Palgad

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on siseminister Igor Tarole, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on palgad. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! 22. septembril me siin saalis teiega juba vestlesime sel teemal: päästjate ja politseinike palk, kas tuleb palgatõus ja kui suur see palgatõus tuleb, kui ta tuleb. Põhimõtteliselt jõudsime niikaugele, et see tõus on kuni 10%. Iseenesest seda, kui palju tõuseb ühe või teise töötaja palk, otsustab amet ise. Nagu me nüüd teame, homme toimub siin Riigikogu ees meeleavaldus, millest võtavad lisaks õpetajatele osa ka päästjad, kes ei ole väga rahul selle perspektiiviga, mida valitsus neile [on pakkunud]. Nende arvates on esiteks suur probleem see, et kindlust ja järjepidevust ei ole. Praegu leiti mingisugune raha ja kuna kaks aastat ei olnud palka tõstetud, siis otsustati, et kiiremas korras tõstame, seda enam, et valimised on tulemas. Aga mis saab näiteks aastal 2027 või 2028, seda keegi ei tea. Teiseks, see tõus ei ole päris selline, mida päästjad ja politseinikud ootasid ja eeldasid. Nende soov oli ikkagi Eesti keskmine palk koefitsiendiga 1,2. Seetõttu see meeleavaldus ongi tulemas. Mis siis on teie suhtumine sellesse? Kas teie arvates piisab sellest, mida praegu antakse? Kas see meeleavaldus on lihtsalt mõttetu või on ikkagi nendel inimestel tõsi taga ja siin tuleks midagi ette võtta?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! 22. septembril oleme siin saalis teiega juba sel teemal vestelnud ehk päästjate ja politseinike palgad – kas tuleb palgatõus, kui suur see palgatõus tuleb, kui ta tuleb. Põhimõtteliselt jõudsime nii kaugele, et see tõus on kuni 10%. Iseenesest see kui palju tõuseb ühe või teise töötaja palk, otsustab amet ise. Nagu me nüüd teame, homme toimub siin Riigikogu ees meeleavaldus, millest võtavad osa lisaks õpetajatele ka päästjad, kes ei ole väga rahul selle perspektiiviga, mida valitsus nende jaoks valmistas. Nende arvates on esiteks suur probleem see, et kindlust ja järjepidevust ei ole. Praegu leiti mingisugune raha ja kuna kaks aastat ei olnud palgad tõstetud, siis otsustati, et kiiremas korras tõstame, seda enam, et valimised on tulemas. Aga mis saab näiteks aastal 2027 või 2028, keegi ei tea. Teiseks, see tõus ei ole päris selline, mida ootasid ja eeldasid päästjad ja politseinikud. Nende soov oli ikkagi 1,2 koefitsiendiga Eesti keskmisest palgast. Ja siit see meeleavaldus on tulemas. Mis siis on teie suhtumine sellesse? Kas teie arvates piisab sellest, mida praegu antakse? Kas tegelikult see meeleavaldus on lihtsalt mõttetu või ikkagi mingi tõsi nendel inimestel taga on ja siin tuleks midagi ette võtta?

