma võtan sult ära 4 eurot ja nüüd ma pakun tagasi ja seda ainult rikkamale poole, 1 eurot. Väiksema sissetulekuga inimesed ei võida praktiliselt mitte midagi. See, et 650 eurolt 700 euroni tulumaksuvabastus tuleb 1200-eurose palga juures, on ikkagi pisuke. Meie siin 5000 palga juures saame järgmine aasta aastas kokku rohkem 1848 eurot. Kelle arvelt? Kas selle arvelt, et me oleme mootorsõidukimaksu teinud? Kas selle arvelt, et käibemaks on … Palun kolm minutit.

Jah.

… tõusnud 20%, või selle arvelt, et tulumaks on tõusnud 10%? Ja mul on tunne, et seda 20% tõusu ei juletud teha sellepärast, et kõrgepalgaliste tulumaksu tagastamisel oleks number läinud ju palju suuremaks eelarves. Pool miljardit eurot võtta ära, võtame laenu! Võtame laenu selleks, et Riigikogu liikmetele maksta tulumaksuvabastust 700 eurot. Minu arvates need inimesed, kes selle eelarve poolt hääletavad, peaksid siiralt häbenema, kui nad siit Tallinnast kaugemale lähevad. Ja uskuge, ka Tallinnas väga paljud töötavad inimesed ei saa sellist palka, rääkimata pensionäridest või emadest ja isadest, kes väikseid lapsi kasvatavad. Nende sissetulekud ei ole sellised. Kui ma küsin siin ettekandja käest, kuidas tulud on lahti kirjutatud eelarves, siis seda ei ole. Me ei tea, kust koha pealt tuleb number käibemaksust või tulumaksust või aktsiisidest. Me teame, et energiahinnad on need täna, mis kõige rohkem pigistavad meie inimesi. Aga mida teeb tänane valitsus ja eelmine, koos sotsidega valitsus? Nad tõstavad aktsiise ka elektril, ka kütustel. Te näete, mis on juhtunud kütuseturul. Kui üks sent on odavam Eestis, siis Leedu ja Läti autod tulevad tankima siia. Aga meie oleme kindlad, et tõstame ikkagi järgmisel aastal edasi ja ülejärgmisel aastal edasi elektri hinda, sest elektri eest ei ole kuhugi võimalik põgeneda, ei ole võimalik minna Lätis tankima seda elektrit. Või gaas. Kui me teame, et meil on toiduainetetööstuses väga oluline gaasikomponent, siis me tõstame iga aasta mais nii elektri- kui ka gaasiaktsiisi. Kui me räägime siin perede toetusest ja kuulan sotside juttu, siis häbenege! Te võtsite ära lastega peredelt 2400 eurot. 2400 eurot! See on teie otsus! See on sotside otsus koos Eesti 200 ja Reformierakonnaga. Aga sotside eestvedamisel! 2400 eurot! Ja siis räägite, et mõni kopikas võiks tulla kellelegi lastetoetust juurde. Me võtame ära inimestelt raha, me tekitame mingisuguseid mõttetuid mootorsõidukimakse, mis ei laeku meile. Me oleme ühe sektori majanduses täiesti likvideerinud, sest inimesed usuvad täna opositsioonis olevatesse erakondadesse, et nad tühistavad selle mootorsõidukimaksu, välja arvatud sotsiaaldemokraadid, kes eile väga selgelt ütlesid, et see on väga hea maks, ja kuna nad on ise kolmel korral hääletanud, nii esimesel, teisel kui ka kolmandal lugemisel, selle seaduse poolt.

Aitäh!

Aitäh! Isamaa Erakond teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kohe toon paberi ka.

Fraktsiooni nimel, siis ma eeldan. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli EKRE fraktsiooni nimel hea kolleegi Rain Epleri.

