Arupärimine koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta (nr 797)

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Reili Ranna, Madis Kallase, Züleyxa Izmailova, Anti Allase, Lauri Läänemetsa, Jaak Aabi, Ester Karuse ja Helmen Küti 17. juunil 2025 esitatud arupärimine koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Reili Ranna.

Läheme edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Reili Ranna, Madis Kallase, Züleyxa Izmailova, Anti Allase, Lauri Läänemetsa, Jaak Aabi, Ester Karuse ja Helmen Küti 17. juunil 2025 esitatud arupärimine koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta. Ettekandjaks, palun, Riigikogu liige Reili Rand!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on esitanud arupärimise haridus‑ ja teadusministrile koolitoidu ebapiisava riikliku rahastuse ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta. Viimastel aastatel on toidu kiire kallinemine asetanud paljud Eesti pered tugeva surve alla. Olukorras, kus perede toimetulek on niigi keeruline, on koolitoit muutunud oluliseks igapäevaseks sotsiaalseks toeks, sageli ainsaks kindlalt tagatud soojaks toidukorraks. Samal ajal on riiklik koolitoidutoetus püsinud aastaid muutumata. Kuna riiklik toetus ei kata tegelikke kulusid, on kohalikel omavalitsustel tulnud eelarveliste valikute surve all leida omaosaluseks raha muude ülesannete arvelt või suunata osa kuludest perede enda kanda. Tulemuseks on üha suurenev surve, lastega pered peavad koolitoidu eest rohkem maksma või [halvendatakse] toidu kvaliteeti, mis toob kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise. Hariduse ning sellega kaasnevate tugiteenuste, sealhulgas koolitoidu kättesaadavus peab olema tagatud kõigile lastele võrdselt ning ei tohi sõltuda pere majanduslikust olukorrast. Koolitoiduga seotu ei ole oluline ainult laste tervise ja toimetuleku seisukohalt, vaid see mängib märkimisväärset rolli Eesti toidujulgeolekus ja kohaliku majanduse kestlikkuses. Aastate jooksul on lasteaedade ja koolide kaudu kujunenud välja toimiv koostöövõrgustik, kus kohalikud põllumehed, toiduainetööstus ja väikeettevõtjad saavad usaldusväärse ja stabiilse turuna oma toodangut pakkuda. Just tänu sellele on paljudel Eesti lastel olnud võimalus süüa kodumaist värsket ja toitvat toitu. Kui riiklik rahastus jääb jätkuvalt tegelikele kuludele alla, satuvad löögi alla nii need ettevõtjad kui ka terviklik tarneahel, mis on aastatega üles ehitatud. Selle tagajärjel kannatab mitte ainult kohalik tootmine, vaid ka kogukondade suutlikkus ise enda toidulaua [eest hoolitseda]. Sellest tulenevalt palume ministril vastata järgmistele küsimustele. Esiteks: "Kas ja milliseid mõjuanalüüse või ‑hinnangud on tehtud seoses koolitoidu kogukulu, inflatsiooni ja toiduhindade kasvuga viimastel aastatel?" Teiseks: "Kas ja milliseid ettepanekuid olete tegemas riigieelarve läbirääkimistel? Kas valitsusel on kavas siduda koolitoidu toetuse suurus toiduhindade või tarbijahinnaindeksi muutusega, et tagada rahastuse suurus tegelikule kulutasemele?" Kolmandaks: "Kuidas hindate kohalike omavalitsuste suutlikkust katta koolitoidu puudujääv osa oma vahenditest ilma teiste valdkondade arvelt kärpimata?" Neljandaks: "Kuidas hindab Teie juhitav ministeerium olukorda, kus Sotsiaalministeerium kavandab koolitoidule järjest rangemaid tervislikkuse nõudeid, kuid samal ajal ei ole Teie juhitav ministeerium näinud ette koolitoidu toetuse suurendamist?" Viiendaks: "Arvestades, et koolitoit on üks stabiilsemaid ja mahukamaid väljundeid kodumaisele toidutootmisele, siis millist koostööd on Teie juhitav ministeerium teinud või plaanib teha Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, et koolitoidu süsteemi kaudu toetada Eesti toidujulgeolekut ja kohalikku tootmist? Milline on Teie ministeeriumi roll selles, et koolide ja lasteaedade toitlustuses eelistataks kodumaist ja piirkondlikku toorainet ning säiliksid toimivad tarneahelad?" Alla on kirjutanud päris mitmed Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed. Jääme ootama ministri vastuseid nendele küsimustele. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on esitanud arupärimise haridus- ja teadusministrile koolitoidu ebapiisava riikliku rahastuse ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta. Viimastel aastatel on toidu hindade kiire kallinemine asetanud paljud Eesti pered tugeva surve alla. Olukorras, kus perede toimetulek on niigi keeruline, on koolitoit muutunud oluliseks igapäevaseks sotsiaalseks toeks, sageli ainsaks kindlalt tagatud soojaks toidukorraks. Samal ajal on riiklik koolitoidu toetus püsinud aastaid muutumata. Kuna riiklik toetus ei kata tegelikke kulusid, siis on kohalikel omavalitsustel tulnud eelarveliste valikute surve all leida omaosalus muude ülesannete arvelt või suunata osa kuludest perede enda kanda. Tulemuseks on üha suurenev surve, kus lastega pered peavad koolitoidu eest rohkem maksma, või vähendatakse toidukvaliteeti, mis toob kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise. Hariduse ning sellega kaasnevate tugiteenuste, sh koolitoidu kättesaadavus peab olema tagatud kõigile lastele võrdselt ning ei tohi sõltuda pere majanduslikust olukorrast. Koolitoiduga seotu ei ole ainult laste tervise ja toimetuleku seisukohalt oluline, vaid märgib märkimisväärset rolli Eesti toidujulgeolekus ja kohaliku majanduse kestlikkuses. Aastate jooksul on lasteaedade ja koolide kaudu kujunenud välja toimiv koostöövõrgustik, kus kohalikud põllumehed, toiduainetööstused ja väikeettevõtjad saavad pakkuda oma toodangut usaldusväärse ja stabiilse turuna. Just tänu sellele on paljudel Eesti lastel olnud võimalus süüa kodumaist värsket ja toitvat toitu. Kui riiklik rahastus jääb jätkuvalt tegelikele kuludele alla, satuvad löögi alla nii need ettevõtjad kui ka terviklik tarneahel, mis on aastatega üles ehitatud. Selle tagajärjel kannatab mitte ainult kohalik tootmine, vaid ka kogukondade suutlikkus iseenda toidulauale kindlust anda. Sellest eelnevast tulenevalt palume ministril vastata järgmistele küsimustele. Esiteks: kas ja milliseid mõjuanalüüse või hinnanguid on tehtud seoses koolitoidu kogukulu, inflatsiooni ja toidu hindade kasvuga viimastel aastatel? Teiseks: kas ja milliseid ettepanekuid olete tegemas riigieelarve läbirääkimistel? Kas valitsusel on kavas siduda koolitoidu toetuse suurus toidu hindade või tarbijahinnaindeksi muutustega, et tagada rahastuse suurus tegelikule kulutasemele? Kolmandaks: kuidas hindate kohalike omavalitsuste suutlikkust katta koolitoidu puudujääv osa omavahenditest ilma teiste valdkondade arvelt kärpimata? Neljandaks: kuidas hindab teie juhitav ministeerium olukorda, kus Sotsiaalministeerium kavandab koolitoidule järjest rangemaid tervislikke nõudeid, kuid samal ajal ei ole teie juhitav ministeerium näinud ette koolitoidu toetuse suurendamist? Ja viiendaks: arvestades, et koolitoit on üks stabiilsemaid ja mahukamaid väljundeid kodumaisele toidutootmisele, siis millist koostööd on teie juhitav ministeerium teinud või plaanib teha Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, et koolitoidusüsteemi kaudu toetada Eesti toidujulgeolekut ja kohalikku tootmist? Milline on teie ministeeriumi roll selles, et koolide ja lasteaedade toitlustuses eelistataks kodumaist ja piirkondlikku toorainet ning säiliksid toimivad tarneahelad? Alla on kirjutanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed, ühtekokku päris mitmed, nii et jääme ootama ministri vastuseid nendele küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Nüüd palun arupärimisele vastama haridus- ja teadusminister Kristina Kallase.