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Austatud küsija ja teised Riigikogu liikmed! Kõigepealt, mul on väga hea meel, et minu esimene prioriteet nendel eelarveläbirääkimistel, et seda palgafondi tõsta, on realiseerunud ja Siseministeeriumi valitsemisala on saanud need 28,9 miljonit eurot, et seda palgafondi suurendada. Kindlasti tasub märkida seda üldist olukorda, et kui me jätame nüüd Kaitseministeeriumi kõrvale, kellel on see raha SKP suhtena kindlustatud, siis ülejäänud 11 ministeeriumist kaheksa pidid ainult kärpima ja ainult kolm olid need, kes said selle positiivse otsuse palgatõusu kohta. Nii et see nõudis väga suurt koostööd. Ka kõikidelt, kõikidelt teistelt valitsuse liikmetelt nõudis see koostööd ja mõistmist. Kindlasti on sellega antud ka see märk, et need inimesed on olulised Eesti riigile, et siseturvalisus on osa riigikaitsest ja sinna tuleb panustada. Nüüd, mis puudutab meeleavaldust, siis see on väga hea, et päästjad tulevad ja hoiavad seda teemat üleval. Loomulikult, ühekordse 10%-lise palgatõusuga me kõiki muresid ei lahenda. Ja selleks, et see lahendamine kulgeks meil hästi koostöises formaadis, me just äsja kohtusime ka Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu juhiga Kalle Koopiga eile, et ära kuulata veel detailsemalt, mis on need mured. Need mured ei ole ainult palk, seal on ka töötingimused, eriti töövahetuste pikkus. Ma olen ka enda arvukate komandode külastamise käigus kuulnud, kui oluline see on, et nende töögraafik säiliks 24-tunnisena. Ma kinnitasin üle Kalle Koopile ja ka avalikult kõigile päästjatele, et selles osas seis on nendega samal poolel. Ma loodan, et meie koostöine tegevus nende tingimuste parandamisel jätkub, sest ainult niiviisi on seda võimalik teha, et vastandades lihtsalt ei ole seda võimalik saavutada. Aitäh!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud küsija ja teised Riigikogu liikmed! Kõigepealt, mul on väga hea meel, et minu esimene prioriteet nendel eelarveläbirääkimistel, palgafondi tõsta, on realiseerunud ja Siseministeeriumi valitsemisala on saanud 28,9 miljonit eurot, et palgafondi suurendada. Kindlasti tasub märkida üldist olukorda. Kui me jätame kõrvale Kaitseministeeriumi, kellele on see raha suhtena SKP‑sse kindlustatud, siis ülejäänud 11 ministeeriumist 8 pidid ainult kärpima ja vaid 3 kolm said positiivse otsuse palgatõusu kohta. Nii et see nõudis väga suurt koostööd. Ka kõikidelt teistelt valitsuse liikmetelt nõudis see koostööd ja mõistmist. Kindlasti on sellega antud märku, et need inimesed on Eesti riigile olulised, et siseturvalisus on osa riigikaitsest ja sinna tuleb panustada. Mis puudutab meeleavaldust, siis on väga hea, et päästjad tulevad ja hoiavad seda teemat üleval. Loomulikult, ühekordse 10%-lise palgatõusuga me kõiki muresid ei lahenda. Selleks, et see lahendamine kulgeks meil hästi koostöises formaadis, me just eile kohtusime Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu juhi Kalle Koopiga, et veel detailsemalt need mured ära kuulata. Need mured ei ole ainult palk, vaid ka töötingimused, eriti töövahetuste pikkus. Ma olen ka ise arvukate komandokülastamiste käigus kuulnud, kui oluline see on, et nende töö[vahetus] säiliks 24-tunnisena. Ma kinnitasin üle Kalle Koopile ja kinnitan ka avalikult kõigile päästjatele, et selles seisan ma nendega samal poolel. Ma loodan, et meie koostöine tegevus nende tingimuste parandamisel jätkub, sest ainult niiviisi on seda võimalik teha, vastandades ei ole seda lihtsalt võimalik saavutada.

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma ikkagi tahaks kuulda seda, mis on valitsuse visioon ja strateegia järgmisteks aastateks. Nagu ma ütlesin oma esimeses küsimuses, et praegu leiti midagi, vahetult enne valimisi öeldi, et nüüd tõstame 10% võrra. Aga tegelikult päästjad, politseinikud, õpetajad ja kõik, kes homme siia Riigikogu ette tulevad meeleavaldusele, tahavad mingisugust kindlust ja mingit stabiilsust. Praegu neil selline tunne puudub ja tunnetus, et ka järgmistel aastatel, näiteks 2027 ja 2028 nende palgad tõusevad samamoodi, sest praegu oli kirjas kuni 10% palgatõus. Meil on inflatsioon kahe viimase aasta jooksul põhimõtteliselt kokku 40%, kui me näiteks räägime toidukaupadest ja teistest hindadest. 10% selle taustal on ikka naeruväärselt vähe. Nii et kas siis saavad need inimesed arvestada sellega, et mitte ainult aastal 2026, vaid ka järgmistel aastatel on valitsusel plaanis nende palkasid tõsta ja teha seda ikkagi korralikult, et inimesed märgaksid seda ka kõrge inflatsiooni taustal?