Head kolleegid! Tegelikult veel suurema pauguga, kui see 900 lehekülge häma siia kõnepulti maandus, paljastab seesama häma tänase koalitsiooni valelikkuse. Te mäletate kõik neid lubadusi, kuidas nüüd tullakse riigi rahandust korda tegema, võlakoormust vähendama, kuidas nüüd hakatakse kulutama vastavalt võimetele ja võimalustele. Lisaks sellele räägitakse meile koalitsiooni poolt praegu loosungeid, mille kõlavaimateks sõnadeks on "jõukus" ja "julgeolek", mida see eelarve pidada tooma. No vaatame tegelikkusele otsa. Eelarve defitsiit kasvab 4,5%-ni. Sellist olukorda on ajaloost raske leida. Ma tean, et koalitsiooni liikmed tulevad siin rääkima koroonaajast, aga ma arvan, et see ei ole adekvaatne võrdlus, ja seda ütlevad ise ka koalitsiooni enda saadikud. Riigivõlg kasvab 11,5 miljardini. See on üle veerandi meie sisemajanduse kogutoodangust. Aga see pole veel kõik. 2029. aastaks plaanitakse riigivõlg kasvatada 13,5 miljardini. See lükkab otseselt ümber selle vale, millest meile rääkisid siin täna Reformierakonna ja Eesti 200 esindajad, et nüüd tõesti me teeme suures miinuses ja suure võlakoormust suurendava eelarve, aga peale seda hakkab kõik nii hästi minema, et asjad saavad korda. Ei saa! Ja selle suure võla teenindamiseks kulub järgmisel aastal 260 miljonit, 2029. aastal juba üle 300 miljoni. Üks suur loosung, mida meile hüütakse, on see, et see kõik suur raha kulutamine, selle põhjuseks on riigikaitse. No jällegi, tegelikkus on selline, et kulude kasv on julgelt üle miljardi, läheneb pooleteisele miljardile. Nagu rahanduskomisjoni juht siin mõni aeg tagasi ütles, täiendav finantseerimisvajadus, täiendav laenuvajadus on 1,7 miljardit. Selle juures on Kaitseministeeriumi eelarve kasv, kulud ja investeeringud kokku, circa 700 miljonit, vähem kui pool sellest, mis laenu võetakse. Aga näiteks selle kõrval kasvab Kliimaministeeriumi eelarve 400 miljoni võrra. See rohepööre ei taha ikkagi Eestis surra, kuigi nii mujal Euroopas kui ka teisel pool ookeani on ta juba surnud. Et minu jutt ei jääks liialt loosunglikuks ja üldiseks, siis ma mõtlesin, et vaatame ka mõnesse konkreetsesse rahakulutusse sisse. Kuhu see raha siis kulub? Rail Baltic. Meile räägitakse kiirest ja vajalikust raudteest Euroopasse. Järgmisel aastal plaanitakse sellele kulutada kokku 436 miljonit, millest meie enda raha Euroopa raha kõrval on 174 miljonit. Ülejärgmisel aastal prognoositakse, et kulu kasvab 500 miljonini. Ja pange tähele, meie enda raha peaks sinna ülejärgmisel aastal kuluma juba 305 miljonit. Meile räägitakse kiirest raudteest, ühendusest Euroopaga. Me kolleeg Sibulaga küsisime Läti riigilt, suursaadiku kaudu saatsime küsimused Läti riigile, et kuidas on Rail Balticu ehitusega Läti poole peal, Riiast põhja poole, Lätist Eestisse. Saime vastused, kus väga selgelt tuleb välja, et see põhjaosa ehk lätlaste ühendus Eestiga ei ole neil kuidagi prioriteetne, nad tegelevad lõunaosaga. Nad ütlevad, et neil on raha puudu, nad loodavad Euroopa järgmise perioodi eelarvele. Noh, vaadates, mis Euroopas toimub, ma ei loodaks liialt sealt eelarvele, et raha palju juurde tuleb. Liidu püsimine on selgelt küsimärgi alla sattumas. Ja lätlased ise ütlevad, et see põhjasuund ei ole prioriteet. Nii et me tegelikult ehitame hästi kallist, aeglast, teivasjaamadega rongiühendust Häädemeestele. Ja siis seesama rohepööre, seesama Kliimaministeeriumi eelarve kasv. Alates 2024. aastast juba kulutatakse kogu CO2-kvoodi müügist saadud tulu kliimapoliitika eesmärkidele kaasa aitavateks tegevusteks. Ma palun kolm minutit lisaks.

Jah.