Aitäh! Nüüd palun arupärimisele vastama haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallase.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärijad! Lugupeetud kuulajad! Ma alustan kõigepealt võib-olla Eesti riigi korraldusest, selleks, et me oleksime ühel lehel ja ühtemoodi aru saaksime. Eesti riigi korralduses on väga selgelt paigas riigi ülesanded ja kohaliku omavalitsuse ülesanded. Koolipidaja ülesannete hulka käib kõik koolipidamisega seotud kulude katmine. Riik on aegade jooksul koolipidajatele tulnud appi erinevate valdkondade toetustega ehk riik toetab koolipidaja kohustust katta toidukulusid, palgakulusid, õpikute kulusid, väga paljusid kulusid, majade kulusid ja nii edasi, aga riik ei ole nende kulude põhikandja. Ehk siis see küsimus, mis puudutab siin, et kuna riigi toetus ei kata tegelikke kulusid, siis riigi toetus ei saa katta tegelikke kulusid, sest tegelikud kulud on koolipidaja kanda, kõikides seadustes Eestis. Riik saab toetada nende kulude katmist omalt poolt ja riik on seda ka teinud, aga riik ei ole kulude katja. See on igaks juhuks selleks, et me saaksime aru, millest me räägime, kui me räägime koolitoidust. Ja see küsimus, et kohalikel omavalitsustel on tulnud eelarveliste valikute surve all leida oma osalus oma muude ülesannete arvel, näitabki tegelikult seda, et meil on pahupidi läinud see asi. Meil on pahupidi läinud see asi! Ehk siis me võime täpselt vastupidi öelda, et riigil peaks tekkima nüüd oma osaluse katmiseks tegelikult kohustus muude arvelt seda leida, sest tegelikult põhiosalus koolitoidukulude katmisel on kohalikul omavalitsusel koolipidajana. Riik koolipidajana, omavalitsus koolipidajana või erakoolipidaja koolipidajana katab koolitoidu peamised kulud. Aga nüüd küsimused. "Kas ja milliseid mõjuanalüüse või ‑hinnanguid on tehtud seoses koolitoidu kogukulu, inflatsiooni ja toiduhindade kasvuga viimastel aastatel?" Koolilõuna kvaliteedile esitatavad nõuded, sellele koostisele ja valmistamisele, kehtestab Sotsiaalministeerium, ja täitmise üle teeb järelevalvet Terviseamet. Koolilõuna pakkumine on sotsiaalküsimus, mitte otseselt haridusküsimus. Seega, õigem oleks ilmselt adresseerida see küsimus sotsiaalministrile. Aga ma palusin Sotsiaalministeeriumil seoses uue koolilõunat puudutava määrusega ka selgitada, kuidas mõjutavad uued nõuded näiteks koolilõunale selle maksumust ja kuidas on viimasel ajal see maksumus muutunud. Sotsiaalministeerium on vastanud mulle kirjalikult, et nad on analüüsinud haridusasutustes menüüsid ja nende kinnitusel uue määruse järgi tervislikuma toitlustamise nõuded ei too kaasa hinnatõusu. Nende selgituste kohaselt on toitlustuse kallinemist küll olnud tunda ja see on mõjutatud kõige enam üldine hinnatõus, mis sai alguse 2022. aastal. Hinda võivad mõjutada ka täiendavalt lisatud hanketingimused, mida koolipidajad on täiendavalt seadnud. Oluline on, et hangetele täiendavate tingimuste seadjad vaataksid samuti seatud lisatingimused üle, et need ei muudaks hinda ebamõistlikuks. Marginaalne lisakulu tekib ka seoses valmisolekuga pakkuda diabeediga lastele süsivesikuterohket toitu. Paljud KOV-id panustavad juba praegu toitlustusse tervisliku toidu pakkumisega rohkem, kui nad on seda varem teinud, ning on toidugrupid lisanud tervist toetavasse vahekorda, mistõttu enamikule KOV-idest määruse muudatus lisakulusid kaasa ei too. Üldistatud näidismenüüde põhjal tuleb edaspidi menüüdes eelkõige vähendada liha- ja piimakogust, viies kogused tervist toetavasse vahekorda, ning tõsta kalakogust. Ajakohastatud nõuded ei too kaasa toidu hoiustamise ja valmistamise tingimuste muutmist, kuna toidu hoiustamise ja valmistamise tingimustele uusi nõudeid pole lisatud. Võib-olla lisaks siia veel, et rahvusvaheliselt on uuritud koolitoiduga seonduvat. Näiteks 2021. aasta Global Survey of School Meal Programs raportist nähtub, et Eesti on koolitoitu üks enam panustavaid riike Euroopas ja ka maailmas. Enamikus riikides on koolitoidutoetused ainult osale lastele, eeskätt madala sotsiaal-majandusliku taustaga lastele ning sageli piiritletud ka vanuseliselt. Universaalne riiklik toetus kõigile õpilastele on lisaks Eestile vaid Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus, osaliselt Horvaatias ja Luksemburgis. Tuletan ka võib-olla ajalooliselt meelde, et Eestis hakkas riik koolipidajatele koolitoidutoetust maksma 2007. aastal. Enne seda toetust sellisel kujul ka olemas ei olnud. Teine küsimus: "Kas ja milliseid ettepanekuid olete tegemas riigieelarve läbirääkimistel? Kas valitsusel on kavas siduda koolitoidu toetuse suurus toiduhindade või tarbijahinnaindeksi muutusega, et tagada rahastuse suurus tegelikule kulutasemele?" Vastus on, et ei ole kavatsust siduda koolitoidutoetuse suurus toiduhindadega või tarbijahinnaindeksiga. See kindlasti koormaks väga-väga suuresti kohalike omavalitsuste eelarveid. Siin on koolipidajatel ikkagi õigus läbi hanke defineerida ära see toiduhind ja nende pakkujatega läbi rääkida seda toiduhinda. Nii et riik kindlasti siia kätt vahele panema ei hakka ja ei hakka reguleerima mitte kuidagi tarbijahinnaindeksiga koolitoidu hinda ja seda toetuse hinda, mida koolipidaja siis maksab. Riigieelarve läbirääkimistel on olnud minu prioriteediks õpetajate palgad ja nende õpetajate palgatõusu kokkuleppe me riigieelarve läbirääkimistel ka saavutasime. Kolmas küsimus: "Kuidas hindate kohalike omavalitsuste suutlikkust katta koolitoidu puudujääv osa oma vahenditest ilma teiste valdkondade arvelt kärpimata?" Kahjuks jään siin vastuse võlgu. Mul ei ole ülevaadet kõikide omavalitsuste eelarvetest ega sellest, mismoodi nad neid koolitoiduvalikuid teevad. Linnad on siin näiteks väga erinevad. Tallinna linn on otsustanud katta kõikide oma laste kogu toidukulu. Tartu linn on küsinud lastevanemate osalust vahemikus 40–60%. Mina Tartu linna lapsevanemana olen 18 aastat maksnud Tartu linnas laste toiduraha. Nii et tean, et see on tavaline olnud ka Tartu puhul. Nii et omavalitsused on siin väga erinevad. Kahjuks ei ole minul üldistavat seisukohta kuidagi võimalik kujundada. "Kuidas hindab Teie juhitav ministeerium olukorda, kus Sotsiaalministeerium kavandab koolitoidule järjest rangemaid tervislikkuse nõudeid, kuid samal ajal ei ole Teie juhitav ministeerium näinud ette koolitoidu toetuse suurendamist?" Sellele küsimusele ma juba vastasin, et Sotsiaalministeerium on meile kirjalikult saatnud ka kinnituse, et uued nõuded ei tõsta toitlustamise hinda. Viies küsimus: "Arvestades, et koolitoit on üks stabiilsemaid ja mahukamaid väljundeid kodumaisele toidutootmisele, siis millist koostööd on Teie juhitav ministeerium teinud või plaanib teha Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, et koolitoidu süsteemi kaudu toetada Eesti toidujulgeolekut ja kohalikku tootmist? Milline on Teie ministeeriumi roll selles, et koolide ja lasteaedade toitlustuses eelistataks kodumaist ja piirkondlikku toorainet ning säiliksid toimivad tarneahelad?" Loomulikult on soovitav koolipidajatel, ükskõik, kus Eesti piirkonnas nad siis asuvad, kui nad koolitoitu hangivad ja seda sisse ostavad, ka lasteaedadele, et eelistataks kodumaist ja piirkondlikku toorainet ja ka säilivaid tarneahelaid jälgitaks, mida lühem ahel, geograafiliselt ja ruumiliselt, seda parem, loomulikult. Aga lõpuks ei sekku riik sinna nende hangete tegemise reeglitesse. Seal lähtutakse ikkagi hanke, riigihankega seadmisest. Toidutootmise ja julgeoleku küsimused ei kuulu haridus- ja teadusministri valdkonda. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on kohaliku tooraine ja tervisliku tooraine kasutamiseks koolitoidus ka soodustused olemas, nii et ma loodan, et nad seda ka jätkavad. Koolilõuna pakkumise kohustus on pandud seadusega selgelt koolipidajatele ja läbi hangete just nimelt saavad koolipidajad mõjutada neid nõudeid koolilõuna pakkumiseks. Ja näiteks on, heaks näiteks on Võrumaa vallad, kes soovivad suurendada haridusasutustes mahetoidu ja kohaliku toidu osakaalu ning on saavutanud ka edu, kus üle 20% on mahetoit, ning seeläbi mõjutanud ka kohalikke tootjaid. Aitäh!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärijad! Lugupeetud kuulajad! Ma alustan Eesti riigi korraldusest, selleks et me oleksime kõik ühel lehel ja ühtemoodi aru saaksime. Eesti riigi korralduses on väga selgelt paigas riigi ülesanded ja kohaliku omavalitsuse ülesanded. Koolipidaja ülesannete hulka käib kõigi koolipidamisega seotud kulude katmine. Riik on aegade jooksul koolipidajatele tulnud appi erinevate valdkondade toetustega ehk riik toetab koolipidajat, aidates tal täita kohustust katta toidukulusid, palgakulusid, õpikukulusid, väga paljusid kulusid, [hoonete] kulusid ja nii edasi, aga riik ei ole nende kulude põhikandja. Ehk kui oli küsimus selle kohta, et riigi toetus ei kata tegelikke kulusid, siis riigi toetus ei saagi katta tegelikke kulusid, sest tegelikud kulud on koolipidaja kanda, kõikide Eesti [asjakohaste] seaduste kohaselt. Riik saab omalt poolt toetada nende kulude katmist ja riik on seda ka teinud, aga riik ei ole kulude katja. See on öeldud igaks juhuks, selleks et me saaksime aru, millest me räägime, kui me räägime koolitoidust. See, mida küsimuses mainiti, et kohalikel omavalitsustel on tulnud eelarveliste valikute surve all leida omaosaluseks [raha] oma muude ülesannete arvelt, näitabki seda, et meil on see asi pahupidi läinud. Meil on see asi pahupidi läinud! Ehk me võime öelda täpselt vastupidi, et riigil peaks omaosaluse katmiseks tekkima kohustus seda leida muude [ülesannete] arvelt, sest tegelikult peab põhilise osa koolitoidukuludest katma kohalik omavalitsus koolipidajana. Riik koolipidajana, omavalitsus koolipidajana või erakoolipidaja koolipidajana katavad peamised koolitoidukulud. Aga nüüd küsimused. "Kas ja milliseid mõjuanalüüse või ‑hinnangud on tehtud seoses koolitoidu kogukulu, inflatsiooni ja toiduhindade kasvuga viimastel aastatel?" Koolilõuna kvaliteedile, selle koostisele ja valmistamisele esitatavad nõuded kehtestab Sotsiaalministeerium, ja täitmise üle teeb järelevalvet Terviseamet. Koolilõunapakkumine on sotsiaalküsimus, mitte otseselt haridusküsimus. Seega, õigem oleks ilmselt adresseerida see küsimus sotsiaalministrile. Aga ma palusin Sotsiaalministeeriumil seoses uue koolilõunat puudutava määrusega selgitada, kuidas mõjutavad uued nõuded koolilõuna maksumust ja kuidas on viimasel ajal see maksumus muutunud. Sotsiaalministeerium on mulle kirjalikult vastanud, et nad on analüüsinud haridusasutuste menüüsid. Nende kinnitusel ei too uue määruse järgi [kehtestatud] tervislikuma toitlustamise nõuded kaasa hinnatõusu. Nende selgituste kohaselt on toitlustuse kallinemist küll olnud tunda. Seda on kõige enam mõjutanud üldine hinnatõus, mis sai alguse 2022. aastal. Hinda võivad mõjutada ka hanketingimused, mida koolipidajad on täiendavalt seadnud. Oluline on, et hangetele täiendavate tingimuste seadjad vaataksid seatud lisatingimused üle [selle pilguga, kas] need ei muuda hinda ebamõistlikuks. Marginaalne lisakulu tekib ka seoses valmisolekuga pakkuda diabeediga lastele süsivesikuterohket toitu. Paljud KOV‑id panustavad juba praegu toitlustusse tervisliku toidu pakkumisega rohkem, kui nad on seda varem teinud, ning on muutnud toidugruppide vahekorra tervist toetavaks, mistõttu enamikule KOV-idest määruse muudatus lisakulusid kaasa ei too. Üldistatud näidismenüüde põhjal tuleb edaspidi vähendada eelkõige liha‑ ja piimakogust, et need kogused oleksid tervist toetavas vahekorras, ning tõsta kalakogust. Ajakohastatud nõuded ei too kaasa toidu hoiustamise ja valmistamise tingimuste muutmist, kuna toidu hoiustamise ja valmistamise tingimustele uusi nõudeid pole lisatud. Lisaks veel seda, et koolitoiduga seonduvat on uuritud ka rahvusvaheliselt. Näiteks 2021. aasta raportist Global Survey of School Meal Programs nähtub, et Eesti on koolitoitu üks enim panustavaid riike Euroopas ja ka maailmas. Enamikus riikides on koolitoidutoetus ette nähtud ainult osale lastele, eeskätt [kehvema] sotsiaal-majandusliku taustaga lastele, ning sageli on see piiritletud ka vanuseliselt. Universaalne riiklik toetus kõigile õpilastele on lisaks Eestile vaid Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus, osaliselt Horvaatias ja Luksemburgis. Tuletan ka ajaloost meelde, et Eestis hakkas riik koolipidajatele koolitoidutoetust maksma 2007. aastal. Enne seda toetust sellisel kujul olemas ei olnud. Teine küsimus: "Kas ja milliseid ettepanekuid olete tegemas riigieelarve läbirääkimistel? Kas valitsusel on kavas siduda koolitoidu toetuse suurus toiduhindade või tarbijahinnaindeksi muutusega, et tagada rahastuse suurus tegelikule kulutasemele?" Vastus on, et ei ole kavatsust siduda koolitoidutoetuse suurust toiduhindadega või tarbijahinnaindeksiga. See kindlasti koormaks väga-väga suuresti kohalike omavalitsuste eelarveid. Koolipidajatel on ikkagi õigus hankega toiduhind ära defineerida ja pakkujatega see hind läbi rääkida. Nii et riik kindlasti siia kätt vahele panema ei hakka, ta ei hakka tarbijahinnaindeksi alusel reguleerima koolitoidu hinda ja selle toetuse [suurust], mida koolipidaja maksab. Riigieelarve läbirääkimistel on olnud minu prioriteediks õpetajate palgad ja õpetajate palga tõusu kokkuleppe me riigieelarve läbirääkimistel ka saavutasime. Kolmas küsimus: "Kuidas hindate kohalike omavalitsuste suutlikkust katta koolitoidu puudujääv osa oma vahenditest ilma teiste valdkondade arvelt kärpimata?" Kahjuks jään siin vastuse võlgu. Mul ei ole ülevaadet kõikide omavalitsuste eelarvetest ega sellest, mismoodi nad neid koolitoiduvalikuid teevad. Linnad on väga erinevad. Tallinn on otsustanud katta kõikide oma laste kogu toidukulu. Tartu linnas on küsitud lastevanemate osalust vahemikus 40–60%. Mina lapsevanemana olen 18 aastat maksnud Tartu linnas laste toiduraha. Nii et tean, et see on Tartus tavaline olnud. Omavalitsused on väga erinevad. Kahjuks ei ole minul kuidagi võimalik üldistavat seisukohta kujundada. [Neljas küsimus:] "Kuidas hindab Teie juhitav ministeerium olukorda, kus Sotsiaalministeerium kavandab koolitoidule järjest rangemaid tervislikkuse nõudeid, kuid samal ajal ei ole Teie juhitav ministeerium näinud ette koolitoidu toetuse suurendamist?" Sellele küsimusele ma juba vastasin. Sotsiaalministeerium on meile saatnud ka kirjaliku kinnituse, et uued nõuded ei tõsta toitlustamise hinda. Viies küsimus: "Arvestades, et koolitoit on üks stabiilsemaid ja mahukamaid väljundeid kodumaisele toidutootmisele, siis millist koostööd on Teie juhitav ministeerium teinud või plaanib teha Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, et koolitoidu süsteemi kaudu toetada Eesti toidujulgeolekut ja kohalikku tootmist? Milline on Teie ministeeriumi roll selles, et koolide ja lasteaedade toitlustuses eelistataks kodumaist ja piirkondlikku toorainet ning säiliksid toimivad tarneahelad?" Loomulikult on soovitav, et koolipidajad, ükskõik kus Eesti piirkonnas nad asuvad, kui nad koolitoitu hangivad ja seda sisse ostavad – ja ka siis, kui lasteaedadele toitu ostetakse –, et nad eelistaks kodumaist ja piirkondlikku toorainet ning jälgiks ka tarneahelaid, sest mida lühem ahel, geograafiliselt ja ruumiliselt, seda parem, loomulikult. Aga lõpuks ei sekku riik nende hangete tegemise reeglitesse. Seal lähtutakse riigihankega seatust. Toidutootmise ja julgeoleku küsimused ei kuulu haridus‑ ja teadusministri valdkonda. Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis on koolitoidus kohaliku ja tervisliku tooraine kasutamise jaoks olemas ka soodustused. Ma loodan, et nad nende pakkumist ka jätkavad. Koolilõuna pakkumise kohustus on seadusega pandud selgelt koolipidajatele ja just nimelt hangete abil saavad koolipidajad mõjutada koolilõuna pakkumise nõudeid. Hea näide on Võrumaa vallad, kes soovivad haridusasutustes suurendada mahetoidu ja kohaliku toidu osakaalu. Nad on saavutanud ka edu, üle 20% on seal mahetoit, ning seeläbi on nad mõjutanud ka kohalikke tootjaid. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Teie vastustest jäi mulje, et see polegi nagu eriti riigi asi, ausalt öeldes, et kohalik omavalitsus ja nii ja naa. Aga kas te ei leia, et haridussüsteem, mida me oleme kujundanud ikkagi suhteliselt ühtseks, peaks olema ühtne ka selles loogikas, et lastele oleks tagatud tervislik, toitev ja kättesaadav koolitoit üle riigi, ühetaolisena? See ei tohiks sõltuda sellest, kus omavalitsuses inimesel on olnud õnn või õnnetus sündida või kus ta laps parasjagu koolis käib. Ehk küsimus on, kas teie hinnangul ei olegi see tervisliku ja kättesaadava koolitoidu tagamine riigi ülesanne, esiteks. Teiseks, kui te ütlete, et see ei ole riigi ülesanne, siis kuidas te tagate selle, et erinevates omavalitsustes ei tekiks olukorda, kus osa laste jaoks on see [koolitoit] kättesaadav, osa laste jaoks ei ole kättesaadav, ja ajas need käärid kasvavad, kui riiklik toetus jääb samale tasemele?