Aitäh! Ma ikkagi tahaks kuulda, mis on valitsuse visioon ja strateegia järgmisteks aastateks. Nagu ma ütlesin oma esimeses küsimuses, praegu leiti mingi [raha], vahetult enne valimisi, ja öeldi, et nüüd tõstame 10% võrra. Aga päästjad, politseinikud, õpetajad ja kõik, kes homme tulevad siia Riigikogu ette meeleavaldusele, tahavad mingisugust kindlust ja mingit stabiilsust. Praegu puudub neil selline tunne ja tunnetus, et ka järgmistel aastatel, näiteks 2027 ja 2028, nende palk samamoodi tõuseb. Praegu oli kirjas kuni 10%‑line palgatõus. Meil on inflatsioon kahe viimase aasta jooksul olnud põhimõtteliselt kokku 40%, kui me räägime näiteks toidukaupadest ja ka teistest [kaupadest]. 10% on selle taustal ikka naeruväärselt vähe. Nii et kas need inimesed saavad arvestada sellega, et mitte ainult aastal 2026, vaid ka järgmistel aastatel on valitsusel plaanis nende palka tõsta ja teha seda ikkagi korralikult, et inimesed märkaksid seda ka kõrge inflatsiooni taustal?

Aitäh, hea küsija! Nagu ma enne juba mainisin, siis me oleme püüdnud ikkagi saavutada maksimaalset tulemust, mis on praeguses olukorras võimalik, et seda palgatõusu saavutada. See 10%-line palgafondi keskmine kasv ei tähenda seda, et kõikide ametikohtade palgatõusud piirduvadki 10%-ga. Ma olen andnud asutuste juhtidele selge juhise, et seal, kus king pigistab kõige rohkem, võiks tõus olla nende vahendite piires mõnevõrra suurem. Ja võib-olla sellistel ametikohtadel, kus toimetulek ei ole nii suure surve all, kus palganumbrid on juba praegu mõnevõrra kõrgemad, ja võib-olla seal, kus on sellised ametikohad, mis ei ole otseselt nagu eesliini ametikohad, võib see jääda mõnevõrra tagasihoidlikumaks. Ma olen esimesed ettepanekud osadel asutustel juba üle vaadanud. Üldiselt jah, sinna suunda mõeldakse. Kui me vaatame seda, et teatud ametikohtadel juba palgafondi suurendamisest palgatõus saab olema üle 10%, ta ei jää 10% juurde, vaid ümberjagamistega saab üle 10% olla, ja me arvestame seda, milliseid maksuotsuseid on Vabariigi Valitsus teinud. Vabariigi Valitsus on teinud ju maksuküüru kaotamise kohta sellise otsuse, mis annab kõige suurema mõju just nimelt sealt keskmise palga ümber saajatele. Ehk needsamad päästjad tegelikult on ühed need inimesed, kes saavad protsentuaalselt kõige suuremat mõju oma sissetulekule. Nii et see summa ju tegelikkuses ka kasvatab nende sissetulekut. Jah, ma pean tunnistama, et me ei saanud ära tuua seda maksimaalset võimalust, mida ametiühingud on soovinud, aga me oleme maksimaalselt püüdnud pingutada, et jõuda sinna üsna lähedale, mitte ainult selle otsusega, mis me tegime palgafondi kohta, vaid nende maksuotsustega. Tegelikkuses me oleme ikkagi lükanud seda tulemust sinna võimalikult lähedale. Jah, selline see olukord on, et kõik ei saa sellel aastal, mida nad tahavad. Pikas perspektiivis ma ütlen, et paraku sellist kommet ei ole olnud, et palgatõususid pannakse väga pikalt kirja, aga ma kinnitan, et valitsus töötab selle nimel, et Eesti majandusel läheks paremini, et meie väljavaated oleksid helgemad ja et meil tulevikus oleks paremad võimalused neid palgatõususid tagada. Kõike tehakse just selleks.

