Palgad

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on siseminister Igor Tarole, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on palgad. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! 22. septembril oleme siin saalis teiega juba sel teemal vestelnud ehk päästjate ja politseinike palgad – kas tuleb palgatõus, kui suur see palgatõus tuleb, kui ta tuleb. Põhimõtteliselt jõudsime nii kaugele, et see tõus on kuni 10%. Iseenesest see kui palju tõuseb ühe või teise töötaja palk, otsustab amet ise. Nagu me nüüd teame, homme toimub siin Riigikogu ees meeleavaldus, millest võtavad osa lisaks õpetajatele ka päästjad, kes ei ole väga rahul selle perspektiiviga, mida valitsus nende jaoks valmistas. Nende arvates on esiteks suur probleem see, et kindlust ja järjepidevust ei ole. Praegu leiti mingisugune raha ja kuna kaks aastat ei olnud palgad tõstetud, siis otsustati, et kiiremas korras tõstame, seda enam, et valimised on tulemas. Aga mis saab näiteks aastal 2027 või 2028, keegi ei tea. Teiseks, see tõus ei ole päris selline, mida ootasid ja eeldasid päästjad ja politseinikud. Nende soov oli ikkagi 1,2 koefitsiendiga Eesti keskmisest palgast. Ja siit see meeleavaldus on tulemas. Mis siis on teie suhtumine sellesse? Kas teie arvates piisab sellest, mida praegu antakse? Kas tegelikult see meeleavaldus on lihtsalt mõttetu või ikkagi mingi tõsi nendel inimestel taga on ja siin tuleks midagi ette võtta?

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Austatud küsija ja teised Riigikogu liikmed! Kõigepealt, mul on väga hea meel, et minu esimene prioriteet nendel eelarveläbirääkimistel, et seda palgafondi tõsta, on realiseerunud ja Siseministeeriumi valitsemisala on saanud need 28,9 miljonit eurot, et seda palgafondi suurendada. Kindlasti tasub märkida seda üldist olukorda, et kui me jätame nüüd Kaitseministeeriumi kõrvale, kellel on see raha SKP suhtena kindlustatud, siis ülejäänud 11 ministeeriumist kaheksa pidid ainult kärpima ja ainult kolm olid need, kes said selle positiivse otsuse palgatõusu kohta. Nii et see nõudis väga suurt koostööd. Ka kõikidelt, kõikidelt teistelt valitsuse liikmetelt nõudis see koostööd ja mõistmist. Kindlasti on sellega antud ka see märk, et need inimesed on olulised Eesti riigile, et siseturvalisus on osa riigikaitsest ja sinna tuleb panustada. Nüüd, mis puudutab meeleavaldust, siis see on väga hea, et päästjad tulevad ja hoiavad seda teemat üleval. Loomulikult, ühekordse 10%-lise palgatõusuga me kõiki muresid ei lahenda. Ja selleks, et see lahendamine kulgeks meil hästi koostöises formaadis, me just äsja kohtusime ka Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu juhiga Kalle Koopiga eile, et ära kuulata veel detailsemalt, mis on need mured. Need mured ei ole ainult palk, seal on ka töötingimused, eriti töövahetuste pikkus. Ma olen ka enda arvukate komandode külastamise käigus kuulnud, kui oluline see on, et nende töögraafik säiliks 24-tunnisena. Ma kinnitasin üle Kalle Koopile ja ka avalikult kõigile päästjatele, et selles osas seis on nendega samal poolel. Ma loodan, et meie koostöine tegevus nende tingimuste parandamisel jätkub, sest ainult niiviisi on seda võimalik teha, et vastandades lihtsalt ei ole seda võimalik saavutada. Aitäh!