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Teie vastustest jäi selline mulje, et see polegi nagu eriti riigi asi ausalt öeldes, et kohalik omavalitsus ja nii ja naa. Aga kas te ei leia, et haridussüsteem, mida me oleme kujundanud ikkagi suhteliselt ühtseks, peaks olema ühtne ka just selles loogikas, et oleks tagatud lastele tervislik, toitev, kättesaadav koolitoit üle riigi ühetaolisena? Et see ei sõltuks sellest, kus omavalitsuses inimesel on õnn või õnnetus sündida või kus ta laps parasjagu koolis käib. Ehk küsimus on, et kas teie hinnangul see tervisliku ja kättesaadava koolitoidu tagamine ei olegi riigi ülesanne, esiteks. Ja teiseks, kui te ütlete, et see ei ole riigi ülesanne, siis kuidas te tagate selle, et erinevates omavalitsustes ei tekiks olukorda, kus inimeste jaoks, osa laste jaoks on see kättesaadav, osa laste jaoks ei ole kättesaadav ja ajas need käärid kasvavad, kui riiklik toetus jääb samale tasemele?

Jaa. Kui te ütlete riik, siis ma eeldan, et te peate silmas kogu Eesti riiki. Meil on lihtsalt võimude lahususe põhimõte, et kohalik omavalitsus täidab teatud riiklikke funktsioone või riigi funktsioone ja keskvalitsus täidab teisi funktsioone. Ei saa olla nii, et kohalik omavalitsus ja keskvalitsus täidavad ühtesid ja samasid funktsioone. Nad on põhimõtteliselt ära jaotatud ning koolitoidu ja koolipidamise puhul on piirid väga selged. Tõesti, selles ametis olen ma näinud olukordi, kus need piirid on läinud väga häguseks. Väga segane on, kes vastutab õpetaja palga eest, kes vastutab koolijuhi palga eest, kes vastutab õpikute ostmise eest, kes vastutab metoodika eest klassis. See segadus tekitab tegelikult palju rohkem pingeid ja mitte midagi paremaks ta olukorras ei tee. Nii et ma eelistan tegelikult seda, et ka see riiklik toetus, mis täna on riigieelarves, kantakse üle kohalike omavalitsuste tulubaasi ja koolitoidu pakkumine on koolipidaja ülesanne. Riik peab loomulikult olema, keskvalitsus peab olema läbirääkija ja ühtse ühiskondliku kokkuleppe saavutaja, et meil oleks ikkagi tagatud koolitoit. Aga mina ei usu seda, et riik tuleb sekkuma koolipidaja autonoomiasse ja reguleerima, millist sööki millistel kellaaegadel millistes kogustes ja millise hinna eest ta pakkuma peaks.

Jaa. Kui te ütlete "riik", siis ma eeldan, et te peate silmas kogu Eesti riiki. Meil on lihtsalt võimude lahususe põhimõte: kohalik omavalitsus täidab teatud riigi funktsioone ja keskvalitsus täidab teisi funktsioone. Ei saa olla nii, et kohalik omavalitsus ja keskvalitsus täidavad ühtesid ja samu funktsioone. Nad on põhimõtteliselt ära jaotatud ning koolitoidu ja koolipidamise puhul on piirid väga selged. Tõesti, selles ametis olen ma näinud olukordi, kus need piirid on läinud väga häguseks. Väga segane on, kes vastutab õpetaja palga eest, kes vastutab koolijuhi palga eest, kes vastutab õpikute ostmise eest, kes vastutab metoodika eest. Segadus tekitab palju rohkem pingeid ja mitte midagi paremaks ta selles olukorras ei tee. Nii et ma eelistan seda, et ka see riiklik toetus, mis on riigieelarves, kantakse üle kohalike omavalitsuste tulubaasi ja koolitoidu pakkumine on koolipidaja ülesanne. Riik, keskvalitsus, peab olema läbirääkija ja ühiskondliku kokkuleppe saavutaja, et koolitoit oleks ikkagi tagatud. Aga mina ei usu, et riik tuleb sekkuma koolipidaja autonoomiasse ja reguleerima, millist sööki millistel kellaaegadel millistes kogustes ja millise hinna eest see pakkuma peaks.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ega tõesti riik ei peagi sekkuma omavalitsuse asjadesse sel teemal, mida te praegu kirjeldasite. Aga samas on riigi toetus koolilapse [lõunale] olnud üks euro juba päris palju aastaid, samal ajal kui hinnad tõusevad, energia [hind] tõuseb, palgad tõusevad. Kõik tõuseb! Loomulikult on ka omavalitsustel oma roll. Aga miks te ei taha riigi toetust tõsta? On ju nõrgemaid omavalitsusi, kes ei saa nii palju raha juurde panna, et saaks [pakkuda täisväärtuslikku] toitu. Siin oleks riigil vaja õlg alla panna. Kas te ei leia seda?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ega tõesti riik ei peagi sekkuma omavalitsuse asjadesse sel teemal, mida te praegu kirjeldasite. Aga samas on riigi toetus koolilapse lõunale – üks euro – juba päris kaua aastaid, samal ajal kui hinnad tõusevad, energia hind tõuseb, palgad tõusevad. Kõik tõuseb! Loomulikult on omavalitsustel ka oma roll. Aga miks te ei taha riigipoolset toetust tõsta? Sest on ju nõrgemaid omavalitsusi, kes ei saa nii palju raha juurde panna, et saaks täiuslikku toitu. Siin oleks riigil vaja õlg alla panna. Kas te ei leia seda?

Aitäh küsimuse eest! Te ütlesite, et meil on nõrgemad omavalitsused, kes ei suuda seda teha, aga samal ajal riik suudab, riigil ei ole muid kohustusi. Riik on täpselt samasuguse väljakutse ees, nagu on omavalitsused. Alati on vaagimise koht. Alati on vaagimise koht! Riik täidab kõigepealt oma ülesanded, need, mis on riigi ülesanded, omavalitsus täidab eelarve abil oma ülesanded, need, mis on omavalitsuse ülesanded. See ongi kogu selle asja loogika. Loomulikult, mis saab kellelgi olla midagi selle vastu, kui laste toidu eest rohkem toetust makstaks. Mis saab selle vastu olla? Mitte kellelgi ei saa selle vastu mitte midagi olla. Aga minu jaoks oli nendel läbirääkimistel prioriteediks õpetajate palga tõus. See oli absoluutne prioriteet, see oli see, mille üle ma nendel läbirääkimistel peamiselt läbi rääkisin. Nagu ma olen korduvalt öelnud, ma eelistaksin, et vastutus hariduse valdkonnas oleks võimalikult selge. Ma väga sooviksin koolitoidutoetuse, õpikutoetuse, direktorite palga toetuse, väga suure hulga toetusi, mida riik koolipidajale maksab, ära anda koolipidaja tulubaasi ja koolipidaja autonoomiat sellega respekteerida. Nii saaks ta oma raha ise kasutada, mitte nii, et riik nende väikeste toetustega, mis tal on – väga väikesed toetused tegelikult, võrreldes kogumahuga –, eemalt juhib koolipidaja otsuseid. Ma ei pea seda lihtsalt õigeks. Ma arvan, et on õige, kui koolipidajal on autonoomne õigus otsustada. Kui riigis on nii otsustatud, et koolipidajad on kohalikud omavalitsused, erakoolid, erasektor ja riik, siis igaühel on seal oma vastutus.