Aitäh, hea küsija! Nagu ma juba enne mainisin, me oleme püüdnud palgatõusuga ikkagi saavutada maksimaalset tulemust, mis on praeguses olukorras võimalik. See 10%‑line palgafondi keskmine kasv ei tähenda, et kõikidel ametikohtadel palgatõus piirdubki 10%‑ga. Ma olen andnud asutuste juhtidele selge juhise, et seal, kus king pigistab kõige rohkem, võiks tõus olla isegi nende vahendite piires mõnevõrra suurem, ja võib-olla sellistel ametikohtadel, kus toimetulek ei ole nii suure surve all, kus palganumbrid on juba praegu mõnevõrra kõrgemad, ja võib-olla sellistel ametikohtadel, mis ei ole otseselt nagu eesliini ametikohad, võiks see tõus jääda mõnevõrra tagasihoidlikumaks. Ma olen osa asutuste esimesed ettepanekud juba üle vaadanud. Üldiselt jah selles suunas mõeldakse. Vaatame seda, et teatud ametikohtadel saab juba palgafondi suurendamise tõttu palgatõus olema üle 10%, see ei jää 10% juurde, vaid ümberjagamise abil on see üle 10%, ja arvestame seda, milliseid maksuotsuseid on Vabariigi Valitsus teinud. Vabariigi Valitsus on teinud ju maksuküüru kaotamise kohta sellise otsuse, mis kõige rohkem mõjutab just nimelt neid, kelle palk on keskmise palga ümber. Needsamad päästjad on ühed nendest inimestest, kellel tekib protsentuaalselt kõige suurem mõju sissetulekule. Nii et ka see ju kasvatab nende sissetulekut. Jah, ma pean tunnistama, et me ei saavutanud seda maksimaalset [taset], mida ametiühingud on soovinud, aga me oleme maksimaalselt püüdnud pingutada, et jõuda üsna sinna lähedale, mitte ainult selle otsusega, mis me tegime palgafondi kohta, vaid ka nende maksuotsustega. Me oleme ikkagi lükanud seda tulemust võimalikult sinna lähedale. Jah, selline see olukord on, et kõik ei saa sellel aastal seda, mida nad tahavad. Pikast perspektiivist rääkides ma ütlen, et sellist kommet ei ole paraku olnud, et palgatõususid pannakse väga pika aja peale kirja, aga ma kinnitan, et valitsus töötab selle nimel, et Eesti majandusel läheks paremini, et meie väljavaated oleksid helgemad ja meil oleks tulevikus paremad võimalused neid palgatõususid tagada. Kõike tehakse just selleks.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Lauri Laats. Palun!

