Sideteenused

Tänane neljas küsimus on justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, küsib Riigikogu liige Andres Metsoja ja teema on sideteenused. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Taas on aeg rääkida siin saalis telekommunikatsioonist, sideteenuste kättesaadavusest, hinna kujunemisest. Selle nädala alguses kuulsime ERR-i vahendusel, et Läänemets ei saa aru, kuidas sideturg toimib, ometi juhib ta siseministrina ühte suurimat arenguasustust SMIT-i, mis peab tegelema meie julgeoleku ja turvalisuse tagamisega. Aga võib-olla tõesti see ei tähenda veel seda, et ta saab aru, kuidas sideturg toimib. Ma jagan oma küsimuse kohe alguses kaheks. Esimeses küsimuses tahaksin peatuda lairibavõrgul, selle arendamisel, jätkuprojektidel, turumoonutustel ja teine pool läheks õhu kaudu [levivale] andmesidele ehk uutele kiiretele ühendustele, 5G-võrgule. Aasta oli 2017, kui kuus parlamendisaadikut algatasid elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõu]. Üks algatajatest olin ka mina. Siis me kuulsime väga tihti, et Eestis on internetiga kõik väga hästi, pole mingit probleemi, oleme maailma parimad. Tänaseks oleme aru saanud, et tegelikult meil sideturg jätkuvalt ei toimi. Seesama Euroopa Liidu kaasus, mille kohaselt taristuid tuleb ristkasutada ja mille eest TTJA on pandud vastutama. Hinnaerinevused ehk -käärid on väga suured, vaba konkurents on pärsitud ja hind võrdluses teiste riikidega ilusasti kõrgel poodiumikohal. Mida ikkagi on vahepeal tehtud? Hästi kihvt on kas või valitsusliikmete vahel üksteist süüdistada, et üks ei saa aru ja teine saab. Aga mida on tehtud ja kuidas me edasi läheme? Äkki te natuke selgitate seda.

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt selgituseks, et riigivõrk ja vabal turul pakutavad sideteenused on kaks eri asja, aga mitte selles ei olnud küsimus. Mul ei ole ees aegriba, [et öelda,] mida on detailselt tehtud 2006. aastast alates, aga ma saan vastata üldisemalt. Tõepoolest, sidevaldkond on Euroopa Liidus tervikuna üks kõige reguleeritumaid valdkondi üldse. See tuleneb sellest, et sideteenus on elutähtis teenus, mis peab olema inimesele kättesaadav. Samuti peab sideteenuse osutamisel olema tagatud vaba konkurents. Euroopa Liit on vaba konkurentsi tagamiseks teinud terve rea regulatsioone, mida, nagu te õigesti märkisite, Eestis kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, mis allub Erkki Keldole. Väga lihtsalt öeldes on see korraldus selline, et kui näiteks Riina Sikkut tegeleb alkoholipoliitika kujundamisega, siis Lauri Läänemets tegeleb [alkoholi]turu järelevalvega, kuidas [alkoholi] müüakse või kuidas seal need asjad toimuvad. Ma loodan, et ma ütlesin õigesti. Kui ei öelnud, siis palun juba ette vabandust. Nüüd, kuidas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seda järelevalvet teeb? Ta kontrollib [regulaarselt], kuidas on tagatud vaba konkurents, mida näevad ette nii seadus kui ka Euroopa Liidu regulatsioon: kui keegi on kuskile [paigaldanud] sidekaablid, siis erinevad teenusepakkujad peavad saama neid sidekaableid õiglase hinna eest kasutada. Need hinnad vaatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [regulaarselt] üle, analüüsib ja hindab, kas need on teenuseosutajatele õigesti määratud. TTJA analüüsi vaatab omakorda üle Euroopa Komisjon, et veenduda, et vaba konkurentsi analüüs on tehtud õigesti. Siiamaani on hinnad langenud, kuna ettevõtted on täiendavalt investeerinud nendesse kaablitesse ja hulgihinnad, mille eest seda teistele pakutakse, on olnud languses. Nii TTJA kui ka Euroopa Liit on [regulaarselt] kinnitanud, et need [hinnad] vastavad vaba konkurentsi tingimustele. Aga seal on tegelikult ikkagi terve rida probleeme, mida minu arvates saab lahendada paremini, ja nende lahendustega ma tulen peatselt välja.