Aitäh küsimuse eest! Te ütlete, et meil on nõrgemad omavalitsused, kes ei suuda seda teha, aga samal ajal riik suudab. Riigil ei ole muid kohustusi. See on täpselt samasuguse väljakutse ees, nagu on omavalitsused. Täpselt samasuguse väljakutse ees on ka riik. Alati on vaagimise koht. Alati on vaagimise koht! Riik täidab kõigepealt oma ülesanded, mis on riigi ülesanded, omavalitsus täidab eelarvetega oma ülesanded, mis on omavalitsuse ülesanded. See ongi kogu selle asja loogika. Loomulikult, mis saab kellelgi selle vastu olla, et lastetoidu eest rohkem toetust maksta? Mis saab selle vastu olla? Mitte kellelgi ei saa selle vastu mitte midagi olla. Aga minu jaoks oli nendel läbirääkimistel prioriteediks õpetajate palga tõus. See oli absoluutne prioriteet, see oli see, mida ma nendel läbirääkimistel peamiselt läbi rääkisin. Nagu ma olen korduvalt öelnud, ma eelistaksin, et vastutus hariduse valdkonnas oleks võimalikult selge. Ma väga sooviksin koolitoidutoetuse, õpikute toetuse, direktorite palga toetuse ja väga suure hulga toetusi, mida riik koolipidajale maksab, tegelikult ära anda koolipidaja tulubaasi ja koolipidaja autonoomiat sellega respekteerida. Nii et ta saab oma raha ise kasutada, mitte nii, et riik nende väikeste toetustega, mis tal on – väga väikesed toetused tegelikult, võrreldes selle kogumahuga – eemalt juhib koolipidaja otsuseid. Ma ei pea seda lihtsalt õigeks. Ma arvan, et on õige, kui koolipidajal on olemas autonoomne õigus otsustada. Kui riigis on nii otsustatud, et koolipidajad on meil kohalikud omavalitsused, erakoolid, erasektor ja riik, siis igaühel on seal oma vastutus.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma olen nõus, et rollid peavad olema üheselt ja selgelt paigas, kui me räägime kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandi rollidest. Aga ma küsin selles vaates, mida te ka oma vastustes mainisite. See puudutab kohalike omavalitsuste ja koolide võimet kodulähedast tootjat mingit moodi rohkem kaasata või kooli tuua tema pakutavat toitu, olgu see siis mahetoit sealtsamast piirkonnast. Ma tean, et Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium on päris palju pead vaevanud sellega, kuidas oleks võimalik nendes hangetes eelistada kohalikke toidutootjaid. Kas see on ühel või teisel moel käinud läbi ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumist? Kas me saaksime kahe ministeeriumi ühisel jõul selle teema ikkagi kusagile liigutatud?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma olen ka sellega nõus, et rollid peavad olema üheselt ja selgelt paigas, kui me räägime kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandi rollidest. Aga ma küsin selles vaates, mida te ka mainisite oma vastustes, mis puudutab kohalike omavalitsuste ja koolide võimet kodulähedast tootjat mingit moodi rohkem kaasata või tema pakutavat toitu kooli tuua või olgu see mahetoit sealtsamast piirkonnast. Ma tean, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on päris palju pead vaevanud selles osas, kuidas oleks võimalik eelistada nendes hangetes kohalikke toidutootjaid. Kas see on ühel või teisel moel käinud läbi ka Haridus- ja Teadusministeeriumist? Kas me saaksime kahe ministeeriumi ühisel jõul võib-olla selle teema ikkagi kusagile liigutatud?

Aitäh küsimuse eest! Nüüd pean ma küll vastuse võlgu jääma. Minu laualt see läbi käinud ei ole. Ma muidugi eeldan, et ametnikkonna tasandil on neid arutelusid peetud, aga ilmselt sa endise ministrina tead, et kohe tuleb vastu Euroopa Liidu õigus, mis puudutab hangete tegemisel kodumaise eelistamist. Siseturul ei saa teha eeliseid kodumaisele pakkujale. Aga ometigi on leitud vist ka viise, kui ma ei eksi, Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi toetuste abil siiski mahetootjaid toetada. Mahetootjad kipuvad olema kodumaised, sest üks mahetoodangu reegleid on see, et see peaks olema võimalikult lühikese tarneahelaga. Nii et eks neid viise on, aga minu lauale see [teema] jõudnud ei ole, ministrite tasandil me seda arutanud tõesti ei ole.

Aitäh küsimuse eest! Ma nüüd pean küll vastuse võlgu jääma. Minu laualt see läbi käinud ei ole. Ma muidugi eeldan, et ametnikkonna tasandil on neid arutelusid peetud, aga ilmselt sa endise ministrina tead, et Euroopa Liidu õigus tuleb sealt kohe vastu, mis puudutab hangete tegemisel kodumaise eelistamist. Siseturul ei saa teha eeliseid kodumaisele pakkujale. Aga ometigi on leitud vist ka viise, kui ma ei eksi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetuste abil siiski neid mahetootjaid toetada. Mahetootjad kipuvad olema kodumaised, sellepärast et üks mahetoodangu reeglistikke on see, et ta peaks olema võimalikult lühikese tarneahelaga. Nii et eks neid viise on, aga minu lauale see jõudnud ei ole, ministrite tasandil me seda arutanud tõesti ei ole.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, muidugi, see üks euro on ajale jalgu jäänud. Aga te armastate igasuguseid teadusuuringuid ja ma küsin niimoodi, et kas on teil midagi rääkida meile korrelatsioonist korralikult kõht täis ja võimalikult head õpitulemused. Need silotornid, mis on omavalitsuse ja riigi – need on vaieldavad. Täna nii, homme naa. Aga selliseid korrelatsioone, on teil kusagilt midagi meile viidata?

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, muidugi, see üks euro on ajale jalgu jäänud. Aga te armastate igasuguseid teadusuuringuid. Ma küsin, kas on teil midagi rääkida meile sellest korrelatsioonist, et kõht korralikult täis ja võimalikult head õpitulemused. Need omavalitsuse ja riigi silotornid on vaieldavad, täna nii, homme naa. Aga sellised korrelatsioonid, on teil midagi, millele viidata?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et te teate neid seoseid, isegi mitte korrelatsioone, vaid põhjuse ja tagajärje seoseid. Kui laps on hästi välja puhanud ehk hästi maganud, vähemalt kaheksa kuni kümme tundi, kui laps on viibinud õues ja saanud piisavalt värsket õhku ja kui ta on mitmekülgselt toitunud – mitte suures koguses ja palju süüa saanud, vaid mitmekülgselt toitunud ehk ta on saanud erinevaid süsivesikuid, valke ja nii edasi –, siis tema õppimisvõime on parem, sest ta saab keskenduda. Tal on siis parem keskendumisvõime, tal on parem tähelepanuvõime, ta ei väsi nii kiiresti. Need kõik on teadusuuringutest teada tõed. Selle tõttu on koolitoidu mitmekülgsus see, mida tuleb taga ajada. Mitte see, et peaks olema suur toidukord keset päeva, vaid oluline on see, et toit oleks piisavalt mitmekülgne, et sealt oleks võimalik saada väga erinevaid toitaineid. Lapsed peaksid saama õues viibida, peaksid koolipäeva jooksul värsket õhku saama. Eriti oluline on muidugi see, mis tänapäeval mureks kipub saama: laste uneaeg. Helesinised ekraanid varastavad uneajast aina rohkem ja rohkem aega. Ka see mõjutab laste keskendumisvõimet, kognitiivseid võimeid ja tähelepanuvõimet. Tähelepanu [koondada suudab] uus põlvkond teadupärast päris märkimisväärselt lühemat aega, see tuleneb osaliselt nendest ekraanidest, mida hilisõhtul une arvelt vaadatakse.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et te teate neid seoseid, isegi mitte korrelatsioone, vaid põhjus-tagajärg-seoseid. Kui laps on hästi välja puhanud ehk hästi maganud, vähemalt kaheksa kuni kümme tundi, kui laps on viibinud õues ja saanud piisavalt värsket õhku ja kui laps on mitmekülgselt toitunud – mitte suures koguses ja palju süüa saanud, vaid mitmekülgselt toitunud ehk ta on saanud erinevaid süsivesikuid ja valkusid ja nii edasi –, siis lapse õppimisvõime on parem, sest ta keskendub. Tal on keskendumisvõime parem, tal on tähelepanuvõime parem, ta ei väsi nii kiiresti. Need kõik on teadusuuringutest teada tõed ja selle tõttu koolitoidu mitmekülgsus on ka see, mida tuleb taga ajada, mitte üksnes see, et ta peaks olema suur toidukord keset päeva, vaid see, et see toit oleks piisavalt mitmekülgne, et sealt oleks võimalik saada väga erinevaid toitaineid, sellest toidust, et lapsed saaksid õues viibida, koolipäeva jooksul saaksid värsket õhku. Ja eriti oluline on muidugi ka see, mis tänapäeval mureks kipub saama: laste uneaeg. Helesinised ekraanid varastavad uneajast aina rohkem ja rohkem aega ja ka see tegelikult mõjutab laste keskendumisvõimet, kognitiivseid võimeid ja tähelepanuvõimet. See tähelepanuvõime on teadupärast uuel põlvkonnal lühenenud päris märkimisväärselt, aga see tuleb osaliselt nendest ekraanidest, mida hilisõhtul une arvelt vaadatakse.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teid kuulates tekib mul kohe sihuke nostalgia koolielu järele. Meil siin Riigikogus on pikad päevad, ei mingit värskes õhus liikumist, toitlustus on ka, nagu on, helesinised ekraanid on väga populaarsed, keskendumisvõime on langenud alla kriitilise piiri kolleegidel. Aga mis ma tahtsin sisuliselt küsida? Kuidagi see teie ettekanne ja see sissejuhatus väga rõhutas seda, et on teatud erisused, millega riik tegeleb ja millega omavalitsused tegelevad, seda peaks nagu kõik mõistma. Aga lihtsalt Eesti inimeste poolt siia valitud saadikuna, kas te mõistate seda, et Eesti lapsevanema jaoks põhimõtteliselt see ei ole nii oluline. Nii nagu Swedbanki klienti väga ei huvita, mis osakonnas tema mingit küsimust menetletakse ja kes talle pangakaardi väljastab. Aga lõpuks ikkagi vaadatakse meie otsa siin ja haridusministri otsa ja öeldakse, et miks need asjad koolis ei ole korras. Minu meelest see vastutuse veeretamine võib-olla kõige õigem lähenemine ju ei ole. Või ma eksin?

Aitäh! Austatud minister! Teid kuulates tekib mul kohe nostalgia koolielu järele. Meil siin Riigikogus on pikad päevad, ei mingit värskes õhus liikumist, toitlustus on ka, nagu on …

Väga halb. (Naerab.)

… helesinised ekraanid on väga populaarsed, keskendumisvõime on kolleegidel langenud alla kriitilise piiri. Aga mis ma sisuliselt tahtsin küsida? Teie ettekanne ja see sissejuhatus kuidagi väga rõhutasid seda, et on teatud erisused selles, millega riik tegeleb ja millega omavalitsused tegelevad, et seda peaks nagu kõik mõistma. Aga küsin lihtsalt Eesti inimeste poolt siia valitud saadikuna: kas te mõistate, et Eesti lapsevanema jaoks ei ole see põhimõtteliselt nii oluline, nii nagu ka Swedbanki klienti väga ei huvita, mis osakonnas tema mingit küsimust menetletakse ja kes talle pangakaardi väljastab? Lõpuks vaadatakse ikkagi meie otsa siin ja haridusministri otsa ning küsitakse, miks need asjad koolis ei ole korras. Minu meelest see vastutuse veeretamine võib-olla kõige õigem lähenemine ei ole. Või ma eksin?