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma ka siiralt loodan, et tulevikus meil päästjad ja politseinikud, need riigisüsteemi töötajad, kes tagavad meile igapäevase turvalisuse, saavad väärilise palga vastavalt oma panusele ja tööle, sellepärast et tegelikult nende panus riigisüsteemis on väga suur ja hindamatu. Ja hindamatu on, peaks olema ka meie suhtumine nendesse. Miskipärast … ega see ei ole nüüd ainult teie valitsemise ajal; kuidagi ka eelnevatel aastatel ja erinevate ministrite ajal on ikkagi päästjad ja üldiselt korrakaitses töötavad inimesed jäänud tahaplaanile ja te olete kindlasti, olete teadlikud sellisest mõistest nagu palgavaesus ja just nimelt palgavaesuses need inimesed ka ju elavad. Ja nagu te teate, päästjad tihtipeale käivadki teistes, teevadki lisatööd ja kõik ja nii edasi, on ju, ja juba ka politseinikud. Ehk siis ka see 10% ju, mis te tõstate palgafondi – või natukene rohkemgi, ütlesite –, siis ju palgavaesusest need inimesed välja ei too. Kas me ei peaks ikkagi kogu selle süsteemi niimoodi sellisel viisil vaatama üle, et tõesti need inimesed, kes igapäevaselt panustavad ja igapäevaselt päästavad meid, meie elusi, oleks ka väärtustatud ja väärtustatud loomulikult lisaks kõigi muude motivatsioonile ka palga näol? Aitäh!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma ka siiralt loodan, et tulevikus meil päästjad ja politseinikud, need riigisüsteemi töötajad, kes tagavad igapäevase turvalisuse, saavad väärilise palga vastavalt oma panusele ja tööle, sest tegelikult nende panus riigisüsteemi on väga suur ja hindamatu. Hindamatud – niimoodi peaksime meie ka nendesse suhtuma. Miskipärast on olnud nii – ja ega see ei ole ainult teie valitsemise ajal nii olnud, vaid ka eelnevatel aastatel ja erinevate ministrite ajal –, et päästjad ja üldiselt korrakaitses töötavad inimesed on jäänud tagaplaanile. Te olete kindlasti teadlik sellisest mõistest nagu palgavaesus. Just nimelt palgavaesuses need inimesed ju elavadki. Nagu te teate, päästjad teevad tihtipeale [mujal] lisatööd ja nii edasi, ja juba ka politseinikud. Ehk ka see 10%, mille võrra te palgafondi tõstate, või natukene rohkemgi, nagu te ütlesite, palgavaesusest neid inimesi ju välja ei too. Kas me ei peaks ikkagi kogu selle süsteemi niimoodi üle vaatama, et need inimesed, kes igapäevaselt panustavad ja päästavad meid, meie elusid, oleks väärtustatud ja väärtustatud loomulikult lisaks kogu muule motivatsioonile ka palga abil?

Aitäh, austatud küsija, ja suur tänu selle küsimuse püstitamise ja sellisel viisil formuleerimise eest! See annab meile võimaluse selle debati käigus mitu korda üle korrata, kuivõrd oluline on siseturvalisuse ja sisejulgeoleku valdkond ühiskonna jaoks. Kui me piisavalt palju seda siin saalis kordame, siis, ütleme, suureneb tõenäosus, et tehakse ka otsuseid selles suunas, ei tehta vastupidiseid otsuseid. Vaatame seda, millised on olnud selles valdkonnas palgatõusu proportsioonid keskmiselt viimase kaheksa aasta jooksul. Viimase kaheksa aasta keskmine palgatõus – iga aasta ei ole olnud palgatõusu ja mõnikord on see olnud suurem, mõnikord väiksem – on olnud täpselt 6,6%, selline on see arvutus. Nii. Sel aastal me oleme saavutanud palgafondi tõusu 10%, ehk see on keskmisest suurem pingutus, mille me oleme teinud. Seda hoolimata sellest, et me oleme pidanud väga jõuliselt kaitsekuludesse panustama ja me oleme samal ajal soovinud ka keskmise tööinimese hakkamasaamist maksumuudatuste abil parandada. Hoolimata sellest oleme me suutnud teha selle pingutuse, saavutada see üle keskmise palgatõus, kui me vaatame viimast kaheksat aastat. Nagu ma ütlesin, see ei ole piisav. Ma olen teiega nõus, päästjad on väärt väärikat töötasu selle keerulise töö eest. Nad päästavad elusid. Töötasu ei ole [nende motiveerimisel] aga ainus komponent. Enne ma juba mainisin, et oluline on ka töötundide moment, sest paljude päästjate jaoks on siin mingil määral tegemist nagu elustiili osaga. On selliseid, kes töötavad ainult päästes, aga on palju selliseid, kes töötavad mitmel ametikohal. Töötatakse selleks, et saada [suuremat] sissetulekut, töötatakse ka sellepärast, et on huvi erinevate valdkondade vastu. Me katsume seda ka võimaldada, et neil need võimalused säiliksid, me ei piira neid. Ma möönan, me peame endale aru andma, kuidas me üldse seda riiki saame üleval pidada. Me peame seda ju üleval sellestsamast rahast, mida inimeste käest korjame. Ma veel kord rõhutan: see on väga hea, et päästjad homme tulevad Riigikogu ette, et inimesed oma õiguste eest seisavad ja seda teemat pildil hoiavad.