Suur tänu! Andres Metsoja, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud minister! On kindlasti kiiduväärt, et te tulete lahenduste paketiga, sest ilmselt ei ole seal ühte konkreetset lahendust, vaid vaadata tuleb suuremat pilti. Ühtlasi teen ettepaneku: võib-olla teete ettepaneku Riigikontrollile see teema uuesti lahti võtta ja auditeerida. Nad on seda ka varasemalt auditeerinud, 2015. aastal oligi just audit aluseks teatud muudatuste elluviimiseks. Kummastaval kombel läks nii, et see ei tulnud valitsuse algatusena, kuigi Euroopa oli vastavasisulise direktiivi välja töötanud, meie, Riigikogu liikmed, pidime algatama [eelnõu], et see [direktiiv] kohalduks. Me saame aru, et turuosalistele see alati ei meeldi, ilmselt ei meeldi ka see, kui keegi "songib" nende kaablites ja vaatab, et lähtehind oleks kõiki tarbijaid silmas pidades konkurentsivõimeline, aga tegelikult on see seadusega pandud kohustus, mida me riigina peame tagama. Aga teine pool küsimusest, tõepoolest, puudutab ikkagi õhu kaudu [leviva] interneti andmeside. Me teame, et 5G-lahendust [kasutades] läheb leviala tegelikkuses väiksemaks. Ka seadmete omanikud ütlevad, et maste on Eestis juurde vaja, et tagada katvus. Kuna te ütlesite, et sideteenus on elutähtis teenus, sest muidu ei saa me digiriigist osa, siis on see nagu paratamatus. Kas on astutud samme, et meie mastivõrku parandada? Me täna kuulsime, et kasutatud elektriauto ostmiseks saab 4000 eurot soodustust, aga samas on tihtilugu olukord, kus näiteks sedasama satelliitside riik maapiirkondades ikkagi ei kompenseeri. Miks? Miks selline ebavõrdne olukord? Ma saan aru, et te seisate võrdsete võimaluste eest, sõltumata inimese elulaadist, ometi on nii, et digiühiskonna mõttes meil täna võrdsust tagatud ei ole, sest võrk ei toimi. Kuidas kommenteerite?

Aitäh! Siin oli nüüd väga mitu küsimust, püüan lühidalt vastata. Kõigepealt, ma olen nõus sellega, et turul on olnud ka ebavõrdset kohtlemist. TTJA on kontrollinud üksnes üksikute ettevõtete kaablite hindasid, mitte kõigi teenusepakkujate kaablite rendihindasid. Üks menetlus on praegu Konkurentsiametis pooleli, see puudutab just sellist väiksemat kaabliomanikku, kes on kasutanud riigi toetust, maksumaksja rahalist toetust. On esitatud kaebus vaba konkurentsi [rikkumise] kohta ja Konkurentsiamet menetleb seda. Nüüd, teil oli ettepanek suhelda Riigikontrolliga. Ma olen seda varasemalt juba teinud. 2021. aastal tegi Konkurentsiamet põhjaliku turuanalüüsi, milles analüüsis just konkurentsiolukorda, ja see oli hilisem kui Riigikontrolli aruanne või ülevaade. Konkurentsiamet on kinnitanud, et veebruari teises pooles nad täpsustavad ülesannet, enne seda lõpetavad ära autode elektrilaadijate konkurentsianalüüsi ja seejärel alustavad uue sideturu konkurentsiolukorra analüüsiga. Dubleerivat analüüsi ei ole mõtet teha. Praegu on Konkurentsiamet see, kes seda uut turuanalüüsi teeb, on seda ka varasemalt teinud, ja kindlasti tuleb sealt järeldusi, mida saab kasutusele võtta. Nüüd, te küsisite võrdse ligipääsu kohta digiühiskonnale. Ma ei ole seda jõudnud hea kolleegi Signe Riisaloga arutada, ka talle tuleb see praegu üllatusena ja ma palun tema ees vabandust, aga kuna järgmise küsimuse teema on toimetulekutoetus, [siis ütlen, et] üks teema, mida me oleme vaadanud, aga mille aruteluga me ei ole edasi jõudnud, on see, et toimetulekutoetuste puhul meil on jäänud kinnimakstavad kulutused sinna digieelsesse aega. Riik hüvitab kohaliku omavalitsuse kaudu näiteks majakindlustuse, aga ei hüvita isegi minimaalset ligipääsu internetile. Kindlasti tasuks kaaluda, kas see on tänapäeval mõistlik või ebamõistlik, eriti arvestades seda, et me räägime kõige vaesemast ühiskonnagrupist, kelle jaoks internet võib olla oluline, et vähendada sotsiaalset mahajäämust, see võib olla oluline ka töö otsimisel või koolitustel osalemiseks. Võib-olla peaks mingit minimaalset taset toimetulekutoetuse [maksmisel] siiski arvesse võtma, seda seal täna ei ole. Aga veel kord, ma palun kolleegi ees vabandust, sest me ei ole jõudnud seda ühiselt kaaluda. See lihtsalt tuli välja sellest analüüsist, milles [vaadati] probleeme, mis meil Eesti ühiskonnas laiemalt on. Kindlasti ei oska hea kolleeg teile täna selle kohta vastata …

Teie aeg!

(Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: "Oskan vastata.") Oskad vastata? Suurepärane, no siis lähebki hästi sellega edasi.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Helir-Valdor Seeder. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab korralagedust, mis riigis valitseb. Pärast viimast Vabariigi Valitsuse seaduse muudatust ei ole [enam selge], kes millega täpselt tegeleb: mis on Keldo valitsemisalas ja mis teie kui noore, värske digiministri valitsemisalas. Aga mu küsimus puudutab tarbijakaitset, konkurentsijärelevalvet, mida riigiasutused peavad tegema. Telia saatis kümnetele ja kümnetele tuhandetele tarbijatele, klientidele "väga hea pakkumise", millega tahab kliendid vägisi õnnelikuks teha, pakkudes 5G-teenust, justkui kiiremat ja kvaliteetsemat teenust. Ma ei hakka siin neid nüansse lahti rääkima, milline on 5G leviala ja kättesaadavus ja mis siis 4G-ga peaks juhtuma ja nii edasi. Kas selline varjatud hinnatõus, mille puhul tarbijale pakutakse kallimat ja justkui kvaliteetsema teenusega paketti olukorras, kus [tarbijaga] on sõlmitud leping ja tarbija pole [paketi muutmiseks] soovi avaldanud ja see odavam pakett jääb tegelikult alles, on, ütleme, kultuuriliselt korrektne ja ka sisuliselt? Kui tarbija ei reageeri, siis ta avastabki ühel hetkel, et on kallima paketi peal. Kas see on üldse kooskõlas seadustega? Öelge palun, mida teie kui digiminister olete [ette võtnud]? Me oleme lugenud väga paljude klientide reaktsioone ja näinud, et need on väga negatiivsed. Mida on teinud järelevalveasutused, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja teie ministeerium? Mida võime oodata: kas tulevikus on võimalik sellist käitumist vältida?

Aitäh! Kõigepealt, tööjaotus on kirjas Vabariigi Valitsuse seaduses, seal on see üsna täpselt kirjas. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes [tegutseb] meil side[turu] regulaatorina, ka Euroopa Liidu mõistes, mitte ainult Eesti mõistes, tegeleb sidespetsiifilise konkurentsi regulatsiooniga ja ennetava järelevalvega, sealhulgas tarbijakaitsega. Tema on Eesti riigis ka see asutus, kes menetleb võimalikke tarbija õiguste rikkumisi, on selleks juba toiminguid alustanud. Konkurentsiamet, kes on Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas, vaatab üldist konkurentsiõigust, sealhulgas loomulikult ka sidevaldkonnas, teeb seda nii-öelda ex post ehk peale konkurentsiprobleemi tekkimist, tema vaatab konkurentsiolukorda laiemalt, mitte konkreetse ettevõtte ja tarbija vahelist suhet. Justiits- ja Digiministeerium kujundab sidevaldkonna poliitikat ja vastutab õigusloome eest. Ma olen teiega nõus ja olen seda ka varasemalt öelnud, et selline hinnapakkumine ei olnud minu hinnangul piisavalt selge. See võib küll olla õiguslikult või juriidiliselt korrektne, aga see kindlasti ei vastanud seaduses [toodud] eesmärgile. Sidevaldkond on keeruline ja nendest pakkumistest on raske aru saada. Seda pole kellelgi põhjust häbeneda. Piltlikult öeldes, kui te astute trammi, siis te saate aru, et te asusite teenust tarbima, aga sidevaldkonnas ei ole need asjad nii ilmselged ja seetõttu on meil nii riigisiseses [õiguses] kui ka Euroopa Liidu [õiguses] sidevaldkonna [ettevõtetele] ette nähtud palju suuremad selguse nõuded tarbijaga suhtlemisel kui tavapärase tarbijakäitumise või tarbija teenindamise korral. Me kindlasti vaatame üle, kas seal on vaja midagi selgemaks kirjutada, juhul kui see praegune käitumine osutub juriidiliselt korrektseks. Tegelikult me ju leiame, et see ei olnud piisavalt selge ja tarbijad ei saanud sellest üheselt aru. Esiteks siis selle regulatsiooni ülevaatamine. Teine asi, mida ma pean isiklikult äärmiselt oluliseks, on see, et me kõik elame side- ja digiühiskonnas. Koolihariduse [andmisel] on meil algusest peale olnud traditsioon, et me pöörame tähelepanu sellele, et õpilased [omandaksid] elulisi oskusi. Me näeme, et maailma digiriigis number üks, milleks on Taani – Eesti on maailmas digiriik number kaks –, on juba algklassides aastane kursus, [mis õpetab] toimetulekut tehnoloogilises ühiskonnas, baasoskusi. Ma tõesti arvan, et selles side- ja internetimaailmas, kus me praegu elame, väärivad meie õpilased seda, et ka meil oleks selline põhjalikum kursus, just nimelt algklassides …

Teie aeg!

… sellest, kuidas tulla toime tehnoloogilises maailmas ja kuidas saada aru näiteks gigabiti ja megabiti erinevusest, suuta sellest aru saada.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.