Ma olen nõus. Ma olen nõus, et lapsevanema vaatest on ükskõik, mismoodi see liha sinna vorsti sisse saab, peaasi, et see vorst hea on, eks ole. Kuidas seda toodetakse, ei ole tegelikult tarbija asi. Aga lihtsalt meie ei ole siin need tarbijad, me oleme siin need, kes seda poliitikat kujundavad. Kui me poliitikat kujundame, siis me peaksime riigiõiguslikult selle koha pealt väga selgelt positsioone võtma. Mina ei toeta seda, et riik trügib kohaliku omavalitsuse pärusmaale, hakkab seal piisavalt paljusid asju korraldama ja teisalt ajab veel nagu rahastamisega asjad segaseks. Seda segadust me oleme korduvalt ja korduvalt näinud ning näeme jätkuvalt muuseas õpetajate töökoormuse teemal. Ka õpetajad vaatavad ministeeriumi poole, miks neil nii suur töökoormus on, aga ometigi on tegemist kohaliku omavalitsuse korraldusliku küsimusega, eks ole. Kui minister hakkaks sekkuma ja korraldama õpetajate töökoormust, siis, ma arvan, midagi head sealt välja ei tuleks. Ma eelistan päriselt seda, et meil on väga selge vastutuse jaotus: riik vastutab selle eest, mille eest riik vastutab, ja kohalik omavalitsus selle eest, mille eest kohalik omavalitsus vastutab. See ei tähenda seda, et riik ei peaks toetama kohalikku omavalitsust ka rahaliselt. Ma absoluutselt ei vaidlusta riigipoolset toetust. Ma lihtsalt vaidlustasin küsija küsimusepüstitust, et kohalik omavalitsus peab katma omaosalust. Mitte omaosaluses ei ole asi, vaid kohalik omavalitsus ongi koolitoidu rahastaja, riik pakub siin tuge.

Ma olen nõus. Ma olen nõus, et lapsevanema vaatest on ükskõik, mismoodi see liha sinna vorsti sisse saab, peaasi, et see vorst hea on, eks ole. Kuidas seda toodetakse, ei ole tegelikult tarbija asi. Aga lihtsalt meie ei ole siin need tarbijad, me oleme siin need, kes seda poliitikat kujundavad. Ja kui me poliitikat kujundame, siis me peaksime riigiõiguslikult väga selgelt positsioone võtma selle koha pealt. Mina ei toeta seda, et riik trügib kohaliku omavalitsuse pärusmaale, hakkab korraldama seal piisavalt palju asju ja teisalt veel nagu rahastamisega asjad segadusse ajab. Seda segadust me nägime korduvalt ja korduvalt ja jätkuvalt näeme muuseas õpetajate töökoormuse teemal. Ka õpetajad vaatavad ministeeriumi poole, miks neil nii suur töökoormus on, aga ometigi on tegemist kohaliku omavalitsuse korraldusliku küsimusega, eks ole. Kui minister hakkaks nüüd minema ja sekkuma ja hakkama korraldama õpetajate töökoormust, siis ma arvan, et midagi head sealt välja ei tule. Nii et ma eelistan päriselt seda, et meil on väga selge vastutuse jaotus, et riik vastutab selle eest, mille eest riik vastutab, ja kohalik omavalitsus selle eest, mille eest kohalik omavalitsus vastutab. See ei tähenda seda, et riik ei peaks toetama kohalikku omavalitsust rahaliselt, ma ei vaidlusta absoluutselt riigipoolset toetust. Ma lihtsalt vaidlustasin küsija küsimuse püstitust, et kohalik omavalitsus peab andma omaosalust koolitoidule. Mitte omaosalust, vaid kohalik omavalitsus ongi koolitoidu rahastaja ja riik pakub tuge sellele koolitoidule.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Mul on mitu küsimust. Esimene küsimus on, et millal te viimati sügisel külastasite Tallinna koole ja mitu korda te sõite seal lõunat. Teine küsimus. Kas te tõesti arvate, et 2018. aastal kehtestatud 1 euro versus 2025, et kui te lähete nagu poodi, siis saate sama euro eest sama palju toiduaineid kui 2018. aastal? Ma toon selle võrdluseks lihtsalt, te ju saate aru, miks. Me ei saa ju kindlasti eeldada seda, et 2018 versus 2025 me saame sama kogusega, sama kvaliteediga tagada lõuna meie lastele. Miks ma küsisin, kas te olete käinud Tallinnas ja olete ka lõunat söönud? Minu tagasiside, mis ma olen praegu saanud – ja ma olen seda päris palju saanud –, on see, et väga palju toitu läheb raisku. See on reaalselt koolidirektorite jutt. Ja lapsed lihtsalt ei söö. See ei ole normaalne, et lapsed lihtsalt ei söö seda lõunat, mille eest on tegelikult riik maksnud.

Aitäh! Hea minister! Mul on mitu küsimust. Esimene küsimus on see, et millal te viimati külastasite Tallinna koole ja mitu korda te seal lõunat olete söönud. Teine küsimus. Kas te tõesti arvate – üks euro 2018 versus 2025 –, et kui te lähete poodi, siis te saate selle ühe euro eest sama palju toiduaineid kui 2018. aastal? Ma toon selle lihtsalt võrdluseks, te ju saate aru, miks. Me ei saa ju kindlasti eeldada, et 2018 versus 2025 me saame tagada meie lastele samas koguses sama kvaliteediga lõuna [sama raha eest]. Miks ma küsisin, kas te olete käinud Tallinna [koolides] ja olete seal ka lõunat söönud? Tagasiside, mis ma olen saanud – ja ma olen seda päris palju saanud –, on see, et väga palju toitu läheb raisku. See on reaalselt koolidirektorite jutt. Lapsed lihtsalt ei söö. See ei ole normaalne, et lapsed lihtsalt ei söö seda lõunat, mille eest on riik maksnud.

Aitäh! Teie küsimus!

Aitäh!

Ja teiselt poolt te ütlete, et kui see olukord ei sobi, siis kohalik omavalitsus peab ise nagu lisaks panustama. Te ei taha sekkuda sinna.

Teiselt poolt te ütlete, et kui see olukord ei sobi, siis kohalik omavalitsus peab ise nagu lisaks panustama. Te ei taha sinna sekkuda.

Teie aeg!

Aitäh küsimuse eest! Ma nüüd küll ei saanud aru, kas see vihje sellele, et lapsed ei söö lõunat, tahate tegelikult öelda seda, et lõuna on halb. (Lauri Laats saalist: "Jah.") Aga öelge siis see otse välja. Mina vaidlen kategooriliselt vastu. (Vahelehüüe saalist.) Aga te ei öelnud, et lõuna on halb. See, et lapsed lõunat ei söö, ei tähenda seda, et see söök seal halb on. Kui te vähegi lapsevanem olete ja kui teil on vähegi kodus 10–12-aastased, (Vahelehüüe saalist.) siis te natuke teate, milline suhtumine on koolitoitu. Mäletan ka mina isiklikult selles vanuses suhtumist koolitoitu. Väga eelistaksin seda, et koolitoit ei ole mitte portsjonites välja jagatud, vaid laps tuleb ja ise paneb endale selle koolitoidu sealt nii-öelda Rootsi lauast kokku. Ka Tallinna koolidesse sööklatesse ei ole otseselt asja olnud, viimati käisin 2024. aasta kevadel Tallinnas ühe kooli sööklas. Väga head sööki pakuti, tõsiselt head korralikku koolilõunat, ja sõid ka lapsed seda isuga. Nii et ma arvan, et kindlasti ei ole ma nõus teie järeldusega, et Tallinna linnas on koolitoit halb. (Vahelehüüe saalist.) Ma just teile praegu ütlesin, et ma käisin 2024. aasta kevadel Tallinna kooli … (Vahelehüüe saalist.) 2024. aasta kevadel!

Aitäh küsimuse eest! Ma küll ei saanud aru, kas vihjega sellele, et lapsed ei söö lõunat, te tahate öelda seda, et lõuna on halb. (Lauri Laats saalist: "Jah.") Aga öelge siis see otse välja. Mina vaidlen kategooriliselt vastu. (Vahelehüüe.) Aga te ei öelnud, et lõuna on halb. See, et lapsed lõunat ei söö, ei tähenda seda, et söök halb on. Kui te vähegi lapsevanem olete ja kui teil on vähegi kodus 10–12-aastaseid, siis te natuke teate, milline suhtumine on koolitoitu. Mäletan ka mina isiklikult oma suhtumist koolitoitu selles vanuses. Väga eelistaksin seda, et koolitoit ei oleks mitte portsjonites välja jagatud, vaid laps saaks tulla ja endale koolitoidu nii-öelda Rootsi lauas kokku panna. Tallinna koolide sööklatesse ei ole otseselt asja olnud, viimati käisin 2024. aasta kevadel ühe Tallinna kooli sööklas. Väga head sööki pakuti, tõsiselt head korralikku koolilõunat, ja ka lapsed sõid seda isuga. Nii et ma ei ole kindlasti nõus teie järeldusega, et Tallinnas on koolitoit halb. (Vahelehüüe.) Ma just teile praegu ütlesin, et ma käisin 2024. aasta kevadel Tallinna kooli … (Vahelehüüe.) 2024. aasta kevadel!

Laseme lõpetada!

Lugupeetud Lauri Laats, 2024. aasta kevadel! (Vahelehüüe saalist. Juhataja helistab kella.)

Lugupeetud Lauri Laats, 2024. aasta kevadel! (Vahelehüüe. Juhataja helistab kella.)

Kuulame küsimuse vastuse ära!

Ma juba vastasin, ma ei tea, talle ei sobinud.

Ma juba vastasin, aga ma ei tea, talle vist ei sobinud.

Aitäh! Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan teha sellise ajaloolise tagasivaate. Üks minu mentoritest poliitikas, Peeter Kreitzberg, rääkis ligi kümme aastat sellest tasuta koolilõunast. Ta tõi alati selle näite, et Soomes ja Rootsis – Soomes peale teist maailmasõda 1948, Rootsis 1946 – on tasuta koolilõuna kehtestatud seaduse tasemel. See, kuidas seda rahastatakse, on tõesti riigi ja omavalitsuste kokkulepe. Ma ei tea, kas seal nii tuliseid vaidlusi selle rahastamise üle on peetud, tõesti ei oska öelda. Aga üldiselt on riik ja omavalitsused kokku leppinud, et hariduse rahastamises on ühe osana see seaduses ette nähtud soe ja tervislik koolilõuna sees. See on pigem riigi ja omavalitsuste oma asi, aga õpilasele peab see olema seaduse tasandil kindlustatud. Kas Eestis ei võiks midagi sarnast teha?

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Jah, ma saan teha sellise ajaloolise tagasivaate. Üks minu selliseid mentoritest üldse poliitikas, Peeter Kreitzberg, rääkis ligi kümme aastat sellest tasuta koolilõunast. Ta tõi alati selle näite, et Soomes ja Rootsis – Soomes peale teist maailmasõda 1948, Rootsis 1946 – kehtestati tasuta koolilõuna seaduse tasemel. See, kuidas seda rahastatakse, on tõesti riigi ja omavalitsuste kokkulepe. Ma ei tea, kas seal nii tuliseid vaidlusi selle rahastamise üle on peetud, tõesti ei oska öelda. Aga üldiselt on riik ja omavalitsused kokku leppinud, et hariduse rahastamise juures ühe osana on see seaduslik soe ja tervislik koolilõuna sees. See on pigem riigi ja omavalitsuste oma asi, aga õpilasele peab see olema seaduse tasandil kindlustatud. Kas Eestis ei võiks midagi sarnast teha?

Ma ei tea, aga ma eeldan – ma ausalt öeldes eeldan –, et kuna Soomes kannab praktiliselt kõik koolipidamise kulud koolipidaja, kohalik omavalitsus, kaasa arvatud õpetajate palkade kulud, siis ma eeldan, et ka seal on [koolitoit] tegelikult kohaliku koolipidaja vastutada. Ma ei ole kindel, et riik seda tasuta koolitoitu garanteerib, see on seaduse tasandil vist koolipidaja kohustuseks pandud. Aga ma jään vastuse teile võlgu, ma lihtsalt ei tea, millised on need võrreldavad süsteemid. Kui ma oskaksin teiega sellel teemal debateerida, siis ma hea meelega debateeriks, aga ma peaks enne pilgu peale heitma, et mis need süsteemid seal on. Ma tõesti ei tea.