Aitäh, austatud küsija, ja suur tänu selle küsimuse püstitamise ja sellisel viisil formuleerimise eest! See annab meile võimaluse selle debati käigus mitu korda üle korrata, kuivõrd oluline on siseturvalisuse ja sisejulgeoleku valdkond ühiskonna jaoks. Ja kui me piisavalt palju seda kordame siin saalis, siis tõenäoliselt, ütleme, suureneb tõenäosus, et tehakse ka vastavaid otsuseid selles suunas, et ei tehta vastupidiseid otsuseid. Kui me nüüd vaatame seda, millised on olnud selles valdkonnas palgatõusu proportsioonid keskmiselt viimase kaheksa aasta jooksul, siis viimase kaheksa aasta keskmine palgatõus – iga aasta ei ole olnud palgatõusu; mõnikord on olnud suurem, mõnikord on olnud väiksem – keskmine on olnud 6,6% täpselt, on arvutus. Nii. Nüüd, sel aastal me oleme saavutanud selle palgafondi tõusu 10%, ehk siis, see on keskmisest suurem pingutus, mida me oleme teinud. Ja seda hoolimata sellest, et me oleme pidanud väga jõuliselt kaitsekuludesse panustama, et me oleme samal ajal soovinud ka ühiskonna keskmise tööinimese hakkamasaamist parandada läbi maksumuudatuste, eks ole. Ja hoolimata sellest, me oleme suutnud selle pingutuse teha, et tuua ka see üle keskmise palgatõus, kui me vaatame viimast kaheksat aastat. Nagu ma ütlesin, see ei ole piisav. Ma olen teiega nõus, päästjad on väärt väärikat töötasu selle keerulise töö eest. Nad päästavad elusid. Töötasu ei ole ainus komponent selles, mida nad teevad. Enne juba mainisin seda, et oluline on see ka töötundide moment, sellepärast et paljude päästjate jaoks on see ka mingil määral nagu elustiili osa. On selliseid, kes töötavad ainult päästes, aga on palju selliseid, kes töötavad mitmel ametikohal. Töötatakse selleks, et saada sissetulekut; töötatakse ka sellepärast, et on huvi erinevate valdkondade vastu. Ja me katsume siis neil ka seda võimaldada, et nad saaksid soovi korral, ütleme, neil need võimalused säiliksid, et me ei piira neid. Sest, tõesti, ma möönan, me peame endale aru andma, kuidas me üldse seda riiki saame üleval pidada. Ega me peame ju seda üleval sellestsamast rahast, mida inimeste käest korjame. Ja ma veel kord rõhutan, see on väga hea, et päästjad homme tulevad Riigikogu ette, et inimesed oma õiguste eest seisavad ja seda teemat pildis hoiavad. Ja ma väga tänan neid selle meeleavalduse (Juhataja: "Teie aeg!") korrektse korralduse eest. Aitäh!

Teie aeg!

Ma väga tänan neid selle meeleavalduse korrektse korralduse eest.

Aitäh! Ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.