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma ikkagi tahaks kuulda seda, mis on valitsuse visioon ja strateegia järgmisteks aastateks. Nagu ma ütlesin oma esimeses küsimuses, et praegu leiti midagi, vahetult enne valimisi öeldi, et nüüd tõstame 10% võrra. Aga tegelikult päästjad, politseinikud, õpetajad ja kõik, kes homme siia Riigikogu ette tulevad meeleavaldusele, tahavad mingisugust kindlust ja mingit stabiilsust. Praegu neil selline tunne puudub ja tunnetus, et ka järgmistel aastatel, näiteks 2027 ja 2028 nende palgad tõusevad samamoodi, sest praegu oli kirjas kuni 10% palgatõus. Meil on inflatsioon kahe viimase aasta jooksul põhimõtteliselt kokku 40%, kui me näiteks räägime toidukaupadest ja teistest hindadest. 10% selle taustal on ikka naeruväärselt vähe. Nii et kas siis saavad need inimesed arvestada sellega, et mitte ainult aastal 2026, vaid ka järgmistel aastatel on valitsusel plaanis nende palkasid tõsta ja teha seda ikkagi korralikult, et inimesed märgaksid seda ka kõrge inflatsiooni taustal?

Aitäh, hea küsija! Nagu ma enne juba mainisin, siis me oleme püüdnud ikkagi saavutada maksimaalset tulemust, mis on praeguses olukorras võimalik, et seda palgatõusu saavutada. See 10%-line palgafondi keskmine kasv ei tähenda seda, et kõikide ametikohtade palgatõusud piirduvadki 10%-ga. Ma olen andnud asutuste juhtidele selge juhise, et seal, kus king pigistab kõige rohkem, võiks tõus olla nende vahendite piires mõnevõrra suurem. Ja võib-olla sellistel ametikohtadel, kus toimetulek ei ole nii suure surve all, kus palganumbrid on juba praegu mõnevõrra kõrgemad, ja võib-olla seal, kus on sellised ametikohad, mis ei ole otseselt nagu eesliini ametikohad, võib see jääda mõnevõrra tagasihoidlikumaks. Ma olen esimesed ettepanekud osadel asutustel juba üle vaadanud. Üldiselt jah, sinna suunda mõeldakse. Kui me vaatame seda, et teatud ametikohtadel juba palgafondi suurendamisest palgatõus saab olema üle 10%, ta ei jää 10% juurde, vaid ümberjagamistega saab üle 10% olla, ja me arvestame seda, milliseid maksuotsuseid on Vabariigi Valitsus teinud. Vabariigi Valitsus on teinud ju maksuküüru kaotamise kohta sellise otsuse, mis annab kõige suurema mõju just nimelt sealt keskmise palga ümber saajatele. Ehk needsamad päästjad tegelikult on ühed need inimesed, kes saavad protsentuaalselt kõige suuremat mõju oma sissetulekule. Nii et see summa ju tegelikkuses ka kasvatab nende sissetulekut. Jah, ma pean tunnistama, et me ei saanud ära tuua seda maksimaalset võimalust, mida ametiühingud on soovinud, aga me oleme maksimaalselt püüdnud pingutada, et jõuda sinna üsna lähedale, mitte ainult selle otsusega, mis me tegime palgafondi kohta, vaid nende maksuotsustega. Tegelikkuses me oleme ikkagi lükanud seda tulemust sinna võimalikult lähedale. Jah, selline see olukord on, et kõik ei saa sellel aastal, mida nad tahavad. Pikas perspektiivis ma ütlen, et paraku sellist kommet ei ole olnud, et palgatõususid pannakse väga pikalt kirja, aga ma kinnitan, et valitsus töötab selle nimel, et Eesti majandusel läheks paremini, et meie väljavaated oleksid helgemad ja et meil tulevikus oleks paremad võimalused neid palgatõususid tagada. Kõike tehakse just selleks.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma ka siiralt loodan, et tulevikus meil päästjad ja politseinikud, need riigisüsteemi töötajad, kes tagavad meile igapäevase turvalisuse, saavad väärilise palga vastavalt oma panusele ja tööle, sellepärast et tegelikult nende panus riigisüsteemis on väga suur ja hindamatu. Ja hindamatu on, peaks olema ka meie suhtumine nendesse. Miskipärast … ega see ei ole nüüd ainult teie valitsemise ajal; kuidagi ka eelnevatel aastatel ja erinevate ministrite ajal on ikkagi päästjad ja üldiselt korrakaitses töötavad inimesed jäänud tahaplaanile ja te olete kindlasti, olete teadlikud sellisest mõistest nagu palgavaesus ja just nimelt palgavaesuses need inimesed ka ju elavad. Ja nagu te teate, päästjad tihtipeale käivadki teistes, teevadki lisatööd ja kõik ja nii edasi, on ju, ja juba ka politseinikud. Ehk siis ka see 10% ju, mis te tõstate palgafondi – või natukene rohkemgi, ütlesite –, siis ju palgavaesusest need inimesed välja ei too. Kas me ei peaks ikkagi kogu selle süsteemi niimoodi sellisel viisil vaatama üle, et tõesti need inimesed, kes igapäevaselt panustavad ja igapäevaselt päästavad meid, meie elusi, oleks ka väärtustatud ja väärtustatud loomulikult lisaks kõigi muude motivatsioonile ka palga näol? Aitäh!