Jah, ma nüüd ei tea, aga ma eeldan – ma ausalt öeldes eeldan –, et kuna Soomes kannab praktiliselt kõik kooli pidamise kulud kooli pidaja, kohalik omavalitsus, kaasa arvatud õpetajate palgad, siis ma eeldan, et ka seal on see tegelikult kohaliku kooli pidaja vastutada. Ma ei ole kindel, et riik seda tasuta koolitoitu neile garanteerib, aga ta on seaduse tasandil vist pidajale kohustusena pandud. Aga ma jään selle vastuse teile võlgu, ma lihtsalt ei tea, millised on need võrdlevad süsteemid. Kui ma oskaksin teiega debateerida siin sellel teemal, siis ma hea meelega debateeriks, aga ma peaks selleks enne pilgu sinna sisse heitma, mis need süsteemid on seal. Ma ei tea tõesti.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! 15. septembril arutasime siin haridusliku ebavõrdsuse küsimusi. Minu küsimusele vastates tollal te nentisite, et sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus tõepoolest põhjustab hariduslikku ebavõrdsust ja haridussüsteemis on hoovad, leevendamaks sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse tagajärgi. Näiteks huviharidus, inspireerivad treenerid, pikapäevarühmad, sellised asjad, muu hulgas ka koolitoit. Te tõepoolest väga proovite seda vastutust lükata kohalikule omavalitsusele kui koolipidajale, aga kuna riik on ka koolipidaja, siis ma küsin, milline on olnud teie suunis riigikoolidele. Kas väärtus on tasuta koolitoidus, millega kõik lapsed saavad kõhu täis? Nii nagu te viitasite nutiseadmete puhul, et tähelepanu hajub, ka näljas laps või ebatervislikult toitunud laps on kehva tähelepanuvõimega ja seega õpitulemused kannatavad. Milline on olnud teie suunis riigikoolidele koolitoidu kohta?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! 15. septembril arutasime siin haridusliku ebavõrdsuse küsimusi. Minu küsimusele vastates te tollal nentisite, et sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus tõepoolest põhjustab hariduslikku ebavõrdsust ja haridussüsteemis on hoovad, leevendamaks sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse tagajärgi. Näiteks huviharidus, inspireerivad treenerid, pikapäevarühmad – sellised asjad, muu hulgas koolitoit. Te väga proovite seda vastutust lükata kohalikule omavalitsusele kui koolipidajale, aga kuna riik on ka koolipidaja, siis ma küsin, milline on olnud teie suunis riigikoolidele. Kas see on väärtus, see tasuta koolitoit, mille abil kõik lapsed saavad kõhu täis? Te viitasite nutiseadmete puhul, et tähelepanu hajub, aga ka näljas laps või ebatervislikult toitunud laps on kehva tähelepanuvõimega ja seega õpitulemused kannatavad. Milline on olnud teie suunis riigikoolidele koolitoidu kohta?

Aitäh küsimuse eest! Riigikoolides on koolitoit olnud valdavalt tasuta. Me viisime gümnaasiumides vist eelmisel õppeaastal sisse väikese omaosaluse, lapsevanema omaosaluse, aga see ei ole muutnud gümnasistide seas koolitoidu tarbimist. Me ei ole seal tegelikult muutust näinud. Kui tõesti peaks tekkima selline olukord, kus koolijuhid hakkavad meile tagasisidestama, et on mingi hulk lapsi, kes ei saa [koolitoitu] endale võimaldada, siis me peame selle teema juurde loomulikult tagasi tulema. Praegu me seda näinud ei ole. 2025. aastani oli riigikoolides koolitoit tasuta, kutsekoolides minu teada on see siiamaani tasuta, aga riigigümnaasiumides on sisse viidud väike lapsevanema omaosalus. Aga koolid on käitunud erinevalt, mõned koolid seda omaosalust ei ole [kehtestanud], vaid on leidnud kooli enda eelarvest vahendid ka selle omaosaluse katmiseks. See sõltub ka piirkonnast, kus kool toimetab, sellest, milline on see laste kontingent seal koolis. Me oleme ka koolijuhile andnud vabamad käed selle otsuse tegemiseks. Aga meil ei ole olnud seda tagasisidet, et mingid lapsed jääksid sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu söömata. Seda kindlasti ei tohiks lasta juhtuda. Minu teada koolipidajad ehk omavalitsused sellistel asjadel juhtuda ka ei lase. Koolitoidu tõttu ebavõrdsust koolides ei ole.

Aitäh küsimuse eest! Riigikoolides on valdavalt olnud koolitoit tasuta. Me viisime gümnaasiumides vist eelmisel õppeaastal sisse väikese omaosaluse, lapsevanema omaosaluse, aga see ei ole muutnud gümnasistide koolitoidu tarbimist. Me ei ole seal tegelikult muutust näinud. Kui tõesti peaks tekkima selline olukord, kus koolijuhid hakkavad meile tagasisidestama, et on mingi hulk lapsi, kes ei saa seda endale võimaldada, siis me peame selle teema juurde loomulikult tagasi tulema. Praegu me seda näinud ei ole. 2025. aastani oli riigikoolides koolitoit tasuta, kutsekoolides minu teada on see siiamaani tasuta, aga riigigümnaasiumidesse on sisse viidud väike lapsevanema omaosalus. Aga koolid on käitunud erinevalt, mõned koolid seda omaosalust ei ole võtnud, vaid nad on leidnud kooli enda eelarve vahenditest ka selle omaosaluse katmiseks. See sõltub ka piirkonnast, kus kool toimetab, milline on tema laste kontingent, kes seal koolis käivad. Me oleme ka koolijuhile andnud rohkem vabamad käed seda otsustama. Aga täna meil seda tagasisidet ei ole olnud, et mingid lapsed jäävad sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu söömata. Seda kindlasti ei tohiks lasta juhtuda. Minu teada koolipidajad ehk omavalitsused ka täna selliseid asju juhtuda ei lase. Seal seda ebavõrdsust sees ei ole, koolitoidus.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Tulen teile veidike appi paari faktiga või seisukohaga, mida te just ise ka jagate, et soe ja tasuta koolitoit kõigile on üks parimaid otsuseid, mille Eesti riik on viimastel aastatel vastu võtnud. See on juba tükk aega kestnud. Ja teiselt poolt infoks, et riigi tulud on oluliselt rohkem kasvanud kui umbes kahe kolmandiku omavalitsuse tulud, ehk riigi tulubaas on oluliselt kiiremini kasvanud. See on reaalne fakt. Kas selles olukorras tundub teile õiglane, et riik, sõlmides kunagi kokkuleppe, andes sõnumi, et me hoiame koos koolitoidu laste jaoks tasuta, omaosalust ei kasvata? Mis on see põhjus – kui te neid fakte nüüd teate –, miks riik omaosalust ei kasvata?

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Tulen teile veidike appi paari fakti või seisukohaga, mida te tõenäoliselt ise ka jagate. Soe tasuta koolitoit kõigile on üks parimaid otsuseid, mille Eesti riik on viimastel aastatel vastu võtnud. See on juba tükk aega kestnud. Teiselt poolt infoks, et riigi tulud on oluliselt rohkem kasvanud kui umbes kahe kolmandiku omavalitsuste tulud, riigi tulubaas on oluliselt kiiremini kasvanud. See on fakt. Kas selles olukorras tundub teile õiglane, et riik, olles sõlminud kunagi kokkuleppe ja saatnud sõnumi, et me koos hoiame koolitoidu laste jaoks tasuta, omaosalust ei kasvata? Mis on see põhjus – kui te neid fakte teate –, miks riik omaosalust ei kasvata?

Aitäh küsimuse eest! Sest riigi tulubaas on tõepoolest rohkem kasvanud kui kohalike omavalitsuste tulubaas, aga riigi prioriteet on olnud viimastel aastatel kaitsekulude väga kiire kasvatamine, kuhu on läinud kogu tulubaasi kasv. (Anti Allas räägib saalist.) Enne mida? Aastal 2018 tõsteti koolitoidu toetusraha. 2022 algas sõda ja algas kaitsekulude kasv.

Aitäh küsimuse eest! Riigi tulubaas on tõepoolest rohkem kasvanud kui kohalike omavalitsuste tulubaas, aga riigi prioriteet on viimastel aastatel olnud kaitsekulude väga kiire kasvatamine. Sinna on läinud kogu see tulubaasi kasv. (Anti Allas täpsustab saalist.) Enne mida? 2018 tõsteti koolitoidutoetust. 2022 algas sõda ja algas kaitsekulude kasv.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tasuta haridus, see nagu eeldaks ka seda, et see toit on ka seal juures ikkagi tasuta ja kvaliteetne. Aga kuulates neid teie vastuseid eelnevatele küsimustele, siis ma küsin hoopis seda, et aga milles siis need lapsed süüdi on. Nemad ei ole ju süüdi selles, kui nende selles omavalitsuses ükskõik mis põhjusel ei ole võimalik neile täisväärtuslikku ja maitsvat toitu pakkuda, seda enam olukorras, kus meil on madal sündimus väga suureks probleemiks Eestis.

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tasuta haridus nagu eeldaks seda, et ka toit on [koolis] ikkagi tasuta ja kvaliteetne. Aga kuulates teie vastuseid eelnevatele küsimustele, küsin ma hoopis seda, et aga milles siis need lapsed süüdi on. Nemad ei ole ju süüdi selles, kui nende omavalitsuses ükskõik mis põhjusel ei ole võimalik neile täisväärtuslikku ja maitsvat toitu pakkuda. Seda enam [tekib see küsimus] olukorras, kus Eestis on madal sündimus väga suureks probleemiks.

Lapsed ei ole milleski süüdi, keegi ei ole lapsi siin, jumala eest, süüdistanud. Ma kordan: lapsed ei ole milleski süüdi. Minul ei ole täna ka teadmist, et Eestis oleks lapsi, kes ei saa koolitoitu, kellele ei võimaldata sooja koolitoitu koolipäeva jooksul. Minuni selline teadmine jõudnud ei ole. Kui Eestis on selliseid lapsi, kes ei saa koolisööki, kes ei saa sooja toitu koolis sellepärast, et lapsevanematelt küsitakse liiga kõrget omaosalust ja omavalitsus seda ei kompenseeri, siis andke mulle palun teada. Minule teadaolevalt selliseid lapsi Eestis ei ole. Isegi nendes omavalitsustes, kus on lapsevanemate omaosalus kehtestatud, katab selle omaosaluse juhul, kui lapsevanem seda katta ei saa, koolipidaja.