Ja jällegi ma juhin tähelepanu, et kui me kõik teame, et geopoliitiline olukord on keeruline, siis ma arvan, et me peaksime prioriteete ka veidikene ümber mõtestama ja tegelema riigikaitsega. Veel näiteid kuludest. Sama Kliimaministeeriumi eelarve: elurikkuse tagamine, 23 miljonit, sellest tööjõukulud 15 ja muud toetused 8. Sealjuures kirjutatakse, et RMK viib märgade elupaikade taastamisi ellu 14 miljoni eest. Teate, mis see on? See on seesama metsade uputamine, millest meediast viimasel ajal päris palju lugeda saab. Kui me nüüd seda 23 miljonit võrdleme muude valitsemisvaldkondadega, siis me näeme, et Kultuuriministeeriumis kärbitakse 26 miljonit. Seda debatti on avalikkuses viimastel nädalatel päris aktiivselt peetud, et kultuuri rahastamine läheb aina allapoole ja enam ei ole võimalik Eesti kultuuri hoida ja edendada nii, nagu ütleb meie põhiseaduse preambul: kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Aga meil sõna otseses mõttes võetakse see rohkem kui 20 miljonit ja uputatakse sohu, selle asemel et täita eesmärke, mille jaoks Eesti riik on loodud, mis on Eesti riigi olemasolu põhiline mõte. Selle kultuuriteema lõpetuseks ma muidugi esitaks ühe üleskutse kultuurirahvale. Aga enne selle juurde minekut ma ütlen, et paraku ei kiputa enam ka kultuurivaldkonnas aru saama, et metafoorid ja metafooriline kõne on selline, mida ei maksa sõna-sõnalt ja otseselt võtta. Ja nüüd mu üleskutse: ärge olge nii pehmed, ärge minestage iga krõbedama metafoori peale ja ärge siis tormake jälle moraalseid värdjaid, Reformierakonda, sotse ja Eesti 200 valima. Tegelikult ju me olemegi jõudnud seisu, kus pead peaksid veerima, ja ikka metafoorilises mõttes, kallid kultuuriinimesed. Ei ole mõtet selliste väljendite peale pahandada, kui tegelik elu ongi selline. 2013 ütles kultuurirahva toonane eestkõneleja Rein Raud, et meid valitsevad moraalsed värdjad, needsamad reformierakondlased. Ring on väga ruttu täis saanud ja nad on tagasi. Need inimesed, kes ei saa aru, miks see Eesti riik on ja mida me siin tegema peaksime, peaksidki riigitüüri juurest lahkuma. Pead peaksidki veerema, ikka metafoorilises mõttes. Aitäh!

Tänan teid! Eesti Keskerakonda küll ei mainitud, aga korduvalt on mainitud EKREIKE-t. Kui fraktsioon tundis ennast selles ära, siis on vastusõnavõtt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsevile. Palun!

Aitäh! Tegelikult mainiti ja mainis siis Reformierakonna esindaja. Nüüd tuleb lihtsalt tõdeda, et Reformierakond jätkab täpselt samas vaimus nagu enne parlamendivalimisi, lihtsalt valedega üritatakse inimeste poolehoidu võita. Sest see jutt, et nüüd maksukoormus langeb – no kuhu ta langeb? See, et järjekordne tulumaksu tõus jääb ära, ei tähenda ju, et maksukoormus langeb. Seda ei pidanudki olema, seda ei pidanudki tulema! Lisaks jääb automaks. Lisaks on seesama tulumaksureform ehk maksuküüru kaotamine. Jällegi, mul on hea meel selle üle, et Reformierakond on õnnelik selle üle, et näiteks nende parlamendiliikmete palk tõuseb tänu sellele peaaegu 2000 eurot aastas. Loomulikult, vist liiga väikesed palgad. Aga minu meelest see on lihtsalt uskumatu, sest tegelikult, kui inimene saab kuus palga näol näiteks 1000–1200 eurot, siis on võit kuus 10 eurot. Nojah, suurepärane reform, mis kindlasti on väärt seda, et kulutada selle peale pool miljardit eurot. Ma tuletan meelde, et just nii palju maksuküüru kaotamine riigieelarvele maksma läheb. Kui rääkida sellest, kust algab see tõus, mis on vähemalt märgatav, näiteks 100 eurot kuus juurde, siis see palk peaks olema 1800 eurot. Palju meil on selliseid inimesi, kes nii palju teenivad või rohkem? Nii et selles mõttes mina küll ei saa aru, kust see maksuleevendus tuleb või kuidas maksukoormus väheneb. Aitäh!