Aitäh, austatud küsija, ja suur tänu selle küsimuse püstitamise ja sellisel viisil formuleerimise eest! See annab meile võimaluse selle debati käigus mitu korda üle korrata, kuivõrd oluline on siseturvalisuse ja sisejulgeoleku valdkond ühiskonna jaoks. Ja kui me piisavalt palju seda kordame siin saalis, siis tõenäoliselt, ütleme, suureneb tõenäosus, et tehakse ka vastavaid otsuseid selles suunas, et ei tehta vastupidiseid otsuseid. Kui me nüüd vaatame seda, millised on olnud selles valdkonnas palgatõusu proportsioonid keskmiselt viimase kaheksa aasta jooksul, siis viimase kaheksa aasta keskmine palgatõus – iga aasta ei ole olnud palgatõusu; mõnikord on olnud suurem, mõnikord on olnud väiksem – keskmine on olnud 6,6% täpselt, on arvutus. Nii. Nüüd, sel aastal me oleme saavutanud selle palgafondi tõusu 10%, ehk siis, see on keskmisest suurem pingutus, mida me oleme teinud. Ja seda hoolimata sellest, et me oleme pidanud väga jõuliselt kaitsekuludesse panustama, et me oleme samal ajal soovinud ka ühiskonna keskmise tööinimese hakkamasaamist parandada läbi maksumuudatuste, eks ole. Ja hoolimata sellest, me oleme suutnud selle pingutuse teha, et tuua ka see üle keskmise palgatõus, kui me vaatame viimast kaheksat aastat. Nagu ma ütlesin, see ei ole piisav. Ma olen teiega nõus, päästjad on väärt väärikat töötasu selle keerulise töö eest. Nad päästavad elusid. Töötasu ei ole ainus komponent selles, mida nad teevad. Enne juba mainisin seda, et oluline on see ka töötundide moment, sellepärast et paljude päästjate jaoks on see ka mingil määral nagu elustiili osa. On selliseid, kes töötavad ainult päästes, aga on palju selliseid, kes töötavad mitmel ametikohal. Töötatakse selleks, et saada sissetulekut; töötatakse ka sellepärast, et on huvi erinevate valdkondade vastu. Ja me katsume siis neil ka seda võimaldada, et nad saaksid soovi korral, ütleme, neil need võimalused säiliksid, et me ei piira neid. Sest, tõesti, ma möönan, me peame endale aru andma, kuidas me üldse seda riiki saame üleval pidada. Ega me peame ju seda üleval sellestsamast rahast, mida inimeste käest korjame. Ja ma veel kord rõhutan, see on väga hea, et päästjad homme tulevad Riigikogu ette, et inimesed oma õiguste eest seisavad ja seda teemat pildis hoiavad. Ja ma väga tänan neid selle meeleavalduse (Juhataja: "Teie aeg!") korrektse korralduse eest. Aitäh!

Aitäh! Ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.