Lapsed ei ole milleski süüdi, keegi ei ole lapsi siin laua taga, jumala eest, süüdistanud. Selles mõttes kordan: lapsed ei ole milleski süüdi. Minul ei ole ka täna teadmist, et Eestis oleks lapsi, kes ei saa koolitoitu süüa, kellele ei võimaldata sooja koolitoitu koolipäeva jooksul. Minuni selline teadmine jõudnud ei ole. Kui Eestis on selliseid lapsi, kes ei saa koolisööki, kes ei saa seda sooja toitu koolis, sellepärast et lapsevanematelt küsitakse liiga kõrget omaosalust ja omavalitsus seda ei kompenseeri, siis andke mulle palun teada. Minu teada, minule täna teadaolevalt selliseid lapsi Eestis ei ole. Isegi nendes omavalitsustes, kus on lastevanemate omaosalus kehtestatud, siis kui lapsevanem seda omaosalust katta ei saa, siis katab seda koolipidaja.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! See, et te jääte jäigalt seisukohale, et koolitoit ongi KOV-ide vastutus, on ootuspärane. Aga samas nendite, et teil tegelikult ju puudub ülevaade, kuidas KOV-id sellega toime tulevad. Endise KOV-i juhina ma kindlasti ei oleks vastu, kui koolitoidu toetus antaks kohalike omavalitsuste tulubaasi, et vabu käsi justkui näiliselt oleks rohkem. Samas, riigi vaates peaks olema muret tekitav, et nii saavad jätkuvalt paremini hakkama need omavalitsused, kellel juba täna on kergem ja vahendeid rohkem, ning väiksemad jäävad veelgi rohkem hätta. Tulles aga nüüd samuti nende laste tasandile, kes peaks olema selle küsimuse keskmes ja kes peaksid ka riigi jaoks tõesti olema kulla hinnaga, siis ma saan aru, et teie vaates ongi normaalne olukord, et see, kas laps saab selle toidukorra, saabki sõltuda sellest, kuhu kohalikku omavalitsusse ta on sündinud ja milline on tema pere rahaline võimekus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! See, et te jääte jäigalt seisukohale, et koolitoit ongi KOV‑ide vastutusel, on ootuspärane. Aga samas nendite, et teil tegelikult ju puudub ülevaade, kuidas KOV‑id sellega toime tulevad. KOV‑i endise juhina ma kindlasti ei oleks vastu, kui koolitoidutoetus antaks kohalike omavalitsuste tulubaasi, käed oleks näiliselt rohkem vabad. Samas, riigi vaates peaks olema muret tekitav, et nii saavad jätkuvalt paremini hakkama need omavalitsused, kellel juba on kergem ja vahendeid rohkem, aga väiksemad jäävad veelgi rohkem hätta. Tulles nüüd samuti laste tasandile, kes peaksid olema selle küsimuse keskmes ja kes peaksid ka riigi jaoks tõesti olema kulla hinnaga, siis ma saan aru, et teie vaates ongi normaalne olukord, kus see, kas laps saab selle toidukorra, sõltub sellest, millises kohalikus omavalitsuses ta on sündinud ja milline on tema pere rahaline võimekus.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole mitte kunagi seda siit puldist väitnud. Ma veel kord väidan, et minu teada ei ole Eestis sellist olukorda, kus lapsed ei saaks koolis koolitoitu. Ei ole sellist olukorda! Palun saatke mulle informatsioon nende laste kohta, kes ei saa koolis süüa ja kelle vanemad on pöördunud omavalitsuse poole palvega, et laps saaks tasuta koolitoitu, aga nende palvet ei ole rahuldatud. Nende juhtumitega tuleb tegeleda.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole mitte kunagi seda puldist väitnud. Ma veel kord väidan, et minu teada ei ole sellist olukorda Eestis, kus lapsed ei saaks toidukorda koolis. Ei ole sellist olukorda! Palun saatke mulle informatsioon nende laste kohta, kes ei saa koolis süüa ja kellel on lapsevanemad pöördunud omavalitsuse poole palvega tasuta koolitoiduks ja seda palvet ei ole rahuldatud. Nende juhtumitega tuleb tegeleda.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Me räägime sellepärast, et see olukord on kriitilise piiri lähedal ja tegelikult koolitoiduga tuleb tegeleda. Probleem, mis kindlasti vastab tõele väga paljudes omavalitsustes, on see, et koolitoidu kvaliteet käib alla, sellepärast et selle raha eest enam ei saa normaalset tervislikku toitu. See on tegelikult halb kõigi jaoks, kindlasti laste jaoks. See on nagu päriselu ja sellepärast me selle teema oleme tõstatanud ja tegelikult sooviks lahenduste poole liikuda. Aga teie seisukoht on, et on omavalitsuse küsimused ja riigi küsimused ja riik ei pea sinna sekkuma ja raha juurde andma. Ütleme nii, et kui üle Eesti hakkab probleem igalt poolt välja tulema, siis järelikult ei jookse ta enam omavalitsusliini pidi, vaid siis on riigisüsteemis endas mingisugune probleem. Minu arvates võimalust oleks, et need maksumuudatused, mis valitsus eelarvega on saatnud siia Riigikokku, seal ju igal aastal saavad inimesed, kes teenivad 4000, 5000 või 6000 eurot, 1848 eurot palgalisa. Üle 114 miljoni euro aastas kulub lihtsalt 10%-le kõige rikkamatest inimestest raha jagamisele.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Me räägime sellest sellepärast, et olukord on kriitilise piiri lähedal. Koolitoidu[probleemiga] tuleb tegeleda. Probleem, mis kindlasti on väga paljudes omavalitsustes, on see, et koolitoidu kvaliteet käib alla, sest selle raha eest ei saa enam normaalset tervislikku toitu. See on tegelikult halb kõigi jaoks, kindlasti just laste jaoks. See on nagu päriselu. Sellepärast me selle teema oleme tõstatanud ja sooviks lahenduste poole liikuda. Aga teie seisukoht on, et on omavalitsuse küsimused ja riigi küsimused ning riik ei pea sinna sekkuma ja raha juurde andma. Ütleme nii, et kui üle Eesti hakkab probleem igalt poolt välja tulema, siis järelikult ei jookse see enam omavalitsusliini pidi, vaid siis on riigisüsteemis endas mingisugune probleem. Minu arvates võimalusi [olukorda muuta] oleks. Nende maksumuudatuste tõttu, mis valitsus on eelarvega siia Riigikokku saatnud, saavad ju igal aastal inimesed, kes teenivad 4000, 5000 või 6000 eurot, 1848 eurot palgalisa. Üle 114 miljoni euro aastas kulub sellele, et 10%‑le kõige rikkamatele inimestele lihtsalt raha jagada.

Teie aeg!

Tegelikult oleks võimalik küll selle rahaga neid probleeme lahendada.

See oleks võimalik tegelikult selle rahaga lahendada neid probleeme küll.

Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Minu jaoks selleks, et lahendada ära koolipidamise ja muude kohalike omavalitsuste kuludega seotud mured, on meil vaja arutada kohalike omavalitsuste tulubaasi, et mis on nende tulud. Soomes, kus on koolitoit garanteeritud, katab seda sajaprotsendiliselt kohalik omavalitsus lihtsalt selle tõttu, et tema tulubaas on õiglane. Meil ei ole ta lihtsalt õiglaselt jaotunud. Ja sellega ma olen sada protsenti nõus, et tuleb tulubaasi, riigi ja keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vaheline tulubaasi jaotus tegelikult üle vaadata. Eelistaks ära anda ka kohalike omavalitsuste tulubaasi kõik need kohustused, mis on tegelikult omavalitsuse omad, ja riik ei jagaks nii-öelda pisku kaupa neid rahasid omavalitsusele, kes on tegelikult koolipidaja ja ei oma täna autonoomset õigust nende rahade üle otsustada. Aga sellega ma olen ka nõus, et maksulaekumiste mõttes see tulu jaotub omavalitsuste ja riigi vahel ebavõrdselt. Omavalitsustel on rohkem kohustusi ja vähem maksutulu. Riigil on selle võrra muidugi maksutulu rohkem ja selle võrra ta saab ka rohkem kohustusi endale võtta. Ma tahaks, et me liiguksime selle kohaliku omavalitsuse tulubaasi arutelu juurde ja seal lahendusteni.

Aitäh küsimuse eest! Minu arvates on meil vaja selleks, et lahendada ära koolipidamise ja muud kohalike omavalitsuste kuludega seotud mured, arutada kohalike omavalitsuste tulubaasi, seda, mis on nende tulud. Soomes, kus on koolitoit garanteeritud, katab seda sajaprotsendiliselt kohalik omavalitsus lihtsalt selle tõttu, et tema tulubaas on õiglane. Meil ei ole see lihtsalt õiglaselt jaotunud. Sellega olen ma sada protsenti nõus, et tuleb üle vaadata tulubaasi jaotus riigi, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Mina eelistaks anda kohalike omavalitsuste tulubaasi [raha] kõigi nende kohustuste katmiseks, mis on tegelikult omavalitsuste omad, et riik ei jagaks nii-öelda pisku kaupa seda raha omavalitsustele, kes on tegelikult koolipidajad, aga kellel ei ole autonoomset õigust selle raha üle otsustada. Sellega olen ma ka nõus, et maksulaekumiste mõttes jaotub see tulu omavalitsuste ja riigi vahel ebavõrdselt. Omavalitsustel on rohkem kohustusi ja vähem maksutulu. Riigil on muidugi maksutulu rohkem ja selle võrra saab ta ka rohkem kohustusi endale võtta. Ma tahaks, et me liiguksime selle kohalike omavalitsuste tulubaasi arutelu juurde ja leiaksime seal lahendused.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma arvan, et selle vastu ei ole keegi, sest väga paljud siin saalis on omavalitsuse taustaga ja hetkelgi volikogudes, et riigi ja kohaliku omavalitsuse osas nii ülesanded kui kohustused ja ka maksutulu oleks võrdsemalt ja õiglasemalt jagatud. Selle vastu ei ole keegi, aga me oleme täna selles olukorras. Ma kuulan seda debatti ja kuulasin seda murega, kui te loetlesite kõiki kohaliku omavalitsuse kohustusi seoses koolipidamisega. Täna näiteks erihoolekandes, mis on puhtalt riigi ülesanne, tuleb omavalitsus oma rahadega appi, sellepärast et need inimesed lihtsalt vajavad hoolt ja abi. Kas on karta selle arutelu põhjal, nii nagu siin vastused on kõlanud, et ühel hetkel, nii nagu huvihariduse toetust vähendati, võib ka see napp ja pisku – üks euro – veel väheneda?

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma arvan, et selle vastu ei ole keegi – väga paljud siin saalis on omavalitsuse taustaga ja [kuuluvad praegugi] volikogudesse –, et riigi ja kohaliku omavalitsuse nii ülesanded kui ka kohustused ja ka maksutulu oleks võrdsemalt ja õiglasemalt jagatud. Selle vastu ei ole keegi, aga me oleme täna sellises olukorras, nagu me oleme. Ma kuulasin seda debatti ja kuulasin murega, kui te loetlesite kõiki kohaliku omavalitsuse kohustusi seoses koolipidamisega. Näiteks erihoolekandes, mis on puhtalt riigi ülesanne, tuleb omavalitsus oma rahaga appi, sest need inimesed lihtsalt vajavad hoolt ja abi. Kas selle arutelu põhjal on karta, nii nagu siin vastustes on kõlanud, et ühel hetkel, nii nagu huvihariduse toetust vähendati, võib ka see napp ja pisku üks euro veelgi väheneda?

Ei, jumala eest! Selles mõttes, et hea meelega tõstaks ja annaks kohaliku omavalitsuse tulubaasi ära. Hea meelega! Aga selle riigieelarve puhul ma seadsin prioriteediks õpetajate palgatõusu. Aga järgmised sammud on tõesti tulubaasi äraandmine, aga selleks, et tulubaasis oleks see õiglasemas mahus, kus ta seal ka teoreetiliselt loodetavasti kasvama hakkab, on kasv vaja enne sinna ette ära teha, selleks et need toetused üle anda.