Aitäh teile! Vastusõnavõtt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg Aivar Kokk! Sulle ikka meeldib alati suuri sõnu loopida. Rääkides sotsiaaldemokraatide perepoliitikast, pean ma vajalikuks ühe täpsustuse teha. Sotsiaaldemokraadid on alati seisnud selle eest, et riik väärtustaks igat Eesti last, olenemata sellest, kas lapsel on õdesid-vendi, millisesse peremudelisse ta sünnib ja kui mitmendana ta sünnib. Ehk siis meie eesmärk ja suund siin saalis peaks olema see, et iga Eesti laps on väärtus. Ja ma arvan, et mitte ainult mina, vaid ka teised sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et õiglane ja hooliv riigi perepoliitika ei vastanda erinevaid peremudeleid. Nii et ma palun, et me seda siin saalis rohkem ei teeks.

Aitäh teile! Antud juhul ei ole tegemist vastusõnavõtu vastusõnavõtuga, aga nagu ma eelpool viitasin, et EKREIKE-t mainiti, siis on õigus vastusõnavõtuks ka Isamaa fraktsioonil. Nii et vastusõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel, Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Eks ma pean ka rääkima, kuidas see perepoliitika ikka tegelikult toimib. Kui jaanuarikuus ja veebruarikuus hääletavad sotsiaaldemokraadid lasterikaste perede toetuse numbri kinni ja läheb lihtsalt pool kuud mööda, siis äkki tundub, et see on väga halb mõte ja võtavad 2400 eurot lasterikastelt peredelt ära. Ja siis räägitakse, et see on nüüd lastesõbralik poliitika. Ma ei vaidle selle vastu, et esimene laps on oluline ja teine laps on oluline. Aga mul jäi siin seda kõnet kuuldes mulje, et üksi elava, üksi last kasvatava laps on oluline – mis ongi oluline –, aga kõige parem on see, kui see laps kasvaks peres. Aga on olukordi, kus on ka üksi elavad, kõik on olulised, aga lasterikastelt peredelt raha äravõtmine jääb kindlasti sotsiaaldemokraate kandma pikalt. Aitäh!

Ja vastusõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Tõesti, EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus oli siin Reformierakonna ja koalitsiooni esindajatel korduvalt hambus. On ju teada, et kui asjad on halvasti, siis iseenda peale ju nemad kunagi näpuga ei näita. Siis on jube mugav alati viidata mingitele mitme aasta tagustele valitsustele. Aga ma tuletan siiski meelde, et kui meie valitsus, see EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus, oma tegevuse lõpetas, siis me jätsime Reformierakonna alustavale valitsusele 8%-lise majanduskasvu ja tunduvalt väiksema laenukoormuse. Ja mida me mäletame? Me mäletame, kuidas tookord Reformierakonna esindajad kriiskasid siin taevani ja tagasi, kuidas laenuleib ja laastutuli ning mida kõike meie lapsed ja lapselapsed peavad hakkama tagasi maksma. Ja nüüd, mida nad ise teevad? Eks ole, riigivõlg on 11,5 miljardit, üle 25% SKP-st, 2029. aastaks tõuseb see 13,5 miljardini. Selle suure võla teenindamiseks hakkab minema igal aastal aina rohkem ja rohkem raha. Mina teen küll ettepaneku, et lõpetage see täiesti tarbetu ja kõik juba saavad aru, et see on lihtsalt puhtalt enesekaitseks mõeldud retoorika ja näpuga näitamine EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsuse poole ära. Hakake ometi tööle ja tegutsema Eesti riigi ja rahva hüvanguks!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 737 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud ettepanekud neljalt fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt samasisulise ettepanekuga 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 737 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Saalikutsung, palun! Head kolleegid, palun vaikust! Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni samasisulise ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 737 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega, head kolleegid, on eelnõu 737 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. oktoober kell 17.15.