Ei, jumala eest! Hea meelega tõstaks [seda summat] ja annaks selle kohalike omavalitsuste tulubaasi. Hea meelega! Selle riigieelarve puhul ma seadsin prioriteediks õpetajate palga tõusu. Aga järgmine samm on tõesti selle [toetussumma] äraandmine, kuid selleks, et tulubaasis, kus see teoreetiliselt loodetavasti ka veel kasvama hakkab, oleks see õiglasemas mahus, on kasv vaja ette ära teha, enne kui see toetus üle anda.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõigepealt arupärijate esindajana Reili Rand, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõigepealt arupärijate esindajana Reili Rand, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Lugupeetud kolleegid! Me räägime täna millestki palju enamast kui koolitoidust. Me räägime sellest, millise sõnumi saadab riik Eesti lastele ja peredele. Koolitoit on rohkem kui soe lõunasöök, see on sotsiaalne võrdsustaja ja tervisliku toitumise tagaja iga lapse jaoks, sõltumata sellest, kus ta elab või kui palju tema vanem teenib. Ei ole vähetähtis, et see on ka regionaalse põllumajanduse ja kohaliku toidu tootmise oluline osa. Minister on korduvalt öelnud, et tegemist pole riikliku ülesandega. Eks saab ka nii ükskõikselt vastata ja suunata see riigikorralduslik probleem 79 väga erineva kohaliku omavalitsuse kanda. Seda enam, et oma vastustes pidi minister nentima, et tal puudub terviklik ülevaade, kuidas KOV‑id selle ülesandega toime tulevad ja mil määral lapsevanematelt omaosalust juurde küsivad. Aga kas me saame rääkida haridusest kui võrdsete võimaluste süsteemist, kui üks laps sööb koolis kodumaist värsket toitu ja teise pere ei jaksa kas täna või järgmisel kuul üldse omaosalust maksta? Ebavõrdsus ei teki tühjusest, see kujundatakse valikutega. Selle asemel, et tugevdada riiklikke sotsiaalseid garantiisid, mis aitaks tagada kõigile lastele võrdsed tingimused, plaanib valitsus eeloleva aasta eelarves jagada 114 miljonit kingitusena Eesti kõige jõukamatele, nendele, kes teenivad üle 4000 euro kuus. See tähendab sisuliselt, et riik loobub võimalusest investeerida lastesse, selle asemel jagades rohkem neile, kellel juba on. See ei ole lihtsalt eelarveotsus, see on väärtusvalik, ka riigikorralduslik väärtusvalik. Valikutest rääkides ei saa mainimata jätta ka seda, et kolmapäeval tuleb siiasamasse saali arutlusele sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis näeb ette alandada toidukaupade käibemaks 9%‑le. Sellel oleks reaalne mõju. Perede toidukorv väheneks aastas keskmiselt 600 euro võrra. Kuid seni on koalitsioon pidanud seda ebavajalikuks. Eestlased peakski vähem sööma, oli ühe valitsusliikme seisukoht alles hiljuti. See tähendab, et ka rahva ostujõu [parandamine] ei ole prioriteet, vähemalt mitte siis, kui see aitab just madala ja keskmise sissetulekuga inimesi. Meie, sotsiaaldemokraadid, seisame selle eest, et ükski laps ei jääks ilma korralikust koolilõunast seetõttu, et ta elab vales omavalitsuses või tema vanem teenib liiga vähe. Me usume, et riigi kohustus on pakkuda lastele tuge, mitte panna vanemaid sundseisu või koolikokki olukorda, kus toidu kvaliteeti tuleb eelarvekitsikuse tõttu [kehvemaks muuta]. Ma tahan lõpetada küsimusega, mis väärib vastust mitte ainult ministrilt, vaid meilt kõigilt. Kas me tahame riiki, kus kõik lapsed on võrdsete võimalustega, või riiki, kus võimalused sõltuvad sellest, millisesse perre või Eesti piirkonda sa juhtud sündima? Sotsiaaldemokraadid valivad esimese. Eestist päriselt hoolivalt valitsuselt ootame me sama. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Lugupeetud kolleegid! Me räägime täna millestki palju enamast kui koolitoidust. Me räägime sellest, millise sõnumi annab riik Eesti lastele ja peredele. Koolitoit on rohkem kui soe lõunasöök, see on sotsiaalne võrdsustaja ja tervisliku toitumise tagaja iga lapse jaoks, sõltumata sellest, kus ta elab või kui palju tema vanem teenib. Ei ole vähetähtis, et see on ka regionaalse põllumajanduse ja kohaliku toidu tootmise oluline osa. Minister on korduvalt öelnud, et tegemist pole riikliku ülesandega. Eks saab ükskõikselt vastata ka nii ja suunata riigikorralduslik probleem 79 väga erineva kohaliku omavalitsuse kanda. Seda enam, et oma vastustes pidi minister nentima, et tal puudub terviklik ülevaade, kuidas KOV-id selle ülesandega toime tulevad ja mis määras lapsevanematelt omaosalust juurde küsivad. Aga kas me saame rääkida haridusest kui võrdsete võimaluste süsteemist, kui üks laps sööb koolis kodumaist värsket toitu ja teise pere ei jaksa kas täna või järgmisel kuul üldse omaosalust maksta? Ebavõrdsus ei teki tühjusest, see kujundatakse valikutega. Selle asemel, et tugevdada riiklikke sotsiaalseid garantiisid, mis aitaks tagada kõigile lastele võrdsed tingimused, plaanib valitsus aga eeloleva aasta eelarves jagada 114 miljonit kingitusena Eesti kõige jõukamatele – nendele, kes teenivad üle 4000 euro kuus. See tähendab sisuliselt, et riik loobub võimalusest investeerida lastesse, et jagada rohkem neile, kellel juba on. See ei ole lihtsalt eelarveotsus, see on väärtusvalik, ka riigikorralduslik väärtusvalik. Valikutest rääkides ei saa mainimata jätta ka, et kolmapäeval tuleb siiasamasse saali arutlusele sotsiaaldemokraatide eelnõu, millega alandaksime toidukaupade käibemaksu 9%-le. Sellel oleks reaalne mõju. Perede toidukorv väheneks aastas keskmiselt 600 euro võrra. Kuid seni on koalitsioon pidanud seda ebavajalikuks. Eestlased peakski vähem sööma, oli ühe valitsusliikme seisukoht alles hiljuti. See tähendab, et ka rahva ostujõu leevendamine ei ole prioriteet, vähemalt mitte siis, kui see aitab just madala ja keskmise sissetulekuga inimesi. Meie, sotsiaaldemokraadid, seisame selle eest, et ükski laps ei jääks ilma korralikust koolilõunast seetõttu, et ta elab vales omavalitsuses või tema vanem teenib liiga vähe. Me usume, et riigi kohustus on pakkuda lastele tuge, mitte panna vanemaid sundseisu või koolikokad olukorda, kus toidu kvaliteeti tuleb eelarvekitsikuses kärpida. Ma tahan lõpetada küsimusega, mis väärib vastamist mitte ainult ministrilt, vaid meilt kõigilt. Kas me tahame riiki, kus kõik lapsed on võrdsete võimalustega, või riiki, kus see sõltub sellest, millisesse perre või Eesti piirkonda sa juhtud sündima? Sotsiaaldemokraadid valivad esimese ja Eestist päriselt hoolivalt valitsuselt ootame me sama. Aitäh!

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kuulajad! Lugupeetud kolleegid! Iga laps Eestis peaks koolipäeva jooksul saama sooja, täisväärtuslikku toitu. See on nii lihtne ja inimlik põhimõte, et selle üle ei peaks üldse vaidlema. Ometi oleme olukorras, kus riiklik koolitoidutoetus ei kata tegelikke kulusid ja sellest sünnib ebavõrdsus, mida me ei tohi vaikides pealt vaadata. Riigi toetus ühe koolilapse toidule on aastaid jäänud samaks, samal ajal kui hinnad on tõusnud, tooraine‑ ja energiahinnad, palgad – kõik on tõusnud. See tähendab, et omavalitsused, kellel on rohkem ressursse, lisavad omast eelarvest juurde, et laps saaks korraliku lõunasöögi, aga väiksemates valdades, vaesemates valdades, kus iga eurot tuleb kaaluda, pole seda võimalust ja mõnes omavalitsuses on ka lapsevanemad sunnitud juurde maksma. Nii tekibki olukord, kus ühes koolis saab laps sooja toitu, värskeid köögivilju ja kvaliteetset liha, aga teises peab kokk päevast päeva nuputama, kuidas toitu kuidagi maitsvamaks teha. See ei ole koka süü, see on süsteemi viga. Lapse kõht ei küsi, kus ta elab, kas Tallinnas, Vändras või Mõisakülas. Laps vajab energiat, et õppida, keskenduda ja kasvada. Kui me jätame osa lapsi kehvema toidu peale, siis me süvendame ebavõrdsust juba kõige varasemas eas. Me räägime Eestis palju haridusest kui võrdsuse loojast. Aga mis võrdsusest saab rääkida, kui osa lapsi läheb pärast lõunat näljasena kehalise kasvatuse tundi, sest supp oli liiga lahja? See ei ole ju ainult finantseerimise teema, see on väärtuste küsimus. Kui riik leiab ametnikele raha kõrgeteks hüvitisteks ja pidude korraldamiseks, siis peab ta leidma vahendid ka selleks, et iga laps saaks koolis korralikku toitu. Koolitoit ei ole ju mingi luksus, see on osa haridusest, osa hoolest, mida riik näitab üles oma noorte suhtes. Kutsun valitsust ja Riigikogu üles vaatama sellele probleemile otsa inimlikult. Keskerakond peab õigeks tõsta koolitoidutoetust vastavalt tegelikele kuludele nii, et ükski lapsi Eestis ei peaks tundma, et tema kodukoht määrab ära, kui täis on tema taldrik. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kuulajad! Lugupeetud kolleegid! Iga laps Eestis peaks koolipäeva jooksul saama sooja, täisväärtuslikku toitu. See on nii lihtne ja inimlik põhimõte, et selle üle ei peaks üldse vaidlema. Ometi oleme täna olukorras, kus riiklik koolitoidu toetus ei kata tegelikke kulusid ja sellest sünnib ebavõrdsus, mida me ei tohi vaikides pealt vaadata. Riigi toetus ühe koolilapse toidule on aastaid jäänud samaks, samal ajal kui hinnad on tõusnud – tooraine, energia, palgad, kõik on tõusnud. See tähendab, et omavalitsused, kellel on rohkem ressursse, lisavad omast eelarvest juurde, et laps saaks korraliku lõunasöögi. Aga väiksemates valdades, vaesemates valdades, kus iga eurot tuleb kaaluda, pole seda võimalust ja mõnes omavalitsuses on ka lapsevanemad sunnitud juurde maksma. Nii tekibki olukord, kus ühes koolis saab laps sooja toitu, kus on värsked köögiviljad ja kvaliteetne liha, aga teises peab kokk juba nuputama, kuidas toitu päevast päeva veel kuidagi maitsvaks teha. Ja see ei ole koka süü, see on süsteemi viga. Lapse kõht ei küsi, kus ta elab – Tallinnas, Vändras või Mõisakülas. Laps vajab energiat, et õppida, keskenduda ja kasvada. Kui me jätame osa lapsi kehvema toidu peale, siis me süvendame ebavõrdsust juba kõige varasemas eas. Me räägime Eestis palju haridusest kui võrdsuse loojast. Aga mis võrdsusest saab rääkida, kui osa lapsi läheb pärast lõunat näljasena kehalise kasvatuse tundi, sest supp oli liiga lahja? See ei ole ju ainult finantseerimise teema, see on väärtuste küsimus. Kui riik leiab raha ametnikele kõrgeteks hüvitisteks ja pidude korraldamiseks, siis peab ta leidma ka vahendid selleks, et iga laps saaks koolis korralikku toitu. Koolitoit ei ole ju mingi luksus, see on osa haridusest, osa hoolest, mida riik näitab oma noorte vastu. Kutsun valitsust ja Riigikogu üles vaatama sellele probleemile otsa inimlikult. Ja Keskerakond peab õigeks tõsta koolitoidu toetust vastavalt tegelikele kuludele nii, et ükski lapsi Eestis ei peaks tundma, et tema kodukoht määrab ära, kui täis on tema taldrik. Aitäh!

Aitäh! Kas minister soovib? Ei soovi. Lõpetan läbirääkimised. Oleme läbinud seitsmenda päevakorrapunkti.

Aitäh! Kas soovib minister? Ei soovi. Lõpetan läbirääkimised. Sellega oleme läbinud seitsmenda päevakorrapunkti.